Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine)

Ehitusseadustiku § 115 lõiget 11 täiendatakse pärast sõnu ”riigi julgeoleku” tekstiosaga ”, sealhulgas sõjalise riigikaitse”.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 3012 järgmises sõnastuses: ”§ 3012. Riigikaitselise ehitise planeerimise ja ehitamise kiirendamine (1) Enne 2026. aasta 15. maid algatatud riigikaitselise ehitise planeeringud menetletakse lõpuni enne 2026. aasta 15. maid kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt. (2) 2026. aasta 15. maist kuni 2032. aasta 31. detsembrini ehitusseadustiku § 115 lõike 11 alusel Vabariigi Valitsuse otsusega määratud riigikaitselise ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, ehitamine viiakse lõpuni käesolevas lõikes nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuse tegemise ajal kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt. (3) 2026. aasta 15. mail jõustunud planeerimisseaduse § 2 lõikes 21 nimetatud riigikaitselise ehitise ehitamine viiakse lõpuni enne 2033. aasta 1. jaanuari kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt juhul, kui ehitise kohta on tehtud Vabariigi Valitsuse otsus planeerimisseaduse § 2 lõike 23 või 24 alusel või on alustatud ehitusloa või ehitusteatise taotlemist või on ehitamist alustatud 2026. aasta 15. maist kuni 2032. aasta 31. detsembrini.”.

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 11 tähenduses riigikaitselise ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, seotud asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras, kuid mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul. Põhjendatud juhul võib kohus asja läbivaatamise tähtaega pikendada üldjuhul kuni kahe kuu võrra.”; 2) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ”(6) Kui kaebus, mis esitatakse muul alusel kui enda õiguste kaitseks, on seotud riigikaitselise ehitisega ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 11 tähenduses ning selle ehitise ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes koos kaebuse, apellatsioonkaebuse või kassatsioonkaebusega.”; 3) seadustiku 29. peatükki täiendatakse §-dega 2923–2925 järgmises sõnastuses: ”§ 2923. Menetlustähtaja ja eelisjärjekorra rakendamine Asjades, milles esitati kaebus halduskohtule enne 2026. aasta 15. maid, ei kohaldata käesoleva seadustiku § 126 lõikes 4 sätestatud asja läbivaatamise tähtaega ega eelisjärjekorda. § 2924. Esialgse õiguskaitse piirangute rakendamine Asjades, milles on esitatud kaebus halduskohtule enne 2026. aasta 15. maid, ei kohaldata käesoleva seadustiku § 249 lõikes 6 sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise piiranguid. § 2925. Menetlustähtaja ja eelisjärjekorra ning esialgse õiguskaitse piirangute rakendamine pärast 2032. aasta 31. detsembrit Asjad, milles on esitatud kaebus või esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule 2026. aasta 15. maist kuni 2032. aasta 31. detsembrini seoses riigikaitselise ehitisega ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 11 tähenduses ning selle ehitise ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, vaatab kohus läbi kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni kaebuse esitamise ajal kehtinud käesoleva seadustiku redaktsiooni kohaselt.”.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu ”riigi julgeoleku” tekstiosaga ”, sealhulgas sõjalise riigikaitse”; 2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: ”5) selliste ehitiste tegevuslubadele, millele on planeerimisseaduse § 2 lõigete 2, 21 ja 23 alusel jäetud planeerimisseadus kohaldamata.”; 3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu ”riigi julgeoleku” tekstiosaga ”, sealhulgas sõjalise riigikaitse”.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 11 tähenduses riigikaitselise ehitisega seotud haldusakti või sooritatud toimingu, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, üksnes juhul, kui keskkonnaorganisatsioon vastab järgmistele tingimustele: 1) keskkonnaorganisatsioon on selline mittetulundusühing või sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset; 2) mittetulundusühingust keskkonnaorganisatsiooni minimaalne liikmete arv on 20 liiget; 3) keskkonnaorganisatsioon on Eestis tegutsenud vähemalt kaks aastat.”.

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: ”(11) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal või ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 11 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal, maksab raadamisõiguse tasu asjaomane valitsusasutus. (12) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata ehitusseadustiku § 115 lõikes 11 sätestatud juhul eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal, maksab raadamisõiguse tasu eraõiguslik juriidiline isik.”; 2) paragrahvi 81 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(11) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 11 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal, maksab raadamisõiguse tasu asjaomane valitsusasutus. (12) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata ehitusseadustiku § 115 lõikes 11 sätestatud juhul eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal, maksab raadamisõiguse tasu eraõiguslik juriidiline isik.”; 3) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: ”(52) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhtudel arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu raievajaduse kavandamise käigus raadatava metsamaa pindala järgi.”; 4) paragrahvi 342 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhtudel arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu suuruse ja väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate pärast metsaseaduse § 41 lõikes 141 sätestatud tööde kavandamist.”; 5) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses: ”(54) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhtudel makstakse raadamisõiguse tasu enne metsaseaduse § 41 lõikes 141 sätestatud tööde alustamist.”; 6) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhtudel tagastatakse raadamisõiguse tasu osaliselt või täielikult, kui raadamisõiguse tasu maksmise teate väljastamisest on möödunud kolm aastat ja isik ei ole raadamist alustanud või on raadanud kavandatust väiksema pindala.”; 7) paragrahvi 44 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”lõikes 3 sätestatud juhul” tekstiosaga ”lõigetes 3 ja 31 sätestatud juhtudel”; 8) paragrahvi 686 tekstis asendatakse sõna ”Raadamisõiguse” sõnadega ”Metsateatise alusel raadamisõiguse”.

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele ehitusseadustiku § 115 lõike 1 tähenduses ega muule rajatisele riigikaitse tagamise eesmärgil;”; 2) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: ”11) ehitusseadustiku § 115 lõikes 11 sätestatud riigikaitselisele ehitisele.”; 3) paragrahvi 91 lõiget 24 täiendatakse pärast sõnu ”riigi julgeoleku” tekstiosaga ”, sealhulgas sõjalise riigikaitse”.

Maakatastriseaduse § 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks käesoleva seaduse §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, kui katastriüksusele kavandatakse planeerimisseaduse § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitist.”.

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: ”(10) Metsaregistri vastutavale töötlejale esitatakse riigikaitsealase tegevuse korral teavet metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud metsaressursi arvestuse pidamiseks.”; 2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgi täitmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 141, võib metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest kõrvale kalduda.”; 3) paragrahvi 41 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna ”valgustusraie” tekstiosaga ”ja käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud raie, kui seda kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks”; 4) paragrahvi 41 lõiget 82 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kui raadamist kavandatakse käesoleva paragrahvi lõikes 141 sätestatud eesmärgil, makstakse raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist.”; 5) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Nimetatud mahupiirangu nõuet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 141 sätestatud juhul.”; 6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses: ”(141) Metsateatist esitamata võib kinnisasja omanik või valdaja raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal või ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 11 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal, kui Keskkonnaamet on enne osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.”; 7) paragrahvi 41 lõige 141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(141) Metsateatist esitamata võib kinnisasja omanik või valdaja raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 11 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal, kui Keskkonnaamet on enne osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.”.

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise kavandamisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine.”; 2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele ega sellise ehitise planeerimisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Käesolevat seadust ei kohaldata ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele, välja arvatud juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal.”; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses: ”(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuseta loetakse alljärgnevad riigikaitselised ehitised ehitisteks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ning mille kavandamisel käesolevat seadust ei kohaldata: 1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseline ehitis; 2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitseline ehitis; 3) riigikaitseline tee; 4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli ja lasketiir; 5) ladustamisega seotud riigikaitseline ehitis; 6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak; 7) Eesti riigi vastu suunatud sõjalise ründe tõkestamiseks vajalik ehitis. (22) Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja kavandatakse osaliselt või tervikuna eraomandis või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale maale, siis käesoleva seaduse kohaldamata jätmisel lähtutakse relvaseaduse §-s 85 sätestatust. (23) Kui käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 4–6 nimetatud riigikaitselist ehitist on vaja viivitamata ehitada detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusega alale, siis otsustab detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmata jätmise Vabariigi Valitsus, olles enne ära kuulanud asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse. (24) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ja riigi omandis olevale maale kavandatava ehitise puhul võib Vabariigi Valitsus otsustada peatada samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad. Enne otsuse tegemist edastab valdkonna eest vastutav minister otsuse eelnõu kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse andmiseks. Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega ette nähtud ehitis ei ole valmis viie aasta möödumisel. Tähtaja hulka ei arvata aega, mil Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus oli peatatud või ehitamine keelatud.”.

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 15. mail.

(2) Käesoleva seaduse § 6 punkt 2, § 9 punkt 7 ja § 10 punkt 2 jõustuvad 2033. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 3 punktid 1 ja 2, § 4 punkt 2, § 6 punktid 1 ja 3–7, § 8, § 9 punkt 6 ning § 10 punktid 1 ja 3 kehtivad kuni 2032. aasta 31. detsembrini.