Tee ja teetööde kvaliteedinõuded

(1) Teetöö tellijale ja teetöö tegijale on kohustuslikud tee ehitamise või remondi projektis või teetööde kirjelduses (edaspidi projekt) ette nähtud nõuded ja käesoleva määrusega kehtestatud avalikult kasutatavate teede ning nendel teedel tehtavate ehitamise, remondi ja hooldustööde (edaspidi teetööde) minimaalsed kvaliteedinõuded (edaspidi kvaliteedinõuded).

(2) Kvaliteedinõuded peavad olema täidetud enne ehitatava või remonditava avalikult kasutatava tee või üksiku teerajatise tee ehitus- ja remonditööde ja nende vaheetappide ning eritööde vastuvõtuaktide allakirjutamist (edaspidi vastuvõtmine) teeseaduse § 21 lõike 9 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud korras. Eritööde tegemisel teemaal, sh muldes enne katendi ehitamist tehtavatel eritöödel, tuleb eritöödega kaasnevatel teetöödel täita käesolevas määruses sätestatud nõudeid, samuti kõiki teisi teetööde projekteerimisele ja tegemisele esitatavaid nõudeid.

(3) Kvaliteedinõuete täitmiseks tee hooldustöödel tuleb järgida teeseaduse § 10 ja lõike 2 alusel kehtestatud tee seisundinõudeid (edaspidi seisundinõuded) ja käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud nõudeid.

(4) Kvaliteedinõuded on tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve, tee omaniku ja politseiametniku poolt tehtava kontrolli aluseks.

(1) Kõik tee koosseisu kuuluvad rajatised peavad vastama tee ja teetööde vastuvõtmisel teele ja teerajatisele teeseaduse § 19 lõike 2 alusel kehtestatud tee projekteerimise normide (edaspidi projekteerimisnormid) nõuetele ja vähemalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Tee ehitamisel ja remontimisel tuleb järgida projektis ette nähtud tee-ehitusmaterjalidele kehtestatud nõudeid. Tee-ehitusmaterjalid peavad vastama eelkõige projektis ettenähtule ja vähemalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Tee koosseisu kuuluvad ehitatavad või remonditavad rajatised peavad võimaldama tee ohutut kasutamist projekteerimisnormides või projektis ette nähtud kasutusea jooksul.

(3) Tee projektlahendus peab võimaldama tee hooldamisel seisundinõuete täitmiseks kasutatavate vahendite võimalikult säästlikku kasutamist.

(4) Tee projekti koostamisel peab eelkõige lähtuma liikleja ohutuse ning liiklemise ja hooldamise efektiivsuse tagamise vajadustest.

(5) Tee muldkehasse paigaldatud tehnovõrkude ja sajuvete kanalisatsiooni restkaevude kaaned ei või üldjuhul asetseda sõidukite sõidujälgedes.

(6) Sõidukite maksimaalset lubatud kiirust peab piirama kuni 30 kilomeetrini tunnis, kui teelt ja tee kaitsevööndist ei ole kõrvaldatud liiklust ohustav või nähtavust piirav istandik, puu, põõsas või muu liiklusele ohtlik takistus või rajatis.

(7) Aastaringseks ohutu liiklemise tagamiseks peab vajadusel olema tee koosseisus kõnnitee, jalgtee või jalgrattatee. Jalakäijate jaoks sõiduteest eraldi ettenähtud tee võib olla ka ilma katteta või pinnastee.

(8) Jalakäijate jaoks ette nähtud tee ja samatasandiline ristmik peab olema vaba liikumist häirivatest takistustest liikumishäire või puudega inimesele. Kohtades, kus jalakäijatel on vajadus sõidutee ületamiseks, peab täitma ehitusseaduse § 3 lõike 10 alusel sätestatud nõudeid liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes.

(9) Teekatte haardetegur ei või liikluseks avatud sõiduteel, kus lubatud sõidukiirus on üle 50 km/h, erineda tee ristsuunas üle 0,1 ühiku võrra tee ristsuuna haardeteguri keskväärtusest.

(10) Haardetegur ei või järsult muutuda üleminekul teeseaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud tee seisundinõuetega määratletud ohtlikele kohtadele või ohtlikele teelõikudele.

(11) Tee omanikul ja teetööde tellijal on kohustus kehtestada teele ja teetöödele ning teehoiul kasutatavatele materjalidele täiendavaid nõudeid, mis on projekteerijale ja teetööde tegijale kohustuslikud, kui on vaja tagada teeseaduses sätestatud nõudeid ohutu liikluse tagamiseks, samuti sõidumugavuse, nähtavuse, sujuva kiiruse, tee tasasuse, väljanägemise jne nõuete täitmiseks. Käesoleva määrusega kehtestatud nõuded peavad seejuures alati olema täidetud.

(12) Teetöödest põhjustatud ümbersõiduteed peavad olema vähemalt 1. seisunditasemega, talvisel ajal vähemalt 2. seisunditasemega. Teetöödest põhjustatud ümbersõidutee seisund ja ümbersõidu ajaline kestus määratakse teedel, kus liikleb üle 1000 auto ööpäevas, tulude ja kulude analüüsiga, mis arvestab proportsionaalselt liiklejatele tekkivate täiendavate kuludega.

(13) Liikluse rahustamiseks ehitatakse künnised sõiduteele kogu sõiduosa laiuses, tagades sajuvete äravoolu. Künniseid ei või paigaldada riigimaanteedele ja magistraaltänavatele.

(1) Teetööd peavad vastama projekti nõuetele, samuti keskkonnaseisundi ja maastiku säilitamise nõuetele. Teetööde tulemusena ei või halveneda vee äravoolutingimused teed ümbritseval alal.

(2) Teetööde kvaliteedinõuete täitmine on kohustuslik kõikidel avalikult kasutatavatel teedel ja planeerimisseaduse sätete kohaselt planeeringutega avalikuks kasutamiseks määratud teedel.

(3) Käesolevas määruses sätestatud kvaliteedinõuetele mittevastavaid teetöid ei võeta vastu käesoleva määruse § 1 lõikes 2 sätestatud korras enne nende teetööde vastavusse viimist kvaliteedinõuetega.

(4) Teetöödel peab rakendama meetmeid keskkonna kaitseks. Kui teetöö võib muuta keskkonna geoloogilist, hüdroloogilist või ökoloogilist seisundit, peavad teetööde tehnilised lahendused ja kvaliteet vältima ümbritseva keskkonna kahjustamist, samuti arvestama keskkonnamõjude hindamise aruandes sätestatud nõudeid ja leevendusmeetmeid.

(5) Sideainete kasutamisel teetöödel peab vältima nende lekkeid ning sattumist pinnasesse ja veekogudesse.

(6) Muldkeha ja katendi kihte võib rajada üksnes valmis ehitatud ja kehtiva korra kohaselt vastu võetud alumistele kihtidele.

(7) Teetöö tegija on kohustatud võtma tee ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide proovid ja tegema või korraldama enda kulul kõik kvaliteedinõuetes ette nähtud katsetused.

(8) Täitematerjalide ja toodete partiide vastavust projektile tõendatakse täitematerjalide ja toodete tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Vahetult enne täitematerjalide ja toodete paigaldamist kontrollitakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 alusel akrediteeritud labori poolt kasutatavate täitematerjalide ja toodete (välja arvatud filler) iga partii omaduste vastavust vastavusdeklaratsioonidele ja projektile.

(9) Täitematerjali üheks partiiks loetakse ühest kohast ja ühe korraga tarnitud materjali kogust. Imporditud täitematerjalil loetakse partiiks üks laeva- või raudteesaadetis ning kohalikul täitematerjalil ühes karjääris toodetud kogus kaaluga kuni 3000 tonni.

(10) Vastavusdeklaratsiooni õigsuse tõendamiseks kontrollitakse peentäitematerjali terastikulist koostist, peenosiste sisaldust ning muldkehas ja dreenikihis kasutatava materjali filtratsiooni. Jämetäitematerjalil kontrollitakse terastikulist koostist, peenosiste sisaldust, purunemiskindlust, külmakindlust ja tera kuju plaatsusteguri järgi. Jämetäitematerjali, mille purunemiskindlus on ≤25, kasutamisel kulumiskihis kontrollitakse lisaks ka kulumiskindlust Nordic-katsel.

(11) Teetöö tegija peab labori katse- ja mõõtmisprotokollide tõestatud koopiad või digitaalselt allkirjastatud ärakirjad esitama viivituseta omanikujärelevalve esindajale, kes esitab need omakorda viivituseta tellijale.

(12) Esitatud laboratoorsete katseandmete õigsuses kahtlemisel ja muudel põhjendatud juhtudel on tellija esindajal õigus koos teetöö tegija esindajaga võtta täiendavateks katsetusteks kontrollproove.

(13) Kontrollproove katsetatakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 alusel akrediteeritud laboris. Kui kontrollproovide katseandmete põhjal selgub, et töö tegija poolt käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt tehtud laboratoorsetel katsetustel saadud tulemused ületavad koos katsestandardis lubatud hälvetega kehtestatud norme, on tellijal õigus nõuda edaspidi kõikide katsetuste tegemist mõnes teises, kuid tellija määratud akrediteeritud laboris. Nõuetele mittevastav paigaldatud materjal tuleb eemaldada. Katendist võetud kontrollproovide augud tuleb täita viivituseta katendi ehitamisel kasutatud materjali või muu samaväärse materjaliga.

(14) Kvaliteedinõuete täitmise kontrollimisel kasutatavad seadmed, mille nõuded on sätestatud mõõteseaduses ning Eesti standardites EVS-EN 932-5 ja EVS-EN 12697-38, peavad olema kontrollitud ja kalibreeritud vastavalt seaduse ja standardite nõuetele.

(15) Kõik hälbed arvestatakse lähima mõõdistusvõrgu või objekti jaoks teetööde tellija poolt tellitud ja ehitusgeodeetiliste ja -geoloogiliste uuringute tegevusalal registreeritud isiku rajatud punkti suhtes.

(1) Ilmastikukaitse- ja kulumiskihi ehitamisel teekattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega kivimaterjali ning rullitakse (edaspidi pindamine). Pindamine võib olla ühe- või mitmekihiline. Pindamist kasutatakse nii teekatte säilitamiseks kui ka paigaldatud uue katte haardeteguri parandamiseks.

(2) Pindamiskiht peab visuaalsel hindamisel olema ühtlase tekstuuriga ja tasane. Pinnatud tee peab pärast rullimise lõpetamist olema 72 tunni möödudes kiirusepiiranguteta ning lahtine killustik peab olema eemaldatud. Vajaduse korral võib kasutada majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” kohast liiklusmärki 556 „soovitatav kiirus”, kuid seda mitte kauem kui 7 ööpäeva pärast rullimistööde lõpetamist.

(3) Fraktsioneeritud killustikuga pindamiskihi kvaliteeti hinnatakse killustikuterade laotustiheduse ja tekstuuri sügavuse mõõtmise meetodil. Nõuded, mis kehtivad pärast lahtise killustiku eemaldamist, on toodud käesoleva määruse § 14 lõikes 5 (killustikuterade laotustihedus) ning § 14 lõikes 6 (tekstuuri sügavus).

(1) Kruusateel peab kruusakihi paksus olema vähemalt 20 cm, millest vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema määruse lisas 10, pos 5 või 6, sätestatud terakoostisega. Kattel ei tohi olla lahtisi 16 mm sõela mitteläbivaid osakesi.

(2) Kruusatee kvaliteeti kontrollitakse iga 100 meetri tagant. Lubatud suurimad hälbed on järgmised

1) põikkalde erinevus projektist ±0,5%;

2) tee telje kõrguse erinevus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

3) piki- ja põikitasasus (pilu 3 m lati all) ≤15 mm;

4) tihendatud kattekihi ristlõikes mõõdetud nõuetele vastava terakoostisega kruusakihi ülakihti mõõdetakse tee teljel ja tee servast 1 meetri kaugusel;

5) elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis, peab olema ≥120 MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega, leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemusi korrutatakse üleminekuteguriga.

(1) Katte vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri tagant ja lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised

1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%;

2) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda projektist –0/+10 cm.

(2) Asfalt- ja mustkattega tee tasasus peab vastama määruse lisas 1 toodud nõuetele. Mõõtmist alustatakse vähemalt 20 m enne iga uue paigaldatud lõigu algust. Teel, mille pikkused, vertikaalkõverate raadiused või keeruline vertikaalplaneering ei võimalda tasasusindeksi IRI (International Roughness Index, mis iseloomustab üksikute 100 m pikkuste kattelõikude tasasust mm/m ja mis on määratletud kiirusel 80 km/h) mõõtmisi korraldada, mõõdetakse tasasust 3-meetrise latiga. Suurimad lubatud pilud 3-meetrise lati all on toodud määruse lisas 2.

(3) Teekatte haardetegurit mõõdetakse mitte varem kui kaks nädalat pärast liikluse avamist. Haardetegur peab olema vähemalt 0,4, kui lubatud suurim kiirus vastaval teelõigul on kuni 80 km/h. Kui lubatud suurim kiirus vastaval teelõigul on suurem kui 80 km/h, peab haardetegur olema vähemalt 0,5. Haardeteguri mõõtmisel tuleb kasutada tellija poolt tunnustatud (näiteks Euroopa tehnilise normi CEN/TS 15901 või juhendi PANK 5201, Soome Päällystealan Neuvottelukunta, meetod 5201) meetodit. Nõudele mittevastavad lõigud tuleb viia viivituseta vastavusse nõudega.

(4) Paigaldatud asfalt- ja mustkatte tihendustegur ja jäävpoorsus peavad vastama määruse lisas 3 toodud nõuetele.

(5) Paigaldatud katte vuugid peavad pärast tihendamist olema monoliitsed, tasased ja tihedad. Vuugi katte tihendustegur ja jäävpoorsus peavad vastama määruse lisas 3 toodud nõuetele.

(6) Tehnovõrgud peavad olema ehitatud nende võrkude jaoks kehtivate normide kohaselt. Tehnovõrkude ehitamisega seotud teetööde tegemisel peab lähtuma teetöödele kehtestatud nõuetest. Kaevude kaaned võivad olla tee pinnast kõrgemal või madalamal kuni 3 mm, välja arvatud restkaevude kaaned, mis ei või olla teekatte pinnast kõrgemal. Sõidutee rentslis asuvad sajuvete neelukaaned võivad olla teekattest madalamal kuni 10 mm, kuid mitte kõrgemal. Kaevukaaned ei või tekitada nendest ülesõitmisel müra.

(7) Tugipeenarde elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- VÕI INSPECTOR-tüüpi seadmega teepeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega, leitud vastav üleminekutegur ja selle mõõtetulemused korrutatakse üleminekuteguriga.

(8) Teepeenarde põikkalle võib erineda projektis märgitud põikkaldest ±0,5%. Tugipeenra laius ei või olla projektis märgitud laiusest kitsam. Teepeenra kattepoolne serv ei tohi olla kattest kõrgem ja võib olla kattest madalam kuni 10 mm.

(1) Killustik- või kruusaluse paksus sillutiskatte all peab olema vähemalt 15 cm. Sõltuvalt konstruktsiooni tüübist laotakse sillutiskivid kas liivast, tsemendiga stabiliseeritud liivast või muust sobivast materjalist sängituskihile. Aluse nõutav elastsusmoodul on eraldussaartel >120 MPa, kõnniteedel >140 MPa, sõiduteel ning jalg- ja jalgrattateel, mida kasutatakse teenindava transpordi jaoks, >170 MPa.

(2) Sillutiskatte suurimad lubatud hälbed on

1) põikkalde erinevus projektist ±1%;

2) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

3) piki- ja põikitasasus (pilu 1 m lati all) ≤5 mm, klombitud munakivisillutisel <15 mm;

4) tehiskivisillutisel ei või kivide omavaheline kõrguste erinevus ületada 2 mm ja klombitud munakivisillutisel 5 mm;

5) looduskivist sillutise paigaldamisel betoonist sängituskihile peab vuugi täitekõrgus tsementmördiga täidetult olema vähemalt 2/3 sillutiskivi kõrgusest;

6) murtud pinnaga sillutiskivide vahelise vuugi laius ei tohi ületada 20 mm;

7) lõigatud pinnaga looduskivide vahelise vuugi ja tehiskivide vahelise vuugi laius ei tohi ületada 10 mm.

(1) Enne muldkeha ja katendi rajamist peavad olema tehtud tee trassil või selle osal ettevalmistustööd. Nende tööde hulka kuuluvad muuhulgas järgmised tööd

1) tee trassi ja rajatiste väljamärkimine looduses;

2) side- ja elektriliinide ning kaablite ümberehitus või paigaldus;

3) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus;

4) teetöödega seotud materjalide laoplatside, ümbersõiduteede ja teiste alade puhastamine, vertikaalplaneerimine ning ettevalmistamine;

5) ajutiste ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine;

6) mulde alla jääva aluspinnase vertikaalplaneerimine ja tihendamine.

(2) Torujuhtmete ja kollektorite paigaldamise maksimaalsed lubatavad hälbed peavad vastama vastava rajatise ehitusnormidele ja nendes normides lubatud hälvetele.

(3) Sajuvete kanalisatsiooni kõrguste ja kallete lubatavad hälbed on toodud määruse lisas 4.

(4) Geodeetiliste tööde lubatud hälbed on esitatud määruse lisas 5.

(5) Tee trassi (mulde aluse) pinnase tihendustegur peab olema ≥0,94. Pealispinna kõrgusarvude lubatud hälve on ±10 cm, kui selle lubatud hälbe suurus ei ole projektis toodust väiksem.

(6) Tee trassilt langetatud puude raiel ja teisaldamisel peab lähtuma metsaseadusest ning metsamaterjali kasutamisel metsamaterjali omaniku nõudmistest.

(1) Muldkeha ehituskvaliteedi hindamiseks kontrollitakse

1) mulde kihtide tihedust;

2) mulde pinna tasasust;

3) mulde materjali terastikulist koostist, filtratsiooni ja külmaohtlikkust;

4) mulde kõrgust ja ristprofiili mõõtmeid;

5) külgkraavide kõrgust ja pikikaldeid.

(2) Talvel ehitatud muldkehale võib katendit ehitada üksnes pärast muldkeha sulamist, tihendamist ja profileerimist.

(3) Üle 5 meetri kõrgusega muldele ei tohi katendit paigaldada enne ühe aasta möödumist mulde vastuvõtmisest, kui muldkeha ei tihendatud 0,3 m paksuste kihtidena, millel kõikide kihtide tihedus vastas projektile.

(4) Tee muldkeha pinnase tihedust kontrollitakse tihendatavate kihtide kaupa ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 meetrit iga 100 meetri tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 meetri iga 50 meetri tagant.

(5) Liivpinnasest muldkeha tihedustegur peab vastama määruse lisas 6 toodud nõuetele. Muudest pinnastest (purdpinnastest) ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihedust elastsusmooduli mõõtmise teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi või mõne teise analoogse seadmega.

(6) Elastsusmoodul, mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega muldkeha pinnal, ei tohi olla väiksem projektis ettenähtust. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega. Leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemused korrutatakse üleminekuteguriga.

(7) Elastsusmoodulit mõõdetakse tee teljelt ning mõlemalt poolt vähemalt ühe meetri kaugusel mulde servast.

(8) Muldkeha tasasust kontrollitakse ühtlase pikikaldega teelõikudel tee teljel ja vähemalt ühe meetri kaugusel mulde servast iga 25 meetri tagant. Nivelleerimisandmete põhjal arvutatud kõrguste vahed peavad vastama tingimusele

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAL8AAAAxCAMAAAC8joicAAAAGXRFWHRTb2Z0d2FyZQBBZG9iZSBJ bWFnZVJlYWR5ccllPAAAAyBpVFh0WE1MOmNvbS5hZG9iZS54bXAAAAAAADw/eHBhY2tldCBiZWdp bj0i77u/IiBpZD0iVzVNME1wQ2VoaUh6cmVTek5UY3prYzlkIj8+IDx4OnhtcG1ldGEgeG1sbnM6 eD0iYWRvYmU6bnM6bWV0YS8iIHg6eG1wdGs9IkFkb2JlIFhNUCBDb3JlIDUuMC1jMDYwIDYxLjEz NDc3NywgMjAxMC8wMi8xMi0xNzozMjowMCAgICAgICAgIj4gPHJkZjpSREYgeG1sbnM6cmRmPSJo dHRwOi8vd3d3LnczLm9yZy8xOTk5LzAyLzIyLXJkZi1zeW50YXgtbnMjIj4gPHJkZjpEZXNjcmlw dGlvbiByZGY6YWJvdXQ9IiIgeG1sbnM6eG1wPSJodHRwOi8vbnMuYWRvYmUuY29tL3hhcC8xLjAv IiB4bWxuczp4bXBNTT0iaHR0cDovL25zLmFkb2JlLmNvbS94YXAvMS4wL21tLyIgeG1sbnM6c3RS ZWY9Imh0dHA6Ly9ucy5hZG9iZS5jb20veGFwLzEuMC9zVHlwZS9SZXNvdXJjZVJlZiMiIHhtcDpD cmVhdG9yVG9vbD0iQWRvYmUgUGhvdG9zaG9wIENTNSBXaW5kb3dzIiB4bXBNTTpJbnN0YW5jZUlE PSJ4bXAuaWlkOkY0MzE5OTM4NzBFNjExRTI4MTlBQkRGMzhEQzc4ODU4IiB4bXBNTTpEb2N1bWVu dElEPSJ4bXAuZGlkOkY0MzE5OTM5NzBFNjExRTI4MTlBQkRGMzhEQzc4ODU4Ij4gPHhtcE1NOkRl cml2ZWRGcm9tIHN0UmVmOmluc3RhbmNlSUQ9InhtcC5paWQ6RjQzMTk5MzY3MEU2MTFFMjgxOUFC REYzOERDNzg4NTgiIHN0UmVmOmRvY3VtZW50SUQ9InhtcC5kaWQ6RjQzMTk5Mzc3MEU2MTFFMjgx OUFCREYzOERDNzg4NTgiLz4gPC9yZGY6RGVzY3JpcHRpb24+IDwvcmRmOlJERj4gPC94OnhtcG1l dGE+IDw/eHBhY2tldCBlbmQ9InIiPz63/Vo7AAAAVFBMVEXv8vLy8u9efpfm49yXfl74+flDWHj5 +fh4WEPCztnc4+ZpRGnZzsJOIiIiIk4uExM/Jj+9rJkTEy6ZrL2vv79dNUxMNV1paYbNxrkAAAD/ ///////mEOYSAAAAHHRSTlP///////////////////////////////////8AF7Li1wAAAddJREFU eNrsmmuXgiAQhkHdvCxY5N5s////XGBIQSNpTRvOgQ8lNnoehpl3Jov8xj1I4k/8a/gvcY/En/hX 8xeHN/VWVpnXLsAk8T+ZPz81iT/xB/D3ZlhwzJyqDf8NE4z+p+9kyf+WSX4cFhhj/KiV0M8mRv/r F5apMzVWfo/+j/x6D/D6388vhtQuqw5V/+Pjn5oYO8q7S8T8+bF+WschrmKtlLvbmh+O+J3cDePP v8zNipaAO9i5kQfdHvzCrnD/4S+GegjERWYSSsDFr+z/F/ll8Ts3s2sgJBl8QvkHlw4CS2fyen7K Zx8wuZdQdExiUS6jSvTyTvJuzmQH/rFjcoKSZR7/C5224PmBvzPHoiXOZAN+1QypYaA8/hd2B1i4 /WBZtWTi/9q0AUzxWxObv189wiu2OPxkN/XHuKCexH8I/+bx73Qc7GY+MC1jks7RHzz8o9Re+SnX p1pL/3VK2/p/jx+WiMX/On1gLWKsv6/k93RMXv6H5eJ7X/6Zfq7d3zos/od9RcYfmL8qjMPbKXTP P0GORUsi5TdFM25+dE+tHuQvzk3E/GWFFz+An3LE+Mv8+bHF/BsNWfR+6DdRnPzQN/aR63/E8Z/4 E/89/sj/v/EnwADm1IgKW3gM2AAAAABJRU5ErkJggg==

kus Hi, Hi+1 ja Hi+2 on nivelleerimisel saadud lugemid tee pikisuunalistes naaberpunktides.

(9) Teedel, mille pikkus, vertikaalplaneeringu samm ja keerukus ei võimalda käesoleva paragrahvi lõikes 8 märgitud meetodit kasutada, määratakse muldkeha tasasus 3-meetrise latiga. Tasasust kontrollitakse iga 25 meetri tagant ja suurim lubatud ebatasasus piki- ja põiksuunas on 30 mm.

(10) Muldkeha täitematerjali terastikulist koostist ja filtratsiooni kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 3000 m³ muldkehasse paigaldatud pinnase kohta. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata tellija poolt tunnustatud meetodi (näiteks GOST 25584-90 lisa 5) kohaselt ning Eesti standardi EVS-EN 13286-2 järgi määratud maksimaalse tiheduse ning optimaalse niiskuse juures. Muldkeha ülemises kihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Nõuetele mittevastav materjal tuleb tee konstruktsioonist eemaldada.

(11) Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 m tagant. Kontrollimisele kuuluvad

1) telje kõrguse vastavus projektile;

2) laius ja paiknemine tee telje suhtes;

3) põikkalded;

4) nõlvus.

(12) Muldkeha ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on

1) telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

2) mulde serva kaugus tee teljest võib erineda projektist –5 cm/+10 cm;

3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%.

(13) Muldkeha nõlvus peab vastama määruse lisas 7 toodud nõuetele.

(14) Külgkraavide põhja kõrgused võivad erineda projektist ±10 cm ja pikikalded ±0,1% tingimusel, et vete äravool on tagatud projektis ettenähtud suunas.

(15) Kui muldkeha materjal muutub või kui on vaja tasandada külmakergete, kandevõime või vajumiste erinevusi, tuleb ehitada siirdekiilud. Siirdekiilude lubatud kalded ja siirdekiilu pikkuse arvutusvalem on toodud määruse lisas 8. Siirdekiilu kõrguste suurim lubatud hälve projektist on ±20 mm.

(16) Muldkeha projekteerimisel peab arvestama talihoolduse nõudeid.

(1) Katend on mitmekihiline looduslikest või sideainega töödeldud kivimaterjalidest konstruktsioon, mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Katend koosneb kolmest põhikihist: kate (katendi kõige ülemine kiht, mis puutub vahetult kokku liiklusvahendite ratastega), alus ja niisketes pinnastes dreenkiht.

(2) Katendid jaotuvad elastseteks ja jäikadeks. Jäikade katenditega on tegemist siis, kui mõni kihtidest on ehitatud tsement- või raudbetoonist. Kõik teised katendid on elastsed. Jäikade katendite kvaliteedinõuded peavad projektis olema esitatud mahus, mille järgi on katendit võimalik lõplikult valmis ehitada ja tehtud töid kontrollida.

(3) Käesoleva määruse teistes paragrahvides on kehtestatud nõuded elastsetele katenditele ja nende ehitustööde kvaliteedile. Katendikihtides kasutatavad aluse ning dreenkihi materjalid, katte asfaltbetoonsegude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis, lähtudes katendi tugevusarvutusest või katendi tüüplahenditest. Katendi konstruktsioon ja tugevusomadused tervikuna peavad vastama projektis ja käesolevas määruses toodud nõuetele. Katendi üksikute kihtide (kate, alus ja dreenkiht) kvaliteeti kontrollitakse katendi ehitamisel nii eraldi kui ka ühtse tervikuna.

(1) Dreenkihi ehituskvaliteedi hindamiseks kontrollitakse

1) dreenkihi tihedust;

2) pinna tasasust;

3) dreenkihi materjali terastikulist koostist ja filtratsiooni;

4) ristprofiili mõõtmeid.

(2) Dreenkihi tihedust kontrollitakse tihendatavate kihtide kaupa ristlõike kolmes punktis iga 50 meetri tagant.

(3) Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur, mis on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe, peab olema kiirteedel, I klassi teedel, II klassi teedel ja magistraaltänavatel 1,00 ning muudel teedel 0,98.

(4) Muudest täitematerjalidest ehitatud dreenkihil kontrollitakse tihedust elastsusmooduli mõõtmise teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi või mõne teise analoogse seadmega. Elastsusmoodul dreenkihi pinnal ei tohi olla väiksem projektis ettenähtust. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega. Leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemused korrutatakse üleminekuteguriga.

(5) Dreenkihi täitematerjali terastikulist koostist kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 3000 m³ paigaldatud täitematerjali kohta ning filtratsiooni kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 1000 m³ paigaldatud täitematerjali kohta. Nõuetele mittevastav materjal tuleb konstruktsioonist eemaldada.

(6) Dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodulid tuleb määrata tellija poolt tunnustatud metoodika (näiteks GOST 25584-90 lisa 5) kohaselt ning Eesti standardi EVS-EN 13286-2 järgi määratud maksimaalse tiheduse ning optimaalse niiskuse juures. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Nõuetele mittevastav materjal tuleb tee konstruktsioonist eemaldada.

(7) Dreenkihi ristprofiili kontrollitakse iga 25 m tagant. Kontrollimisele kuuluvad

1) telje kõrguse vastavus projektile;

2) laius ja paiknemine tee telje suhtes;

3) põikkalded;

4) nõlvus.

(8) Dreenkihi ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on

1) telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

2) dreenkihi serva kaugus tee teljest võib erineda projektist –5 cm/+10 cm;

3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%.

(1) Killustikalused ehitatakse Eesti standardi EVS-EN 13285 kohasest optimaalse terastikulise koostisega täitematerjalide segust (edaspidi sidumata segust), mustkillustikust, ridakillustikust või fraktsioneeritud täitematerjalidest kiilumismeetodil. Kasutatavate täitematerjalide Eesti standardi EVS-EN 13242 kohaselt kirjeldatud omadused peavad vastama määruse lisas 9 toodud nõuetele. Fraktsioneeritud killustikust aluseid võib ehitada ainult liikluseks suletud aladel.

(2) Fraktsioneeritud killustikust alus tuleb ehitada kiilumismeetodil, juhindudes järgmistest killustiku kulunormidest

1) põhifraktsioon 16–32 mm – kiilekillustiku fraktsioonide 8–12 mm, 4–16 mm või 8–16 mm kulu 25 kg/m²;

2) põhifraktsioon 32–63 mm – kiilekillustiku fraktsioonide 8–16 mm ja 12–16 mm kulu 25 kg/m² või 16–32 mm kulu 35 kg/m², mille peale kiilutakse fraktsioonid 8–12 mm, 4–16 mm või 8–16 mm kuluga 15 kg/m²;

3) põhifraktsioon 63–120 mm – kiilekillustiku fraktsioonide 16–32 mm kulu 30 kg/m², mille peale kiilutakse killustik fraktsioonidega 8–12 mm, 4–16 mm või 8–16 mm kuluga 20 kg/m²;

4) punktides 1–3 toodud kulunormi lubatud hälve võib olla kulunormist suurem 5 kg/m² võrra.

(3) Ühtlase ja ettenähtud terastikulise koostisega aluse saamiseks tuleb määruse lisas 10 toodud terastikulise koostisega segud valmistada viisil, mis tagab ühtlase ettenähtud terastikulise koostisega segu. Terastikulist koostist kontrollitakse vähemalt üks kord iga 1000 m³ kohta. Nõuetele mittevastav materjal tuleb konstruktsioonist eemaldada. Segu valmistamise nõuded

1) kui ühes kihis ehitatava aluse paksus on 10–15 cm, siis kasutatakse segu 0/31,5 (lisa 10 pos 1 või pos 2);

2) kui ühes kihis ehitatava aluse paksus on 16–25 cm, siis kasutatakse segu 0/63 (lisa 10 pos 3 või pos 4);

3) killustikaluseid paksusega üle 25 cm ehitatakse mitmekihilistena, lähtudes punktide 1 ja 2 nõuetest, kusjuures ülakihi segu 0/32 kogupaksus killustikaluses ei või olla suurem kui 10–15 cm;

4) positsioonide 1 ja 3 terastikulist koostist kasutatakse tardkivikillustiku ja positsioonide 2 ja 4 terastikulist koostist lubjakivikillustiku puhul.

(4) Killustik peab olema paigaldatud alusesse viisil, mis tagab ühtlase ettenähtud terastikulise koostisega materjali tee piki- ja ristlõike ulatuses. Kui toodetud ja paigaldatud segu koostis ei vasta määruse lisas 10 toodud nõuetele, on tellijal õigus nõuda paigaldatud killustiku väljavahetamist terve selle teelõigu ulatuses, kuhu on laotatud materjal, millest võeti vastav proov.

(5) Laotatud kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 1,5D (D on kasutatava täitematerjali suurima tera suurus). Kihi paksus peab jääma vahemikku 10–25 cm.

(6) Sidumata segudest aluste ehitamiseks teedel, mille keskmine liiklussagedus on alla 200 auto ööpäevas, võib kasutada mineraalmaterjale, millele on täidetud järgnevad nõuded

1) tera läbimõõt D on vähemalt 16 mm;

2) vastavalt standardile EVS-EN 13285 on terakoostise kategooria GA, GB, GC, GO, GP, GE ja peenosiste sisaldus vähemalt kategooria UF7;

3) vastavalt standardile EVS-EN 13242 on jämetäitematerjali purustatud pindadega terade sisaldus vastav vähemalt kategooriale C nr/50 ja purunemiskindluse maksimaalväärtuse kategooria on vähemalt LA40.

(7) Ööpäevaringsel miinustemperatuuril võib sideainega töötlemata aluseid ehitada mulletele, mis on valmis ehitatud ja vastu võetud enne ööpäevaringse miinustemperatuuri saabumist. Alused võetakse vastu pärast muldkeha ja aluse sulamist.

(8) Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 m tagant, lubatud on järgmised suurimad hälbed

1) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

2) aluse serva kaugus tee teljest võib erineda projektis ettenähtust –0/+10 cm;

3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,3%;

4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm;

5) suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm;

6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0,063 mm.

(9) Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, vähemalt iga 100 meetri tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1,0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥170 MPa. Sõiduteega külgneva kõnni- ja jalgrattatee aluse elastsusmoodul peab olema >140 MPa.

(10) Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega, leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemusi korrutatakse üleminekuteguriga.

(1) Stabiliseeritud katendikihid on

1) bituumenstabiliseeritud katendikiht (tähis on BS);

2) tsementstabiliseeritud katendikiht (tähis on TS);

3) kompleksstabiliseeritud katendikiht (tähis on KS).

(2) Stabiliseeritud segud valmistatakse asfaltbetoonkatte freesimisel saadud materjalist uute materjalide lisamisega või uutest täitematerjalidest.

(3) Stabiliseeritud segude terastikulised koostised peavad vastama määruse lisas 11 toodud nõuetele.

(4) Stabiliseeritud segu valmistamiseks freesitud materjalist tuleb retsepti koostamiseks võtta proovid, sagedusega vähemalt üks proov 0,5 km kohta. Laboris saadud sideaine sisalduse ja terastikulise koostise andmete alusel määratakse uute lisatavate materjalide vajalikud kogused.

(5) Lisatav täitematerjal peab vastama kompleks- ja bituumenstabiliseerimise puhul Eesti standardile EVS-EN 13043 ning tsementstabiliseerimise puhul Eesti standardile EVS-EN 13242.

(6) Lisatava täitematerjali orgaaniliste ainete sisalduskatse tulemuse värvus, määratud standardi EVS-EN 1744-1 jaotise 15.1 kohaselt, peab olema standardis märgitud etalonist heledam.

(7) Segu koostise retseptile vastavuse kontrollimiseks võetakse tööde käigus tihendamata stabiliseeritud segust vähemalt üks proov iga 5000 m² stabiliseeritud pinna kohta, kuid mitte vähem kui üks proov päevas, kusjuures kontrollitakse täitematerjalide terastikulist koostist ning sideaine ja niiskuse sisaldust.

(8) Segu terastikuline koostis ei või väljuda määruse lisas 11 esitatud vastava segu terastikulise koostise minimaalse ja maksimaalse väärtuse vahemikust.

(9) Ühe stabiliseeritud kihi lubatud paksus on alustel 10–25 cm. Kui on vaja ehitada paksemat stabiliseeritud kihti, siis tuleb stabiliseerida kahes kihis.

(10) Bituumenstabiliseerimisel kehtivad järgmised nõuded

1) bituumenstabiliseerimisel kasutatakse sideainena Eesti standardi EVS 901-2 kohast keskmise kiirusega lagunevat bituumenemulsiooni või sellist vahtbituumenit, mis valmistatakse bituumenist, mille mark on ülalmärgitus standardis 160/220;

2) vahtbituumeniga stabiliseerimisel peab esimese viie minuti jooksul pärast segamisprotsessi algust võtma vahuproovi ning määrama vahustamise käigus sideaine mahu kasvu. Bituumeni vahustamisel peab olema mahukasv vähemalt 20-kordne;

3) sideaine sisalduse vastavust seguretseptile bituumenstabiliseeritud segus peab kontrollima katkematu tööprotsessi jooksul kasutatud sideaine (bituumen, emulsioon) koguse ja stabiliseeritud pinna järgi;

4) keskmine summaarne bituumenisisaldus bituumeniga ja bituumenemulsiooniga stabiliseerimisel peab olema alustel (BS 32) vahemikus 2,8–3,5% segu massist ja üksikproovil vahemikus 2–4% segu massist ning katetel (BS 16) vastavalt 3–4% ja 2,5–4,5% segu massist.

(11) Tsementstabiliseerimine on stabiliseerimine tsemendiga või põlevkivituhaga (edaspidi hüdrauliline sideaine). Tsementstabiliseerimisel kehtivad järgmised nõuded

1) tsementstabiliseerimisel kasutatakse sideainena Eesti standardi EVS 197 või EVS 766 nõuetele vastavat hüdraulilist sideainet (näiteks margiga HRB 32,5);

2) segu tegelik hüdraulilise sideaine sisaldus võrreldes seguretseptiga ei või erineda üle 2%. Hüdraulilise sideaine sisaldust tuleb kontrollida katkematu tööprotsessi jooksul kasutatud koguse järgi;

3) tööd alustades kontrollitakse hüdraulilise sideaine doseerimist iga 50 m järel. Kui kolme järjestikuse määrangu erinevused ei ületa 0,5 kg/m², siis tehakse edaspidi kontrollmääranguid vähemalt üks kord päevas;

4) stabiliseeritud kihist võetud proovidest, millest on eraldatud kõik üle 40 mm suurusega kivid, tehakse esimesel tööpäeval, kui stabiliseerimist alustati, vastavalt standardile EVS-EN 13286-50 PROCTOR-meetodil kuus proovikeha läbimõõduga 150 mm, millest kolmel katsekehal määratakse survetugevus 7 päeva vanuselt ja kolmel katsekehal 28 päeva vanuselt. Edaspidi tehakse ja katsetatakse kuus proovikeha iga 10 000 m² stabiliseeritud pinna kohta. Survetugevust võib määrata ka katendist puuritud proovikehadel, mille läbimõõt on 150 mm;

5) stabiliseeritud segust valmistatud proovikehade survetugevus seitsme päeva vanuselt peab olema vähemalt 2 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 4–12 MPa.

(12) Kompleksstabiliseerimisel kehtivad järgmised nõuded

1) kompleksstabiliseerimisel kasutatakse sideainena samaaegselt bituumenemulsiooni C65B5 ja C60B4 või vahtbituumenit, mille lähtebituumen on 160/220, ja hüdraulilist teesideainet HRB 32,5;

2) summaarse bituumeni keskmine sisaldus peab olema vahemikus 2,8–3,5% ja üksikproovil võib olla vahemikus 2–4% segu massist;

3) hüdraulilise teesideaine keskmine sisaldus peab olema vahemikus 1,5–2,5% segu massist ja üksikproovil võib olla vahemikus 1,2–2,8% segu massist;

4) segu hüdraulilise teesideaine tegelikku sisaldust kontrollitakse analoogselt käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 2 ja 3 esitatud nõuetele;

5) kompleksstabiliseeritud segust valmistatakse proovikehad ja katsetatakse analoogiliselt käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 4 sätestatud toimingutele ja määratakse kaudne tõmbetugevus 20 °C juures. Seitsme päeva vanuste proovikehade survetugevus peab olema vähemalt 1,5 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 3–12 MPa või kaudne tõmbetugevus seitsme päeva vanuselt vähemalt 0,35 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 0,5–0,9 MPa.

(13) Nõuded erinevate meetoditega paigaldatud stabiliseeritud kihile

1) iga paanikihi paksust tuleb mõõta pärast tihendamist iga uue teelõigu alguses 50-meetrise sammuga. Kui kolme järjestikuse mõõtmise tulemused vastavad nõuetele, tehakse edaspidi vähemalt üks määrang iga 100 m tagant. Paanikihi keskmine paksus ei tohi olla projekteeritud paksusest väiksem üle 10% ja üksikmõõtmise tulemus väiksem üle 30 mm;

2) stabiliseeritud kihi keskmine paksus arvutatakse tee ristlõikes tehtud kolme (tee teljel ja 50 cm kaugusel katendi servast) mõõtmise alusel, kusjuures mõõdetud kihipaksuseid, mis ületavad projekteeritud kihipaksust rohkem kui 1,2 korda, arvestatakse projekteeritud kihipaksust 1,2 korda ületavana. Tihendatud stabiliseeritud kihi kõrgusi kontrollitakse vähemalt iga 25 m tagant ristlõike kolmes punktis;

3) kõrgused võivad erineda projektist ±50 mm, asustatud alas ja külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

4) stabiliseeritud kihi laiust mõõdetakse iga 25 m tagant ja see ei või üheski ristlõikes olla väiksem projektis ettenähtud laiusest;

5) stabiliseeritud kihi tasasust piki- ja ristsuunas kontrollitakse iga 25 m järel. Suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise lati all on tee piki- ja ristsuunas 15 mm;

6) lubatud erinevus projektis määratud kaldest on stabiliseeritud aluse ülemise kihi jaoks kahepoolse ristsuunalise kaldega teel ±0,5% ning ühepoolse ristsuunalise kaldega teel ±0,3%;

7) elastsusmoodul stabiliseeritud kihi pinnal määratakse LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega iga 250 m tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja 50 cm kaugusel kihi servast). Esimene mõõtmiskoht peab olema kuni 25 m kaugusel lõigu algusest. Elastsusmooduli minimaalne väärtus neis punktides seitsme päeva vanusel kihil peab olema bituumenstabiliseerimisel 190 MPa ning tsement- ja kompleksstabiliseerimisel 230 MPa. Juhul kui kolmes esimeses järjestikuses ristlõikes mõõdetud elastsusmoodul vastab nõuetele, võib mõõtmiste sammu pikendada kuni 500 meetrini;

8) mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega, leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemusi korrutatakse üleminekuteguriga;

9) stabiliseeritud kihi niiskusesisaldus enne katte paigaldamist või pindamist ei või olla suurem kui 2,5% segu massist;

10) pinnatud stabiliseeritud kihi tasasus peab vastama määruse lisas 1 toodud mustkatte tasasusele.

(14) Enne katte paigaldamist tuleb parandada kõik ilmnenud vead. Üle 15 mm sügavused lohud täidetakse ja tihendatakse kas stabiliseerimiseks kasutatud seguga või asfaltbetooniga.

(15) Kui ühes mõõtepunktis sooritatava mõõtmisseeria kolme üksikmõõtmise keskmine tulemus ületab nõutava elastsusmooduli väärtust üle 10%, siis antud punktis rohkem üksikmõõtmisi ei ole vaja teha.

(1) Pindamiseks peab teekate olema tasandatud. Teekattes olevad augud ja ebatasasused, mis on sügavamad kui 30 mm, mõõdetuna 3-meetrise latiga tee pikisuunas, peavad olema täidetud ja tihendatud teekatte materjaliga vähemalt võrdväärse materjaliga.

(2) Pindamine peab vastama Eesti standardi EVS-EN 12271 nõuetele. Pindamiseks kasutatakse Eesti standardi EVS-EN 13043 kohaseid fraktsioneeritud killustikke, mis peavad vastama määruse lisas 12 toodud nõuetele, ning Eesti standardite EVS-EN 12591, EN 14023 ja EVS-EN 13808 kohaseid sideaineid, mille soovituslik valik on toodud Eesti standardis EVS 901-2. Lisaks võib kasutada Eesti standardi EVS 901-2 kohaseid põlevkivibituumeneid.

(3) Kruus- ja kergkattega tee pindamiseks võib kasutada Eesti standardi EVS-EN 13043 kohaseid fraktsioneerimata täitematerjale tingimusel, et rakendatakse Eesti standardi EVS-EN 12271 kohast pindamisohjet.

(4) Kasutatava ridakillustiku üle 4 mm mõõduga terad peavad vastama määruse lisas 12 toodud nõuetele. Märgsõelumisel võib ridakillustiku peenosiste (alla 0,063 mm osiste) sisaldus olla kuni 5% (Eesti standardi EVS-EN 13043 järgi f5).

(5) Fraktsioneeritud killustiku terade arv 10×10 cm pindalal peab pärast lahtiste killustikuterade eemaldamist erinevatel killustikufraktsioonidel olema järgmine: 4/8 > 160 tk; 8/12 > 60 tk; 12/16 > 40 tk.

(6) Pärast formeerumist ning lahtiste killustikuterade eemaldamist peab tekstuuri sügavus väljaspool rattajälgi, mõõdetuna nihikuga killustikuterade tipust kuni sideaine kihini, erinevatel killustikufraktsioonidel olema järgmine: 4/8 – 2 kuni 4 mm; 8/12 – 3 kuni 6 mm; 12/16 – 4 kuni 8 mm.

(7) Ridakillustiku terastikuline koostis peab vastama määruse lisas 13 toodud nõuetele.

(8) Kruuskillustike kasutamisel peab purustatud terade osakaal olema vähemalt C50/30 või C50/10 vastavalt Eesti standardi EVS-EN 13043 nõuetele.

(9) Pindamisel kasutatava sideaine nake killustikuga peab olema vähemalt 90% katsetatuna löögimeetodil Eesti standardi EVS-EN 12272-3 järgi või katsetatuna rullpudeli meetodil Eesti standardi EVS-EN 12697-11 järgi, vähemalt 50% pärast 24 tunni möödumist katse algusest. Kui nake on vastavalt alla 90% või 50%, tuleb kasutada pindaktiivseid lisandeid. Pärast pindaktiivse lisandi lisamist peab naket uuesti kontrollima ja see peab vastama eespool toodud nõuetele.

(10) Teede pindamiseks ei või kasutada vedeldatud bituumenit. Asustatud alal ei või pindamiseks kasutada vedeldatud bituumenit ega põlevkivibituumenit.

(11) Pindamine on lubatud, kui õhu temperatuur on nafta- ja põlevkivibituumenite kasutamisel vähemalt +15 °C ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 °C ning teekatte temperatuur on +10 °C. Saju korral ei tohi pindamistöid teha.

(12) Killustik puistatakse vahetult sideaine valamise järel. Killustikku rullitakse vahetult pärast puistamist, kuni killustikuterad on õigesse asendisse paigutunud. Kahekordse puistega ühekordset pindamist rullitakse ainult teise puiste järel.

(13) Eelpuistega pindamise esimest kihti ei rullita. Erandiks on pehmed must-, kruus- ja stabiliseeritud katted, kus esimese puiste killustik surutakse rulliga aluspinda.

(14) Metallvaltsidega rullitakse pehmeid must-, kruus- ja stabiliseeritud katteid, kusjuures tuleb jälgida, et killustikuterad ei puruneks valtside all.

(15) Pindamislõigu algus- ja lõpukohad peavad olema tasased ja ei tohi olla sideainega määrdunud. Pinnataval alal ei või olla terade ülekattega ja pindamata kohti.

(16) Pindamiskiht tuleb paigaldada arvestusega, et järgmist pindamist enne nelja aasta möödumist ei ole vaja teha.

(1) Kruusatee pealiskiht (edaspidi kruuskate) ehitatakse looduslikust või tehistäitematerjalist.

(2) Kruuskatte täitematerjali terastikuline koostis peab vastama Eesti standardi EVS-EN 13285 kohaselt määruse lisa 10 pos 5 või pos 6 nõuetele. Kruuskatte täitematerjal peab sisaldama vähemalt 7% savi. Täitematerjali terastikulise koostise vastavust nõuetele kontrollitakse mitte harvemini kui üks kord 1000 m³ paigaldatud materjali kohta. Nõuetele mittevastav materjal tuleb konstruktsioonist eemaldada.

(3) Kasutatava jämetäitematerjali purunemiskindluse kategooria Eesti standardi EVS-EN 13242 järgi peab olema vähemalt LA35 (Los Angeles’i tegur ≤35) ja külmakindlus F4, katsetatuna Eesti standardi EVS-EN 1367-1 kohaselt.

(4) Kruusatee ehitamisel võib täitematerjali niiskus olla kuni 0,5% võrra väiksem laboris PROCTOR-meetodil määratud optimaalsest niiskusest (näiteks kui optimaalne niiskus on 10%, võib niiskusesisaldus olla 9,5 kuni 10%).

(1) Asfaltbetoonsegud (edaspidi asfaltsegu) valmistatakse vastavalt Eesti standardile EVS-901-3.

(2) Asfaltsegu valmistatakse omanikujärelevalvega kooskõlastatud seguretsepti alusel.

(3) Seguretseptis peavad olema näidatud jämetäitematerjalide kõikide fraktsioonide omadused ning bituumeni penetratsioon või viskoossus. Nake tardkivimist jämetäitematerjali fraktsioonidega peab olema tõendatud akrediteeritud labori katseprotokollidega.

(4) Asfaltbetoonitehas peab võimaldama toota seguretseptile vastavat püsivate omadustega segu.

(5) Täitematerjalid peavad olema ladustatud liikide ja fraktsioonide kaupa. Nende segunemine laoplatsil peab olema välistatud. Fraktsioneerumise vähendamiseks tuleb materjal ladustada kuhilasse kuni ühe meetri paksuste kihtide kaupa.

(6) Asfaltbetoonitehase täitematerjalide laoplatsi pinna kate peab tagama vee äravoolu ja välistama täitematerjali segunemist aluspinnasega.

(7) Asfaltsegudes kasutatav täitematerjal peab vastama Eesti standardi EVS 901-1 ja Eesti standardi EVS 901-3 nõuetele.

(8) Killustikmastiks asfaltsegu (edaspidi SMA) skelett koostatakse killustikust, mille purunemiskindluse kategooria on ≤LA20 ja kulumiskindluse kategooria ≤AN14, tardkivisõelmest ja fillerist Eesti standardi EVS 901-3 nõuete kohaselt.

(9) Lubjakivist fraktsioneerimata täitematerjali ja lubjakivist peentäitematerjali lubatakse kulumiskihtide asfaltbetoonsegudes kasutada ainult nendel teedel, sh jalgteedel ja õuealadel, mille talviseks libedustõrjeks ei kasutata kloriide.

(10) Peentäitematerjali ja fraktsioneerimata täitematerjali kasutamisel segudes AC bin (kasutamiseks siduvkihis) ja AC base (kasutamiseks kandevkihis) peab olema täidetud nõue, et peenosiste kvaliteet vastab kategooriale MBf10 ning Eesti standardi EVS-EN 13043 järgi lubjakivist peentäitematerjali peenosiste sisaldus vastab kategooriale f10 ja jämetäitematerjali fraktsiooniga 0/4 mm peenosiste sisaldus vastab kategooriale f16.

(11) Töö tegija peab akrediteeritud laboris enne seguretsepti koostamist ning tööde käigus vähemalt üks kord igal täitematerjali partiil kontrollima tarnitud täitematerjalide kõikide fraktsioonide (välja arvatud fraktsioonide 0/2 mm ja 2/4 mm) purunemiskindluse, kulumiskindluse ja terastikulise koostise vastavust deklaratsioonile (kui vastavad omadused on deklareeritud) ja Eesti standardi EVS 901-1 nõuetele ning bituumeni penetratsiooni ja naket tardkivimist jämetäitematerjaliga. Bituumeni penetratsiooni ja naket jämetäitematerjaliga kontrollitakse vähemalt üks kord iga 200 t bituumeni kohta.

(12) Tardkivimist jämetäitematerjali nake bituumeniga määratakse rullpudeli meetodil vastavalt Eesti standardile EVS-EN 12697-11. Nake peab olema vähemalt 50% pärast 24 tunni möödumist katse algusest. Kui nake on alla 50%, on pindaktiivse lisandi kasutamine kohustuslik. Pärast pindaktiivse lisandi lisamist tuleb uuesti kontrollida, kas nake vastab eespool toodud nõudele.

(13) Asfaltbetoontehase tolmupüüdurite tolmu võib kasutada asfaltsegus vastavalt standardi EVS 901-3 nõuetele. SMA segudes võib tolmupüüdurite tolmu kasutada juhul, kui tolm on pärit ainult SMA segus kasutatavatest täitematerjalidest. Ülejäänud segudes võib tolmu kasutada kuni 50% ulatuses lisatava filleri ja tolmu kogumassist.

(14) Asfaltsegu lahustuva bituumeni sisaldus võib erineda seguretseptis ettenähtust SMA segudel ±0,2% võrra ja ülejäänud segudel ±0,3% võrra.

(15) Asfaltsegu terastikulise koostise kahe järjestikuse üksikproovi keskmine väärtus võib seguretsepti koostisest erineda määruse lisas 14 toodud hälvete võrra, kuid ei või väljuda Eesti standardile EVS 901-3 vastava segulehe sõelkõvera väljast.

(16) AC surf ja SMA segu veepüsivus vastavalt Eesti standarditele EVS-EN 12697 ja EVS-901-3 peab olema vähemalt 90%.

(17) Iga asfaltbetoontehase, sealhulgas mobiilse, vahetus lähetuses peab olema labor, milles määratakse täitematerjalide terastikulist koostist vastavalt Eesti standardile EVS-EN 933-1, asfaltbetoonsegu terastikulist koostist vastavalt Eesti standardile EVS-EN 12697-2 ja bituumeni sisaldust vastavalt Eesti standardile EVS-EN 12697-1.

(1) Asfaltsegu vedava veoki kast peab enne laadimist olema puhas. Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. Asfaltsegu võib vedada selleks kohandatud ümara kastipõhjaga veokiga. Asfaltsegu koormad tuleb katta.

(2) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandamata, kandilise põhjaga veokiga, on suurim lubatud veokaugus SMA segudel 15 km ja AC segudel 40 km.

(3) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandatud ümara põhjaga veokiga kaugemale, kui SMA segudel 15 km ja AC segudel 40 km, siis suurim lubatud veokaugus sõltub veo ajast, ilmastikutingimustest ja segu koostisest, kuid segu töödeldavus tema paigaldamisel peab olema tagatud. Nimetatud vedude lubamise kohta peab omanikujärelevalve teetööde päevikusse kirjutama üksikasjaliku põhjenduse.

(1) Asfaltsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ettevalmistatud alusele.

(2) Katte pealmisi kihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 °C ja aluskihte üle 0 °C. SMA-segusid võib laotada õhutemperatuuril üle +10 °C. Asfaltsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 °C tuleb kasutada segu töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid. Kate tuleb paigaldada kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul, kui alus on kuiv.

(3) Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb vanu ja liikluse all olnud asfaltbetoon- ja mustkatte kihte kruntida bituumeni või kiirestilaguneva bituumenemulsiooniga vastavalt Eesti standardile 901-2. Emulsiooni vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Laotatava kihi koostises polümeermodifitseeritud sideaine kasutamisel tuleb allolevat kihti kruntida naket tagava sideainega. Krundi kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,10 kuni 0,20 l/m².

(4) Vuukide kruntimiseks kasutatakse alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks, kuid kulumiskihi vuukide kruntimiseks tuleb kasutada spetsiaalseid vuugiliime.

(5) Laotatava kihi minimaalne paksus sõltub kasutatava segutüübi täitematerjali suurimast teramõõdust D

1) AC surf ja AC bin segudest kattekihtide minimaalne paksus peab olema vähemalt 1,7D, kuid mitte alla 2,5 cm;

2) AC base segudest kihtide paksus peab olema vähemalt 2,0D, kuid mitte alla 4 cm;

3) SMA ja PA segudest kattekihtide paksus peab olema vähemalt 2,2D, kuid mitte alla 2,5 cm;

4) ühekihilise asfaltkatte minimaalne paksus ei tohi suurimast teramõõdust sõltumata olla alla 5 cm.

(6) Laotatava kihi maksimaalne paksus kahe- ja enamakihilises konstruktsioonis on 3,33D.

(7) Mitmekihilise asfaltkatendi puhul tuleb eri kihtide pikivuuke üksteise suhtes nihutada vähemalt 50 cm. Kahepoolse kaldega kaherealise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi pikivuugid peavad olema üksteise suhtes nihutatud 10 kuni 15 cm. Pikivuuk ei või asetseda põhilise liiklusvoo rattajäljes.

(1) Tihendamisel peab iga katte kiht saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Katte tihendustegur ja jäävpoorsus peavad vastama määruse lisas 3 toodud nõuetele. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega bituumeniga küllastunud kohti.

(2) Rullimist alustatakse niipea, kui paigaldatava kihi temperatuur vastab tootja või tellija juhistele. SMA segu ei tohi tihendada pneumorulliga ja töötava vibraatoriga vibrorulliga. Tihendamisel tuleb vältida killustikuterade purunemist rulli all ning mastiksi väljasurumist SMA katte pinnale. SMA segu tuleb tihendada enne kihi jahtumist alla 120 °C. Liikluse võib kattele lubada, kui AC segust katte temperatuur on langenud alla +40 °C ja SMA segul alla +60 °C.

(1) Suurimad lubatud hälbed igale paigaldatud asfaltsegu kihile määratuna 25 m sammuga piki teed on

1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% võrra ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3% võrra;

2) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;

3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda projektist –0/+10 cm.

(2) Kihi keskmine paksus arvutatakse sõiduraja ristlõikest võetud kolme puurkeha mõõtmise alusel, kusjuures mõõdetud kihipaksused, mis ületavad projekteeritud kihipaksust rohkem kui 1,2 korda, lähevad keskmise kihipaksuse arvutamisel arvesse väärtusega 1,2 korda projekteeritud kihipaksusest.

(3) Suurim lubatud keskmise paksuse vähenemine võrreldes projektis ettenähtud keskmise paksusega igale paigaldatud asfaltsegu kihile ja määratuna 250 m sammuga piki teed või paigaldatud kihi iga 6000 m² kohta, võib olla ristlõikes kuni 10%. Keskmist kihi paksust peab mõõtma vähemalt kahes erinevas ristlõikes. Üksikmõõtmisel on kihi paksuse lubatud vähenemine paigaldatud asfaltsegudel 10 mm ja mustsegul 15 mm. Asfaltkihtide summaarne paksus ei või olla väiksem projektis ettenähtud paksusest. Kattest proovide võtmise skeem on toodud joonisel 1.

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAigAAAFJCAMAAACGkybVAAAAGXRFWHRTb2Z0d2FyZQBBZG9iZSBJ bWFnZVJlYWR5ccllPAAAAyBpVFh0WE1MOmNvbS5hZG9iZS54bXAAAAAAADw/eHBhY2tldCBiZWdp bj0i77u/IiBpZD0iVzVNME1wQ2VoaUh6cmVTek5UY3prYzlkIj8+IDx4OnhtcG1ldGEgeG1sbnM6 eD0iYWRvYmU6bnM6bWV0YS8iIHg6eG1wdGs9IkFkb2JlIFhNUCBDb3JlIDUuMC1jMDYwIDYxLjEz NDc3NywgMjAxMC8wMi8xMi0xNzozMjowMCAgICAgICAgIj4gPHJkZjpSREYgeG1sbnM6cmRmPSJo dHRwOi8vd3d3LnczLm9yZy8xOTk5LzAyLzIyLXJkZi1zeW50YXgtbnMjIj4gPHJkZjpEZXNjcmlw dGlvbiByZGY6YWJvdXQ9IiIgeG1sbnM6eG1wPSJodHRwOi8vbnMuYWRvYmUuY29tL3hhcC8xLjAv IiB4bWxuczp4bXBNTT0iaHR0cDovL25zLmFkb2JlLmNvbS94YXAvMS4wL21tLyIgeG1sbnM6c3RS ZWY9Imh0dHA6Ly9ucy5hZG9iZS5jb20veGFwLzEuMC9zVHlwZS9SZXNvdXJjZVJlZiMiIHhtcDpD cmVhdG9yVG9vbD0iQWRvYmUgUGhvdG9zaG9wIENTNSBXaW5kb3dzIiB4bXBNTTpJbnN0YW5jZUlE PSJ4bXAuaWlkOjRBRUQ3NEU1NzBFNzExRTJCQjEyRkU5Q0VEMEE4RjI4IiB4bXBNTTpEb2N1bWVu dElEPSJ4bXAuZGlkOjRBRUQ3NEU2NzBFNzExRTJCQjEyRkU5Q0VEMEE4RjI4Ij4gPHhtcE1NOkRl cml2ZWRGcm9tIHN0UmVmOmluc3RhbmNlSUQ9InhtcC5paWQ6NEFFRDc0RTM3MEU3MTFFMkJCMTJG RTlDRUQwQThGMjgiIHN0UmVmOmRvY3VtZW50SUQ9InhtcC5kaWQ6NEFFRDc0RTQ3MEU3MTFFMkJC MTJGRTlDRUQwQThGMjgiLz4gPC9yZGY6RGVzY3JpcHRpb24+IDwvcmRmOlJERj4gPC94OnhtcG1l dGE+IDw/eHBhY2tldCBlbmQ9InIiPz6obRiOAAADAFBMVEX+//8fGhf+/v4pJSMbFRNdWFf///4e GBU/OzmysK///v/IxsY6NjXk4+Pk4+Khn57p6eicmZmkoqD8+/vZ2Nj7+/qLiIZxbmz+/fxtamhn ZGI5MjP9/f1mYWB1cXB0cnD5+vn08/N1cHD5+Pn8+vs9OTdEQkH7+/v4+PhJREPX1tb9/v78/Pzy 8vGSj4/c29qOiYi8ubmZl5aem5ljYmDx8vCHhYT3+Pbb2tr39/ckIB5vbmz+//5cW1orKCbb2dn5 +fn6+vrx8fH09PT+/v1NS0ru7e1WU1Lw8PDi4eEkIyIzMC/29vbDwsJZVlWYlpUsKyr19fXf3t7X 19f7+vnGxcV8enqTkpIxLSzv7u5CQD7+/v/g4N/Ix8e7u7u+vb3T0tLs7OyzsrLm5eVQTUxSUE/n 5+dMSEbLysrPz866urlZWFjOzc3q6urr6+uRkI/j4uLz8/OIhob//v7Avr65uLi3t7Z/fXx4dXTW 1dXn5ubo6OeEgoFAPTzk5OSpqanv7+/V1NSJiYmlpaWOjY1zcG44NDLS0dHFxMPa2diura3e3d2C gH9gXVtIR0dqaGZQT0/BwcHc3Nxta2uQjo6Af3+wr6+Mi4uamZlfX1+1tbXp6el4eHhmZWX5+Pih oaA0MzO9vLvKycmGhILh4OCopqVjYF5lY2N2dHL6+vmcm5ocGxrl5OOenZ1xcXGmpKPb29t6eHet rKtpZWTBwL/R0M/8/f329fRpaWnQz9D4+Pb6+fmOjIqpqKasqqmioJ/T09O2tLR1dXWgnp2qqKj7 +vsWFRXMzMvZ2Nf5+fj8+/qsq6v7/PyBgYCwrq21tLLs6+z3+Pibmpg4MjTq6Ojy8vCfm5v8/vzJ yMbq6ehzc3P6+/qdnJymo6P6+fr8+/ydnJv08/Lb2tnNy8sQDw92cnIVERCxsK719PL49vVxb2/X 19Xv7+7l4+Pr7OwKCgrV09PCwMDw8O7y8PD4+fn5+fp2cnD8/Po8NjXz9PP29vTk4uP4+vj7/Pr/ ///////h+E0oAAABAHRSTlP///////////////////////////////////////////////////// //////////////////////////////////////////////////////////////////////////// //////////////////////////////////////////////////////////////////////////// //////////////////////////////////////////////////////////////////////////// //////////////////////////////////////////////////////////8AU/cHJQAANZVJREFU eNrsnQdcG0f691cjEFgGO4eNwWQdO3cHAlY4Ccf5LFlS1CUQnaP33nvvvZtqmjEG995773FP771e ksv1/i/vO++7K7ANjo0J2bVRmF+cj0ASzz6a+eq3M7OzM9j/Q0KagjBUBEgIFCQEChICBQmBgoRA QUKgICEhUJAQKEgIFKTHDQpEQpqC6AYl1/392HQBhPynzM2zjkO48/090TK6ggPFW7HR9mTwBDL4 KQhvJJhH82lLnYPLS/Zo+RA47TGf99ZOiGv3lCoATQXEL11Y7OrOhfat1cXF6QDIWx23PAtmKyhk MH5ajlVPFCB+veLw4SVJOOG6wso5liCow2B3ygXDpndUpaV/Wb3XFwQeHHD4sIsjAK0BHc5VgBj7 GAAC8CPqFeCKOUWLz8mBLGWxjU2ZK/7sK2tWN904didZoP8HIZc7jeC4uszbpO0kHzQ7GBmZ1Oxc FuMg9DxiqdQHBoDACSJUH5s7WxxlbsO2Mxq3gtAu78LAnmaQFLJtUchS9/FfHS5FyrRiW9a4rV+U qGsFKRIyuCtQG9dnxpcBJU2p8w+1v/y83Zr06PW2OYFb0z+5ZLq5g+28DBtLGo5//MHq0xQ0flee hBdInC9cSAcXJaubOhK7OXoTlqk/VxJady4XzBZHITUYEAxeNLW54ezW+L4T7lO2odXySJuWKoH0 tD985Nzo6tyfd1zJmVZsedHQ2/xi20H+Ge+odCccFIj/kftCyB7yFVlU+IWeXcWtXnVNw6Lppu6+ 99xLN5y9k3xDFrcGS0O/8K7bqV5sk4FBJXhuU0TN1orwzP3/++k0T2v+GwG+UdIyXKYbdE2XgsV2 X8DWti7qpffqMtceTj5v4xLxCaC/PmYsKPiyd18/731unifLRuOZNk/Tpg19e9se0kI4GxMtknuD Nqd9pstXTs8ElDduENrABsctKuESjed1Xk29DK70PkR+z/+xT9fy3omgzLRA703vTjd160/5QL5j m3mKSeKS+LLYj90iRPgc427yuKIc403FLqkxaRpN6/TskMBxIF1VH/ttZ8NBK1VgRsh2BTd4xysk QZyP4577e46DR0KA7svc6Z6UDRAUpWjnK6qt/Oy8c2rzn+/wVbnIQwXbtlAOsnHxHnw/2x8mN2yF 03AUDkckIkB0kW2MtTalL3jL4TLp6qUy0Oq9n3zRqd4z2jKQXcx5zzt/2o6Ch+LpKw5vISrOpmnn 6Aa83PJEoMDzRQhF8EwZB662+j1WZHZyerFFhOyvNjvkonfT9wgUPbq/ldv4jIIC4f41AO7VHMe8 3I7M5C4o3bnZ5x3c0XUDj74gB+CsTfrhzmhR7Lb3qS/KRqtY6/3suTB5w9npBCZbByLtYFFOI4// VpQCgPmr+J8t3smJ0nnoQRGrfxnI/gOc650/7dQJ9fzFhQcIomLLAuCqWhHDPkTwfyV2pV46sxmQ oAiwS9MFhUhfbtOfDgj1HF/+6fM6jw5VN1i5LfIOKJdJUJxnFygpQcu3uG55KzJo8UqP+Ez8nMTC sVD8OfWKHhSJf26y2VZ8eq0294NC5y2urs/GsIe+iHQYgQtVkb4rNAIymLxeHL1zOdsRzPVOmXaL cOcbnuGuW7IEgW+2PLdow6va9tSjBWY7sjGys1O3GQDSUYhpOwrssXM+e7bSN6HBznmRrrAq3Fu8 qz3OVUTyXzvqKMDLrWsWNWaVnzkkqlSJAT4xnirVd7HE373iEuNe5VEl8F7O+/iriSeBY2oBmF6J +NqEkMHj804d0qhUO4Jx/q5EleeX5JkBPlszpLX8OLEVnIz3n3ZpP+VipyLDn6woUqmMW9yt/bcl Jlr94RgFyvw3AMcr5zSoE1+fXmzZifj4+E5NJP/6ZuP1h5yALG+VZ1EaX0T2jVMyleBi4TDoazs6 i0AB2j2kzKMBR1HymhRiHPy12CpcfxRBMB/6xP4C7kzwmWZw6Vt7/rSnItYdcpxKqFG8XP5Te/6I 65sXVdE4cIqVwRslgmnnLov9E5l6rD2UqksU1KDMsyXvn4L6Jo+THEJtMIBVCdMcPAQ+lI4vIFMV SEeP5s7nULHBAimAvGEAXjrOn02nHqSfqBAoSAgUpCcGCocafw8FiiQth948gNRvJY5xOFxuLpcL 5E+JCJrjL3v/N/oLKRiByZaJ6AxNhlVaWueCsaE4kVIJ6L1kA3Ac4FyDcxRuaLaH2LTWHqNRZGFc SA1aVIpTP3OkHvHtxfT2AACvxcxqC1WXoeqC1EAprUWIweOBziVjVYn7Lo8E9A6wAl6EhTbXwEDh WN+cu1hi26TA6ZS1NX+4+Qw7br/2GM5zLXs65EowoFf8557XJV6J5vN81wh1HwloBkW72U11Pp1P fvVlyRqTxVKaz+iK9W5Fz/FwYECgYJxmGxbLIWAFE+qQmNi25B9mCz3PODt7OdMpLzJcWQjLzKpN p8mMmEu3/D0sDuvMDs51zHEw60kOljvRKvnbrzU9o+u0SAcGBApUbA1iqQ69eL35RRq18sWFCxcW b2YL60v8NSzJvy+ft6Bf7xizhBITN039KiurVTTKSq8OW5ZwTRvLxHTbEkoudIoMt83WRHhQAQzn 1ANxPKnezTZyJ8154PznytxU5+Q42FMoNDsko9m8ydND9KLdZu9sOihRxdywtOTRqJs3b1r+9q9L 3Gz7FP6JRuUxK1d+sZJmfVG8XCcsus4zHFA4MDQ3F48+Jy74EKO1NQuyhuqTblKz4AA/+pt44z+F htIZP5Sfl7jmy+MA8mPfiG8IfB2jN3v5CofNG9UAcAQXzjjE7eVDjEujgL2XytOrWMqFBgQKh5rI yAFaS0DvFx4AH3sccKjut4gg3uoG9DbdAOHeKifbtGSp46/1heN0xhaJOAvSmnGCIOtUJNq5yWor TnOvR3a+LOsYAIbUmEV6tHgc2kMCHHKe8KdCoCAhUJAQKEgIFCQEChICBQmBgoSEQEFCoCAhUJAQ KEgIFCQEChICBQlpIiiK0reeQkK6o1Ltg0EBu4LMkJDuSneQ/0BQRGe+MkFCuquvbawf7Ch+h+Z8 MwcJaUwtSfgDQcH0C3siId25fRP1emZLTwWjb/VABMpPVgCMgoIjUJAm4wSXb3GllKVAoCBNAgrP P6A3oLyjtyyKw4G5BGFNWksuDvB3lZTbEHguddsnTj0LcQLn4gAC4l2CWskd4NQ9RDiOQJkdZx7+ S5ZVYo+bsuiUwAI1wF866vVG9af4p43FlzOrASH1d37D15qPV9zyOuJOaDf5tgR6LACi6uVnCk6B jJLIXeYAgTJLUIFYtrhJ2W1TOFK2vcl9+eLLn1lF5DqVF47MX5+/c//Svbvazh6Paau7vLQ+umnD qis5tpvApo7957e9Cua4ON9aiUCZLeLCbOMmeLn8nf27TPflu+34eH9Z0Wl54p/A7eWdWzx/tX+/ 8YaNieKt+3+mizji5gyOx1tgCc2lfotXwCvPyEUAgTJrQKEcBS7/r4O9vTtqt7LEvasLz/Lk8W+D l7zamxOLVvcG9HrYta/uXR3QmOf2Dvf38Ranmna4bLfbDK8UyXNRY3Z2gQIu6i7+PuuD/b62a9SC /K3wHw0XBc/W5yg6BhQ+dQEV60OqBRcOHzji9hH8n3iL5vbnMyoO60FBvZ7ZBMqzqR6iXxearrXr 8IX+GnFb+5fQKUjjss3qNRBu6ymOS8t1dQlpMy2zj3TbBf4nbiR7eeKqJXarQOUlBMqsAuX2F04A PxXW2O2EA/66xsa3PgXa+LCoxioAPo2NinqN7B87PdcYJsDlJ9MJ/vUMpWBh1Lw/dYNo1/sX7UGg zDY5aaa1xDwCZbb1mfESgEBBYkwIFCQEChIjoFCri3NQiSCNiXP/tLa7zZysXQNv/AwJaVRvDFwR PBCU0DyTq0aPlokRk0LRHxac2dwfpK/N0h8IivKo2PjRcmB7GjOkVGPjclaiMXOyZXcyF1xsylzJ kJKw41ONH68867UPPvXgvJs3F0yuX/JfsVXzFzAjHo//M/YL/NsLGDrA8UUO1ZYLmBJ/ud23fMai nxLbXr99e8Hj1M2blsoHN2anMigM55i+zVjDGoO72CmYfo9jJmT/vIMjU7HJsMvtTjFVLhgmE9se wOAT3N1pHB3cKexbRYEiZ+rKBJfD+RX7Bchlqu/FKChcBkEhe6O/Fds+R5bM44VjPBDYZN+R779K gfJrBqmlQGFMjDvKb5grGUtjEpSZN+B2rzQBAmVGgPLbmQgK78jZf3CpFgOIigI4njDggSNQkKN8 X4LVcfO4MBTDlIGOGC73vFqzAEOgIEd5ICjURxdl9GcBcNZWuIiPQEGO8jBQMIgP5gQPHzn8igSB ghzl4aCI4FMd83du1Z2PlSzCESjIUR7qKNjfNNecHGzXdwgdNgEECnKU74NSZrfx6NGTri799jvT NiVtZNe/n4tAQY7yfVCWS7y9vSVr4qpFBEHgT9kG3kTdY+Qo3xeoCtuS5bqlNJZHYBgGXnINvntx CPDP2aohU/tlMgsKsF/kUM3UvvVMg3JTbNs840CBWCgBYSgxVqa51kqOvigABOEr4tn1n0VJgYGB AggAtnglSqx+Vc0TYYBrMKBQl1vI76X8hXJJwH5H6ye3p+0PmTOrvrhGaGTCMjISLim2DzUoUAh3 j16dfvIPO2CuOwO2wqSj8Iu9HEyo3IU7khQzHhQRUBxks+5It/l9YEigwF2Su7lLvisxpFNPLsgr F5qM5R7UVgqwGQ6KKPkeJywT4WUpbkCgvFXOGqcAgcGAgsHcqg6yvO+kbnQZirAnDIryJdlLv3yo eFkOJuPK2kRjvmySd09LL8l4P2Pn8+gO+8uXXkroGM+JSfmmBfQfY0GP3bO0hyXLRP68cHzydmrR k3aU16y2LZlE8awJYhsvoV0uSxxYcUsYkCd7Qu5C+g/i4rIkhL2NgdRd2oLGf0FZkqbQJw2KOsBq MmnuA2WJFQNKFHoyEVbMnuCGQg0TB3GQMBHVymYiKOyUJw4K8eGyDy0fKtl13YTCVm05/SHPklZ9 +CFvgJ0v+9CS5riWstb4Cbnb/s2SbslkvB67z3mW9Ku0YwIoDa1PHBSITTa8gPGLxiVsYlKkBQbT mOUu8BJOaF/5Gk5jFrM86z0+d7El8aQbs48QnuBpdC/hbX64IfV6jtffy93IoQk3GFDIclfk3KPc SNIERDMcFAgajYVUcZuwTHb3/FFpUOMooHQbmbsJ9Z/QJpaB7ySTA27qHXe7xyqPT+EMH0eh2H7r 4xA3IctNYhto/y4GDQoUfvp+FVvIErJNL6tFDHQwGRvCpxqPTrWjuXsf7OYbwhA+yOV+3hzYkGTu w9AlBwZBAYDjU11k+80XVUoCwwwIFC7EyML2uR4XtDV5nqVhXOuBaJrBEzn1UCVz09h2JXySQqAY Bii/nZk3gCFQZhoolggUBApyFAQKchQECnIUBApyFAQKchTGQOEiUJCjPASUO+N/AMf5uPXoVoQI FANzFHsF4HK5w8/y71UqKZxWUIJvReoDAlnLSm5F5eVwAQLF0BxFNnBCyoXD/TnrxjgRRK7EK/Jl tILiF7J4md5Q0sQluzSZu9YcrBp7IwLFQByFc2ppkEDeYuz1d2tcm5x3wFJqITwbq0n8oxKvyGsq wQEmyrV2+p8S/+5jSiBP6+reaW2t/LWHR+syQqE1zzsqsManBgpFHga2Vh5viRGApsQvECiG5Sjc 4WeCtgSYBZ4Cyi2p8WvLvTZpWPHbJUGHYEWbTVtcMcAgjjuv2d7W/oZgk1jjGeK14HaTpk1THnl7 6/bvtsdvXDBFUF6iXruR+SKXPK9lOwf8EYFiWI7CHf6dpF6yZE8uDrrWNAs6zDZd3n02Ky4xONol UB3rXES1XLDNdkk+573Pfra4pNQmKPjXdau+3WO8eoFXYutLb7ysIH6AoyTlpHMBr8tu8R4RAsXA HEVQxNrvmGq3Dg/NyulIbWjYdGv3xd9r4m5EshM9PTUBw9Qsy5d7wDEn2xNHF633fJqdfuPLzWs1 ugBLr8NqcKVILpoCKI4haz7Rt4dyskM/mRNSNs8aIlAMy1Gw4We8P8dfjPfic1YYz2ks0m2qFFKg DG+SRAQHq7fo76otW63E92ywsmkbjFrKznjPzsWjuKPwJgkKd4q7lP4hRJwc1XjBd+0t/vGP7byi GqsFY2vTIlAMxFGwU/XegnexF8XnnD7ovXYkMch/cLfza9vKw7J7d2yaO5CpH/DYbHfIPyDuYlvO tZZE4Z58XWaSRUjRJ1420eDsjimBErYmMT4+3nPrywngD2Lqx9QtqHtsYI5i+WomD2JEcl1awvy6 guS6KEGMc/eeXZG4tGm510Z3PSgvL2py9tC+1Hq+Z+57i7r/5Xd5r2NTC39ui4/y6KBgKo1ZnjZa rY5WKxR8bBn5qFYH8zF06jEoRyFEnFwOF2LvWhM42R8RARwHBK5UWuOhAANAqR9DLVuuH4azBoRS CYhjBPU+QHCVOI4r8alvZ6t/59haInemmSJQDMVRxupPpF8+H4iwUOpnUpC6f0yPCcD9r42NuWOj 232R/+XqPwuHA6Y04DZZeSBQDMJRpiLq2gz4AeQhUH6CjsJA3SBQZqujIFCQoyBQkKMgUBAoPzlH wSCXi0BBjjLp25GjIEeZgggSFCcECnKUR8mpeHOQxcaV7oDADA0UgFetcEjbaaBLnAuMzaJkocAQ QKGWOE+wkrBYJrt1RQqREgMijuGAwoXfvmpjxo4v9N8pEhnOEufUmDtZ7rzkwiA3z4D8U09s1Ysf tOLShQ7J2Mo/JrrCPxwjsFyDAQW0HtaNrQgZN/BrwnCWOCdB4QTXmQpNTFjkP4fMLOuZDgpGKL4b v9pfkVyJQQMBBYDTHUZ3kjdhLY3mGAwoEOYucHa7W+osTelMX5pLBObpxi9jadutNJg2CoBzJqxI 3MMzHFC4nDS7cV/Qry3gE18V8raC1LMPleJ5owkrElt8O8mbpyXFfyu82DEKusM++2x2U/mEdWYT o+g/Blk+Iepv6Q/7eWvbhHVm46VPHJSobcaexg9VqvGEBYlZLDPyKXpFHt1U6DBZEtMNbHffqtsq 2g9BFoYt25OBsKlxwgnlbpYQ+qRB+eLgjqWTaEfiRFA8dyz93VI6RUb7dxzLmPyB3rik4icWtmQb 3QdYumPH0kTJM7SHXfrB0iUTc28IA6FPGBT89M5lD9f/WXZtwi4PQVHSnZ8so1myAXb+MvolbbKd eOoppv0QMpmsx+5z2gtk2SfLwjQTTvmJw0/cUSa/gEO8Gzxhf43t7wMGej3vMNM9lheN54RlJWem MStgoH4w+wH2ve16WCaF1jN+iXPe0TEXpJZ/LlrIM6QlztWLje5xcsbccLrHGCSc+oX3tiDwzLLG Q2c2KBBaO31TbmLCMjJhlW90Bwa1xHloiY2biYm+qO2uSA1sCF97kG0y+g0N6o/F4ZPRA0GRuo+m A3jUdqR8n7FhB4ADP4vFksKeK0zsmMDsyCyu3rhZEyR02LYoimdoK1cT7nk5nmyhqWfRxl/gM2nl avvM9aPbM3K+iSFPOZfbw0cbL2RzOxTMMX0bQoauwTJ4rYc62QyfcXAEkJmSZtJRMAjAf9psnwOA A+FMAkXQGzdP/wM/0BESabqgI9x75YHmozx2UOBMnY8iWD0GStiiCiL6mUTJ3xAoTxoUy5kMCv7K Cq22cMnzbggU5CgPAwXDMFDSYRF2OMRitds5HwyBghzlIY6CcS/GF+/9i5AtZNmGI1CQozwIlMSj paUJ8u2bZdrmlc+tcDvkjkBBjvKAYRQLz/odO5bO/y4KYGTXbE7bUSUCBTnKg6Rfu/Zulx3oF0Gg hn7Id39DjaNwmbivhzt6rQdgDF3LwChQuMyV43K7U8zV02mx7XMiDJtpoDzkO0MlytztGlwM4zuz Y34DMCYdhblyzLS7wVg1AadUs0ZLwwCF7C4DnqPFNsmZCF8BwcAlTFBisdiMZaYZ6BYA+q8QAPyT eYXleen2TAyCAyDwfdXYu3Crrwwn6I9+ujkwni0MaXvjNYDP/M0nMYiH9eiMjFhGLN0iPgN3PKg1 JvqtiY10XtmA9o9p7Vpn6saS2BX6MvGFTygMMjEh0zct86W9JoFgubd+v2kT1vZuHJ/poGDE7wN1 9yaD79eSjRj6XAUDaq+Gu5Mu3JbGApxWEsFfxZKx4DqrL/kYvV51/FzivRloh04DEY1NZgykB9yb MRY0pAWhNATnQuCRjJFMSwcLrMejQAxbvLcAPqAVOvVZ+KJq6uavO6iwr/ySQ+eNA8OX2eMmoRld ktE76eK0y93oJkZmf6P1W0+Ab9zG5W7qwQd09q3cvcbdQWBi9CoMpccgvIzTyf6Kb0jPhN4DLmcX /uZBXZVx71EqczkPn9EDvj08fjqhkU0Gh0Pb/B8OpzVk/IQ/E7YHnXUJZPvH365h0lZKq6Oobcfn bmT8Fo2gcDhRE6dxWtExEQgDBIjytthJgFfFYY1Z79649hz/86TgY+qCMBIU98aLYd/re477NWur xST6uHfClFmWLtOCThVOnCdvIqY1+pkGk/GlrdtMa/TNE1MXFtIavWNiyfzXeTqCFkPsVJFpMqEt jPl7wK3c4FVv8HwPNxJpQfu1kt6zDjECOAkoeW+yHy4J24113z0PEjaNuj+6kMbY38/djc7UJd+L TmfJSIT3RZfQEF0yws0FTQ2XZe+JT8qLroiCO7x4vttOYtckFn+XOCSm4NacSU497m/kLHq4nl88 MV/vgEV06pmJNyWwttEafc2EGwVN2B20Rrea6CisxbRGXzyxZEyfpyNoWi4XuAeun+e5Rn0fKFq2 xirg18rJQPmXp+7NhqcfpjcbvCcW9tNPP/zNP1Bvvvn000ETMWxooC06Gf9p9kS70j1NY/CGBvaE VkTQ0/QVzfdLRkdLwdyi2qu+LoHsrfizAZf5/xvnzAtry8PPCS3+KFndbFuknqwxS/gunEzNkbas e92ekLOO1xfSqOtJhUF3i1u4Lbx5Ia2a0zCek6JGeqOfLR9/Y1wezSWzaZynsK1O0hI0GOdC0YKe xI5YwNu4tMfL+OMF8jNrMleUvyK3q5O+ELfLHWLTHpnFPRzutO6NAtJpH9HJrQ4ZXXHAyK03g/ZR q2/uFraR2/nTNA9FcRN+fqcmryb60V4y2kXs0YI3iU/i01oyoz0oMDYTF4z9e+C84h8yFGIZ1hOi k7CCGsrLFAzcrQGub9boWDqHIn8F7QPVuHtLnI5qFgqDNAU76Q7PxV0L7RrYwiCdXZkvA1cf7JNf TmQLbePKtuDMD+GDHzAye2eJdJwUdRX53qWXkpM9DR5+pZaMTAbHCEEg+6yaz8RUAC6oauxr0z0/ mBTMyCA4nt580HZuY4aSiXLBIF/taZbkDrjwiemBoJSkZIxds/S3JClpTRPcG4WcY/oPQDCSChej 5qNEiBi6GQQA+36H6yIRMxdLRATItPs9h7ErMb8V2x7A4AwDBbwSlEddHRYp8wL4kB/Vvv61e9cI DH3iEkP3Y87KGW7gFUkkNSkE4wxcg6DawW3bTwgUNMONRlBaJKOOktGfJXq2KHCNGIGCHGUSR+H1 5VSFBSx+riM1FiBQkKM8GBSy3ZrR8Zn04FchxkHe/T4IFOQoDwCFfSUsLCw2UnNUmXJmeY+d6Tl7 BApylO+DUvCmgyoublWRlz11u4Z0aFW0CIGCHOX78qkwN583r/T944C6sxSoM/7v49ilFMNC4WX2 RgiYWvKdOVAA2evmLLe7CTkM3WyCdgAbC0vdM0T4ee0IYZmKV7+agBOGBQqOV1SucGBrlqxuSSAw BrYzQjuA3ROxx2FsASqhTas117Ac5aiGmiRP/d+2EDBwHQw5yp0sgOCiw71ZHTbXOYYDCgb5yeJ7 0wxSk2SA9vXqZ5ajTMEwKVDkDGSBSWu9x2/JEOJL19qH4z4UBQpG/xC+SJQ8fv6zyYYkSHtDBftE PHNA4Q3f+MWjJJW22L4m/QXdkv4za+KyuyZegmE6Ag8Pn7r3i1OOQ+Mpe9qT/42g/ur43K8eHP4n 7UWkmEGgvHHYZgpSsZfY0K/txhNnhpo00BR4fLJLyiWeNkyIPTF3NhPHCCqfMaCcf+aZnz9KS/+t YVs9+m0/VEvvX/HdxLaenqNYjY/j4G2zlIHk6+8DRVLPwFF0MwcUpfWjxbeeY/p3a9qF4/8bP3GT Fy8eTkvkBfx7BxGQbRScT3/yltsm5G7UYYnjdB9jWIx6PXrxIzeMv6W0zYeB5RIY6vUAcMFsHClG 5V/Q32VD4yh37UxgQXZ77rCieQ4aECjE6VfGTfK3zb+JxlGYAoXDAfhwngNrdLV6N3EUI1ssMjbg xh2eE8Ia208iJGYYAE4uchQmQOGQoGCAYx+eY8d62nMgS8nMrq0MjswC5ZHCcqEu5GCelAMAAxv9 IkeZUN4yZ/a5KsYmKDN59dgayPrLW0sETFUTcpSJyeinGQADBCWX2cX+kKM8CBRDdBQuw6AgR/kp gTL71plFoMw0UJCjIFCQoyBQfuqOgj10PgUCBTnKBFCQoyBHmQIovE/GdinFpSJw+5+37w2UIlAM xlFGp+7qVy25+8yPGKN6ECiyljq1vjzxA7vezusP2NxXhUAxOEcB0eYQcqS+F3yACIowgEG+JYZL AZywrMjYRanQUH1zg6JBBHKpn++/Z+bhO4BxoUg5f+N+3fmSJJsX7izhgkAxnDbKSACOnw4sv+yO 4zgB+ITv745i1/vtrXECB9T6SNSUdhwHIozLJchHQkQtfwOsj+F88g3g/jtmJt2ldGemb3P+a8Tx M304chSDa6Ps/R3/+Mb4AgHOk3efDFMMz02cO+xhpf1UUHIhKli/5znQViX8NUsBchXdycVaHPJL Gk+W4NbHs//YXHFKOVVQyFfey8kAGJF1afsBLgLF4Bxl76qL8arrgPhwTnv/fpvfbcr5LwvHsrgX fBYFnDv3XQGfMgKV2YorRevD5m3LaXneIRmv3N6y1TMNLG+LsVD1Wk8ZFOx4Tr87BEdV4rT/cBAo huYonL3e5YkNzQTBu1Zp/paz8ZYo1Zfw2g57mSbyZNoOT3MOxpWGJD4nSrApyNjvGuxoW4CHb3Iq XbsV5hxccPqE7edTAaUzi0+e2LaIW45JmzzPvH/7GNpT0MAchVoPTzenZFXvsBKPPW/lGeK5pVH1 JSdph8ApSKPRqNaHkTnvDNn27bvyoiv2F62MNUEF1rEvr00NOgtznscsF5tlTwUU7x2rX+69WLP+ rZcKWYkBq8uOooV0DMxRSFDeeQYHz+6wWfhW+eG/vr/Cc8tR0lGSik7fjPfHj0Va+JA9ntMhdtXA 0ThyqKFR/V5DQdqGswnRnhQo8NPFZlNwFNmrVvX19VZXlv8NP76a/Kn+d0mhY29EoBhOG+WzpaGQ +4f4uOJtdplDDprW7rge7V81Z+V1DjUDqSlkG4V72o7d0aPaF/3Zmz1n2hrmuHpafVS04Q2YkwNk U3IUSPWeyP4RQYBQqgOFH8PROIqBOQqXy4nKIx//U+3cHXvIOaL64p+Hu2r/7HRuRP3rFC+va9a5 5HtuhBjnD6QEK29sdD7UfTEKzNv1mUeEx7FN7xHHUix2TgGUycoDgWIojvLonD8xXes+9bpBoPxE x1EenTM/Yu4vESjIUWiuGwTKbHUUBApyFAQKchQECgIFOQoCBTkKAgU5CgIFOQoCBTmK4YIiGgOF mVXCHwMoAuQojwMUgp/RuENYlldKGNxa+BADAGTaDXOUyFEYBwXwX+2kNg0Xqt7Zg3MMCxQATpfm bQvqufgUn4schVFQAL/i8tgqnCZGce/xDQuUTxuLgkyMWEYsu0Vp0p++o3AeLQqUt6fyxh8k8tjH rqmEd9ZpZbF0G8nE6D4KZxQU2sNioccH3ry71t+Gj6nNzuk+iui3M2j50KlVKeUo9Jc19sf68Yv6 GqnUhIgZUOhPPhQ/NG5FYpPEZJygH8ffGtg6s5Azx/RbBrIQbXKbsPoz6w0GGrT2Z0hQ6O9RAVfJ BMjjS2ne3YmKxm+bOaC8UFT/zKNFLXHOgDwncsIKqa+n/Rj1Dt5Lli6lP/e2iakLl9Q/83Pac3/a 9uRMASXfavEUFM8+vJgBGQsnlnYcA8fosJO0rWEgbvzE1FnxDBykQzdzQKHuf3+0yMYsYEAlnuPX kzcyjVXSfwxqLXwGUld+OQETk6A/MJD76RnURpnKFmdkr8f2bSbysIwxY907+0jm5zIwdMVQ91iZ YTbhvFn/RwbaVzsNb9MEWycmBsCJnSfr73iKiVkMI4MRTK2Fz/dwuGeHwo4/EYD+o/zWAEF5mwlQ MAD5m71NTFgmRmxxF8+QljjPBTBs+92TZnszIAA2W0Dh+4wNjQJ3PoZhPP7juNaT61NdcFj47/3X 1Awtcs7gdrZZAy6J3sIGu8XvNB+bRdd6sKgTL45yklW0Uqn8T8F7j2V9FEwEP2O/IGLq4jGjG2RD cCOn3FWLM3Tpe6auCpnnFq7//Pjmw58rT50zu/J4QMHgO+wXGOOE0WkGpDLtfj+dIUyDdpRRUESc PYmNcGeOqaoFRzepP6qVNRvno9wBRXnkd3yuv+5c4CFrBMoUQJl968yOgoIp9+aB2I4c3xW/KsEh AuVJgjKjHQVTn3G9vbXBQfWmmYsiF4GCHOV7jfg8t1ddXV2fyluhBk6uW7aseGcPDhAoyFHul7J4 R1FAwEHnQ4My/ahK/iaA2ijIUb4vDgfol6zl3l2GGD6O7jECxdAcZSIcE59FoCBHmVJ5MHT1WJ+L iPMrdoqBDrhhjIKiv9aDMVc0jIDixFgyo6AYpqMwCAoFyE49KDPDUfTTUbDJRZ16Pn/Um6YpLpfD eYc69XC5jMQX2esnLjGU/OgupRhTuim2XQkxLvYYxeWOn6A0HhQ8zN9/7uTyDz/z9MbwuQwpPDyA HchY9LlNVqbnHvkJp5/872yPzGUud5WuJZy5onlIbT/3YFDsz7ixHykhi82ghCwho9HdGI3OZMmw GI3+EB0EDwRF6mxrioR0TzkPbswCuTkS0h1VVFQEP7zXgyEhjepHdY+RDEjY2Ff/7gj7YxxHQTIc cbkcyOHoaxiBgvRwTor3nic1/6MwQEctI1B+sqedGFWcqYldXOJc4nu1zEGgIN3VcHDVOWF4cHCz xa6Pw44R6TF750d++2naN4Mf7doow6Pn7JqftFMZXLB3r/9xWWNK2tb5R2X8sG8+c+57SlmRf2jX SYBAmTW28qpbNVywfr/vxyFR/2gzTiowXe1z0KjO97x3V+nhwqyNba74SMBfwzVeTqvdeqJ2lK+c F5eYVKnLtM9vOJsWhRxlVoHCOanxnxvZsCi5/Mpc/wDbsABWLOCX5cQEWcz17ziUfnDXXI8Oh4TV Dr74Vra/dmtMY37I6uMp8cUcEQJldjlKQfyXSUkvXPAov5iU5B8ZfJDtI4IDARbsc0lJR3zDOs4n JXXlVfXG/cl6q6SpWHz4nTl2L7u/4Hmdi8ZRZo9CL5KOktVZwlEsfqXZzAvHL5547aCJHwgWW3gE HVLi5486FVbypZcDqlZ3mitJUEY2XANpG172eUGzkIsas7PIUTw6uyH+SmFPzq6M05EHc2oK/QUH 3c5klvVXneoqW14TWEVU5yyq609zH/hgnXV+fGPzUICXV4eXIrxoC+r1zCLh9hlSHAKBWgEgADx5 Ng6HD0qc1KeU1CXgaCdqS1u8qmpBLj+7iocLomVAppXn+siP2cs/hejUM3sE9JsR4zjxrv4XggDw dJ3qFEEoyRMLQYjIDnAoRhAYQb1pdA9jrrWIeJd8AqJrPbOcnez06S0qgkCZfTaDQEFisGF870eR CBUH0hRAIbJds+YhIY3JPCv9wbPwcy2+NkJCuquvPU8/uI3ysRELCemurho/BJSVe+cjId3V3ggl 6vUgoe4xEgIFCYGChEBBQqAgIVCQkBAoSAgUJAQKEgIFCYGChEBBQqAgISFQkH7qoGR3Kx7/QXnF GfpH6bruH/R3IGGl7GGvuftmAATKj1HSvu3r+9c9rOiT1qaN/53ve8t/HEWX1m9fn6b22r6+JoHO lDJCaqmHfwaWtz24cqk96KlX7nt1WaD4YXk4DXnv4iNQfpS0kpxJkppYFyXOZnXjfpX2q3whz2P7 Rt7dp/CWLAhXxtxfKfmOP8gaxh7XryUe9HL0wIlLPfkQVs3HJs12vMJUXrcRKD9Kr3tnkiWc4Zec gJP1nOGYvA6HeHpstm+xHAJtrDvkhSVX3TkB/dlzPCi8TE1FbKRHNFU/eEVysho61ZoVlIa5uKQJ gNwxSo1DftjCbCdBxIZDvhRMUnWWk1+UD+RFt2qLnaC7X/JKaqdRn+LkA/awKjk5ime/Mkphn6Al MypJdt2+loxcknwgW38w1+SjsbCqsVvmk5Bc2SfHwz5Y5afITtCqL5TwtVELfSAevY4HBQcOCHwg FLQmZ43Siic4arOBeacXLyM52R1KE5IPkMfkrYty9IH89FInX0cnfkWyOR+B8gjZU6B4BHj1iitl MCXAuXdtnyyyvHOwRRygbVWp0vDw/sAY5ztfZs86bDwo7V41sWOesbZmn7jCdWh3WVJXuV2gutpr 4NKJJOhft7WgUh14NSCfrB1BnZ24ayT+0ro6u/K81PwtgTV14oAM2J1Z05/6svbAvt2XfLR1HzjW mFViMGJFZmAc6Sj5tZmX1srJAwgKOnVNWPeJWp8LQ8697bXum8o7a69tt3NuKgvZ6hHYnuneZbem VDCY2ReTB937R8rELfpUI3eNxPTZk6AsKxDXpMv7WvpT+7MFEZXOa4fW9ZWLY/pSP8jPW+Xph0CZ gqM0e0cAELPbolrSBUDt7hbey5p1oLL9wLFbujRB3eYD2VEPdJQPA+3qzIZK9IafkhI9KGyCkUGu UHpiH0+x6uWRgRCXjML+bkEUVi0ZDcBLPYHDLG+v19e0O/GqXL7TYsUha0rFAQqYbDYU6uTiBfld CsLXrBYeWRsMBe1tRLhm/kjObn2bBfp5+8LgLszVrBYAf/I5lxoIqt02Ah/VJdnrheJS97LUhIx9 I67Z3bBu38jICW+q8vknAlyr/HjmnTm1lQrIr3QZGPngaoF/auDI5t3O2YWpJcRWswtkGrcAAuVR juKFDQrJNmqWsHer2zUIHYV1yzZrMsCh8mowuCHtWJqLnapL9mBH0WSliVPzllGNgJ7AmN0pFCgY BUrphhEPDw8/aaOL3fojt0lQRv9MvIaAPmuHpKtU/4IlQUPuMFhs6yfZ/DqM7mzHoX9I2IE0How1 rcULtwuoNgqoTO0i41SMNqV7CwUFatgkicGg01/28UlQoK9bJOYe9wHPvldcKq1JTZDle9oFNP6z vZ/8qyT9Kctvffv6LhKUE6a1r0NBmTiCfGXdiN0g+WBu35uaACo3FGN+IZWhCJRJhKdUOgWlwLTd mXzswIaC8N0DOJZslodRoNwqLyZIUHhh/3ItVFU/rI0CM1bo9iogr/0j3rrd+XcdxalznyvAE7Kj ZAdelvjecRSYugaQbPTBVSopVKd2ZsE/pw5VdHqug6WqzSQJQycisyBWYVoL+iUl+sZs04bBYIiv HP3r5vaPPHiYn66M7BntngPHQIHucZd4r4+BIjjgfkHcmd6rSuZBeSlFV7d7c/8GV/LU09Tu5XN7 vm0LmUFp5IYBd+iU4E6CQlSaFUMSFOQokw5Z9Jru7Xkd4n2qmsq6Sile21lX2d8nc1RtyHfdLgwM W7+7N732UN/IitF+Z3bthrUpOFSstdB7UZ84KDCLH8n+i2p+sMvajfm6TNdqs13JiprOvoTwzt1f h4z8s+5Wwd7t2lhVTVq0HhTTysqcEUVkeVCkPfBzWV854hULjradqJzv9Wfq268j68u9UijuVq/a XhuZapbpU+v9lVC1cLTYpDVxrSTceapLtT0jv4A9Go/imq8CXCslIeEnO4MORam8W9bVDPb1b3bX bnf7asMlau80WW9tgfPmDGe3+AuD7BPd0QHeX7mtWqfI1H29e7tfkp1ZwQGXqy8nBArFrgiUyaT2 P0oZNB7mEWGOUwMlXRFk78c3IsVxXUSKf2lESkR28Lqma/KxYaumlIhwsivTqG/ByjzIl9fx/VJS IjycYiOO/ndysz0/+ZoPyPBoxfHSpkhXe5heGn5UDnFfj6pRR1lfHNHMA8kRKdVSCIL9Ix3dyQ6O 2iNyoUB/ciF7WvD1xpTICqhIPhJ2IUsAcb+U8JK7I2rV1CkQq4iIWEn2UqryXNUeKV0JZFIHyIzT XCNSkqUZWV0ryZjatJRiH/3fyEv9k+RS/5QI16yUiAro45iyqQrA11dGemTgKyNSiivIDxFNvpyO QJk54qeekEIkBMoj5JTpmfqRD4IAgfJIEQRCAIGChEBBQqAgIVCQEChICBQkJAQKEgIFCYGChEBB QqAgIVCQEChISAgUJAQK0uMHJSPqR03gxIM3rfuRaSZ4jM5E00aV3n0uuCAb1d8TAAUTayL0t6eF eojbMvmyWKlPxuj2c+vW6GofHsF+wKVdHBA9yTEqVgkLJjzBo2r9B80s61qrph7SC9n5d59rtPNF 9fckHGWQ3Rmm94+hr7sweEGS1CcevYsfZl+tnSzGyt0xk99bUG02OOF3/y4Aq7x+0Flv7AC+3vnY /c8hPWZQwle0D5GWwh+s2RBOfuG7WmKi+PzoSPmm6v8mQXGNyQtLiYzGI2IcAe4X033vZIJlCTeO i5h9ISZyHQ6yG0tcN4br57JDP9tBvDgmX4HHDsYkS2X5pvsiij9oz4+F0rSYpFFnkfuVOMak2UOo jolJIh/kETFN2VDa6hsd3hUM+OmR9vq3uXqTjhLsH5OkgHh0ksK1IF8qz8sPhrzGI+syUG0+JlBq R9hpGAyrSzILh3yvspgV7eYeqq8iBurWXa2VRe7LD8t068JbgoZ4UXV9R3rv/WGWMOJemKycgZbe 7eHazZKATZWqW9gYKILaoRhF+KXKwPb811PMVkWsXG+XEivvKag9Ufih/pzivaJrryrw9oG2jy53 VsLYff214kCfFrPUiK61Q+7+7V+V3gWlVDyyVZOJRblIVm7Z55Yu3yX0JyxqIwv6UG0+LlB8XDTp 0posRwqUgmrfzKv+2K3dJRC+frXfYiNp9AluR6gbMHmVazf5FN8L4TrOUV4v84yFVWslat/2+SBb XAhGQRkIPEK2S6Ii1Ie8M/kVnXsBrFkL4EfisjKXq+HUW5o3kPXs75bk2ucTGRIA1g1Whadu12rX 7FNgu1RVsHL3PVAyMtPTPDUAi2SvhBGSdCyW7c8XDx3QtqLafFygQN+gzMEISIHCywusvCXxh7d2 k61IwdV9nYG3ye+9Wxd03z7EC65ReQc63e8o7tQ9VdnrUxMgqLtaQYJCZIv3jYESYDfiDoH5wMBg ew7vDij4moAwUoK7oMS6eWTUfnCkcx/Qtqw5skYcLCdBgbts1VjfOFCcRsoiT9hh0IN9AOvyTofr JP5Y2D671Dmoq//YQDnWIxzSkm3PcKzVtgAke/vzKylQfK6OJJkOuMPX3Aqg3OU7p+rs6JYQDyhw Hw0RJoygujIt1OI0r6/Q+QPp0Fp73/a9wClVDwpWbTsnT+Xsrhi65F4RnyMgQeHza9bi/BGzvnTt utZRUCoB3rQhbMXabLl4n8xC4+seIM7QO8qArRq27B69hzTMexCLsY0+VmjHP9bFboZdEnO8wm3Q fZMiLFCnQNX5WEBx0cT4lJSFHwtftXv7rXXrxX2HJB/N0fylJj0j5y/t4QVfrU1zXyNuSVnfPqev dm/gyxXSAD0Gsph9X4n7+2tODOnv8wyuSa2pCcxSBArjivu8g6hOyrpLX6dW7716otrLrueIalWy fCjVoyQmZPCAvZf3X9xcnEZBuTTSP9QIY8r7j6wVJ3W1X+q61DnYt8E75mS8sCat8y+9WqpDVvN1 56akkDL/VUFRJ7d/tSIjS7W+ssB7fdpQ5a6cQOQojweUhX6xfNxHBqL9/BaaA+2BBPct0cF+fq32 9r5+fuoqv4XBQNsdK40O5vn4uPoqIMjQ93zwEvL9lNJHR12ksc3k2eRDVz8/p3V+ftQZw77Vb6E8 3W9ltsC32z2hQgbkB5zIJ9P52IfmxeajvZ7mDbfMW6sAlPl2Z6tdBbysZrmTq1MGGUDr59ddRaZB 3eVr7+rXrOYntDrJu30UrX5h9nDdwgRphQJ31/qa26PafNIjs8wLHNXt5aPaQKA8ShU1az7wR7WB QJmCp6BxVgQK0k8AlP+HhDQFIVCQEChICBSkx6z/L8AAyHdNHJP7xt0AAAAASUVORK5CYII=

(4) Kõik proovivõtud ja mõõtmistulemused protokollitakse ja koostatakse proovi võtmise asukoha skeem.

(5) Proovikeha vähim kaugus paigaldatud katte servast peab olema vähemalt 0,5 m ja kaevuluugist 1 m.

(6) Prooviaugud tuleb täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui 1 nädala jooksul pärast puurkehade võtmist.

(1) Mustsegu omadused peavad vastama Eesti standardi EVS 901-3 nõuetele.

(2) Seguris segamiseks tuleb sooja mustsegu niisket täitematerjali kuivatada, kuni täitematerjali niiskus on alla 3%. Kuivatamisel soojendatakse täitematerjal 60...90 °C-ni.

(3) Teel segamisel segatakse külm täitematerjal sideainega teefreesi või mõne muu segamisseadme abil.

(4) Hiljemalt ühe kuu möödudes pärast paigaldatud kattele liikluse lubamist peab mustsegust katte jäävpoorsus ja tihendustegur vastama määruse lisas 3 toodud nõuetele.

(5) Pärast valmistamist tuleb mustsegust katted pinnata vastavalt §-s 14 sätestatud nõuetele.

(6) Proovikehasid võetakse vastavalt § 20 lõikes 3 sätestatud asfaltkattest puurkehade võtmise metoodikale.

(1) Sillutised ehitatakse looduskivist või betoonist sillutuskividest või -plaatidest või keraamilistest sillutuskividest. Looduskivist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardile EVS-EN 1342 ja sillutusplaadid Eesti standardile EVS-EN 1341 ning nende külmakindluse klass peab olema F1.

(2) Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardile EVS-EN 1338 ja sillutusplaadid Eesti standardile EVS-EN 1339. Juhul kui sillutuskivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide ega plaatide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja üksiktulemus ei või ületada 0,5 kg/m².

(3) Keraamilised sillutuskivid peavad vastama Eesti standardile EVS-EN 1344 ja välitingimustes kasutamisel peab nende külmakindluse klass olema FP100. Juhul kui keraamilistel sillutuskividel on kokkupuude jäätumisvastaste sooladega, tuleb külmakindluskatse viia läbi samasuguste jäätumisvastaste soolade keskkonnas Eesti standardi EVS-EN 1344 kohaselt.

(4) Looduskivide veeimavus 24 tunni jooksul peab olema alla 0,5%.

(1) Äärekivid ja voolurennid valmistatakse looduskivist või betoonist.

(2) Looduskivist äärekivid ja voolurennid peavad vastama Eesti standardile EVS-EN 1343. Juhul kui looduslikel kividel on kokkupuude jäätumisvastaste sooladega, tuleb külmakindluskatse viia läbi samasuguste jäätumisvastaste soolade keskkonnas Eesti standardi EVS-EN 12371 kohaselt.

(3) Betoonist äärekivid ja voolurennid peavad vastama Eesti standardile EVS-EN 1340. Juhul kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m².

(4) Äärekivid ja voolurennid paigaldatakse killustikust või kruusast alusele, mille elastsusmoodul on >170 MPa, ja betoonist sängituskihile ning toestatakse betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Voolurennid peavad kõnniteedel, jalg- ja jalgrattateedel olema kaetud sobivate restidega. Järgida tuleb rennide valmistaja paigaldusjuhendit. Rennide ja asfaltkatte ühenduskohtades tuleb kasutada sobivaid vuugitäitematerjale.

(5) Äärekivide ja voolurennide lubatud paigaldushälbed on

1) äärekivi väljaulatuvus üle sõidutee katte tasapinna võrreldes projektiga ±10 mm;

2) voolurenni serva kõrguse erinevus ümbritsevast tasapinnast +0/–10 mm.

(6) Voolurenni kalle peab olema suurem kui 2 mm/m ja vee äravool peab olema tagatud.

(7) Äärekivide vaheliste vuukide laius sirgetel ei tohi ületada 5 mm ja kõveratel 10 mm.

(1) Truubina käsitletakse käesolevas määruses alla 3-meetrise avamõõduga truupi. Sillana käsitletakse käesolevas määruses silda, viadukti, tunnelit, estakaadi ning üle 3-meetrise avamõõduga truupi.

(2) Sildade ja truupide ehitamise kvaliteedinõuded peavad projektis olema esitatud mahus, mille järgi on rajatist võimalik lõplikult valmis ehitada ja tehtud töid kontrollida. Lubatud kõrvalekalded projektist truupide ehitamisel on toodud määruse lisas 15 ja lubatud kõrvalekalded sildade ehitamisel määruse lisas 16.

(3) Valmistoodete kasutamisel tuleb kontrollida vastavust harmoneeritud Eesti standardite nõuetele.

(4) Truupide ja sildade ehitamisel kontrollitakse vastavust projektile

1) rajatise kõrgust ja plaanilist asetust;

2) piirmõõtmeid rajatise peal ja all;

3) truubi ja silla peal asuva tee piki- ja põikkaldeid;

4) konstruktsioonielementide paiknemist ja mõõteid (sh vuugid, põrkepiirded jne);

5) alus- ja täitepinnase tihendatust;

6) elementide ja materjalide vastavusdeklaratsiooni olemasolu;

7) elementide pinna kvaliteeti (sh värvust);

8) konstruktsioone (sh nõlvakindlustust) ja nende pinnakatteid;

9) ehitusmaterjale;

10) vee ärajuhtimissüsteemide toimivust (hüdroisolatsioon, veeviimarid jne).

(5) Truupide ja sildade betoonitöödel lähtutakse alljärgnevast

1) betoonist valmistooted peavad vastama Eesti standardite EVS-EN 12794, EVS-EN 14844, EVS-EN 14991, EVS-EN 15050 ja EVS-EN 15258 nõuetele;

2) betoon peab vastama Eesti standardites EVS-EN 206-1 ja EVS 814 esitatud nõuetele;

3) objektile toodava betoonisegu töödeldavuse ja õhusisalduse vastavust projektis esitatud nõuetele tuleb kontrollida igal kohale toodud koormal vahetult enne paigaldamist. Projektis etteantud nõuetele mittevastavat betoonisegu ei tohi kasutada ja paigaldatud mittevastav materjal tuleb eemaldada;

4) betoonist valmistatakse kontrollproovikehi ja neid katsetatakse vastavalt projektis esitatud nõuetele (survetugevus, külmakindlus, õhusisaldus, veepidavus jne);

5) proovikehasid hoitakse paralleelselt nii normaaltingimustes kui ka konstruktsiooniga võimalikult samaväärsetes tingimustes. Normaaltingimustes kivinenud proovikehade katsetulemuste alusel hinnatakse kasutatud betoonisegu kvaliteeti ja konstruktsiooniga samaväärsetes tingimustes olnud proovikehade alusel konstruktsiooni paigaldatud materjali tegelikke omadusi;

6) betoneerimise tempo, ühe valuosa suuruse ja raketise pinna töötluse enne valamist peab kiitma heaks omanikujärelevalve enne betoonitööde tegemise algust.

(6) Silla deformatsioonivuuk ei tohi olla kõrgemal teekatte pinnast. Vuugi pealispinna sügavus teekatte pinnast võib olla kuni 5 mm.

(1) Liikluskorraldusvahendite ja teepiirete paigaldamisel peab täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruses nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” sätestatud nõudeid.

(2) Piirete ja tähispostide kõrguste lubatud hälbed katte serva kõrgusest on ±5 cm ning lubatud kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50 m pikkusel sirgel teelõigul on ±2 cm.

(3) Liikluskorraldusvahendite teraspostid peavad olema valmistatud kuumgalvaniseeritud terastorudest, puitpostid peavad olema valmistatud sügavimmutatud puitmaterjalist.

(1) Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse tee katted järgmiselt

1) ühe rajatava ristisuunalise tehnovõrgu korral tuleb asfaltkatte pealiskiht taastada asfaldilaoturiga sõiduraja laiuselt vähemalt 10 m pikkuse paigana, sealhulgas kõnniteel kogu kõnnitee laiuselt ning arvestades siirdekiilude kaldeid, mis on toodud määruse lisas 8;

2) kui teega risti üheaegselt rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga sõidurea laiuselt ühise paigana;

3) üle viie aasta vanused katted taastatakse ristsuunalise tehnovõrgu rajamise korral 0,5 m kaeviku servast laiemalt ja kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Äärekivid peavad olema paigaldatud käesoleva määruse §-s 23 sätestatud viisil;

4) diagonaalis paigaldatavate tehnovõrkude kaevikute taastamisel tuleb teekatted taastada risti liikumissuunaga vähemalt 0,5 m üle kaeviku otsaservade.

(2) Vajunud kaevupäised korrastatakse järgmiselt

1) asfaltkatte pealiskiht taastatakse kaevu servast vähemalt 0,5 m ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõiduraja sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viiakse sõiduraja keskele või sõiduraja piirile;

2) juhul kui kaevu remonditöödel kahjustatakse tee aluskonstruktsiooni, taastatakse asfaltkate pikisuunas vähemalt 1,5 m ulatuses kaevu servast ning sõiduraja laiuselt;

3) asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.

(3) Piki sõidurada tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt

1) betoonsillutised ja sillutiskatted kahanemis- ja paisumisvuukidega piiratud alal või vuukide puudumisel taastatakse kogu tänava või maanteel sõiduraja laiuselt;

2) looduskivisillutised taastatakse kogu katte laiuses;

3) tehiskivisillutised taastatakse vähemalt ühe meetri laiuselt üle kaevise piiride;

4) asfaltkatted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses. Üle 6,5 m laiustel teedel, kus ühel sõidusuunal on kaks või enam sõidurada, taastatakse asfaltkate vähemalt 3 m kaevikust pikemalt ja vähemalt 1 m kaevikust laiemalt, kuid vähemalt 10 m pikkuse paigana sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajadusel vahetatakse välja äärekivid. või reguleeritakse nende kõrgus kooskõlas §-s 23 kehtestatud nõuetega.

(4) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt

1) kõnniteedel laiusega kuni 4 m vahetatakse teekate täies kõnnitee laiuses ja pikisuunas 0,5 meetrit üle kaeviku otsaservade;

2) seal, kus kõnnitee on laiem kui 4 m, taastatakse kate 0,5 m ulatuses kaeviku servast nii laiuses kui ka pikisuunas. Juhul kui kõnnitee servani jääb kaeviku servast vähem kui 2 meetrit, taastatakse teekate kuni kõnnitee servani ja pikisuunas 0,5 m üle kaeviku otsaserva.

(5) Mitmekihilise asfaltkatendi puhul tuleb eri kihtide pikivuuke üksteise suhtes nihutada vähemalt 15 cm. Kahepoolse kaldega kaherealise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi pikivuugid peavad olema üksteise suhtes nihutatud 10 cm.

(6) Kaevetöö tegija on kohustatud taastama teekatte ja tee konstruktsiooni kihid vähemalt samaväärse materjaliga ning nõutava tihedusega. Kaevetööde lõpetamisel peab taastatud tee või selle koosseisu kuuluva rajatise kvaliteet olema vähemalt samaväärne kvaliteediga enne kaevetööde tegemist. Tee omanikul või teetööde tellijal on kohustus kooskõlas § 2 lõikes 11 sätestatud nõuetega kehtestada kaevetööde tegemisega seonduvatele teetöödele ning teehoiul kasutatavatele materjalidele täiendavaid nõudeid, mis tagavad ohutu liikluse, sõidumugavuse, nähtavuse, sujuva kiiruse, tee tasasuse ja väljanägemise ning mis on projekteerijale ja teetööde tegijale kohustuslikud. Käesolevas määrusega kehtestatud nõuded peavad seejuures olema täidetud.

(7) Teedel kaevetöödena liinirajatiste (näiteks kaablid, kanalisatsioon ja gaasitrassid) ehitamisel, remondil ja hooldamisel tehakse tee ja tee koosseisu kuuluva rajatise taastamistööd vastavate teerajatiste ehitamise, remondi ja hooldamise, projekteerimisnõuete, kvaliteedinõuete, samuti teetööde tegijale ja teetööde omanikujärelevalve tegijale kehtestatud nõuete järgi.

(8) Käesoleva määruse ja tee omaniku poolt kaevetööde eeskirjadega ette nähtud nõuete mittetäitmisel ei ole tee omanikul lubatud teetöid vastu võtta.

(1) Enne talihoolduse perioodi algust tasandatakse teepeenrad ja puhastatakse nõlvad ning teemaa. Kruusateed profileeritakse, et põikkalded vastaksid kruusateede seisundinõuetele.

(2) Teedel, kus ei ole paigaldatud statsionaarseid tähisposte, võib kasutada teeäärte ja lumekoristust segavate takistuste tähistamiseks markiire. Defektne või puuduv tähispost asendatakse talvel viivituseta markiiriga. Markiir valmistatakse plastmassist või puidust läbimõõduga 2÷4 cm ja varustatakse 5 cm laiuse helkurribaga. Markiiri kõrgus peab olema 1,0÷1,5 meetrit tee pinnast ja helkiv element markiiril 1,0 meetri kõrgusel tee pinnast. Markiirid paigaldatakse 50 kuni 100-meetriste vahekaugustega.

(1) Lumetõrje eesmärk on lumesaju või tuisu tõttu teele kogunenud lume teelt eemaldamine, lumevallide kõrgusest põhjustatud nähtavuspiiride taastamine nõutava tasemeni ning tuisu mõju vähendamine passiivsete tuisukaitse rajatiste, nagu näiteks lumevallid ja lumeväravad, rajamisega.

(2) Lumetõrje viisid on

1) passiivsete tuisukaitse rajatiste tegemine;

2) lume, lörtsi või soola-lumesegu eemaldamine sõiduteelt, teepeenardelt, ülekäiguradadelt, mahasõitudelt ja muudelt teerajatistelt;

3) lumevallide madaldamine, suurte vallide korral ka nende külgsuunaline teisaldamine;

4) lume laadimine ja äravedu;

5) sildade, autobussipeatuste ja muude teerajatiste ning liikluskorraldusvahendite lumest puhastamine.

(3) Lumi veetakse ära juhul, kui muude võtetega ei ole võimalik tee seisundinõudeid täita. Lund ei tohi lükata sõiduteelt kõnniteele. Jalakäijatele peab liiklemiseks jääma vähemalt 1,1 m laiune puhastatud ala. Restkaevud peavad olema lume- ja jäävabad ning tagama vee äravoolu.

(1) Libedusetõrje on teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine.

(2) Abrasiivpuistematerjalidena võib kasutada liiva, sõelmeid, sõelutud või purustatud kruusa ja killustikku. Puistematerjalide tera lubatud läbimõõt on 0,063–8 mm, kõnniteedel, jalgteedel ja jalgrattateedel 0,063–4 mm. Külmumise vältimiseks ja terade paremaks püsimiseks teel võib segada puistematerjali sisse 40–60 kg kloriide 1 m³ puistematerjali kohta. Kloriididena kasutatakse naatriumkloriidi (NaCl), kaltsiumkloriidi (CaCl2) ja magneesiumkloriidi (MgCl2).

(3) Libedusetõrje viisid

1) teekatte ennetav töötlemine kloriidilahuse või niisutatud kloriidiga. Ennetav kloriidiga töötlemine teostatakse üks kuni kuus tundi enne võimaliku libeduse teket;

2) jäite või lume tõttu libedaks muutunud teepinnale kloriidilahuse või kloriidi puistamine;

3) teepinna haardeteguri suurendamine abrasiivpuistematerjalide või kloriidi-liiva segu puistamisega teele;

4) lume- või jääkattega teepinna karestamine mehhaanilisel teel võrk-, jää- või tappteradega või muude meetoditega, mis tagavad seisundinõudes ettenähtud kareduse;

5) kuuma liiva puistamine jäätunud, seisundinõuetele mittevastava haardeteguriga teepinnale.

(4) Libedusetõrje soolad peavad vastama järgmistele tehnilistele näitajatele

1) terakoostis peab olema 0,25–4,0 mm ja mahtuma määruse lisas 17 toodud sõelkõveraväljale. Peenemaid osiseid kui 0,25 mm ja jämedamaid osiseid kui 4,0 mm ei või olla üle 10% soolamassist;

2) soola niiskusesisaldus laos võib olla kuni 1,5%;

3) soola lahustumatu jääk 20 °C vees võib olla kuni 0,7%;

4) kloriidide (põhiaine) sisaldus peab olema vähemalt 97%;

5) paakumise vältimiseks peab olema lisatud paakumisvastast lisandit.

(5) Jäite korral ja ennetavaks libedusetõrjeks kasutatakse 20–25% naatriumkloriidi lahust. Lahust ei või kasutada paksu koristamata lumekihi ja kinnisõidetud lume puhul, samuti jäite puhul, millest kate ei paista läbi. Paakauto lubatud liikumiskiirus kloriidide puistamisel võib olla kuni 70 km/h.

(6) Jäätumisvastaste ainete kasutamisel kõnniteel ning jalg- ja jalgrattateel peab ära koristama lume ja jää sulamisel tekkinud segu.

(7) Libedusetõrjel kasutatavad 20–25% naatriumkloriidi vesilahuse kogused ml/m² või l/km 7,5 m laiusel sõiduteel peavad vastama määruse lisas 18 toodud nõuetele.

(8) Ennetaval kloriididega töötlemisel on naatriumkloriidi lahuse lubatud kogused 5–20 ml/m² ehk 40–150 l/km.

(9) Kui katte temperatuur on alla –5 °C, kasutatakse lahuse asemel niisutatud kloriidi. Kloriidi lendumise vältimiseks õhukeeriste mõjul ei või puisturi liikumiskiirus ületada niisutatud kloriidi puistamisel 40 km/h ja kuiva kloriidi puistamisel 30 km/h. Kloriidilahuse kogus kloriidi niisutamiseks peab olema vähemalt 80 liitrit 1 m³ kloriidi kohta. Niisutatud naatriumkloriidi kogused 7,5 m laiusel sõiduteel on toodud määruse lisas 19.

(10) Ennetaval töötlemisel on niisutatud kloriidi kogused 5–15 g/m² ehk 40–120 kg/km.

(11) Kuni –12 °C õhutemperatuurini on võimalik NaCl toimeefekti suurendada, kui seda niisutada CaCl2 lahusega. Õhutemperatuuril –12 °C kuni –18 °C juures võib kasutada libedusetõrjeks ainult CaCl2. Õhutemperatuuril alla –18 °C võib kasutada ainult abrasiivpuistematerjale.

(12) Libedustõrjel kasutatava liiva, sõelmete, sõelutud või purustatud kruusa ja killustiku puistekoguseks on 0,2–0,6 m³/km, järskudel tõusudel, ristmikel ja muudel liiklusohtlikel kohtadel 0,6–1,2 m³/km.

(13) Puistematerjalide paremaks püsimiseks teel ja tee nõutava haardeteguri tagamiseks tuleb lume- ja jääkattega teepinda töödelda võrk-, jää- või tappteradega või muul sarnasel meetodil.

(1) Lumekattega teede tasandamise eesmärk on kinnisõidetud lumest tekkinud ebatasasuste likvideerimine ja kinnisõidetud lumekatte paksuse vähendamine teele kehtestatud seisundinõuete tagamiseks.

(2) Teepinna tasandamiseks ja lume- või jääkihi paksuse vähendamiseks kasutatakse võrk-, jää- või tappteraga varustatud teehöövlit või alussahaga veoautot, saavutades sellega lisaks tasandamisele ka teepinna haardeteguri suurenemise.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004. a määrus nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded” (RTL 2004, 65, 1088) tunnistatakse kehtetuks 1. juulist 2013. a.

Määrus jõustub 1. juulil 2013. a.