Keskkonnaminister — Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määruse nr 120 „Välisõhu saastatuse taseme määramise kord” muutmine — RT I, 2011+03:00, 1

Määrus kehtestatakse „Välisõhu kaitse seaduse” § 20 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määruses nr 120 „Välisõhu saastatuse taseme määramise kord” (RTL 2004, 128, 1984; 2006, 33, 591) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) hinnata välisõhu kvaliteedi vastavust keskkonnaministri kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piir- või sihtväärtustele või saasteaine sisalduse muule piirnormile;”; 2) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Välisõhu kvaliteedi hindamisel ja seirel riiklikul, kohaliku omavalitsuse või ettevõtja tasandil saadud andmeid kasutatakse piirkondlike välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavade ning saasteallikate valdajate saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavade koostamisel.”; 3) paragrahvi 11 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui on olemas piisavas koguses pideva seire andmeid, tehakse välisõhu saastatuse taseme piir- või sihtväärtuse või saasteaine sisalduse muu piirnormi protsentides väljendatud hindamispiiri ületamine piirkonnas kindlaks käesoleva määruse § 12 lõike 1 kohaselt eelneva viie aasta sisaldusandmete alusel.”; 4) paragrahvi 11 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõna „propüleen” sõnaga „propeen”; 5) paragrahvi 11 lõike 4 punktis 7 asendatakse sõna „i-butaan” sõnaga „isobutaan”; 6) paragrahvi 11 lõike 4 punktis 18 asendatakse sõna „i-heksaan” sõnaga „isoheksaan”; 7) paragrahvi 11 lõike 4 punktis 21 asendatakse sõna „i-oktaan” sõnaga „isooktaan”; 8) paragrahvi 11 lõike 4 punktis 25 asendatakse sõna „m+p-ksüleen” sõnaga „m- ja p-ksüleeni summa”; 9) määrust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „§ 12. Välisõhu kvaliteedi ülemine ja alumine hindamispiir (1) Välisõhu kvaliteedi ülemist hindamispiiri ehk taset, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada pidevaid mõõtmisi ja modelleerimist või pistelisi mõõtmisi omavahel kombineeritult, rakendatakse juhul, kui: 1) vääveldioksiidi (SO2) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui kolmel korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 60% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (75 mikrogrammi kuupmeetris) või ei ole ületanud 60% taimestiku kaitseks kehtestatud saastatuse talveperioodi kriitilisest tasemest (12 mikrogrammi kuupmeetris); 2) lämmastikdioksiidi (NO2) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul ületanud ühe tunni kestel 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (140 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 80% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (32 mikrogrammi kuupmeetris); 3) lämmastikoksiidide (NOx) aasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 80% taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks kehtestatud saastatuse kriitilisest tasemest (24 mikrogrammi kuupmeetris); 4) peente PM10-osakeste keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 35 korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (35 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (28 mikrogrammi kuupmeetris); 5) eriti peente PM2,5-osakeste kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (17 mikrogrammi kuupmeetris); 6) plii (Pb) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (0,35 mikrogrammi kuupmeetris); 7) benseeni (C6H6) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (3,5 mikrogrammi kuupmeetris); 8) süsinik(mono)oksiidi (CO) keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud kaheksa tunni kestel 70% saastatuse taseme piirväärtusest (7 mikrogrammi kuupmeetris); 9) arseeni (As) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (3,6 nanogrammi kuupmeetris); 10) kaadmiumi (Cd) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (3 nanogrammi kuupmeetris); 11) nikli (Ni) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 70% saastatuse taseme sihtväärtusest (14 nanogrammi kuupmeetris); 12) benso(a)püreeni (BaP) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (0,6 nanogrammi kuupmeetris). (2) Välisõhu kvaliteedi alumist hindamispiiri ehk taset, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada ainult modelleerimist või objektiivset hindamist, rakendatakse juhul, kui: 1) vääveldioksiidi (SO2) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui kolmel korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 40% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (50 mikrogrammi kuupmeetris) või ei ole ületanud 40% ökosüsteemide kaitseks kehtestatud saastatuse talveperioodi kriitilisest tasemest (8 mikrogrammi kuupmeetris); 2) lämmastikdioksiidi (NO2) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul ületanud ühe tunni kestel 50% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (100 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 65% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (26 mikrogrammi kuupmeetris); 3) lämmastikoksiidide (NOx) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 65% taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks kehtestatud saastatuse kriitilisest tasemest (19,5 mikrogrammi kuupmeetris); 4) peente PM10-osakeste keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 35 korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 50% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (25 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 50% saastatuse taseme piirväärtusest (20 mikrogrammi kuupmeetris); 5) eriti peente PM2,5-osakeste kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 50% saastatuse taseme piirväärtusest (12 mikrogrammi kuupmeetris); 6) plii (Pb) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 50% saastatuse taseme piirväärtusest (0,25 mikrogrammi kuupmeetris); 7) benseeni (C6H6) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 40% saastatuse taseme piirväärtusest (2 mikrogrammi kuupmeetris); 8) süsinik(mono)oksiidi (CO) keskmine sisaldus välisõhus kaheksa tunni kestel ei ole ületanud 50% saastatuse taseme piirväärtusest (5 mikrogrammi kuupmeetris); 9) arseeni (As) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 40% saastatuse taseme sihtväärtusest (2,4 nanogrammi kuupmeetris); 10) kaadmiumi (Cd) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 40% saastatuse taseme sihtväärtusest (2 nanogrammi kuupmeetris); 11) nikli (Ni) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 50% saastatuse taseme sihtväärtusest (10 nanogrammi kuupmeetris); 12) benso(a)püreeni (BaP) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 40% saastatuse taseme sihtväärtusest (0,4 nanogrammi kuupmeetris). (3) Lõike 1 punktis 5 sätestatud eriti peente PM2,5-osakeste ülemist hindamispiiri ja lõike 2 punktis 5 sätestatud alumist hindamispiiri ei kohaldata mõõtmistele, mille eesmärk on hinnata inimeste tervise kaitseks kehtestatud eriti peente PM2,5-osakestega kokkupuute vähendamise eesmärgist kinnipidamist.”; 10) paragrahvi 3 lõike 1 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Saastatuse taseme riiklikul tasandil määramisel saadavatele andmetele esitatakse kvaliteedinõuded järgmiste esmatähtsate saasteainete osas:”; 11) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid, milleks on lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi sisalduse summa, ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks; 3) peened PM10-osakesed ja eriti peened PM2,5-osakesed;”; 12) määrust täiendatakse §-dega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „§ 31. Välisõhu kvaliteedi täiendavad riiklikul tasandil määratavad seirenõuded (1) Riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi seire teostaja teeb peente PM2,5-osakeste sisalduse seire käigus mõõtmisi ka suurtest välisõhu saasteallikatest eemal asuvates maakeskkonna taustapiirkondades, mis annaksid teavet vähemalt eriti peente PM2,5-osakeste kalendriaasta keskmise summaarse massikontsentratsiooni ja keemiliste ühendite kontsentratsiooni kohta. Mõõdetakse vähemalt järgmiste keemiliste ühendite kontsentratsiooni: 1) SO42–; 2) Na+; 3) NH4+; 4) Ca2+; 5) elementaarne süsinik; 6) NO3–; 7) K+; 8) Cl–; 9) Mg2+; 10) orgaaniline süsinik. (2) Riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi seire teostaja teavitab Euroopa Komisjoni lõike 1 kohaselt PM2,5-osakeste keemiliste ühendite kontsentratsiooni kasutatavast mõõtmismeetodist. (3) Kui ühes mõõtejaamas seiratakse korraga peente PM10- ja eriti peente PM2,5-osakeste sisaldust välisõhus, loetakse see jaam kaheks mõõtejaamaks ning mõõtejaamade minimaalne nõutav arv PM-osakeste sisalduse määramiseks piirkonnas võib olla poole väiksem. (4) Lämmastikdioksiidi, PM-osakeste, süsinikmonooksiidi ja benseeni sisaldust välisõhus seiratakse vähemalt ühes linnakeskkonna taustapiirkonda ja ühes liikluse mõju jälgivas mõõtejaamas, vältides mõõtejaamade koguarvu suurendamist. Seejuures säilitatakse need mõõtejaamad, kus peente PM10-osakeste sisalduse piirväärtust on ületatud viimasel kolmel kalendriaastal, kui ei teki vajadust mõõtejaama teisaldamiseks. (5) Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, peente PM10-osakeste ja eriti peente PM2,5-osakeste, plii, süsinikmonooksiidi ning benseeni sisalduse vastavuse hindamiseks ökosüsteemide või taimestiku kaitseks rakendatavale välisõhu saastatuse kriitilisele tasemele mõõdetakse nimetatud saasteainete sisaldust välisõhus väljaspool linnastuid vähemalt kolmes taustajaamas. (6) Osooni sisaldust välisõhus mõõdetakse pidevalt lisaks keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määruse nr 117 „Tiheasustusega piirkondade välisõhus kohustuslikult määratavate saasteainete nimekiri” §-s 2 nimetatud tiheasustusega piirkondadele vähemalt ühes seirejaamas Põhja-Eesti piirkonnas, vähemalt ühes seirejaamas Lõuna-Eesti piirkonnas ja vähemalt ühes riigi taustajaamas. § 32. Keskmise kokkupuute näitaja (1) Keskmist kokkupuute näitajat kasutatakse kokkupuute vähendamise eesmärgi ja kohustuslikult saavutatava saastatuse taseme piirmäära arvutamiseks. (2) Keskmise kokkupuute näitaja määratakse kolme kalendriaasta eriti peente PM2,5-osakeste sisalduse keskmise väärtusena, milleks keskmistatakse kõigi riigis rajatud proovivõtukohtade nende osakeste sisaldus. (3) 2010. aasta keskmise kokkupuute näitaja on eriti peente PM2,5-osakeste keskmine sisaldus välisõhus 2008., 2009. ja 2010. aastal. (4) Kui 2008. aasta eriti peente PM2,5-osakeste andmed ei ole kättesaadavad, võib keskmise kokkupuute näitajana kasutada 2009. ja 2010. aasta eriti peente PM2,5-osakeste keskmist sisaldust või 2009., 2010. ja 2011. aasta keskmist sisaldust välisõhus. (5) 2015. aasta keskmise kokkupuute näitaja on kolme kalendriaasta eriti peente PM2,5-osakeste keskmine sisaldus, milleks keskmistatakse kõigi proovivõtukohtade tulemused 2013., 2014. ja 2015. aastal. Keskmise kokkupuute näitaja abil kontrollitakse, kas kohustuslikult saavutatav saastatuse taseme piirmäär on tagatud. (6) 2020. aasta keskmise kokkupuute näitaja on kolme kalendriaasta eriti peente PM2,5-osakeste keskmine sisaldus, milleks keskmistatakse kõigi proovivõtukohtade tulemused 2018., 2019. ja 2020. aastal. Keskmist kokkupuute näitajat kasutatakse analüüsimiseks, kas riigi kokkupuute vähendamise eesmärk on saavutatud.”; 13) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 1–10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) vääveldioksiid – ultraviolett-fluorestsentsi meetod ehk mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14212 Välisõhu kvaliteet. Ultraviolettfluorestsentsil põhinev standardmeetod vääveldioksiidi kontsentratsiooni mõõtmiseks; 2) lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid – kemoluminestsentsi meetod ehk mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14211 Välisõhu kvaliteet. Kemoluminestsentsil põhinev standardmeetod lämmastikdioksiidi ja lämmastikmonooksiidi kontsentratsiooni mõõtmiseks; 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid – gravimeetria meetod; 4) peened PM10-osakesed – proovivõtu ja mõõtmise standardmeetod EVS-EN 12341 Õhukvaliteet. Suspendeerunud osakeste PM10-fraktsiooni määramine. Standardmeetod ja välimõõtmisprotseduur mõõtemeetodi võrdväärsuse näitamiseks standardmeetodi suhtes; 5) eriti peened PM2,5-osakesed – beeta-kiirguse absorptsiooni meetod, gravimeetria meetod, proovivõtu ja mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14907 Välisõhu kvaliteet. Standardne kaalumismeetod suspendeerunud osakeste PM2,5-massifraktsiooni määramiseks; 6) plii – aatom-absorptsioonspektroskoopia meetod, mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14902 Välisõhu kvaliteet. Standardmeetod Pb, Cd, As ja Ni mõõtmiseks suspendeerunud osakeste PM10-fraktsioonis; 7) süsinikmonooksiid – infra-punaspektroskoopia meetod ehk mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14626 Välisõhu kvaliteet. Dispersioonita infrapunaspektroskoopial põhinev standardmeetod süsinikmonooksiidi kontsentratsiooni mõõtmiseks; 8) benseen – gaaskromatograafia meetod, mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14662 Välisõhu kvaliteet. Standardmeetod benseeni kontsentratsiooni mõõtmiseks. Osa 1: Pumpamisega proovivõtt, termiline desorptsioon ja gaaskromatograafia. Osa 2: Pumpamisega proovivõtt, desorptsioon lahustiga ja gaaskromatograafia. Osa 3: Automaatne pumpamisega proovivõtt ja in situ gaaskromatograafia; 9) osoon – ultraviolett-fotomeetria meetod ehk mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14625 Välisõhu kvaliteet. Ultraviolettfotomeetrial põhinev standardmeetod osooni kontsentratsiooni mõõtmiseks; 10) arseen, kaadmium ja nikkel – aatom-absorptsioonspektromeetria meetod, mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14902 Välisõhu kvaliteet. Standardmeetod Pb, Cd, As ja Ni mõõtmiseks suspendeerunud osakeste PM10-fraktsioonis;”; 14) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, PM10- ja PM2,5-osakeste ning plii sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) vääveldioksiidiga saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ja 24 tunni keskmise piirväärtuse ületamisi, ühe tunni keskmise piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi ning taimestiku kaitseks rakendatava kalendriaasta ja talveperioodi (1. oktoobrist 31. märtsini) saastatuse keskmise kriitilise taseme ületamisi; 2) lämmastikdioksiidi (NO2) ja lämmastikoksiididega (NOx) saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning taimestiku kaitseks rakendatava kalendriaasta saastatuse keskmise kriitilise taseme ületamisi; 3) peente PM10-osakestega saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme 24 tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning nimetatud piirväärtuste ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi; 4) eriti peente PM2,5-osakestega saastatuse korral inimeste tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme kalendriaasta keskmise sihtväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning kalendriaasta keskmise piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi; 5) pliiga saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning nimetatud piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi; 6) vääveldioksiid ja lämmastikdioksiidi sisalduse häiretaseme ületamisi.”; 15) paragrahvi 41 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Benseeni ja süsinikmonooksiidi sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama andmeid nende saasteainetega saastatuse taseme piirväärtuste ületamiste ning süsinikmonooksiidi korral piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarsete ületamiste kohta.”; 17) paragrahvi § 41 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Saasteainete sisalduse mõõtmistulemuste aruanded peavad sisaldama teavet iga saasteaine sisalduse piirväärtuse või sihtväärtuse protsentides väljendatud hindamispiiri ületamise kohta käesoleva määruse § 12 lõike 1 kohaselt ning teavet iga saasteaine sisalduse määramiseks kasutatud meetodi kohta.”; 18) normitehnilise märkuse lõppu lisatakse täiendus järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT 152, 11.06.2008, lk 1–44).”; 19) määruse lisa 1 tabel 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1. VÄÄVELDIOKSIIDI, LÄMMASTIKDIOKSIIDI NING LÄMMASTIKOKSIIDIDE, PM10- JA PM2,5-OSAKESTE, PLII, BENSEENI, SÜSINIKMONOOKSIIDI JA OSOONIGA VÄLISÕHU SAASTATUSE TASEME MÄÄRAMISEL SAADAVATE ANDMETE KVALITEEDINÕUDED Kasutatav meetod Saasteaine SO2, NO2 ja NOx ning CO PM10-, PM2,5-osakesed ja plii Benseen (C6H6) Osoon ning sellega seotud NO ja NO2 Pidev mõõtmine1): andmed %-des üldkogusest Andmete täpsus2) 15 25 25 15 Andmete minimaalne hõive 90 90 90 90 – talvel; 75 – suvel Andmete minimaalne ajaline kaetus – – 353) – linna ja liikluse taustajaam; 90 – tööstuspiirkonna mõõtejaam – Pisteline mõõtmine: Andmete täpsus2) 25 50 30 30 Andmete minimaalne hõive 90 90 90 90 Andmete minimaalne ajaline kaetus 145) 145) 144) >10 – suvel Modelleerimise täpsus: Ühe tunni keskmise taseme määramisel 50 – – 50 8 tunni keskmise taseme määramisel 50 – – – 8 tunni maksimaalse taseme määramisel päevasel ajal 50 – – 50 24 tunni keskmise taseme määramisel 50 määramata – – Kalendriaasta keskmise taseme määramisel 30 50 50 – Objektiivse hindamise täpsus 75 100 100 75 1) Benseeni, plii ja PM10-, PM2,5-osakeste korral võib kasutada pidevate mõõtmiste asemel pistelisi mõõtmisi, kui Euroopa Komisjonile on tõendatud, et täpsus koos pistelisest proovivõtmisest tuleneva täpsusega vastab 25-protsendilisele kvaliteedieesmärgile ja minimaalne ajaline kaetus jääb suuremaks kui pisteliste mõõtmiste jaoks ette nähtud minimaalne ajaline kaetus. Pisteliste proovide võtmine peab olema ühtlaselt jaotatud üle kogu kalendriaasta, et vältida tulemuste moonutamist. Kui peente PM10-osakeste piirväärtuse nõudeid hinnatakse pisteliste mõõtmiste alusel, tuleks ületamiste arvu asemel, kuivõrd seda mõjutavad oluliselt vaatlusandmed, hinnata 90,4 protsentiili (mis peab olema väiksem kui 50 µg/m3 või sellega võrdne). 2) Täpsus protsentides on esitatud üksikmõõtmiste kohta 95% usaldusintervalliga (süstemaatiline hälve + kahekordne standardhälve), arvestades märgitud saastatuse taseme keskmist väärtust ajavahemikus, mille suhtes saastatuse taseme piirväärtust kohaldatakse. 3) Jaotatud üle kogu aasta, et tulemus esindaks eri ilma- ja liiklusolusid. 4) Mõõtmised ühel juhuslikult valitud päeval nädalas, mis on ühtlaselt jaotatud üle kogu aasta (pisteline kontroll), või kaheksal nädalal, mis on ühtlaselt jaotatud üle kogu aasta. 5) Üks pisteline kontrollmõõtmine nädalas, mis on ühtlaselt jaotatud üle kogu aasta, või mõõtmised kaheksal nädalal, mis on ühtlaselt jaotatud üle kogu aasta.”; 20) määruse lisa 1 täiendatakse tabeliga 3 järgmises sõnastuses: „3. INIMESE TERVISE KAITSEKS RAKENDATAVATE SAASTATUSE TASEME KESKMISTE VÄÄRTUSTE LISAKRITEERIUMID ANDMETE KOONDAMISEL JA STATISTILISTE NÄITAJATE ARVUTAMISEL ANDMETE TÕENDAMISE KONTROLLIMISEKS Näitaja Tõendavate andmete nõutav osa Ühe tunni keskmised väärtused 75% väärtustest (s.o 45 minutit) Kaheksa tunni keskmised väärtused 75% väärtustest (s.o 6 tundi) Päeva kaheksa tunni kõrgeim keskmine väärtus 75% kaheksa tunni keskmistest väärtustest (s.o 18 kaheksa tunni keskmistest väärtust päevas) 24 tunni keskmine väärtus 75% tunni keskmistest väärtustest (s.o vähemalt 18 tunni väärtused) Kalendriaasta keskmine väärtus 90% ühe tunni väärtustest või (kui andmed ei ole saadaval) 24 tunni väärtustest ühel aastal Märkus: Aasta keskmise arvutamise nõuded ei sisalda aparatuuri korralisele kaliibrimisele ja hooldusele kulutatud aega.”. § 2. Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2011. a.