Riigikaitseliste sundkoormiste seadus

(1) Käesoleva seadusega kehtestatakse riigikaitselised sundkoormised ning nende määramise ja täitmise kord.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Riigikaitselised sundkoormised (edaspidi sundkoormised) on

1) sundvõõrandamine (rekvireerimine);

2) sundkasutus ja sundvaldus;

3) veokohustus.

4)

Sundkoormisi määratakse ja tehakse teatavaks rahuajal. Lähtudes riigikaitselistest vajadustest, määratakse sundkoormisi ka sõjaseisukorra ajal.

(1) Sundkoormisi täidetakse isikute poolt sõjaseisukorra ajal. Sundkoormiste täitmine võidakse ette näha ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.

(2) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel kuuluvad rahuajal isikutele määratud ja teatavaks tehtud sundkoormised täitmisele täiendava korralduseta.

(3) Sõjaseisukorra ajal isikutele määratud sundkoormised kuuluvad täitmisele viivitamatult või ettenähtud tähtajal.

(4) Kui isikule määratud ja teatavaks tehtud sundkoormist ei ole võimalik täita vara hävimise, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu või muul põhjusel, teatab isik temale koormise määranud organile sellest

1) rahuajal 10 päeva jooksul;

2) sõjaseisukorra ajal viivitamatult.

Sundkoormiste üle peetakse keskset arvestust tsiviiltoetuse registris.

(1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitseks vajalike vahendite, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike vahendite ja tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle ning sundkoormise määramise ja täitmise üle.

(2) Tsiviiltoetuse registri vastutav ja volitatud töötleja on Kaitseressursside Amet.

(3) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab määrusega.

Isikud on vastutavad sundkoormistega seotud riigi- ja ärisaladuse ja salastatud välisteabe hoidmise eest seaduses ettenähtud alustel ja korras.

Isiku töövõime kaotuse või surma korral, kui see oli tingitud sundkoormise täitmisest, makstakse hüvist või pensioni vastavalt seadusele.

(1) Isik, kes leiab, et sundkoormise määramisega on tema õigusi rikutud, võib pöörduda sundkoormise määranud organi või kohtu poole sundkoormise otsuse vaidlustamiseks.

(2)

(1) Isikule sundkoormisega tekitatud kahju hüvitatakse seadusega sätestatud korras.

(1¹) Isikule rahuajal rakendatud sundkoormisega tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse alusel.

(2) Sundkoormisega tekitatud kahjuna ei käsitata vara hävimist, riknemist või vara väärtuse vähenemist sõjategevuse läbi.

(3)

Vabariigi Valitsus

1) kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul riigikaitseliste sundkoormiste koondkava (edaspidi sundkoormiste koondkava);

2) otsustab vara sundkasutusele võtmise käesoleva seaduse §-de 28 ja 29 järgi;

3) suunab ja koordineerib ministeeriumide ning muude riigikaitselisi ülesandeid täitvate organite tegevust sundkoormiste korraldamisel;

4) asutuste, ettevõtete ja isikute nimekirjad, kelle sõidukid, ujuvvahendid, õhusõidukid ja muu vara ei kuulu või kuuluvad piiratud hulgal sõjaseisukorra ajal sundvõõrandamisele või sundkasutusele võtmisele;

5) kehtestab sundkoormiste rakendamiseks vajalikud juhendid ja dokumentide vormid;

6) otsustab muid sundkoormistega seotud küsimusi, mis käesoleva seadusega ei ole antud teiste organite pädevusse.

(1) Kaitseministeerium

1) töötab koostöös Kaitseväe juhataja ja vastavate ministeeriumidega välja sundkoormiste koondkava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele;

2) teeb sundkoormiste koondkavast tulenevad sundkoormised teatavaks ministeeriumidele, maavanematele või muudele isikutele;

3) otsustab isikutele sundkoormiste määramise vastavalt käesoleva seaduse §-dele 17 ja 24;

3¹) korraldab rahuajal Kaitseressursside Ameti kaudu sundkoormiste määramist Kaitseväe vajadusteks ning sundkoormiste rakendamist Kaitseväe vajadusteks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal;

4) määrab sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise volinikud või nendest moodustatud komisjonid vastavalt käesoleva seaduse §-dele 18 ja 25;

5) nõuab sundkoormistega seotud informatsiooni ministeeriumidelt, maavanematelt, valla- ja linnavalitsustelt ning muudelt isikutelt;

6) korraldab ja koordineerib sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise komisjonide ning vastavate volinike tööd;

7) kontrollib käesoleva seaduse täitmist vastavate isikute poolt.

(2) Muud ministeeriumid

1) töötavad Kaitseministeeriumilt saadud riigikaitseliste suuniste alusel välja ettepanekud sundkoormiste koondkava koostamiseks;

2) teevad isikutele sundkoormiste koondkava alusel teatavaks neile määratud sundkoormised käesoleva seaduse §-de 17 ja 24 järgi;

3) otsustavad isikutele sundkoormiste määramise vastavalt käesoleva seaduse §-dele 17 ja 24;

4) määravad sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise volinikud või nendest moodustatud komisjonid vastavalt käesoleva seaduse §-dele 18 ja 25;

5) nõuavad isikutelt seoses riigikaitseliste ülesannetega saadud informatsiooni;

6) kontrollivad käesoleva seaduse täitmist vastavate isikute poolt.

(1) Kaitseväe juhataja

1) töötab välja ettepanekud sundkoormiste koondkava koostamiseks ja esitab need Kaitseministeeriumile;

2) korraldab ja tagab sundvõõrandatud ja sundkasutusele võetud vara õigeaegse vastuvõtmise Kaitseväe struktuuriüksuste poolt;

3)

4) kontrollib sõjaseisukorra ajal käesoleva seaduse täitmist vastavate isikute poolt.

(2) Kaitseväe juhataja ning talle alluvad ülemad kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

1) rakendavad eelnevalt Kaitseressursside Ameti määratud sundkoormisi;

2) määravad vajaduse korral lisasundkoormisi ning rakendavad neid.

–

Sundvõõrandamine käesoleva seaduse mõistes on omanikult vara riigikaitselisteks vajadusteks riigi omandisse äravõtmine.

Sundvõõrandada võidakse

1) kütte- ja määrdeaineid;

2) toiduaineid;

3) ravimeid ja ravivahendeid;

4) muud vallasvara, mis vara omadustest lähtuvalt on äratarvitatav.

Sundvõõrandamisele ei kuulu

1) muuseumide ja arhiivide vara;

2) kirikute ja koguduste, usuühingute ning nende liitude vara, mida kasutatakse riitusteenistuseks;

3) välisriikide saatkondadele, konsulaatidele, esindustele ja neis töötavatele välisriikide kodanikele kuuluv vara, mis on ametialaseks ja isiklikuks kasutamiseks;

4) vara, mis rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel ei kuulu sundvõõrandamisele;

5) isikule kuuluv vara, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses;

6) käesoleva seaduse § 9 punktis 4 tähendatud isikute vara.

(1) Isikutelt vara sundvõõrandamise otsustamiseks on rahuajal pädevad

1) Kaitseressursside Amet;

2) ministeeriumid sundkoormiste koondkavas antud ülesande järgi.

(2) Kaitseressursside Amet ning ministeeriumid

1) peavad sundvõõrandamiste arvestust;

2) korraldavad sundvõõrandamise käsundite isikutele kätteandmise rahuajal;

3) kontrollivad vara sundvõõrandamise otsuse täitmise võimalikkust.

(3) Kaitseväe juhataja otsustab vara sundvõõrandamise sõjaseisukorra ajal, lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Kaitseväe struktuuriüksuse ülem võib otsustada vara sundvõõrandamise sõjaseisukorra ajal, lähtudes sõjategevuse huvidest ja teatades sellest Kaitseväe juhatajale.

(4) Sundvõõrandamiseks pädev organ kannab andmed sundvõõrandamise määramise või täitmise kohta tsiviiltoetuse registrisse.

(1)

(2) Vara sundvõõrandamiseks ja vastuvõtmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal määratakse Kaitseväe struktuuriüksuse ülema, Kaitseressursside Ameti või vastava ministeeriumi poolt volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid.

(3) Sundvõõrandamise käsundi alusel sundvõõrandamisele kuuluv vara toimetatakse sundvõõrandamise käsundis ettenähtud kohta omaniku või valdaja poolt. Vara võidakse vastu võtta ka selle asukohas.

(4) Sundvõõrandatav vara võetakse vastu vastava sundvõõrandamise voliniku (komisjoni) poolt koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üks eksemplar aktist antakse omanikule või valdajale.

(5) Volinikud (komisjonid) vastutavad sundvõõrandatud vara säilimise eest kuni selle üleandmiseni ja tagavad selle saatmise määratud kohta ettenähtud tähtajaks.

(6) Kaitseväe juhataja loal võib vastav volinik (komisjon)

1) anda sundvõõrandatud vara vastutavale hoiule isikule, kellelt vara sundvõõrandati;

2) pikendada sundvõõrandamise käsundis ettenähtud vara üleandmise tähtaega kohustusega toimetada nimetatud vara kindlaksmääratud tähtajaks vastuvõtupunkti.

(1) Sundvõõrandatav vara peab vastama riiklikult kehtestatud standarditele, tehnilistele ja kvaliteedinõuetele.

(2) Vedel- ja puisteained peavad olema nõuetekohases taaras, pakendis või mahutis.

(3) Vara üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitakse sundvõõrandatud vara kogus, hulk, vastavus kehtivatele standarditele, tehnilistele ja kvaliteedinõuetele ning vara amortiseerumise aste.

(1) Rahuajal isikule kätteantud sundvõõrandamise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest.

(2) Sõjaseisukorra ajal isikule kätteantud sundvõõrandamise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates vastava käsundi kätteandmise ajast.

Sundkasutus on käesoleva seaduse mõistes vara ajutine kasutamine riigikaitseliseks vajaduseks.

Sundkasutusele võidakse võtta

1) maatükke;

2) sõidukeid, ujuvvahendeid ja õhusõidukeid;

3) ettevõtteid (sh. haiglaid);

4) masinaid ja seadmeid;

5) ehitisi ja rajatisi;

6) elektri-, side-, gaasi- ja muid liine;

7) relvi, optika- ja mõõte- ning arstiriistu;

8) muud vallasvara.

Sundkasutusele ei võeta käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 loetletud vara.

(1) Vabariigi Valitsuse poolt otsustatakse vara sundkasutusele võtmine käesoleva seaduse §-de 28 ja 29 järgi. Nimetatud vara sundkasutusele võtmise korraldab vastav ministeerium.

(2) Vara sundkasutusele võtmine otsustatakse muudel juhtudel vastava ministeeriumi või Kaitseressursside Ameti poolt sundkoormiste koondkavas antud ülesande alusel.

(3) Kaitseväe juhataja otsustab vara sundkasutusele võtmise sõjaseisukorra ajal, samuti maatükkide sundkasutusele võtmise kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal, lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Kaitseväe struktuuriüksuse ülem võib otsustada vara sundkasutusele võtmise sõjaseisukorra ajal, samuti maatükkide sundkasutusele võtmise kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal, lähtudes sõjategevuse huvidest ja teatades sellest Kaitseväe juhatajale.

(4) Vara sundkasutusele võtmiseks pädevad organid

1) peavad sundkasutusele võetavate varade arvestust;

2) korraldavad isikutele vara sundkasutusele võtmise käsundite kätteandmise ja vara sundkasutusele võtmise;

3) kontrollivad vara sundkasutusele võtmise võimalikkust;

4) korraldavad sundkasutusele võetud vara isikutele tagastamist.

(1)

(2) Vara sundkasutusele võtmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal määratakse Kaitseväe struktuuriüksuse ülema, Kaitseressursside Ameti või vastava ministeeriumi poolt volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid.

(3) Vara võetakse sundkasutusele vastava voliniku (komisjoni) poolt koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üks eksemplar aktist antakse omanikule või valdajale.

(1) Sundkasutusele võetava sõiduki, ujuvvahendi ja õhusõiduki tehniline seisund peab vastama kehtivatele nõuetele, olema komplekteeritud ettenähtud varustuse, tööriistade ja muude sundkasutusele võtmise käsundis ettenähtud vahenditega ning tangitud kütusega täismahus.

(2) Sõiduki, ujuvvahendi ja õhusõiduki vastuvõtmisel kontrollitakse selle riiklikku registreerimistunnistust, tehnilist seisundit ja komplekteeritust. Kui sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki tehniline seisund ei vasta nõuetele, võib vastav volinik (komisjon) nõuda rikke parandamist omaniku või valdaja kulul ettenähtud tähtajaks.

(3) Koos sõiduki, ujuvvahendi ja õhusõidukiga võib kohustada ka selle juhti või meeskonda juhtima ja hooldama sõidukit, ujuvvahendit või õhusõidukit. Nimetatud isikuid on Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal õigus hoida oma käsutuses kuni seitse ööpäeva, mille jooksul nad on väekoondise või väeosa toidul Kaitseväe normide kohaselt. Käesoleva lõike nõuded ei laiene ohvitseri auastet omavale isikule, kes peab samal ajal osalema õppekogunemisel või ilmuma mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu kogunemiskohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele säilitab tööandja väeosa ülema käsutuses oldud aja eest keskmise töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.

(5) Vara sundkasutusele võtmiseks pädev organ hüvitab tööandjale lõikes 4 nimetatud tasu.

(1) Ettevõtte sundkasutus on

1) ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslike riigikaitseliste ülesannete andmine;

2) ettevõtte ajutine riigi valdusesse võtmine.

(2) Ettevõtte omanik või valdaja on kohustatud võimaldama vastava ministeeriumi esindajal või selleks volitatud ametiisikul tutvuda ettevõtte tootmisvõimaluste ja tooraine ning materjalide tagavaradega nii rahuajal kui sõjaseisukorra ajal.

(3) Tehingud sundkasutusele võetud ettevõtte varustamiseks seadmete, tooraine ja materjalidega kuuluvad sõjaseisukorra väljakuulutamisel hankijate ja tarnijate poolt täitmisele esmajärjekorras.

(1) Ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslike riigikaitseliste ülesannete andmise õigus on Vabariigi Valitsusel ja sõjaseisukorra ajal ka Kaitseväe juhatajal, lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Kaitseväe struktuuriüksuse ülem võib sõjaseisukorra ajal anda ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslikke riigikaitselisi ülesandeid, lähtudes sõjategevuse huvidest ja teatades sellest Kaitseväe juhatajale.

(2) Sundkasutusele võtmise käsundi alusel on ettevõtte omanik või valdaja kohustatud

1) ettenähtud tähtajaks koostama saadud riigikaitseliste ülesannete täitmise kava ja esitama selle kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks vastavale ministeeriumile;

2) sõjaseisukorra väljakuulutamisel viivitamatult asuma täitma kohustuslikke riigikaitselisi ülesandeid vastavalt kinnitatud kavale.

(3) Sõjaseisukorra ajal antud riigikaitselised ülesanded kuuluvad ettevõtte omaniku või valdaja poolt täitmisele viivitamatult või ettenähtud tähtajaks.

(1) Kui ettevõtte omanik või valdaja ei täida või keeldub täitmast ettevõttele antud kohustuslikku riigikaitselist ülesannet, võidakse sõjaseisukorra ajal, lähtudes üldistest riigikaitselistest huvidest, ettevõte võtta ajutiselt riigi valdusesse Vabariigi Valitsuse või Kaitseväe juhataja poolt.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmise korraldab vastav ministeerium või Kaitseväe juhataja, kelle poolt nimetatakse sundkasutuse ajaks ettevõtte juhtkond.

(1) Sundkasutusele võetavate elektri-, side-, gaasi- ja muude liinide ning masinate ja seadmete tehniline seisund peab vastama kehtivatele nõuetele.

(2) Elektri-, side-, gaasi- ja muude liinide vastuvõtmisel kontrollitakse nende tehnilist seisundit. Kui elektri-, side-, gaasi- ja muude liinide ning masinate ja seadmete tehniline seisund ei vasta kehtivatele nõuetele, võib vastav volinik (komisjon) nõuda rikke parandamist omaniku või valdaja kulul ettenähtud tähtajaks.

(1) Rahuajal isikule kätteantud sundkasutusele võtmise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest.

(2) Sõjaseisukorra ajal isikule kätteantud sundkasutusele võtmise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates vastava käsundi kätteandmise ajast.

(1) Vara osalisel või täielikul säilimisel tagastatakse see omanikule või valdajale sõjaseisukorra lõppemisel või sõjaseisukorra ajal vara kasutamise vajaduse möödumisel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tähtajal.

(2) Vara tagastamise kohta koostatakse vastava voliniku (komisjoni) ja vara omaniku või valdaja poolt vara üleandmise-vastuvõtmise akt.

(3) Vara omanikul on õigus loobuda tagastatava vara vastuvõtmisest selle kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu või muul põhjusel.

(4) Tagastatava vara vastuvõtmisest loobumisel koostatakse vastava voliniku (komisjoni) ja omaniku poolt tagastatava vara vastuvõtmisest loobumise akt.

Veokohustus on riiklik kohustus sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki omanikule või valdajale vedude teostamiseks koos juhi või meeskonnaga riigikaitselisteks vajadusteks.

(1) Veokohustuse otsustamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal on pädevad

1) ministeeriumid;

2) Kaitseressursside Amet;

3) Kaitseväe struktuuriüksuste ülemad või nende poolt volitatud isikud.

(2) Veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga.

(1) Veoks võib juhti või meeskonda kohustada mitte kauemaks kui 24 tunniks. Vajadusel võidakse veokohustuse kestust ühekordselt pikendada veel kuni 24 tunniks.

(2) Veokohustuse kestuseks ujuvvahendiga on saadud kohustuse täitmise aeg.

(1) Veokohustus peab arvestama sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki otstarvet ja tehnilisi tingimusi.

(2) Sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki tehniline seisund peab vastama kehtivatele nõuetele sõitjate ja veoste vedudeks.

(3) Juhile või meeskonnale antakse Kaitseväe normide järgi toiduaineid ning nende sõidukile, ujuvvahendile või õhusõidukile võidakse anda vajalikke aineid ja materjale tasuta.

(1) Veokohustuse täitmise ajal säilitab tööandja veokohustuse saanud töötajale keskmise töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.

(2) Veokohustuse otsustamiseks pädev organ hüvitab tööandjale lõikes 1 nimetatud tasu.

–

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle oma pädevuse piires teostab

1) Vabariigi Valitsus;

2) vastav ministeerium oma valitsemisalas;

3) maavanem;

4) valla- või linnavalitsus;

5) Kaitseväe juhataja.

(1) Sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutusele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamise eest vara sundvõõrandamisel või sundkasutusele võtmisel –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]