Keskkonnaminister — Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks — RT I, 2011, 19

« » § 28 lõigete 3 ja 6 alusel määran: 1. Kehtestada alates 1. jaanuarist 1997. a. «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks» (juurde lisatud). 2. Tunnistada alates 1. jaanuarist 1997. a. kehtetuks keskkonnaministri 1. detsembri 1994. a. määrus nr. 56 «Veehaarete ja veevarustusehitiste sanitaarkaitseala vööndite määramise juhend».

Lisa keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määruse nr. 61 juurde [RT I, 12.04.2011, 6 – jõust. 15.04.2011]

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. 1.2. Veehaarde sanitaarkaitsealal rakendatakse «Veeseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatud kitsendusi. 1.3. Veehaarde projekteerija või põhjavee tarbevaru uurija peab planeeringutes ja ehitusprojektides nägema ette sanitaarkaitseala kaitseabinõusid «Planeerimisseadusega» ja «Ehitusseadusega» sätestatud korras. 1.4. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. 1.5. [Kehtetu] 1.6. [Kehtetu] 1.7. [Kehtetu] 1.8. [Kehtetu] 1.9. Majandustegevuse kitsenduste täitmise eest sanitaarkaitsealal vastutab veehaarde omanik (valdaja). Kui veehaarde omanik ei ole maaomanik, siis majandustegevuse kitsenduste täitmise eest vastutab ka maaomanik. 1.10. [Kehtetu] 2. SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMINE 2.1. Põhjaveehaare 2.1.1. Põhjaveehaarde koosseisu kuulub üks või mitu puurkaevu. 2.1.1.1 Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 500 m3 ööpäevas, määratakse sanitaarkaitseala piirid vastavalt «Veeseaduse» §-le 28 ja sanitaarkaitsealal kehtivaid «Veeseadusest» või «Looduskaitseseadusest» tulenevaid majandustegevuse kitsendusi kirjeldatakse ühisveevärgi põhjaveehaarde projektis. 2.1.1.2 Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3 ööpäevas, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringu aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja. 2.1.2. [Kehtetu] 2.1.3. [Kehtetu] 2.1.4. [Kehtetu] 2.1.5. Juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3/d ja hüdrogeoloogilised tingimused on keerulised või põhjavesi on nõrgalt kaitstud, võib Keskkonnaamet nõuda põhjaveehaarde sanitaarkaitseala piiride määramist hüdrogeoloogiliste arvutuste tulemusel. Juhul kui arvutustega saadakse 200 meetrist suurem sanitaarkaitseala ulatus, võidakse piirid ja neis nõutavad majandustegevuse kitsendused kehtestada ala planeeringuga seaduses ettenähtud korras või veehaarde omaniku ja huvitatud isikute omavaheliste lepingutega. 2.1.6. [Kehtetu] 2.1.7. Olemasolevatel veehaaretel tootlikkusega üle 500 m3/ööp., millel sanitaarkaitseala projekt puudub, otsustab selle koostamise vajalikkuse Keskkonnaamet või algatab sanitaarkaitseala projekteerimise veehaarde omanik. 2.1.8. Sanitaarkaitseala ulatuse, majandustegevuse kitsendused või veevõtukoha hooldusnõuded lepitakse kokku maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik) ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ja kohaliku omavalitsusega. 2.1.9. Keskkonnaamet võib vajaduse korral veehaarde omanikult või valdajalt nõuda sanitaarkaitseala piiride tähistamist looduses või sanitaarkaitseala piirdeaeda. Vastavad nõuded esitatakse projekteerimistingimustes või olemasolevate veehaarete korral kohustuslikes ettekirjutustes. 2.1.10. [Kehtetu] 2.1.11. Põhjavee uuringu ja vaatluskaevudele sanitaarkaitseala moodustamise vajadus otsustatakse projekti kooskõlastamise käigus. 2.2. Pinnaveehaare 2.2.1. Sanitaarkaitseala ulatus määratakse veehaarde projektiga või veehaarde sanitaarkaitseala projektiga „Veeseaduses” sätestatud korras. 2.2.2. Pinnaveehaardele on kohustuslik koostada sanitaarkaitseala projekt, sõltumata veehaarde tootlikkusest. Projekti tellijaks on veehaarde omanik või valdaja. 2.2.3. Sanitaarkaitseala projektis peab ette nägema majandustegevuse kitsendused vastavalt veeseaduse paragrahv 281 lõikele 3. 3. Sanitaarkaitseala projekt 3.1. Veehaarde sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama seletuskirja, asukoha plaani veehaarderajatiste jooniseid ja konkreetseid majandustegevuse kitsendusi vee kvaliteedi ja vee-ehitiste kaitseks. 3.2. [Kehtetu] 3.3. Projekti seletuskirjas peavad olema: 3.3.1. veeallika sanitaarse seisundi iseloomustus, vee kvaliteedi näitajad: bakterioloogilised, organoleptilised ja keemilised, andmed vee varust ja hinnang selle vastavuse kohta veevõtja vajadusele; 3.3.2. veekogu hüdroloogilised andmed (minimaalne ja keskmine vooluhulk ja iseloomulikud veeseisud) või põhjaveekihi hüdrogeoloogilised andmed (veekihi veeandvus, kaitstus, seos lasuva ja lamava kihiga, põhjaveetase ja aastane amplituud, põhjaveevoolu suund); 3.3.3. põhja- ja pinnavee seose hinnang; 3.3.4. majandus- ja ehitustegevuse arengu võimalik mõju veehaardele; 3.3.5. sanitaarkaitseala ulatuse põhjendus ja majandustegevuse kitsendused. 3.4. Kartograafiline materjal peab olema järgmises mahus: 3.4.1. asukohaplaan mõõtkavas 1:25 000 kuni 1:100 000; 3.4.2. hüdrogeoloogiline tulp või läbilõiked; 3.4.3. sanitaarkaitseala plaan mõõtkavas 1:500 kuni 1:10 000. 3.5. Sanitaarkaitseala projekti kinnitab koos veehaarde projektiga kohalik omavalitsus otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud maaomanikuga ja Keskkonnaametiga «Ehitusseadusega» sätestatud korras. 3.6. Lahkhelid sanitaarkaitsealal kehtivate majandustegevuse kitsenduste ja sanitaarkaitseala piiride kohta lahendab Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium või kohus. 4. Veevõtukoha hooldusnõuded 4.1. Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m). 4.2. Puurkaevu suudme manteltoru ots peab jääma vähemalt 30 cm võrra maapinnast kõrgemale. Üldjuhul ei ole soovitav rajada puurkaevu suudme ümber šurfi. Šurfi rajamine tuleb põhjendada veehaarde projektis. Rajatavate või olemasolevate šurfide seinad ja põhi peavad olema vettpidavad ja manteltoru ots peab ulatuma vähemalt 15 cm kõrgemale pinnasevee maksimaalsest tasemest. 4.3. Kaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud. 4.4. [Kehtetu] 4.5. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja).