Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõigetes 11 ja 21, § 24 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 5 ning § 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „16-aastane” tekstiosaga „18-aastane” vastavas käändes; 2) paragrahvi 20 lõikest 21 ja lõike 23 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit”; 3) paragrahvi 20 lõige 22 ja §-d 241–243 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 254 järgmises sõnastuses: „§ 254. Puudega lapse vanusepiiri muutmine (1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. (2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse puude raskusastme tuvastamisel: 1) lapsele, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse kohta ei ole vastavat otsust tehtud; 2) lapsele, kes on saanud 16-aastaseks ja kelle tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse või töövõime vähenemise tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kes on esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast 2027. aasta 31. jaanuari; 3) lapsele, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus. (3) Kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril puude raskusastme tuvastamise otsus, mis kehtib kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. (4) Kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril puude raskusastme tuvastamise otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18-aastaseks saamist, pikendab Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja puudega tööealise inimese toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.”.

Muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 asendatakse läbivalt tekstiosa „16-aastasele” tekstiosaga „18-aastasele”.

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 44 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „16-aastaste” tekstiosaga „18-aastaste”; 2) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 3, § 54 lõike 1 punktis 11 ja § 59 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „16-aastase” tekstiosaga „18-aastase”.

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega vanaduspensioniea 2027. aastaks, arvestades käesoleva seaduse enne 2025. aasta 1. novembrit kehtinud redaktsiooni alusel kehtestatud vanaduspensioniiga 2027. aastaks.”; 2) paragrahvi 6123 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui isikul tekkis õigus vanaduspensionile enne käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ja tal on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž ning ta ei ole enne 2021. aasta 1. jaanuari taotlenud edasilükatud vanaduspensioni, on tal õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni alusel või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.”; 3) seaduse 13. peatükki täiendatakse §-ga 6131 järgmises sõnastuses: „§ 6131. Varem kehtinud vanaduspensioniea kohaldamine Käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1, 3 ja 41 ning § 111 lõikes 5 nimetatud vanaduspensionieana käsitatakse ka käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga.”; 4) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 71 lõige 61 kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini.”.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 19.12.2020, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 12 jäetakse välja; 2) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktid 2, 5 ja 12” tekstiosaga „punktid 2 ja 5”.

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 35 järgmises sõnastuses: „(35) Abivahendi tõend on dokument, millega tõendatakse abivahendi kasutamise vajadust ja mille alusel võtab riik abivahendi eest tasu maksmise kohustuse üle.”; 2) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Abivahendi kasutusaeg käesoleva seaduse tähenduses on abivahendile kehtestatud kasutusaeg, mis algab selle esmakordsest kasutuselevõtust ja mille lõppemisel loetakse abivahend tarbimisväärtuse kaotanuks. Riik ei võta tasu maksmise kohustust üle abivahendi eest, mille kasutusaeg on lõppenud.”; 3) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Piirhind käesoleva seaduse tähenduses on abivahendite loetelus sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendile kehtestatud maksimaalne hind, mille alusel võetakse üle abivahendi eest tasu maksmise kohustus.”; 4) paragrahvi 50 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud summa naha kaitse ja puhastamise vahendite, uriini absorbeerivate abivahendite, söögipõllede ja punktkirjavarustuse puhul ning abivahendi üürimisel.”; 5) seaduse 3. peatüki 1. jao 3. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine ja otsustamine”; 6) paragrahvi 51 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks pöördub õigustatud isik abivahendi müüja või üürija poole ja esitab abivahendi ostmiseks või üürimiseks nõutavad dokumendid. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandi taotlemiseks esitab isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile. (2) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks vajalike andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 7) paragrahvi 51 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 nimetatud” sõnaga „tööealisele”; 8) paragrahvi 51 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul võtab riik tasu maksmise kohustuse üle abivahendi müüja või üürija poolt elektroonilise abivahendikaardi täitmisest arvates.”; 10) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, on Sotsiaalkindlustusametil õigus ettenähtud riigieelarve vahendeid jaotada abivahendite ISO-koodide kaupa erinevalt.”; 11) paragrahv 53 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Abivahendi kasutamise nõustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 13) paragrahvi 56 lõikest 3 ja § 69 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud”; 14) paragrahvi 59 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2, § 60 lõike 1 teises lauses ning § 69 lõike 3 punktides 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „16-aastane” tekstiosaga „18-aastane” vastavas käändes; 15) paragrahvi 61 lõikes 1 ja § 64 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2, 8 ja 9” tekstiosaga „punktides 2 ja 9”; 16) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 2, 8 ja 9” tekstiosaga „punktides 1, 2 ja 9”; 17) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „15-aastaste” tekstiosaga „17-aastaste” ja tekstiosa „16-aastaste” tekstiosaga „18-aastaste”; 18) paragrahvi 67 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) koostada õigustatud isikule rehabilitatsiooniplaan või osutada tegevuskava ja rehabilitatsiooniplaani või -programmi või tegevuskava alusel rehabiliteerivaid teenuseid sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;”; 19) paragrahvi 67 punktis 3 asendatakse sõna „arvega” sõnadega „isikupõhise üksikaruandega”; 20) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla isik, kellel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara.”; 21) paragrahvi 69 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse ning puudega inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja.”; 22) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töövõime” tekstiosaga „, terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute, erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul isiku psüühikahäire diagnoosi”; 23) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed.”; 24) paragrahv 1441 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1441. Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurdepääs andmetele Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks ja statistika koondamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva seaduse §-s 1421 nimetatud isikuandmed, välja arvatud isikukood, ees- ja perekonnanimi, elukohaandmed ning kontaktandmed.”; 25) seaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1608 järgmises sõnastuses: „§ 1608. Puudega lapse vanusepiiri muutmine (1) Kui riik on võtnud vähemalt 16-aastaselt lapselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle enne 2027. aasta 1. veebruari, jätkab riik tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud otsuse kehtivuse lõppemiseni. (2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel: 1) lapsele, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kelle taotluse kohta ei ole otsust tehtud; 2) lapsele, kes on vähemalt 16-aastane ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või osaline või puuduv töövõime.”.

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 391 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 391. Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurdepääs andmetele Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks ja statistika koondamiseks infosüsteemi kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud isikuandmed, välja arvatud isikukood, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed.”.

Tööturumeetmete seaduse § 5 lõike 7 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „raskusastme” sõnadega „ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute”.

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16-aastasel” tekstiosaga „18-aastasel”; 2) paragrahvi 8 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „päevast” tekstiosaga „, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast,”; 3) paragrahvi 221 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja tähtajatult määratud invaliidsusgrupi andmeid, puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos esitatud töövõime hindamise taotluse andmeid ja puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid;”; 4) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 2 sätestatut kohaldatakse alla 18-aastasele isikule: 1) kes sai vähemalt 16-aastaseks ja esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ning kelle taotluse kohta ei ole otsust tehtud; 2) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus lõpeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari; 3) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari ja kes on esitanud uue töövõime hindamise taotluse pärast 2027. aasta 31. jaanuari. (13) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta 1. veebruari ja tema töövõime hindamise otsuse kehtivus lõpeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa osalise või puuduva töövõime kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamiseni.”.

Ühistranspordiseaduse §-s 34 ja § 36 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „16-aastane” tekstiosaga „18-aastane” vastavas käändes.

(1) Käesoleva seaduse § 6 punkt 20 jõustub 2025. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 6 punktid 1 ja 5–11 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril. (3) Käesoleva seaduse § 4 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2025. aasta 1. novembril. (4) Käesoleva seaduse § 4 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. (5) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 4, §-d 2 ja 3, § 6 punktid 14, 17 ja 25, § 9 punktid 1 ja 4 ning § 10 jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril.