EE
Kohtute seadus
Table of Provisions (236)
Statutory Text (236 Articles)
Käesolevas seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused.
(1) Õigust mõistab ainult kohus.
(2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.
(3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.
(1) Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.
(2) Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.
(3) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
(4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(1) Kohtualluvus sätestatakse seadusega.
(2) Kohtuasja võib ühe kohtu alluvusest üle anda teisele kohtule üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimuvad eesti keeles.
(2) Muu keele kasutamine kohtumenetluses sätestatakse kohtumenetluse seadustes.
(1) Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.
(2) Kohtuistungid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides.
(3) Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteoasja lahendamiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks või kui kohus leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik, võib kohtuistungit pidada ka muul ajal.
(4) Valveaeg on aeg, millal kohtunik peab iseseisvalt korraldatud tööaja väliselt olema kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.
(1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus ja Kohtuhaldusteenistus.
(2) Kohtuasutusel on oma eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat.
(3) Kohtuasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
(1) Kohtuteenistus on töötamine kohtuasutuses. Kohtuteenistuses on kohtunikud ja kohtuteenistujad.
(2) Kohtunikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.
(3) Kohtuteenistujale kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohtuteenistuja ametisse nimetamisel või üleviimisel teise kohtuasutusse võib jätta katseaja kohaldamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka kohtuniku suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunik riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtu esimehele.
(4) Kohtu esimees määrab kohtuniku suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.
(5) Julgeolekukontrolli asutus esitab kohtuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates kohtu esimehele. Kohtu esimees esitab põhjendatud taotluse kohtunikule salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmiseks koos julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega Riigikohtu üldkogule otsustamiseks, kas kohtunik on läbinud julgeolekukontrolli. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
(1) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumendid registreeritakse kohtute infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu asjaajamiskorras.
(2) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumente ei registreerita dokumendiregistris juhul, kui menetlusosalisele on tagatud juurdepääs menetlusdokumentidele veebilehe või infosüsteemi kaudu.
(1) Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.
(2) Maakohtud on
1) Harju Maakohus;
2) Viru Maakohus;
3) Pärnu Maakohus;
4) Tartu Maakohus.
(2<sup>1</sup>) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja
1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Narvas ja Rakveres;
3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas;
4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.
(3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.
(4)
(1) Maakohtus on süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunike arvulise jaotuse valdkondade vahel otsustab kohtu eestseisus.
(1<sup>1</sup>) Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond. Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus.
(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu eestseisus otsustada, et kohtus on mitu tsiviil- või süüteoasjade osakonda. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumissuuna järgi.
(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub.
(4) Kohtuniku üleviimise ühest valdkonnast teise otsustab kohtu eestseisus kohtuniku avalduse alusel.
(1) Maakohtu tööpiirkonna määrab kohtute nõukogu ettepanekul.
(2) Seadusega võib ette näha kohtud, kes lahendavad mõnda liiki kohtuasju tööpiirkonda arvestamata.
Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht
(1) Maakohtutes kokku on 164 kohtuniku ametikohta.
(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.
(1) Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud.
(1<sup>1</sup>) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama maakohtu kohtumajas.
(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
Eeluurimiskohtunik on maakohtu süüteovaldkonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.
Täitmiskohtunik on maakohtu süüteovaldkonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.
(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab kohtute nõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute nõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute nõukogu.
(1<sup>1</sup>) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud maakohtunike arvust.
(1<sup>2</sup>) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest.
(2) Maakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.
(3) Maakohtu esimees
1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;
1<sup>1</sup>) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole Kohtuhaldusteenistuse pädevuses;
2)
3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
3<sup>1</sup>) otsustab kohtuniku üleviimise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korrale;
4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
4<sup>1</sup>) kinnitab kohtunike valvegraafiku;
5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(4) Kohtute nõukogu võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist kohtu esimehe ülesannetest vabastada
1) tema enda soovil;
2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad tõsised organisatsioonilised puudujäägid;
3) tema valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni (edaspidi rahvusvaheline kohtuinstitutsioon) kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus kuulub.
(6) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.
(7) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest.
(8) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused.
(9)
(10) Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.
(11) Kui maakohtu esimees vabastatakse esimehe ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, pöördub kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist.
(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult kohtute nõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.
(13) Kui maakohtu esimees pöördub tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, võib kohtunike arv kuni selles kohtus kohtunikukoha vabanemiseni olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud maakohtunike arvust.
Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht
(1) Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks osakonnajuhataja, kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse.
(2) Osakonnajuhataja toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab osakonna teenistujate tööd. Osakonnajuhataja täidab ka maakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega.
(3) Maakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel osakonnajuhataja ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
(4) Maakohtu esimees võib osakonnajuhataja enne tähtaja lõppemist osakonnajuhataja ülesannetest vabastada
1) tema enda soovil;
2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.
Rahvakohtunik
(1) Tartu Maakohtus on kinnistusosakond.
(2) Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut.
(3)
(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.
(1) Tartu Maakohtus on registriosakond.
(2) Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit.
(2<sup>1</sup>) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registritele peab Tartu Maakohtu registriosakond informatiivse tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrit, mille eesmärk on avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine. Registri pidamise korra kehtestab .
(3)
(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.
(1) Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond.
(2) Maksekäsuosakonnas menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi.
(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.
(1) Eestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid.
(2) Pärnu Maakohtus on eestkoste järelevalve osakond.
(3) Pärnu Maakohtu esimees nimetab Pärnu Maakohtu tsiviilvaldkonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja. Osakonnajuhatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 122 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu eestseisus, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.
(1) Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
(2) Halduskohtud on
1) Tallinna Halduskohus;
2) Tartu Halduskohus.
(2<sup>1</sup>) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja
1) Tallinna Halduskohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus.
(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.
(4)
Haldusasja arutamise koht
(1) Halduskohtutes kokku on 25 kohtuniku ametikohta.
(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.
(1) Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud.
(1<sup>1</sup>) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama halduskohtu kohtumajas.
(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(1) Halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.
(1<sup>1</sup>) Kohtu esimees määrab halduskohtu kohtunike seast neljaks aastaks aseesimehe.
(1<sup>2</sup>) Aseesimees täidab kohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid.
(1<sup>3</sup>) Halduskohtu esimees võib vähendada aseesimehe töökoormust õigusemõistmisel aseesimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
(1<sup>4</sup>) Halduskohtu esimees võib aseesimehe enne tähtaja lõppemist aseesimehe ülesannetest vabastada
1) tema enda soovil;
2) halduskohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)
(8)
(9)
Kohtumaja juht
(1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid.
(2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.
(3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus.
(4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu Maakohus ja Viru Maakohus ning Tartu Halduskohus.
(5)
(6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu.
(7)
(1) Ringkonnakohtutes kokku on 47 kohtuniku ametikohta.
(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.
(1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.
(2)
(3)
(3<sup>1</sup>) Tallinna Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.
(3<sup>2</sup>) Ringkonnakohtute esimehed otsustavad kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras ning maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise §-s 452 sätestatud korras.
(3<sup>3</sup>) Ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu kavas.
(4) Kohtute nõukogu võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist kohtu esimehe ülesannetest vabastada
1) tema enda soovil;
2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad tõsised organisatsioonilised puudujäägid;
3) tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse.
(6)
(7)
(8)
(9)
(1) Ringkonnakohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium. Iga ringkonnakohtunik kuulub ühte kolleegiumi.
(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu eestseisus.
(3) Kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu eestseisus kohtuniku avalduse alusel.
(1) Ringkonnakohtu esimees nimetab kolleegiumi kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks kolleegiumi esimehe, kuulanud ära selle kolleegiumi kohtunike arvamuse.
(2) Kolleegiumi esimees
1) toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kolleegiumi teenistujate tööd;
2) täidab ringkonnakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid;
3) korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega;
4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.
(3) Ringkonnakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada kolleegiumi esimehe töökoormust õigusemõistmisel kolleegiumi esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
(4) Ringkonnakohtu esimees võib kolleegiumi esimehe enne tähtaja lõppemist kolleegiumi esimehe ülesannetest vabastada
1) tema enda soovil;
2) ringkonnakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.
(1) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus.
(2) Riigikohus asub Tartus.
(3) Riigikohtus on 19 riigikohtunikku.
(1) Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik.
(3) Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
(1) Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.
(2) Riigikohtu esimees
1) juhib ja esindab Riigikohut;
2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks;
3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(3) Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.
(4) Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim riigikohtunik.
(5) Riigikogu võib Vabariigi Presidendi ettepanekul vabastada Riigikohtu esimehe teenistusest tema enda soovil. Ametist tagasiastumisest teatab Riigikohtu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.
(5<sup>1</sup>) Riigikogu vabastab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe teenistusest tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.
(6) Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist.
(7) Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest.
(8) Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused.
(9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.
(1) Riigikohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium.
(2) Iga riigikohtunik kuulub ühte kolleegiumi. Riigikohtu üldkogu otsustab, millisesse kolleegiumi riigikohtunik kuulub, samuti kolleegiumidevahelise roteerumise korra ja tähtajad.
(3) Riigikohtu esimehel on õigus kaasata Riigikohtu kodukorras ettenähtud korras asja läbivaatavasse kohtukoosseisu eri kolleegiumide kohtunikke.
(4) Kolleegiumi esimehe nimetab Riigikohtu üldkogu kolleegiumi liikmete seast viieks aastaks.
(5) Kolleegiumi esimees täidab Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtuniku tööle.
(1) Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku.
(2) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees. Teised liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu.
(3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmete volituste tähtaeg ja nende asendamise kord sätestatakse Riigikohtu kodukorras.
(1) Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.
(2) Riigikohtu üldkogu
1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;
3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused;
4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
5) otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;
6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(3) Riigikohtu üldkogu kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe distsiplinaarasja algatamiseks kutsub üldkogu kokku ja seda juhatab kõige kauem kohtunikuteenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.
(4) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üksteist kohtunikku. Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl.
(5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus osa võtta Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi kohtulahendeid. Valdkonna eest vastutaval ministril on üldkogul sõnaõigus. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse.
(1) Riigikohtu direktor
1) korraldab Riigikohtu asjaajamist ja Riigikohtu vara kasutamist;
2) vastutab Riigikohtu raamatupidamise korralduse eest;
3) juhib ja korraldab õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujaid, keda Riigikohtu kodukorra järgi ei nimeta ametisse Riigikohtu esimees;
5) täidab muid Riigikohtu kodukorraga määratud ülesandeid.
(2) Riigikohtu direktoril peab olema kõrgharidus. Direktori nimetab ametisse Riigikohtu esimees avaliku konkursi alusel viieks aastaks.
(3) Riigikohtu direktori võib Riigikohtu esimees enne tähtaja lõppemist lisaks muudele avaliku teenistuse seaduses nimetatud alustele teenistusest vabastada ka Riigikohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. Kui Riigikohtu direktor vabastatakse teenistusest käesolevas lõikes kehtestatud alusel, makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
(1) Kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes üldistab kohtupraktikat ja osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel.
(2) Kohtunõuniku täpsemad teenistuskohustused määratakse Riigikohtu kodukorraga.
(3) Kohtunõunikuks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele.
(4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks. Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendada.
(5) Kui kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse või ta nimetatakse samale ametikohale järjest rohkem kui kaks korda, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajaks.
(6) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohus tema sõidu- ja majutuskulud Riigikohtu esimehe kehtestatud ulatuses ja korras.
Riigikohtu kohtuteenistujate palgad ning lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise korra määrab Riigikohtu eelarve piires kindlaks Riigikohtu esimees.
(1) Riigikohtu töökorraldus nähakse ette Riigikohtu kodukorras, mille kinnitab Riigikohtu üldkogu.
(2) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.
(3) Riigikohtu sisekorraeeskirjad kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.
(1) Kohtute infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada korrakohane õigusemõistmine, kohtute töö korraldamine, statistika kogumine ja analüüside tegemine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja pädevale asutusele kättesaadavaks tegemine.
(2) Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtud ning infosüsteemi pidamist ja arendamist korraldav Kohtuhaldusteenistus.
(2<sup>1</sup>) Kohtute infosüsteemis töödeldakse isiku üldandmeid ja menetlusdokumentides sisalduvaid muid isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(3) Kohtute infosüsteemi põhimääruse kehtestab kooskõlastatult kohtute nõukoguga määrusega, milles sätestatakse
1) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsed tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.
(3<sup>1</sup>) Kohtute infosüsteemis töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat arvates viimase kohtulahendi jõustumise päevast.
(4) Kohtute infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.
(5) Kohtute infosüsteemi vastutav töötleja, volitatud töötleja ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmesaaja on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või teenistussuhte lõppemist. Keelatud on saadud andmeid väljastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seadusega. Andmesaaja on kohustatud andmeid kasutama üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima õigusaktidega sätestatud ja talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satuks isikute kätte, kellel ei ole nende töötlemise õigust.
(6) Andmesaaja, kes kasutab andmeid seadusega sätestatud ülesande täitmiseks, on kohustatud vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale viivitamata teatama avastatud ebaõigetest, kaheldavatest või mittetäielikest andmetest.
(1) Igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud.
(2) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest.
(3) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtu kohtunike nõudmisel. Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees.
(4) Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab kohtu esimehe hääl.
(5) Riigikohtu üldkogu tegevust reguleerib käesoleva seaduse § 30.
Kohtu üldkogu
1) annab kohtu eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta;
1<sup>1</sup>) valib kohtu eestseisuse valitava liikme;
2) annab kohtute nõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;
3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;
4) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
(1) Maakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 nimetatud osakonnajuhataja ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Kohtu üldkogu valitud liikmete arv vastab osakonnajuhatajate arvule.
(2) Halduskohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu aseesimees ja kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liige.
(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumide esimehed ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kolm liiget.
(4) Kohtu eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees.
(1) Kohtu eestseisus
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse;
2) kehtestab kohtu kodukorra;
3) otsustab menetlusgruppide moodustamise;
4) täidab muid seaduses ette nähtud ülesandeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest kohtunikust ja moodustatakse teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Kohtunik võib samal ajal kuuluda mitmesse menetlusgruppi.
(1) Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis.
(1<sup>1</sup>) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada enda töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras ning kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral.
(1<sup>2</sup>) Esimese astme kohtuniku ametisse asumisel on tema töökoormus õigusemõistmisel esimesel kuuel kuul mitte rohkem kui 90%.
(2) Töö tuleb kohtunike vahel jaotada, lähtudes järgmistest põhimõtetest
1) tööjaotusplaani järgi tuleb kohtunike vahel jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad;
2) asjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest;
3)
3<sup>1</sup>) asjade jaotamine peab tagama kohtunike spetsialiseerumise;
4) asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires;
4<sup>1</sup>) asjade jaotamisel arvestatakse vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.
5)
(3) Tööjaotusplaanis nähakse ette kohtu koosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord.
(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse vähemalt üheks kalendriaastaks. Kohtu eestseisus võib kinnitatud tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.
(4<sup>1</sup>) Tööjaotusplaaniga nähakse ette tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele ning maksejõuetuse ja äriõiguse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimis- ja ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ning maksuõiguse asjadele. Kohtute nõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused, sealhulgas kohtunike ja kohtuteenistujate spetsialiseerumise põhimõtted koos kohustusliku koolituse mahu nõuetega. Kohtunike tööjaotusplaani, kohtunike koolitusstrateegia ja -programmi ning kohtu koolituskava koostamisel lähtutakse seadusega ettenähtud spetsialiseerumissuundadest ning kohtute nõukogu kehtestatud tööjaotusplaani koostamise alustest.
(5) Tööjaotusplaan avaldatakse kohtu veebilehel.
(1) Kohtu esimees võimaldab kohtunikul töötada osalise töökoormusega seoses
1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega;
2) osalise töövõimega;
3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.
(2)
(3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse kohtu esimehele vähemalt kaks nädalat enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.
(4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega kohtuniku ametipalka.
(5) Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega vormistatakse kohtu esimehe käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega kohtunik töötab, millisel perioodil kohtunik osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.
(1) Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.
(2) Riigikohtu esimees kutsub kohtunike täiskogu kokku vähemalt kord aastas. Erakorralise kohtunike täiskogu võib kokku kutsuda valdkonna eest vastutav minister või Riigikohtu esimees.
(2<sup>1</sup>) Kohtunike täiskogu võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil.
(3) Kohtunike täiskogu
1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi;
3) valib kohtute nõukogu kohtunikest liikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 401 lõigetega 1–4;
4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis;
5) valib kohtunikueksamikomisjoni esimese ja teise astme kohtu kohtunikest liikmed;
6)
7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed;
8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni, Notarite Koja aukohtu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.
(4) Kohtunike täiskogu juhataja on Riigikohtu esimees, kui kohtunike täiskogu ei otsusta teisiti.
(4<sup>1</sup>) Kohtunike täiskogul võivad hääletamine ja valimised toimuda hääletamissedeliga, elektrooniliselt, kirjalikult või muul kohtunike täiskogu kodukorras sätestatud viisil.
(5) Kohtunike täiskogu kodukord kehtestatakse täiskogul osalevate kohtunike häälteenamusega.
(6) Kohtunike täiskogu tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.
(7)
(8) Kui kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg lõpeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist, loetakse tema ametiaeg pikenenuks uue liikme valimiseni täiskogu poolt.
Kohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal käskkirjaga muuta kohtu tööjaotusplaani ja kodukorda, kui see on vältimatult vajalik õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks.
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees anda kohtunikule juhise üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhis ei tohi takistada kohtunikul lahendada kohtuasi sõltumatult ja oma siseveendumuse kohaselt.
Kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatu vajaduse korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohtu üldkogu saata maa-, haldus- või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui õigusemõistmise korrakohast toimimist ei ole võimalik tagada muul viisil. Kohtunikul säilivad õigusemõistmise volitused ka kohtus, kus on tema alaline teenistuskoht.
(2) Kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse Riigikohtu esimees.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel menetleb kohtunik lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kus on tema alaline teenistuskoht. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kuhu kohtunik oli saadetud.
(4) Kohtuniku saatmisel teise kohtusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel säilib kohtunikule tema ametipalk.
(5) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
Rahvakohtuniku osalemise erisused
(1) Riigikohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohtunike täiskogu kokku kutsumata.
(2) Kohtunike täiskogul valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg pikeneb käesoleva seaduse § 38 lõike 8 kohaselt.
(3) Kui omavalitsusorgan muutuks kohtunike täiskogul valitud liikme väljalangemise tõttu otsustusvõimetuks, võib uue kohtunikust asendusliikme valida kohtunike täiskogu asemel Riigikohtu üldkogu. Asendusliikme ametiaeg kehtib, kuni kohtunike täiskogu valib uue liikme.
Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib kohtute nõukogu kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.
Kohtunike koolitus peab tagama kohtunike valmisoleku õigusemõistmiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest, seaduse alusel kehtestatud aktist või tehtud kokkuleppest.
(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.
(3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute nõukogul ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.
(4) Kohtuhaldus peab tagama
1) võimaluse sõltumatult õigust mõista;
2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused;
3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe;
4) õigusemõistmise kättesaadavuse.
Kohtute haldamise nõukoda
(1) Kohtute nõukokku kuuluvad
1) Riigikohtu esimees;
2) kaks ringkonnakohtunikku;
3) kolm esimese astme kohtunikku;
4) kaks Riigikogu liiget;
5) Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;
6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja;
7) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja.
(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.
(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, nimetatakse kohtu esimeheks või tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse § 584 lõike 3 alusel.
(4) Nõukogu kohtunikest liikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.
(5) Riigikogu liikmed nimetab nõukogusse põhiseaduskomisjoni ettepanekul Riigikogu otsusega. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jääb Riigikogu liikmest nõukogu liige nõukogusse kuni Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni. Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava kirjalik nõusolek.
(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.
(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.
(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid vastu osalejate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
(9) Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.
(10) Nõukogu tegevuseks vajalikud vahendid nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse eelarves.
Kohtute haldamise nõukoja pädevus
(1) Kohtute nõukogu
1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ning arendamist;
2) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;
3) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;
4) määrab kindlaks Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori;
6) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ning omavahelise koostöö põhimõtted;
7) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse;
8) kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused;
9) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;
11) teeb ettepanekud Kohtuhaldusteenistuse koostatavasse kohtute grupi eelarve projekti ja kinnitab selle ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse vahel;
12) vastutab kohtute grupi eelarvevahendite kasutamise eest ja on kohtute grupi kui riigiraamatupidamiskohustuslase juht raamatupidamise seaduse § 3 punkti 12 tähenduses;
13) kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;
14) kinnitab kohtuniku talaari kirjelduse;
15) kehtestab valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu;
16) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise ja kohtusüsteemi seisukohalt olulisi küsimusi.
(2) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.
(3) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle Kohtuhaldusteenistusele.
(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuasutus, mille eesmärk on esimese ja teise astme kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuste loomine ning kohtute ja kohtute nõukogu teenindamine.
(2) Kohtuhaldusteenistuse põhiülesanded on
1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei, istungiteenuse, tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;
2) kohtute personalijuhtimise ja arendamise korraldamine;
3) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine ning riigivara valitseja ülesannete täitmine;
4) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;
5) kohtute arhiivitöö korraldamine;
6) kohtute nõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;
7) muude seadustes sätestatud ning kohtute nõukogu antud ülesannete täitmine.
(3) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Nõukogu võib anda Kohtuhaldusteenistusele juhiseid.
(4) Kohtuhaldusteenistus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud registri põhimääruses sätestatud korras.
(5) Kohtuhaldusteenistust juhib Kohtuhaldusteenistuse direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.
(6) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded, struktuur, struktuuriüksuste pädevus ja teenistuskohtade koosseis sätestatakse Kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute nõukogu.
(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulanud enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra kehtestab .
(2) Kohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe, aseesimehe, kolleegiumi esimehe, osakonnajuhataja ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded.
(2<sup>1</sup>)
(3) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.
(4) Kohtuasutuse sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.
(1) Kohtu arengukava on arengudokument, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid ja kohtumenetluse tõhustamise eesmärgid, sealhulgas kohtuasjade lahendamise jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad arendustegevused ning vajaminevate ressursside ja rahastamise põhimõtted vähemalt järgmiseks eelarveaastaks.
(2) Kohtu arengukava peab olema kooskõlas Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegiaga ja poliitika põhialustega.
(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.
Kohtu eelarve
(1) Esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse eelarve grupina (edaspidi käesolevas paragrahvis kohtute grupi eelarve) ning Riigikohtu eelarve koostatakse käesolevas seaduses ja riigieelarve seaduses sätestatud korras ning võetakse eelarvena vastu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras, arvestades riigieelarve seaduses sätestatud erisusi.
(2) Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid asutuste lõikes esimese ja teise astme kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele.
(3) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor kohtute nõukogu ja kohtute esimeeste sisendi alusel. Justiits- ja Digiministeerium esitab eelarveprojekti sisendina ülevaate õigusloome muudatuste ning infosüsteemide ja digiarenduste mõjust kohtute töökorraldusele ja eelarvevajadusele. Kohtute nõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve projekti.
(4) Kohtute grupi eelarve projektile lisatakse konkreetse eelarveaasta planeeritavad tegevused, lähtudes kohtute arengukavast.
(5) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute nõukogu nimetatud esindaja.
(6) Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute veebilehel.
(7) Kohtute nõukogu kinnitab ja muudab kohtute eelarveid ning kontrollib nende täitmist kooskõlas riigieelarve seadusega.
(1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kolm esimese astme, kolm teise astme ja kolm Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.
(1<sup>1</sup>) Nõukogu kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu. Koolitusnõukogu liikmeks valitakse igast kohtuastmest üks tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtu kohtunik.
(1<sup>2</sup>) Nõukogu töös võib sõnaõigusega osaleda valdkonna eest vastutava ministri esindaja.
(2) Kohtunike koolituse aluseks on kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programm. Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programmi koostab Riigikohus ja need kinnitab koolitusnõukogu. Järgmise aasta koolitusprogrammi esitab Riigikohus koolitusnõukogule hiljemalt 15. augustil. Koolitusnõukogu kinnitab kohtunike koolitusvajadust ja riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendeid arvestades koolitusprogrammi hiljemalt 1. oktoobril. Kohtunike koolituseks vajalikud õppe- ja metoodilised materjalid valmistab ette ning koolitajatega sõlmib kokkulepped Riigikohus.
(3) Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs. Kohtunike koolitusvajaduse selgitab välja ja koolituse tulemusi analüüsib Riigikohus. Kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika töötab välja Riigikohus ning need kinnitab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu annab Riigikohtu esitatud iga-aastase ülevaate alusel hinnangu kohtunike koolituse tulemustele.
(4) Riigikohus võib halduslepinguga volitada temale käesolevas paragrahvis pandud ülesandeid täielikult või osaliselt täitma teise isiku või asutuse, kui koolitusnõukogu on selle enne heaks kiitnud.
(5) Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine on kohtunikule kohustuslik.
(6) Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava alusel. Kohtu koolituskava kinnitab kohtu üldkogu. Koolitusel osalemise arvestust peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale. Koolituskava täitmist kontrollib kohtu esimees.
(7) Kohtunike koolitusprogrammi koostamiseks ja koolituse korraldamiseks vajalikud sihtotstarbelised vahendid nähakse ette Riigikohtu eelarves.
(1) Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtuniku üle, kes on saadetud ajutiselt teise kohtu koosseisu käesoleva seaduse § 384 alusel, lahendab §-s 451 sätestatud korras teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja, on §-s 452 sätestatud korras ajutiselt kaasatud halduskohtu koosseisu või viibib §-s 583 sätestatud korras menetluslähetuses, teostab järelevalvet selle kohtu esimees, kus kohtunik alaliselt töötab. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Osakonnajuhataja võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi osakonna kohtunikelt ja teistelt teenistujatelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees.
(1<sup>1</sup>) Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib muu hulgas
1) määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja;
2) anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid;
3) jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju;
4) erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust.
(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtu eelarve ja planeeritud tegevuste ning arengueesmärkide täitmise kohta kohtus.
(3)
(1) Maa- või halduskohtu esimehe taotlusel võivad ringkonnakohtute esimehed oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, eelkõige kui on ilmne, et kohtus, mille esimees taotluse esitas, ei ole õigusemõistmise korrakohast toimimist võimalik tagada käesoleva seaduse § 45 lõikes 11 sätestatud meetmetega. Maakohtust on lubatud kohtuasja suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse. Teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasjade jaotamine toimub vastavalt teise kohtu tööjaotusplaanile, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest.
(2) Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise tulemusel ei muutu. Kui teise kohtu kohtunik menetleb teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja alluvusjärgse kohtu nimel väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(3) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.
(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejad, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.
(1<sup>1</sup>) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaasatakse kohtunik halduskohtusse käesoleva seaduse §-s 384 sätestatud korras.
(2) Kui halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik menetleb kohtuasja väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(3) Kohtute nõukogu kehtestab maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.
(1) Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa- või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks, menetleb ta lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kust kohtunik üle viidi. Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht ei muutu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtuasjade menetlemiseks võib kohtuniku töökoormust vajalikus määras vähendada selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi.
(1) Esimese ja teise astme kohtud esitavad kohtute nõukogule aruande õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtus.
(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute nõukogule kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja planeeritud tegevuste täitmise aruande.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ning esitamise tähtajad kinnitab kohtute nõukogu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded avaldatakse kohtute veebilehel.
(1) Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega.
(1<sup>1</sup>)
(2) Kohtunikuks ei või nimetada isikut
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;
3) kes on advokatuurist välja heidetud;
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
5) kes on pankrotivõlgnik;
6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 71 aastat.
(1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik võib täita ka muid kohtute seaduses sätestatud ülesandeid, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja loomingulise tegevusega. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.
(2) Kohtunik ei või olla
1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige;
2) erakonna liige;
3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist, ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
(1) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku
1) kellel on pärast käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ja
2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
(2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.
(1) Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on
1) kogenud ja tunnustatud jurist ning
2) sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
(2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.
Riigikohtu kohtunikuks (riigikohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.
(1) Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
(2) Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute nõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu esimees.
(3) Konkurss vaba kohtunikukoha täitmiseks kuulutatakse välja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus esitatakse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist.
(3<sup>1</sup>) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konkursiteates märgitakse ka teenistuskoha alaline asukoht.
(4) Kui vaba kohtunikukoht täidetakse käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korras, siis konkurssi välja ei kuulutata.
(1) Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon. Kohtunikueksamikomisjon arvestab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi.
(1<sup>1</sup>) Isiksuseomaduste hindamise vormid ja kord sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
(2) Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
(3) Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunikuks kandideerija riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtunikueksamikomisjoni kaudu Kaitsepolitseiametile.
(4) Kohtunikuks kandideerija julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed kohtunikueksamikomisjonile kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse, kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
(6) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib kohtunikuks kandideerija kohtunikuks nimetada kolme aasta jooksul alates ajast, kui Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe kohtunikueksamikomisjonile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib isiku kohtunikuks nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
(6<sup>1</sup>) Eksamikomisjon võib taotleda
1) julgeolekukontrolli käigus kogutud andmete täpsustamist ja täiendamist;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud tähtaja jooksul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud üksikute asjaolude esinemise kontrollimist.
(6<sup>2</sup>) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud andmete täpsustamiseks, täiendamiseks ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud asjaolu esinemise kontrollimiseks allkirjastab kohtunikuks kandideerija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku.
(7) Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud dokumendid Riigikohtu üldkogule ning teeb otsuse teatavaks eksamineeritule.
(1) Riigikohtu esimehe kandidaat peab enne Riigikohtu esimeheks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
(2) Riigikohtu esimehe kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.
(3) Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
(4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab Riigikohtu esimehe kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.
(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse Riigikohtu esimehe kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
(6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.
(7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
(1) Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.
(2) Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks.
(3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
(3<sup>1</sup>) Esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik viiakse üle teise astme kohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kohtuniku volitused teise astme kohtus algavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast.
(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute nõukogu arvamuse kandideerija kohta.
(5) Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus.
(1) Ametisse nimetamisel annab kohtunik järgmise vande
«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»
(2) Riigikohtunikud annavad vande Riigikogu ees ja ülejäänud kohtunikud Vabariigi Presidendi ees.
(3) Kohtunikuvande tekst säilitatakse kohtuniku isikutoimikus Riigikohtus.
(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja kohtute nõukogu ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu eestseisuse arvamuse.
(1<sup>1</sup>) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab kohtute nõukogu otsusega.
(2)
(3) Kohtuniku üleviimisel teise sama astme või madalama astme kohtusse, välja arvatud Riigikohtu kohtuniku üleviimisel madalama astme kohtusse, ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus, kuhu kohtunik üle viidi.
Kohtuniku töötamine riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis ning nimetamine riigi peaprokuröriks
Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil
Kohtuniku teenistuslähetusse saatmise korral kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas avaliku teenistuse seaduse § 44.
(1) Kohtu esimees võib lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik korrakohase õigusemõistmise tagamiseks. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht.
(2) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks.
(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna. Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröri, Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri ametikohale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljaspool kohut töötamise korral peatuvad kohtuniku volitused, kuid säilivad kohtuniku muud tagatised.
(4) Kohtuniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööle säilib kohtuniku ametipalk. Kui palk käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö eest on kõrgem kohtuniku ametipalgast, makstakse kohtunikule kõrgemat palka.
(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.
(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv olla ajutiselt, kuni halduskohtus või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkonnas või kolleegiumis kohtunikukoha vabanemiseni, suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 23 lõikes 1 ja § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arvust.
(1) Kohtuniku kohta peetakse teenistuslehte, milles märgitakse
1) kohtuniku nimi ja isikukood;
2) sünniaeg ja -koht;
3)
4)
5) andmed õigushariduse ja akadeemilise kraadi kohta;
6) ametivande andmise kuupäev;
7) teenistuskäik;
8)
9) distsiplinaarkolleegiumi otsused ja karistuse kustutamise aeg.
(2) Kohtuniku teenistuslehe pidamist korraldab Riigikohtu esimees.
(3)
(4) Teenistusest lahkuvale kohtunikule antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.
(1) Kohtuniku kohta peetakse isikutoimikut, kuhu võetakse
1) õigusharidust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri;
2) kohtunikueksamikomisjoni otsus;
3) isikutunnistuse ärakiri;
4) kohtunikuks nimetamise otsus;
4<sup>1</sup>) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;
5) distsiplinaarkolleegiumi otsused;
6) kohtunikuametist vabastamise või tagandamise otsus.
(2) Isikutoimikusse võib lisada muid kohtuniku kutsetegevust kajastavaid dokumente.
(3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohus.
(4)
(1) Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada.
(2) Kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
(3) Kohtunikueksam korraldatakse vajaduse järgi, kuid vähemalt üks kord aastas. Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon.
(4) Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
(5) Kohtunikueksami tulemus kehtib viis aastat sooritamisest arvates.
(6) Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.
(1) Kui kohtunikuks kandideerijal jääb kohtunikueksam sooritamata, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamist.
(2) Kolmandat või enamat korda võib kohtunikueksamit teha kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist.
Eksamitulemuste hindamine
(1) Kohtunikueksamikomisjon moodustatakse 16-liikmelisena kolmeks aastaks.
(2) Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud neli esimese ja neli teise astme kohtu kohtunikku, Riigikohtu üldkogu valitud neli riigikohtunikku, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja, advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör. Kohtunikueksamikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.
(3) Kohtunikueksamikomisjoni esimees moodustab komisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks vähemalt viieliikmelised komisjonikoosseisud, milles on vähemalt kolm kohtunikku. Koosseisude moodustamise põhimõtted kehtestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
(3<sup>1</sup>) Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib isik, keda see puudutab, esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsuse kätte sai.
(4) Kohtunikueksamikomisjoni töökorra kinnitab kohtunikueksamikomisjon.
(5) Kohtunikueksamikomisjoni tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.
(1) Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.
(2) Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.
(3) Kohtunik lähtub teenistuskohustuste täitmisel avaliku teenistuse seaduse §-dest 55 ja 56, § 58 lõikest 1 ja §-st 59.
(1) Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.
(2) Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa saamiseks võivad Riigikohtu üldkogu poole pöörduda asja menetlev kohus või uurimisasutus ning vaikimiskohustusega seotud kohtunik.
(4) Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.
(1) Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.
(2) Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.
(1) Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke. Kohtuniku juhendaja määrab kohtuniku ametisse asumisel üheks aastaks kohtu esimees. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava.
(2) Alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik esitab kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.
(1) Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses.
(2) Ametisse asuv esimese ja teise astme kohtunik peab koolitusnõukogu määratud ajal läbima koolitusnõukogu kinnitatud ametioskuste koolitusprogrammi.
(1) Kohtunikule annab tagasisidet temaga vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunik, et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib esitada
1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;
2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;
3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.
(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kutsuda kohtuniku tagasisidevestlusele ka omal algatusel.
(4) Tagasisidevestlusele kutsumise aluseks on vajadus toetada kohtunikku tema erialateadmiste omandamisel ning menetluspraktika ja töökorralduse arendamisel.
(5) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.
(6) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti, esitada arvamuse.
(7) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunikule tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.
(1) Kohtuniku ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega.
(2) Alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisest on 90% kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud ametipalgast.
(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe, halduskohtu aseesimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja Kohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.
(1) Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest
1) 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 29;
2) 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 30–44;
3) 45% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on üle 44 kohtuniku.
(1<sup>1</sup>) Viru Maakohtu esimehele makstakse lisatasu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kahekordses määras.
(2) Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele makstakse kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu 15% tema ametipalgast.
(3)
(3<sup>1</sup>)
(3<sup>2</sup>) Kohtu esimees määrab maakohtu tsiviilvaldkonna osakonna, süüteovaldkonna osakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale ning halduskohtu aseesimehele lisatasu 15% tema ametipalgast.
(4) Kohtunikku ja katseajal kohtunikuabi juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast.
(5) Kohtunikule, kes täidab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduvaid teenistusülesandeid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil, makstakse lisatasu.
(6) Kohtunikul, kes täidab tööülesandeid rahvusvahelise institutsiooni juures või kes osaleb eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis või muus rahvusvahelises koostöövormis, on õigus saada selle eest tasu.
(7) Esimese astme kohtunikule makstakse lisatasu riigipühal ja nädalavahetusel valves oldud aja eest. Valveaja kestuseks loetakse kogu valveaja pikkus tundides. Lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest on 10% kohtuniku töötunni tasust.
(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kohtute nõukogu.
Riigikohtu esimehele makstakse igakuiselt 20% ametipalgast esinduskuludeks.
(1) Kohtunikupension arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension on arvutatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse pension ümber kohtuniku ametipalga muutumise ajast alates.
Kui kohtunik hukkub või sureb või kohtuniku töövõime väheneb seoses kohtuniku ametiülesannete täitmisega, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel ja korras.
(1) Kohtunikul on õigus saada iga-aastast puhkust.
(2) Kohtuniku põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Kohtunikule antakse lisapuhkust kokku kuni seitse kalendripäeva kohtunikuna töötamise aja eest järgmiselt
1) kaks kalendripäeva viieaastase kohtunikustaaži täitumisel;
2) neli kalendripäeva kümneaastase kohtunikustaaži täitumisel;
3) seitse kalendripäeva viieteistkümneaastase kohtunikustaaži täitumisel.
(2<sup>1</sup>) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lisapuhkusele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 68–71 põhipuhkuse kohta sätestatut.
(3)
(4) Kohtunike puhkuste ajakava kinnitab kohtu esimees.
(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.
(6) Käesolevas paragrahvis reguleerimata osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 43 lõikeid 1, 3 ja 4 ning § 48.
(1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari.
(2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta.
(3) Talaari kirjelduse kinnitab kohtute nõukogu.
(1) Kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise tõttu ametist vabastatud kohtunikule makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk.
(2) Hüvitist ei maksta kohtu esimehele, kes pärast kohtu esimehe ametikohalt vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna.
(3) Kui kõrgema astme kohtu kohtunik nimetatakse tema nõusolekul kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu madalama astme kohtu kohtunikuks, säilib tal ühe aasta jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.
(4)
(1) Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse.
(2) Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.
(1) Distsiplinaarkaristused on
1) noomitus;
2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;
3) ametipalga vähendamine;
4) ametist tagandamine.
(2) Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.
(3) Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist.
(4) Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isiksuseomadusi ja muid süüteo asjaolusid.
(5) Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele.
(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.
Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.
(1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või avastamisest kuus kuud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub
1) kohtuniku teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni;
2) kohtuniku ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.
(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on
1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;
2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes;
3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes;
4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes;
5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes.
(3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi.
(1) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse
1) süüdistatava nimi ning ametikoht;
2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;
3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
4) distsiplinaarmenetluse algataja nimi ning süüdistuse koostamise aeg ja koht.
(2) Distsiplinaarmenetluse algataja edastab distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.
(3) Kohtunikule, kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud, antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kümme päeva enne distsiplinaarkolleegiumi istungit. Kohtunikul või tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarasja materjalidega.
(1) Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku.
(2) Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks.
(3) Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras.
(4) Kodukorra kohaselt kaasab Riigikohus distsiplinaarasjade lahendamisse käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punkti 4 alusel valitud esimese ja teise astme kohtu kohtunikke.
(5) Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust.
(1) Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.
(2) Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus.
(3) Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme.
(1) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse.
(2) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse.
(3) Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata.
(4) Kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib ta kohtuniku palka samaks ajaks vähendada. Palka ei või vähendada rohkem kui poole võrra.
(5) Kohtu esimees võib ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunikule panna õigusemõistmiseväliseid ülesandeid.
(6) Määruse peale, millega on kohtunik ajutiselt teenistusest kõrvaldatud või millega on tema palka vähendatud, võib kohtunik esitada kaebuse Riigikohtu üldkogule määrusest teada saamisest alates kümne päeva jooksul.
(1) Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsutakse kohtunik, kelle distsiplinaarasja arutatakse. Kohtunikul võib olla esindaja. Vajaduse korral võidakse istungile kutsuda tunnistajaid ja teisi isikuid.
(2) Distsiplinaarkolleegiumi istungil teeb eesistuja asjast ettekande, milles tutvustab distsiplinaarsüüdistust.
(3) Kohtunik, kellele distsiplinaarsüüdistus on esitatud, annab asja kohta seletuse ning kuulatakse ära istungile ilmunud tunnistajate ja teiste isikute seletused. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed võivad kohtunikku, kellele süüdistus on esitatud, ning tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid küsitleda.
(4) Kohtunikul, kelle distsiplinaarasja menetletakse, on õigus avaldada pärast tõendite uurimist asja kohta oma arvamus.
(5) Distsiplinaarkolleegiumi istung protokollitakse.
(1) Kui kohtuniku süü on tõendatud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse.
(2) Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüdistuses õigeks.
(3) Kohtunik, kellele on distsiplinaarkaristus määratud, võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse otsuse kuulutamisest alates 30 päeva jooksul.
(3<sup>1</sup>) Riigikohtu üldkogu võib distsiplinaarkolleegiumi otsuse
1) jätta muutmata;
2) muuta ja mõista kohtuniku süüdi kergema distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning kergendada määratud distsiplinaarkaristust;
3) jätta sisuliselt muutmata ja kergendada määratud distsiplinaarkaristust;
4) tühistada ja kohtuniku õigeks mõista.
(4) Kolleegiumi otsus jõustub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, kui kohtunik pole esitanud kaebust Riigikohtu üldkogule. Riigikohtu üldkogule edasikaevatud distsiplinaarkolleegiumi otsus jõustub Riigikohtu üldkogu otsusena selle kuulutamisel.
(1) Kui kohtunik mõistetakse distsiplinaarsüüdistuses õigeks, makstakse ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa ning seadusest tulenev intress kohtunikule välja.
(2) Kui distsiplinaarkolleegium mõistab kohtuniku süüdi sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemises, mis on oluliselt kergem teost, milles süüdistatuna kohtunik oli ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, võib kolleegium otsustada, et vähendatud palgaosa tuleb kohtunikule osaliselt või täielikult hüvitada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel tuleb vähendatud palgaosa kohtunikule välja maksta distsiplinaarmenetluse lõpetamisest või distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.
(1) Kohtunik vabastatakse ametist
1) kohtuniku enda soovil;
2) kui kohtunik on saanud 72-aastaseks;
3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;
5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise korral, kui kohtunik ei ole nõus jätkama teenistust sama astme ja valdkonna kohtunikuna teises talle pakutavas alalises teenistuskohas;
6) kui on lõppenud väljaspool kohut töötamise tähtaeg ja kohtunik ei ole esitanud käesoleva seaduse § 584 lõikes 5 nimetatud tagasipöördumise teadet;
7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;
8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.
(1<sup>1</sup>) Kohtunikku ei vabastata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel ametist tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kestel.
(1<sup>2</sup>) Kohtuniku teenistussuhe lõpeb tema surma korral.
(1<sup>3</sup>) Ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel esitab kohtunik avalduse vähemalt üheksa kuud enne soovitud vabastamise päeva. Kohtuniku avalduse alusel ja mõjuval põhjusel võib Riigikohtu esimees teha Vabariigi Presidendile või Riigikohtu üldkogule ettepaneku vabastada kohtunik ametist varem kui üheksa kuud pärast avalduse esitamist.
(2) Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.
(3) Riigikohtu esimehe vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 6 sätestatud juhul. Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikohtu üldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
Ametist vabastamine vanuse tõttu
(1) Ametisse sobimatuse tõttu võib kohtuniku ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest, kui kohtunik on tunnistatud ametisse sobimatuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kui kohtunik viibis esimese kolme aasta jooksul teenistusest eemal rohkem kui kuus kuud, pikeneb ametisse sobimatuse tõttu kohtunikuametist vabastamise aeg eemal oldud aja võrra.
(2) Kohtu esimees esitab kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud aruande kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. Arvamuse esitamise vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.
(3) Kohtuniku ametisse sobivuse hindamisel arvestab Riigikohtu üldkogu distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi ettepanekut, kohtunikueksamikomisjoni arvamust ja kohtuniku tööd iseloomustavaid muid andmeid.
(4) Kohtunikueksamikomisjon viib läbi istungi, kus kuulatakse ära kohtunik, kelle sobivust hinnatakse.
(5) Vähemalt kümme päeva enne kohtuniku mittesobivuse arutamist Riigikohtu üldkogu istungil esitatakse kohtunikule, kelle sobivust ametisse hinnatakse, distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi põhistatud ettepanek tema ametist vabastamiseks ja kohtunikueksamikomisjoni arvamus ning võimaldatakse tal tutvuda kogutud materjaliga.
(1) Kui Riigikogu annab oma otsusega nõusoleku Riigikohtu esimehe või riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse Riigikohtu esimees või riigikohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.
(2) Kui Vabariigi President annab nõusoleku kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse kohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.
(3) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunik mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse kohtunikule ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa kohtunikule välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.
Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.
Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises
Rahvakohtunikule esitatavad nõuded
Rahvakohtuniku volituste tähtaeg
Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine
Rahvakohtunikukandidaadi valimise kord
Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri
Rahvakohtuniku nimetamine
Rahvakohtuniku vanne
Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises
Rahvakohtuniku kohustused
Rahvakohtunikule tasu maksmine
Rahvakohtuniku pension
(1) Kohtunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid.
(2) Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.
(3)
(1) Kohtunikuabide koguarvu kehtestab määrusega kohtute nõukogu ettepanekul.
(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.
(1) Kohtunikuabiks võib nimetada isiku, kes
1) vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele ja
2) on sooritanud kohtunikuabi eksami.
(2) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kes on sooritanud kohtuniku- või notarieksami.
(3) Kohtunikuabiks ei või nimetada käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut.
Kohtunikuabi kohta kehtivad kohtuniku ametikitsendused.
Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurss
Kohtunikuabi ettevalmistuskava
Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastamine
Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise peatamine
Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpetamine
Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise aruanne
(1) Kohtunikuabi konkursi korraldamiseks moodustab kohtu esimees kohtunikuabi konkursi komisjoni, kuhu kuuluvad
1) kohtu esimees või tema nimetatud kohtunik;
2) vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik;
3) kaks kohtunikuabi;
4)
5) Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;
6) Notarite Koja määratud notar.
(2) Konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa vähemalt neli liiget.
(1) Kohtunikuabiks kandideerija esitab kohtunikuabi konkursi komisjonile järgmised andmed
1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakirja;
2) andmed oma seniste töö- ja teenistuskohtade kohta;
3) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi või hinnetelehe ärakirja;
4) kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning et ei esine käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 sätestatud ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid.
(2) Kohtunikuabiks kandideerija esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib kohtu esimees või tema volitatud ametnik pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega kohtunikuabiks kandideerija andmete saamiseks, et selgitada välja kandideerija kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus.
(3) Kohtunikuabiks kandideerijat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.
(4) Kui kohtunikuabiks kandideerija esitas konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta konkursikomisjoni otsusega konkursilt välja.
(1) Kohtu esimees korraldab kohtunikuabi ametikoha täitmiseks avaliku konkursi ja nimetab selle tulemuste põhjal kohtunikuabi ametisse.
(2) Kohtunikuabi konkurss koosneb isiksuseomaduste ja usaldusväärsuse hindamisest ning eksamist. Eksam koosneb õigusteadmiste hindamisest ja praktiliste ülesannete lahendamisest.
(3) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuni kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtu esimees.
(4) Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle teise osakonda samas või teises kohtus. Üleviimisel katseaega ei kohaldata.
Kohtunikuabi annab ametisse astudes maakohtu esimehe ees järgmise vande: „Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.”
(1) Kohtunikuabi ametipalk on 65% esimese astme kohtu kohtuniku ametipalgast.
(2) Katseajal on kohtunikuabi ametipalk 90% kohtunikuabi ametipalgast.
(3) Kohtunikuabi katseajal juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 10% kohtunikuabi ametipalgast.
(3<sup>1</sup>) Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna juhatajale makstakse lisatasu juhatamisega seotud kohustuste täitmise eest 35% kohtunikuabi ametipalgast.
(1)
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga moodustatakse kohtunikuabi distsiplinaarkomisjon. Komisjoni kuuluvad vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik, distsiplinaarmenetluse algataja nimetatud kohtunikuabi ja valdkonna eest vastutava ministri määratud ametnik.
(3) Distsiplinaarkomisjon viib läbi distsiplinaarmenetluse, koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja esitab selle kohtu esimehele otsustamiseks.
(1) Kohtunikuabiga peetava tagasisidevestluse eesmärk on toetada teda erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
(2) Kohtunikuabile annab tagasisidet temaga vestlusel sama kohtu kohtunik, kes on selle kohtunikuabi suhtes pädev lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõikes 6 nimetatud määruskaebusi.
(3) Tagasisidevestluse pidamise otsustab selle käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud osakonna juhataja, kelle osakonda kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtunikud. Ta otsustab selle kas omal algatusel või sama või kõrgema kohtu esimehe või kolleegiumi esimehe ettepanekul või selle osakonna juhataja ettepanekul, kelle osakonna koosseisu kohtunikuabi kuulub.
(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtunikuabi osalemine vestlusel on kohustuslik.
(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunikuabi esitada arvamuse.
(6) Käesoleva seaduse § 741 lõikes 7 nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka kohtunikuabi tagasisidevestlusele.
Kohtunikuabi sotsiaaltagatised
Kohtunikuabi võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul üle viia Justiits- ja Digiministeeriumi teenistusse või kohtunikuabisid ettevalmistava rakenduskõrgkooli õppejõuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 584 sätestatut.
Kohtudirektor
(1) Kohtujurist on kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all.
(2) Kohtujurist on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik.
(3) Kohtujurist on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.
(4) Kohtujuristiks võib nimetada isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele. Kohtujuristiks ei või nimetada isikut, keda avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei või võtta teenistusse ametnikuna.
(5) Kohtujuristi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Konkursi korraldab ning kohtujuristi nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. Kohtujuristi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuus kuud. Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle kohtujuristi ametikohale. Sellisel juhul võib katseaega lühendada või mitte kohaldada.
(5<sup>1</sup>) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi kohtujuristidele, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama kohtuasutuse sees. Kui kohtujurist on nimetatud ametisse sisekonkursi korras, võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud katseaega lühendada või mitte kohaldada.
(6) Kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast.
(7) Vanemkohtujuristiks nimetatakse isik, kes on vähemalt kolm aastat töötanud kohtujuristina ja sooritanud kohtunikueksami.
(1) Kohtunike järelkasvu kava (edaspidi järelkasvukava) on kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, eesmärgiga arendada teadmisi ja oskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Järelkasvukavas osalevale kohtujuristile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 33 sätestatud korda.
(2) Järelkasvukavasse valitakse kohtusüsteemisisese konkursiga kuni kümme kohtujuristi. Ringkonnakohtute esimehed korraldavad vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja kinnitavad järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks.
(3) Järelkasvukavas osalev kohtujurist täidab vähemalt kuus kuud aastas järelkasvukavas nimetatud ülesandeid väljaspool oma teenistuskohta selliselt, et tal tekiks töökogemus mitme kohtuniku juures ning nii esimeses kui ka teises kohtuastmes.
(4) Järelkasvukavas osalev kohtujurist on vabastatud ametiülesannete täitmisest kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud. Järelkasvukavas osalev kohtujurist võib kohtus, kus ta järelkasvukava täidab, teha samasuguseid toiminguid ja lahendeid, mida ta teeb kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud.
(5) Järelkasvukava võib ennetähtaegselt lõpetada ringkonnakohtu esimehe otsuse alusel. Ettepaneku ennetähtaegseks lõpetamiseks võib teha kohtujurist või kohus, kus kohtujurist järelkasvukava täidab. Järelkasvukava ennetähtaegsest lõpetamisest teavitatakse kohtujuristi, kohut, kus kohtujurist järelkasvukava täidab, ja kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, vähemalt üks kuu ette.
(1) Kohtukordnik on kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda, toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja 4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38 lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.
(1<sup>1</sup>) võib määrusega kehtestada kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise ning relva kandmise korra.
(2)
(3) Kohtukordnikule hüvitatakse ametiülesannete täitmisel ühissõiduki kasutamisest tekkivad sõidukulud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepingu alusel üle anda äriühingule.
Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras.
Kohtute nõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.
(1) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(2) Käesoleva seaduse § 61 lõiget 5, § 76 lõikeid 1 ja 5, §-sid 122, 134 ja 146 rakendatakse alates 2002. aasta 1. juulist.
Käesoleva seaduse alusel moodustatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2003. aasta 1. jaanuariks.
Enne 2015. aasta 1. jaanuari nimetatud Riigikohtu kolleegiumi esimehe volituste tähtaega arvestatakse 2015. aasta 1. jaanuarist.
Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.
(1) Distsiplinaarkolleegiumi moodustamisel valib kohtunike täiskogu distsiplinaarkolleegiumisse kaks ringkonnakohtu kohtunikku ja kaks esimese astme kohtunikku kaheks aastaks ning kolm ringkonnakohtu kohtunikku ja kolm esimese astme kohtunikku kolmeks aastaks.
(2) Kuni käesoleva seaduse alusel distsiplinaarkolleegiumi moodustamiseni täidab tema ülesandeid senine distsiplinaarkomisjon. Käesoleva seaduse alusel tuleb distsiplinaarkolleegium moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.
Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtestatud valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arv kehtib, kuni kohtute nõukogu on käesoleva seaduse alusel kehtestanud uue korra.
Enne 2027. aasta 1. jaanuari ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni.
Halduskohtu esimees määrab aseesimehe ametisse hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril.
Käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud kohtu eestseisus alustab tööd hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril.
(1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas kohtukoosseisu kuuluvate rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kehtivad kuni selles kriminaalasjas maakohtu otsuse tegemiseni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.
(2) Rahvakohtunikele makstakse tasu ja arvestatakse pensioni nende kohtulikul arutamisel kohtukoosseisus osalemise või varurahvakohtunikuna kohtus viibitud aja eest vastavalt tingimustele ja korrale, mida oleks rakendatud, kui rahvakohtuniku institutsiooni ei oleks kaotatud.
(3) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse § 112 lõike 1 alusel antud määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni rahvakohtunike volituste lõppemisel.
Justiits- ja Digiministeerium analüüsib 2030. aasta 1. jaanuariks esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesannete ministeeriumilt kohtusüsteemile üle andmise eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
Käesoleva seaduse § 91 alusel moodustatakse igasse maakohtusse vähemalt üks tsiviilosakond ja üks süüteoosakond ning § 122 alusel nimetatakse osakonnajuhatajad hiljemalt 2023. aasta 1. maiks.
Käesoleva seaduse §-s 162 sätestatud eestkoste järelevalve osakond alustab tööd 2023. aasta 1. mail.
(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute nõukogu alustab tööd 2026. aasta 1. oktoobril.
(2) Enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 4 sätestatud kohtute nõukogu kohtunikest liikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.
Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2027. aasta 1. jaanuaril.
Kohtudirektori volitused kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini.
(1) Enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta 30. septembrini.
(2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse §-s 41 sätestatud kohtute haldamise nõukoja ülesandeid täidab kuni 2026. aasta 31. detsembrini kohtute nõukogu.
Kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike ja kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kehtivad, kuni kohtute nõukogu on käesoleva seaduse alusel otsustanud uued asukohad ja jagunemise.
Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kinnitatud kohtuniku ametiriietus kehtib, kuni kohtute nõukogu on käesoleva seaduse alusel kehtestanud uue ametiriietuse.
(1) Seaduse jõustumisel ametisoleva kohtu esimehe volituste tähtaeg algab käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Kohtu kohtudirektor nimetatakse avaliku konkursi teel hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Avaliku konkursi alusel kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees.
(1) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kellel on rakenduskõrgkoolis omandatud kohtunikuabi eriharidus.
(2) Kohtunikuabi eriharidust andva rakenduskõrgkooli lõpetamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.
Konsultandi või muu kohtuametniku võib kohtujuristi ametikohale nimetada üksnes käesoleva seaduse § 1251 lõikes 5 nimetatud korras ning juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 1251 lõikes 4 kehtestatud nõuetele.
Enne 2015. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud kohtunikuabile, kes vabastatakse teenistusest ametikoha koondamise tõttu ja kes on enne koondamist kohtunikuabina töötanud vähemalt ühe aasta, makstakse hüvitisena kohtunikuabi kuue kuu ametipalk.
(1) Enne 2023. aasta 1. maid ametis oleva maakohtu kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. aprillini.
(2) Enne 2023. aasta 1. maid ametis oleva halduskohtu kohtumaja juhi volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. aprillini.
Enne 2023. aasta 1. maid ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni.
(1) Käesoleva seaduse alusel tuleb kohtunikueksamikomisjon moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.
(1<sup>1</sup>) Käesoleva seaduse § 69 lõikeid 1–3 rakendatakse alates 2015. aasta kohtunikueksamikomisjoni liikmete valimisest.
(2) Kuni käesoleva seaduse alusel kohtunikueksamikomisjoni moodustamiseni täidab komisjoni ülesandeid senine kohtunikueksamikomisjon.
(3) Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistus jätkub senise kava alusel kuni selle vastavusse viimiseni käesoleva seadusega. Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistusaega võib lühendada, kuid mitte rohkem kui aasta võrra.
Kohtunikupension on
1) kohtuniku vanaduspension;
2) kohtuniku väljateenitud aastate pension;
3) kohtuniku töövõimetuspension;
4) kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension.
(1) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensionieas oleval isikul, kes on
1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;
2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž;
3) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt kümme aastat ning kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime;
4) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž ning kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime.
(2)
(2<sup>1</sup>) Kohtunikul, kellel on tuvastatud 100, 90 või 80%-line püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus taotleda kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel.
(3) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensioni eas oleval isikul, kes on
1) olnud Riigikohtu esimees pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning enne 2013. aasta 1. juulit või
2) 2013. aasta 1. juulil Riigikohtu esimees või
3) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja nimetatakse Riigikohtu esimeheks pärast 2013. aasta 1. juulit.
Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile, sõltumata vanusest, on isikul, kes on
1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 30 aastat;
2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž.
(1) Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, on õigus taotleda töövõimetuspensioni, mis määratakse kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel.
(2) Kohtunikule, kes saab töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
(3) Kui kohtuniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovil vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses.
Kohtuniku perekonnaliikmele, kellel on õigus kohtuniku toitjakaotuspensionile tekkinud enne 2016. aasta 1. juulit, määratakse ja makstakse see lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.
(1) Kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.
(1<sup>1</sup>) Kohtuniku, kelle ametipalk määrati ajavahemikul 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 172 alusel, kohtunikupensioni arvutamisel lähtutakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 1 lõike 2 kohaselt arvutatud ametipalgast.
(2) Riigikohtu esimehe või isiku, kes on olnud Riigikohtu esimees, vanaduspensioni suurus on 75% Riigikohtu esimehe ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt viis aastat, ja 50%, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähem kui viis aastat.
(3)
(3<sup>1</sup>) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni käesoleva seaduse § 1322 lõike 1 punktide 3 või 4 alusel, jätkatakse pärast
1) püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata;
2) Töötukassa poolt tuvastatud puuduva töövõime kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet uuesti hindamata.
(3<sup>2</sup>) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
(4)
(1) Kohtunikupensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Kohtunikupension indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.
(3) Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni ja riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel määratava toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.
(4) Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.
(5) Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.
(6) Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Nimetatud pension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos.
(7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.
(8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensioni või kohtuniku väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas seaduses sätestatud pensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
(9) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.
Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 100, 90 või 80% riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 1322 lõikes 1 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
(1) Kohtuniku vanaduspensioni saamiseks vajaliku kohtunikustaaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kohtunikuna töötatud aeg.
(2) Seaduse jõustumiseni ametisse nimetatud kohtunike pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamine kodumaise kõrgkooli teaduskraadiga õigusteaduse õppejõuna, vandeadvokaadina, prokurörina või õiguskantslerina või mõnel teisel juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Käesolevas lõikes sätestatu ei laiene väljateenitud aastate pensioni (§ 1322) staaži arvestamisele.
(3) Kohtunikueksamikomisjon teeb otsused kõigi kohtunike pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramiseks, pidades silmas käesolevas paragrahvis sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
(4) Käesoleva seaduse §-sid 1321–1326 kohaldatakse ka isikutele, kes seaduse jõustumise ajal kohtunikuna ei tööta, kuid on olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit.
(5) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul tekib kohtuniku vanaduspensioni saamise õigus pärast viieaastast kohtunikuna töötamist ka isikul, kes pärast 1991. aasta 31. detsembrit on kohtunikuametis, on jõudnud vanaduspensioniikka ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.
(6) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul pensioniikka jõudval kohtunikul, kellel puudub viieaastane kohtunikustaaž, on õigus jääda kohtunikuametisse kuni staaži täitumiseni tingimusel, et ta käesoleva seaduse jõustumise ajal oli kohtunikuametis ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.
(7) Kohtunikul, kes on seaduse jõustumisel vähemalt 55-aastane ja töötanud vähemalt viimased 10 aastat kohtunikuna, tekib kohtuniku ametist lahkudes õigus kohtuniku vanaduspensionile. Ametist lahkumise otsus selle õiguse kasutamiseks tuleb teha 2003. aasta 1. jaanuariks. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pensioni ja avalikus teenistuses teenitava töötasu suurus ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.
(8) Kohtunikul, kes on 2013. aasta 1. juuli seisuga üle viidud Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse (§ 58 lõige 1), valitud või nimetatud rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osaleb eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil (§ 581 lõiked 1 ja 5), säilib õigus §-des 1321–1326 sätestatud pensionile.
Enne käesoleva seaduse jõustumist valitud kohtukaasistujal on volituste tähtaja lõppemiseni rahvakohtuniku pädevus.
(1)
(2)
(3) Kuni konkursikomisjoni moodustamiseni täidab selle komisjoni ülesandeid senine kohtunikuabieksami komisjon.
(1) Kuni 2004. aastani sisaldub kohtunike koolituse programmis ka järelkoolitus.
(2) Justiitsministeerium annab ministri kinnitatud korras kohtunike koolituse programmide koostamiseks vajaliku teabe ja lepingud sihtasutusele üle ja sihtasutus alustab 2003. aasta koolituse programmi koostamist hiljemalt 2002. aasta 1. septembril.
(3) Käesoleva seaduse alusel koolitusnõukogu moodustamiseni täidab koolitusnõukogu ülesandeid senine koolitusnõukogu.
Käesoleva seaduse § 581 kohaldatakse ka enne nimetatud sätte jõustumist rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni valitud või nimetatud kohtuniku suhtes.
Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 tähenduses võrdsustatakse enne 2015. aasta 1. aprilli prokuröri abina töötamine abiprokurörina töötamisega.
Enne 2016. aasta 1. augustit väljakuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldatakse kuni 2016. aasta 31. juulini kehtinud seaduse alusel.
2016. aasta 1. augustil ametis oleva esimese või teise astme kohtu esimehe ametiaeg lõpeb tema nimetamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tähtaja saabumisel ja tema suhtes ei kohaldata ühekordselt järgmiseks perioodiks kohtu esimeheks nimetamisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 10 sätestatud piirangut.
Käesoleva seaduse § 584 kohaldatakse ka nendele kohtunikele, kes 2023. aasta 1. mail töötavad riigi ametiasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, rahvusvahelises organisatsioonis, rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris.
(1) Kohtla-Järve Linnakohus ja Ida-Viru Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Kohtla-Järve Linnakohus eraldi kohtuasutusena.
(2) Hiiu Maakohus ja Lääne Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Hiiu Maakohus eraldi kohtuasutusena. Pärast kohtute ühendamist jääb Hiiumaale püsivalt tööle vähemalt üks Lääne Maakohtu kohtunik.
Käesoleva seaduse § 125 lõike 3 jõustumisel ametisoleva esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori volitused kehtivad viis aastat seaduse jõustumisest arvates.
Esimese ja teise astme kohtunikule säilitatakse 49-kalendripäevane ning Riigikohtu kohtunikule 56-kalendripäevane puhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui ta on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kohtunikuna teenistuses.
(1) Rahvakohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus rahvakohtuniku töövõimetuspensioni suurendusele, lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse § 113 redaktsioonist.
(2) Rahvakohtunikule, kes oli riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud viimase püsiva töövõimetuse ekspertiisiga püsivalt töövõimetuks kestusega vähemalt kaks aastat ja kes esitab hiljemalt püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal töövõime hindamise taotluse ning kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, makstakse töövõimetoetust suuruses, mis on võrdne talle viimati riikliku pensionikindlustuse seaduse ja käesoleva seaduse alusel makstud töövõimetuspensioni üldsummaga, kui see on suurem talle töövõimetoetuse seaduse alusel määratud töövõimetoetusest. Käesoleva lõike alusel rahvakohtunikule töövõimetoetuse maksmisel kohaldatakse töövõimetoetuse seaduses töövõimetoetusele sätestatut, sealhulgas töövõimetoetuse seaduse § 27 lõikeid 4 ja 5.
(1) Justiitsminister nimetab maa- ja halduskohtu esimehe hiljemalt 2006. aasta 1. maiks. Justiitsminister võib kohtu esimehe nimetamiseni ajutiselt panna esimehe kohustused maa- või halduskohtu kohtunikule viimase nõusolekul. Kohtu esimehe ajutisele kohusetäitjale makstakse käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 sätestatud lisatasu.
(2) Justiitsminister nimetab kohtudirektori avaliku konkursi alusel ametisse hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks. Kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunik.
(3) Enne 2013. aasta 1. aprilli teenistusse nimetatud kohtudirektor loetakse automaatselt selle kohtu kohtudirektori konkursil osalejaks, kus ta teenistuses on, kui ta ei esita kirjalikku teadet konkursil osalemisest loobumise kohta. Konkursil osalemisest loobumise teade esitatakse hiljemalt enne konkursiteates märgitud tähtaja lõppu.
(4) Justiitsminister võib Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna valdkonna eest vastutava kohtudirektori ametisse nimetada 2014. aastal. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonna eest vastutava kohtudirektori võib ametisse nimetada avaliku konkursita olemasolevate kohtudirektorite hulgast.
(5) Maakohtute kinnistusosakondade ja registriosakondade koosseisus olevad kohtuteenistujad loetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna kohtuteenistujateks ning nad jätkavad teenistust Tartu Maakohtu koosseisus.
(1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud maa-, linna- ja halduskohtute esimeeste volitused lõpevad käesoleva seaduse jõustumisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunikele makstakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini lisatasu 15% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas kuni 14 kohtunikku, või 25% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas vähemalt 15 kohtunikku. Lisatasu ei maksta, kui lõikes 1 nimetatud kohtunik nimetatakse maa- või halduskohtu esimeheks vastavalt käesoleva seaduse § 1381 lõikes 1 sätestatule.
Justiitsminister määrab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpse asukoha ning teeninduspiirkonnad (§ 9 lõige 3 ja § 18 lõige 3) ning maa- ja halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel (§-d 11 ja 19) hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks.
(1) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis olevad maa-, linna- ja halduskohtunikud teenistusse määratuks järgmiselt
1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu kohtunikud loetakse Harju Maakohtu kohtunikeks;
2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu kohtunikud loetakse Viru Maakohtu kohtunikeks;
3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu kohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu kohtunikeks;
4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu kohtunikud loetakse Tartu Maakohtu kohtunikeks;
5) Tallinna Halduskohtu ja Pärnu Halduskohtu kohtunikud loetakse Tallinna Halduskohtu kohtunikeks;
6) Tartu Halduskohtu ja Jõhvi Halduskohtu kohtunikud loetakse Tartu Halduskohtu kohtunikeks.
(2) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis oleva maa- või halduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks kohtumaja, mis asub asulas, kus asus maa-, linna- või halduskohus, mille kohtunik ta enne selle seaduse jõustumist oli.
Pärast kohtute seaduse muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks jõustumist määratakse kuni uue tööjaotusplaani kinnitamiseni kohtunike tööjaotus kohtumajade kaupa, lähtudes vahetult enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud tööjaotusplaanidest. Kohtu üldkogu kinnitab uue tööjaotusplaani hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks.
(1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud rahvakohtunikud, kelle volitused ei ole lõppenud, loetakse ametisse nimetatuks järgmiste kohtute juurde
1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Harju Maakohtu rahvakohtunikeks;
2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Viru Maakohtu rahvakohtunikeks;
3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu rahvakohtunikeks;
4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Tartu Maakohtu rahvakohtunikeks;
(2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud rahvakohtunike volitused lõpevad käesoleva seaduse § 104 lõigetes 1 või 4 nimetatud tähtaja möödumisel.
(1) Alates 2008. aasta 1. oktoobrist edastatakse Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Viru Ringkonnakohtusse saabuvad määruskaebused lahendatakse kuni kohtu sulgemiseni Viru Ringkonnakohtus. 2008. aasta 31. detsembril edastatakse Viru Ringkonnakohtu menetluses olevad kohtuasjad lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
(2) Viru Ringkonnakohtu kohtunikul, kes kohtu likvideerimisel lahkub ametist käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel ja kellel selleks ajaks on kohtuniku vanaduspensioniõiguslikku staaži koos käesoleva seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud staažiga vähemalt 20 aastat, tekib õigus saada kohtuniku vanaduspensioni. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pension koos avalikus teenistuses teenitava töötasuga ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.
(3) Viru Ringkonnakohtu kohtunikud on kohustatud hiljemalt 2008. aasta 1. aprilliks teavitama Justiitsministeeriumi soovist kasutada käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile või soovist asuda alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle kas Viru Maakohtus või Tartu Ringkonnakohtus või nõustumisest ametist vabastamisega käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel. Teate esitamata jätmist käsitatakse Viru Ringkonnakohtu kohtuniku soovina asuda tööle Tartu Ringkonnakohtus.
(4) Kui Viru Ringkonnakohtu kohtunik asub käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle Viru Maakohtusse kohtunikuna, arvutatakse tema vanaduspension selle määramise ajal kehtivast ringkonnakohtu kohtuniku ametipalgast, arvestades käesoleva seaduse § 1322 lõigetes 1 ja 2 ning § 1326 lõikes 1 sätestatut, juhul kui tal ei ole õigust soodsamale kohtuniku vanaduspensionile.
(5) Viru Ringkonnakohtu kohtunikule, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile, ei maksta käesoleva seaduse § 86 lõikest 1 tulenevat hüvitist.
Käesolevas seaduses sätestatud kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamisel ei tohi kohtuniku palk väheneda. Kui kohtuniku palk pärast käesoleva seaduse jõustumist on väiksem kui kohtuniku senine palk, makstakse kohtunikule senist palka niikaua, kuni kohtuniku palk käesoleva seaduse ning kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse järgi ületab senist palka.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]