Majandus- ja taristuminister — Eesti Vabariigi ja AS Eesti Liinirongid (endise nimega Elektriraudtee AS) vahel 29.06.2013. a sõlmitud „Raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu” muutmise leping — RT I, 2016, 15

Tallinn, 08.01.2016 nr 16-001 EESTI VABARIIK, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, edaspidi nimetatud Tellija, majandus- ja taristuminister Kristen Michali isikus, kes tegutseb põhimääruse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja peaministri 9. aprilli 2015. a korralduse nr 28 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” alusel, ja AS EESTI LIINIRONGID, registrikood 10520953, edaspidi nimetatud Vedaja, juhatuse esimehe Andrus Ossip’i isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, edaspidi koos nimetatud Pooled. Pooled leppisid kokku, et muudetakse Eesti Vabariigi ja AS Eesti Liinirongid (endise nimega Elektriraudtee AS) vahel 29.06.2013. a sõlmitud „Raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingut” alljärgnevalt: 1. Lepingu punkt 3.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.4. Diiselrongide kütusekulu planeerimisel lähtutakse kaalutud keskmisest sisseostuhinnast 0,92 eurot liitri kohta (0,472 eur/liiter, millele lisandub aktsiis 0,448 eur/liiter; summad ilma käibemaksuta) ja Veomahust. Kui tegelik diiselrongide kütuse kogukulu kujuneb Vedaja jaoks suuremaks või väiksemaks kui kavandatud ning selle on tinginud diiselkütuse kaalutud keskmise sisseostuhinna muutus, siis Tellija vastavalt suurendab või vähendab vastava summa võrra Vedajale makstavat Toetust. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib tegelike kulude erinevust hüvitada sihtotstarbelise piletihinna või Lepingu täitmisega kaasneva muu tulu tõusuga või Lepingu täitmisega kaasneva kulu vähenemisega või Veomahu muutmisega, v.a kui tegemist oleks ülekompenseerimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses.” 2. Lepingu punkt 3.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.5. Elektrirongide kütusekulu (edaspidi Veoelekter) planeerimisel lähtutakse kaalutud keskmisest sisseostuhinnast 0,0685 eurot kWh kohta (ilma käibemaksuta) ja Veomahust. Kui tegelik Veoelektri kogukulu kujuneb Vedaja jaoks suuremaks või väiksemaks kui kavandatud ning selle on tinginud Veoelektri kaalutud keskmise sisseostuhinna muutus, siis Tellija vastavalt suurendab või vähendab vastava summa võrra Vedajale makstavat Toetust. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib ülekulusumma hüvitada sihtotstarbelise piletihinna või Lepingu täitmisega kaasneva muu tulu tõusuga või Lepingu täitmisega kaasneva kulu vähenemisega või Veomahu muutmisega, v.a kui tegemist oleks ülekompenseerimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses.” 3. Lepingu punkt 3.6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.6. Vedaja esitab Lepingu punktides 3.4 ja 3.5 toodud kütuse kaalutud keskmise sisseostuhinna, tegeliku keskmise kütusekulu ning täiendavalt kompenseerimisele kuuluva kütusekulu arvestuse eelnenud poolaasta kohta hiljemalt 30.07 ja 31.01. Tellija korrigeerib planeeritud ning tegeliku kütusekulu vahe võrra Vedajale makstavat Toetust 60 kalendripäeva jooksul alates vastava teate saamisest, kui Tellija ei ole teinud vastavat lisapäringut Vedaja esitatud arvestuse kohta või Pooled ei ole kokku leppinud teisiti.” 4. Lepingu punkt 3.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.7. Pooled on kokku leppinud, et Toetuse maksmisel Edelaraudtee Infrastruktuuri AS infrastruktuuril ning AS Eesti Raudtee infrastruktuuril määratud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kulukomponendi osas lähtutakse eelmise aasta tegelikest infrastruktuuri kasutamise kuludest ning uue veeremi kasutuselevõtmisega seotud infrastruktuuri kasutamise kulude muutustest. Kokkulepitud indikatiivne infrastruktuuri kasutamise kulude tase, millest lähtutakse, on 11 281 977 eurot aastas. Kui Tehnilise Järelevalve Ameti poolt vastavaks Lepingu täitmise aastaks määratud avaliku raudteeinfrastruktuuri kasutustasu Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja AS Eesti Raudtee infrastruktuuril kujuneb kokku Vedaja jaoks suuremaks või väiksemaks kui kokkulepitud aastane kasutustasu, siis Tellija korrigeerib vastava summa võrra Vedajale makstavat Toetust, arvestades Lepingu punkti 3.8 tingimusi. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib tegeliku kulude erinevust hüvitada sihtotstarbelise piletihinna või Lepingu täitmisega kaasneva muu tulu tõusuga või Lepingu täitmisega kaasneva kulu vähenemisega või Veomahu muutmisega, v.a kui tegemist oleks ülekompenseerimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses.” 5. Lepingu punkt 3.8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.8. Lepingu punktis 3.7 kirjeldatud Toetuse korrigeerimine toimub järgmiselt: Toetust korrigeeritakse summa võrra, mis saadakse lahutades raudteeinfrastruktuuri kasutustasust 1/2 punktis 3.7 kokkulepitud infrastruktuuri kasutamise kulude tasemest 11 281 977 eurot. Korrigeeritava summa osas esitab Vedaja, lähtudes Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori määratud raudteeinfrastruktuuri kasutustasust, Tellijale oma arvestuse 46 kalendripäeva jooksul arvestusperioodi lõppemisest arvates, s.t eelnenud poolaasta kohta hiljemalt 15.08. ja 15.02. Korrigeeritud summa makstakse välja või peetakse kinni 30 kalendripäeva jooksul alates Vedaja poolt Tellijale esitatud arvestuse esitamisest, kui Tellija ei ole teinud vastavat lisapäringut Vedaja esitatud arvestuse kohta või Pooled ei ole kokku leppinud teisiti.” 6. Lepingu lisa Lisa 2 asendatakse Lepingu käesoleva muudatuse lisaga: „Vedajalt tellitav avaliku reisijateveoteenuse maht liinide lõikes ja rongikilomeetrites 2016. aastal”. 7. Lepingu lisa Lisa 5 asendatakse Lepingu käesoleva muudatuse lisaga: „Reisirongide sõiduplaan alates 01.01.2016.” 8. Lepingu lisa Lisa 6 asendatakse Lepingu käesoleva muudatuse lisaga: „Mootorrongidega reisijateveo teenuse maksumus, vajalik riigipoolne finantseerimine ja avaliku liiniveo toetuse maksegraafik 2016. aastal”. POOLTE REKVISIIDID: Eesti Vabariik AS Eesti Liinirongid Esindaja Vabaduse pst 176 Eesti Vabariigi Majandus- ja 10917 Tallinn Kommunikatsiooniministeerium Reg. kood 10520953 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Andrus Ossip majandus- ja taristuminister juhatuse esimees