Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus

(1) Käesolev seadus reguleerib nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ning juriidilise ja füüsilise isiku kohustused nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil viibivale füüsilisele isikule ja Eestis asutatud või tegutsevale juriidilisele isikule, kui välislepingu või rahvusvahelise konventsiooniga ei ole kehtestatud teisiti.

(3) Nakkushaiguste leviku tõrjeks eriolukorra ja kriisiolukorra ajal kohaldatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(5) Nakkushaigele tervishoiuteenuse osutamisel kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse nakkushaiguste eest, ennetada nakkushaigusi ja tõkestada nende levikut ning vähendada haigestumisest ja suremusest tulenevat sotsiaalset ja majanduslikku kahju.

(1) Nakkustekitaja on mis tahes bioloogiline tegur, sealhulgas viirus, bakter, mikroskoopiline seen, prioon, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid ning nende bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese nakatumist ja nakkushaigust.

(2) Nakkushaigus on haigus, mida põhjustab nakkustekitaja sattumine organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele.

(3) Nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks (edaspidi eriti ohtlik nakkushaigus), kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tunnustest

1) haigus põhjustab suurt suremust, rasket haiguskulgu või püsivat tervisekahjustust olulisel osal haigestunutest ning selle levik kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele;

2) haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oluline oht tervishoiusüsteemi või muu elutähtsa teenuse toimepidevusele;

3) haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja, mille suhtes puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad või spetsiifilised ravi- või ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele;

4) haiguse leviku tõttu on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud välja rahvastiku tervist ohustava rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra või Euroopa Komisjon on tunnistanud, et esineb rahvatervise hädaolukord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63), tähenduses ning haiguse levikuga võib kaasneda oht rahvastiku tervisele Eestis.

(4) Rahvastiku tervist ohustav rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord on rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori poolt väljakuulutatud erakorraline sündmus, mis kujutab nakkushaiguse rahvusvahelise leviku tõttu ohtu teiste riikide rahvastiku tervisele ja võib nõuda koordineeritud rahvusvahelist tõrjet.

(5) Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu kehtestab määrusega.

(1) Nakkusallikas on inimene, loom, objekt, aine või keskkonnaosa, millelt nakkustekitaja kandub vastuvõtlikule organismile.

(2) Nakkustekitaja kandlusega inimene on inimene, kellel on tuvastatud nakkustekitaja, kuid kellel puuduvad haigustunnused.

(3) Nakkuskahtlusega inimene on inimene, kelle puhul on alust arvata, et ta on nakkustekitajaga kokku puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole veel diagnoositud nakkushaigust ega tuvastatud nakkustekitaja kandlust.

(4) Nakkushaigusega inimene on inimene, kes on nakkustekitaja kandlusega ja kellel esinevad haigustunnused või kellel on diagnoositud nakkushaigus.

(5) Nakkusohtlik inimene on nakkushaigusega või nakkustekitaja kandlusega inimene, kes võib nakkustekitajat teistele inimestele edasi anda.

(1) Nakkushaiguse kolle on nakkusallika asukoht ja seda ümbritsev ruum või territoorium neis piirides, kus nakkustekitaja on võimeline levima.

(2) Nakkushaiguse puhang on nakkushaigusjuhtude esinemine oodatust suuremal määral piiritletud rahvastikurühmas, ajal või kohas.

(3) Epideemia on nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas oodatust tunduvalt suuremal määral või nakkushaiguse laiaulatuslik ja intensiivne levik, mis tingib vajaduse rakendada ulatuslikke nakkustõrje meetmeid.

(1) Nakkushaiguste ennetamine on meetmete kogum, mille eesmärk on vältida nakkushaigustesse nakatumist, haigestumist, nende levikut ja puhanguid ning vähendada nendega kaasnevat tervise- või majanduslikku kahju, hõlmates muu hulgas immuniseerimist ja terviseedendust.

(2) Nakkushaiguste tõrje on nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks rakendatavad tegevused, sealhulgas piirangute ja ettevaatusabinõude kohaldamine.

(3) Nakkusohutus on inimese tervise kaitstus, mis on saavutatud nakkushaiguste leviku vältimise põhimõtete rakendamisel inimese elukeskkonnas ja tervisekäitumises, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel, iluteenuste osutamisel ning töökohal.

(1) Nakkushaiguste seire on nakkushaiguste ja nakkustekitajate andmete ning nakatumise riskide andmete süstemaatiline kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja edastamine eesmärgiga avastada varakult terviseohte, kavandada ennetus- ja tõrjemeetmeid ning hinnata nende tõhusust.

(2) Epidemioloogiline uuring on tegevus nakkusallika, nakkuse levikutee ja nakatumist soodustavate asjaolude väljaselgitamiseks, olukorra hindamiseks ning nakkuskahtlusega ja nakkusohtlike inimeste ning vajalike tõrjemeetmete kindlaksmääramiseks.

(1) Ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused osalevad oma pädevuse piires nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes, teevad selleks koostööd Terviseameti ja teiste asjaomaste asutustega ning teavitavad Terviseametit nakkushaiguste esinemisest ja nakkushaigustest tingitud ohtudest oma haldusalas.

(2) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonda juhib Sotsiaalministeerium, kes kujundab ja koordineerib valdkonna poliitikat.

(1) Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret, ennetamist ja tõrjet, sealhulgas nakkushaigustega seotud riskide hindamist, epidemioloogiliste ja laboratoorsete uuringute tegemist, referentlabori ülesannete täitmist, nakkushaigusteks valmisoleku tagamist ning elanikkonna teavitamist nakkushaigustega seotud ohtudest ja vajalikest ennetusmeetmetest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Nakkushaiguste seires ja riskide hindamisel, sealhulgas nakkushaigusteks valmisolekutagamisel, Terviseamet

1) jälgib ja analüüsib riigisisest ja rahvusvahelist epidemioloogilist olukorda, tuvastab terviseohte ning korraldab ja teeb nakkushaiguste seiret kehtestatud nõuete ning rahvusvaheliste juhiste, suuniste ja konventsioonide kohaselt;

2) kogub, töötleb ja analüüsib andmeid nakkushaiguste ja nakkustekitajate esinemise, leviku, riskitegurite ja immuniseerimise kohta ning avalikustab asjakohase statistika;

3) peab nakkushaiguste registrit;

4) täidab nakkushaiguste valdkonnas referentlabori rolli või tagab nakkushaiguste riikliku referentlabori teenuse kättesaadavuse ja nõuetekohase toimimise ning määrab referentlabori uuringuvaldkonnad;

5) teeb või korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid;

6) annab nakkusohtliku materjali käitlemise lube.

(3) Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrje korraldamisel, sealhulgas nakkushaigusteks valmisoleku tagamisel, Terviseamet

1) töötab välja ja teeb kättesaadavaks juhendmaterjalid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks;

2) teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja -puhangute asjaolude väljaselgitamiseks;

3) korraldab nakkushaiguste tõrje meetmete rakendamist;

4) teavitab avalikkust ja asjaomaseid asutusi nakkusohtudest ja rakendatavatest nakkushaiguste tõrje meetmetest;

5) teeb või korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid;

6) teeb Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekassale ettepanekuid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks vajalike tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamiseks.

(4) Rahvusvahelises koostöös ja teabevahetuses Terviseamet

1) täidab rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riikliku rahvusvaheliste tervise-eeskirjade asutuse ja kontaktpunkti ülesandeid ning tagab teabevahetuse Eesti Vabariigile siduvate välislepingute kohaselt;

2) täidab pädeva asutuse ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 kohaselt;

3) täidab nakkushaiguste valdkonna kontaktpunkti ja pädeva asutuse ülesandeid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suhtes;

4) osaleb rahvusvaheliste võrgustike töös ning edastab asjakohaseid andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele riigisiseste ja rahvusvaheliste nõuete, õigusaktide, juhiste, suuniste ja konventsioonide kohaselt.

(1) kehtestab Tervisekassa nõukogu ettepanekul määrusega nakkushaiguste ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise korra.

(2) Nakkushaiguste ravimite loetellu kantakse

1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutilis-keemilisele klassifikatsioonile vastav kood (ATC-kood);

2) toimeained ja nende sisaldus;

3) ravimvorm;

4) terviseseisund või muud ravimi määramise tingimused.

(3) Nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume

1) inimeste vajadus saada ravimit;

2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja ohutus;

3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus;

4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu;

5) vastavus Tervisekassa eelarvele.

(4) Tervisekassa korraldab nakkushaiguste ravimite loetelu koostamise ja muutmise käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras. Tervisekassa kaasab vajaduse korral menetlusse Tervisekassa seaduse alusel ja oma põhikirjas sätestatud korras moodustatud komisjoni, kes annab Tervisekassale arvamuse ravimite loetelu koostamise või muutmise kohta. Samuti kaasab Tervisekassa vajaduse korral menetlusse käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud immunoprofülaktika ekspertkomisjoni, kes annab Tervisekassale arvamuse ravimite loetelu koostamise või muutmise kohta.

(5) Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võivad algatada Terviseamet, Ravimiamet, Sotsiaalministeerium, immunoprofülaktika ekspertkomisjon, asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused, erialaühendused ja ravimitootjad, esitades ettepaneku Tervisekassale. Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võib algatada ka Tervisekassa.

(6) Tervisekassa korraldab oma eelarve vahenditest nakkushaiguste ravimite loetelus nimetatud ravimite hankimist, säilitamist, vedu, külmahela toimimist ja jaotamist. Immuunpreparaatide jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.

(7) Tervisekassa korraldab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kaasates vajaduse korral valdkonna eest vastutava ministeeriumi haldusala asutusi, riigieelarve vahenditest selliste ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning nendega seotud teenuste hankimist, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse või selle tunnustele vastava nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervisele olulise ohu tõrjeks, sealhulgas epideemia või muu nakkushaiguse levikust põhjustatud kriisiolukorra lahendamiseks ja selleks valmisoleku tagamiseks. Ravimite ja meditsiiniseadmete jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.

(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi).

(2) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud samal ajal

1) inimesel on diagnoositud eriti ohtlik nakkushaigus või tuberkuloos või on põhjendatud kahtlus, et tal see on;

2) inimene keeldub vajalikust ravist või rikub talle määratud eraldamise nõudeid;

3) inimese käitumine loob vahetu olulise või kõrgendatud ohu teiste inimeste elule või tervisele;

4) muud, vähem piiravad meetmed ei ole andnud tulemusi või ei ole ilmselgelt piisavad ohu vältimiseks.

(3) Tahtest olenematu ravi kohaldamise, selle pikendamise ja lõpetamise ning inimese kinnisesse asutusse paigutamise peatamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel võib esialgse õiguskaitse rakendamise ja selle tähtaja pikendamise taotluse ning ravi lõpetamise avalduse esitada arst.

(4) Esialgse õiguskaitse raames kohaldatakse tahtest olenematut ravi kuni 14 päeva.

(5) Esialgse õiguskaitse raames võib tahtest olenematut ravi kohaldada arst ilma kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest arvates (edaspidi arsti otsus). Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab arst ravi alustamise päeval kohtule taotluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.

(6) Arst teavitab oma otsusest viivitamata, kuid hiljemalt 12 tunni jooksul inimest ennast ja tema lähedast või seaduslikku esindajat.

(7) Tahtest olenematul ravil viibiva inimese vara kaitse ja inimese kodusest olukorrast tuleneva vahetu abi tagamise korraldab nakkushaigusega inimene või tema volitatud isik.

(8) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata politseid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustele vastavast inimesest, kelle asukoht on teadmata, edastades politseile kohtumääruse või arsti otsuse koopia. Politsei teavitab viivitamata tervishoiuteenuse osutajat inimese asukoha tuvastamisest.

(9) Arsti otsuse alusel võib tervishoiuteenuse osutaja kasutada politsei abi inimese kinnipidamiseks, haiglasse toimetamiseks ja tahtest olenematu ravi osutamiseks. Tervishoiuteenuse osutaja tagab vajaduse korral politseiametnikele vajalikud isikukaitsevahendid ja juhendamise.

(10) Tahtest olenematuks raviks haiglasse paigutatud nakkushaigusega inimene peab olema eraldi ruumis, mis vastab nakkusohutuse nõuetele. Nakkushaigusega inimene võib ruumist lahkuda ainult haigla asjakohases juhendis kehtestatud tingimustel ja nakkusohutuse meetmete rakendamise korral. Tema suhtlemisvõimalusi võib piirata niivõrd, kuivõrd see on vajalik nakkustekitaja edasikandumise vältimiseks.

(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teavitama Terviseametit nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest ning nakkustekitaja tuvastamisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustus loetakse täidetuks asjakohase teatise või saatekirja vastuse edastamisega tervise infosüsteemi.

(3) Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks tervishoiuteenuse osutaja

1) nõustab nakkuskahtlusega ja nakkusohtlikku inimest nakkusohutuse nõuete täitmisel ning selgitab vajadust teavitada võimalikke nakkuskahtlusega inimesi;

2) võtab inimeselt uuringumaterjali nakkushaiguse diagnoosimiseks ja nakkustekitaja tuvastamiseks, kui see on vajalik diagnoosi kinnitamiseks, epidemioloogilise uuringu tegemiseks või seireks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2371 ning selle rakendusaktidest ning asjaomastest juhistest;

3) selgitab nakkusohtliku inimese küsitlemisel välja nakatumise ja nakkushaiguse leviku esmased asjaolud ning edastab teabe Terviseametile;

4) määrab nakkuskahtlusega inimesele ennetava ravi.

(4) Uuringumaterjal on nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või epidemioloogiliseks uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov, suplusveeproov, reoveeproov või muu bioloogiline, sealhulgas laboratoorselt eraldatud, materjal.

(5) Kui tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusega, nakkushaiguse puhangu kahtlusega, nakkushaigusega või muu nakkushaigusega seotud rahvastiku tervise seisukohalt olulise sündmusega, mis vajab kiiret sekkumist, teavitavad tervishoiuteenuse osutaja ja laboriteenuse osutaja Terviseametit sellest viivitamata, kasutades kiireimat võimalikku moodust. Terviseametile edastatakse järgmised isikuandmed

1) üldandmed;

2) muud andmed: viibimiskoht Eestis, reisilt saabumise aeg, reisil viibitud ja läbitud riikide andmed, amet, töökoht või õppeasutus;

3) terviseandmed, sealhulgas haigestumise, diagnoosi ja hospitaliseerimise andmed, nakatumise asjaolud ning muud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olulised andmed;

4) surma kuupäev;

5) teabe esitaja ja tervishoiuasutuse üldandmed.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab Terviseametit viivitamata teavitama ka

1) teadus- ja arendusasutus, kes on tuvastanud nakkustekitaja;

2) muu asutus või isik, kes on avalike ülesannete täitmise või oma majandus- või kutsetegevuse käigus tuvastanud lõikes 5 nimetatud asjaolu.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud asutus või isik edastab Terviseametile lõikes 5 nimetatud andmetest üksnes need andmed ja muud asjaolud, mis on talle teavitamise hetkel teada.

(8) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus teavitab Terviseametit loomadel diagnoositud zoonoosidest ja toidus või söödas tuvastatud zoonoossetest nakkustekitajatest. Kui tuvastatud zoonoosi või zoonoosse nakkustekitaja levikuga kaasneb oht inimese tervisele ning kui see on vajalik nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja epidemioloogilise uuringu alustamiseks, edastatakse Terviseametile viivitamata järgmised andmed

1) sündmuse asjaolude kirjeldus ja haigestunud loomade arv;

2) ohustatud inimeste, sealhulgas loomapidaja ja ettevõtte töötajate üldandmed.

(9) Zoonoos on nakkushaigus, mis kandub selgroogselt loomalt inimesele otsese või kaudse kontakti, siirutaja, toidu, vee või keskkonna kaudu.

(10) Nakkushaiguse kahtlusest, diagnoosimisest ja nakkustekitaja, sealhulgas tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsiooni tuvastamisest teavitamise korra, edastatavate andmete koosseisu ning nende nakkushaiguste ja nakkustekitajate loetelu, mille puhul on vaja edastada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud andmed nakkushaiguste seireks ja tõrjeks, kehtestab määrusega.

(11) Nakkushaiguste seireks ja tõrjeks edastatakse andmesubjekti kohta järgmised andmed

1) üldandmed;

2) muud andmed: sünnikoht, viibimiskoht Eestis, reisilt saabumise aeg, reisil viibitud ja läbitud riikide andmed, Eestis viibitud aeg, rahvus, amet, töökoht või õppeasutus, sotsiaal-majanduslik seisund;

3) terviseandmed, sealhulgas diagnoosi andmed, haigestumise andmed, sealhulgas sümptomid, kaasuvad haigused ja haiguse tüsistused, immuniseerimise andmed, riskirühma kuuluvus, raseduse kestus, testimise põhjus, nakatumise asjaolud ja oletatav levikutee ning muud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olulised andmed;

4) hospitaliseerimise ja ravi andmed, sealhulgas haiglasse saabumise, haiglast väljakirjutamise ja osakondades viibimise andmed või teise tervishoiuteenuse osutaja juurde üleviimise andmed ning rakendatud ravi, protseduuride ja intensiivravi andmed;

5) laboratoorsete uuringute ja analüüside andmed, sealhulgas uuringumaterjali andmed, uuringumeetodi ja -tulemuse andmed ning nakkustekitaja ja selle ravimitundlikkuse ja -resistentsuse andmed;

6) teatise või laborivastuse andmed;

7) surma kuupäev ja põhjus;

8) kohtuekspertiisiasutuse ning tervishoiuteenuse ja laboriteenuse osutaja andmed, sealhulgas uuringule suunaja, uuringu tegija, dokumendi sisestaja ja koostaja ning tervishoiutöötaja üldandmed ning perearsti ja perearsti nimistusse kuulumise andmed.

(1) Nakkushaiguste register (edaspidi register) kuulub riigi infosüsteemi ning seda peetakse nakkushaiguste ja nakkustekitajate seireks, epidemioloogiliste uuringute tegemiseks, nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrje korraldamiseks, diagnostika- ja ravitulemuste hindamiseks, nakkushaiguse puhangute tuvastamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks.

(2) Registri vastutav töötleja on Terviseamet.

(3) Registri põhimääruse kehtestab määrusega, milles sätestatakse

1) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

2) kogutavate andmete täpne koosseis ning nende esitamise, edastamise ja registrisse kandmise kord;

3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

5) andmete säilitamise täpsed tähtajad;

6) muud korraldusküsimused.

(4) Registris töödeldakse andmeid järgmistel juhtudel

1) nakkushaiguse kahtlus ja diagnoosimine;

2) nakkustekitaja laboratoorne tuvastamine;

3) nakkushaigusesse haigestumise riskitegurite ja levikuteede väljaselgitamine;

4) immuniseerimine ja immuuntausta uuringud;

5) nakkushaiguse puhangute uurimine ja epidemioloogiliste uuringute tegemine.

(5) Registris töödeldakse nakkushaiguse suhtes uuritud, nakkushaigusega, nakkustekitaja kandlusega, nakkusohtliku ja nakkuskahtlusega inimese kohta käesoleva seaduse § 12 lõikes 11 nimetatud andmeid.

(6) Registriandmeid säilitatakse kõige kauem tähtajatult epidemioloogiliste trendide jälgimiseks, teadustööks ja riikliku tervisestatistika tegemiseks.

(7) Registrist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise eetilisust ja põhjendatust hindab sõltumatu teadlastest ja eri elualade esindajatest koosnev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud teaduseetika komitee.

(1) Nakkushaiguste laboratoorne diagnostika ja nakkusohtliku materjali käitlemine laboris peab toimuma viisil, mis tagab bioohutuse, väldib nakkuse levikut ning tagab personali ja elanikkonna ohutuse.

(2) Nakkusohtlikku materjali käitlev labor peab kehtestama dokumenteeritud töökorralduse ja rakendama meetmeid, mis tagavad bioohutuse, ning pidama arvestust käideldava nakkusohtliku materjali üle ja sellega kokku puutuvate töötajate üle.

(3) Nakkusohtlik materjal on materjal, sealhulgas organismist pärinev uuringumaterjal, laboratoorne kultuur või saastunud ese, mis sisaldab või võib sisaldada nakatamisvõimelist nakkustekitajat.

(4) Bioohutus on töötajate, elanike ja keskkonna kaitstus, mis on saavutatud nakkustekitajate tahtmatu vabanemise ja nendega kokkupuute vältimisele suunatud põhimõtete rakendamise järel.

(5) Nakkusohtliku materjali uurimise ja labori bioohutuse eest vastutaval inimesel peavad olema tema ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, mille olemasolu peab olema tõendatav tunnistuse või väljaõppedokumendiga.

(6) Nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat tegev meditsiinilabor peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule omama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 alusel antud eriarstiabi tegevusluba laboriteenuse osutamiseks, rakendama kvaliteedisüsteemi, mis tagab uuringutulemuste usaldusväärsuse, ning vastama käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Tegevusloa nõuet ei kohaldata Terviseameti laborile.

(7) Laboril, kes käitleb 2., 3. või 4. ohurühma bioloogilist ohutegurit, peab olema Terviseameti antud tegevusluba (edaspidi nakkusohtliku materjali käitlemise luba). Nakkusohtliku materjali käitlemise loa nõuet ei kohaldata Terviseameti laborile.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ohurühmasid käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel kehtestatud määruse tähenduses.

(9) Terviseamet annab nakkusohtliku materjali käitlemise loa laborile

1) kellel on nakkusohtliku materjali ohutuks käitlemiseks sobivad ruumid, sisseseade ja tehnoloogia, mis välistavad nakkuse leviku;

2) kes on kehtestanud dokumenteeritud töökorralduse bioohutuse tagamiseks;

3) kelle töötajal, kes vastutab nakkusohtliku materjali uurimise ja labori bioohutuse eest, on tööks vajalikud ja tõendatud teadmised ning oskused;

4) kes rakendab bioohutuse meetmeid käideldava materjali ohutaseme kohaselt.

(10) kehtestab määrusega

1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenteeritud töökorralduse, personali, ruumide, sisseseade, tehnoloogia, laboriuuringute kvaliteedi tagamise ja ohutusmeetmete täpsemad nõuded, arvestades labori ohutaset ja rahvusvaheliselt tunnustatud head tava;

2) nakkusohtliku materjali käitlemise, sealhulgas proovi võtmise, pakendamise, veo, säilitamise ja kahjutustamise tingimused ja korra;

3) nakkusohtliku materjali käitlemise loa taotlemise täpsema korra ning taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamisele ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud vaikimisi nõusoleku põhimõtet.

(1) Nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat tegev labor on kohustatud edastama Terviseametile nakkushaiguste seireks, tõrjeks ja nakkushaigusteks valmisoleku tagamiseks ning referentlabori ülesannete täitmiseks vajalikke uuringumaterjale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetega.

(2) Nakkushaiguste seireks võtab reoveekäitleja Terviseameti nõudmisel reoveeproove ja edastab need Terviseametile. Terviseamet teavitab reoveekäitlejat proovide võtmise ja edastamise tingimustest.

(3) Terviseametil on õigus töödelda laboratoorsete uuringutega seotud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid, järgmises koosseisus

1) patsiendi üldandmed;

2) terviseandmed, sealhulgas kliinilised andmed, hospitaliseerimise, immuniseerimise, kliinilise diagnoosi ja ravi andmed ning andmed tehtud uuringute ja nende tulemuste kohta;

3) tellija või suunaja üldandmed, sealhulgas uuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja andmed;

4) proovivõtu andmed.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse 30 aastat.

(5) Terviseamet täidab nakkushaiguste valdkonnas referentlabori rolli, määrates referentlabori uuringuvaldkonnad epidemioloogilise olukorra ja rahvusvaheliste juhiste, suuniste, konventsioonide ja õigusaktide kohaselt.

(6) Referentlabori ülesanded on

1) kinnitavate ja lisauuringute tegemine;

2) nakkustekitajate uuringumaterjalide ja tüvede kogumine, säilitamine ja uurimine;

3) võrdlus- ning kontrollmaterjalide kättesaadavuse tagamine teistele laboritele kvaliteedikontrolli ja arendustegevuse toetamiseks;

4) teiste laborite metoodiline nõustamine ja juhendamine;

5) välisvõrdluskatsetes osalemine ja nende korraldamine;

6) vajaduse korral uuringumaterjalide saatmine välisriigi või rahvusvahelisse referentlaborisse.

(7) Referentlabori ülesannete täitmise võib Terviseamet anda halduslepinguga teisele laborile, kellele on antud käesoleva seaduse § 14 lõikes 9 nimetatud luba, halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

(8) Terviseameti labor teeb oma ülesannete täitmise raames koostööd käesoleva seaduse alusel tegutsevate laboritega, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste laborite ning institutsioonidega. Rahvusvahelise koostöö raames edastab Terviseameti labor uuringumaterjale ning epidemioloogilisi ja laboratoorseid andmeid kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepetega.

(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud uuringumaterjali edastamise kohustus ei kohaldu looma-, toidu- ega söödaproovidele.

(1) Immuunsustaust on konkreetse nakkushaiguse suhtes immuunsete ja mitteimmuunsete inimeste osakaal elanikkonnas.

(2) Immuunsustausta uuringuid korraldatakse elanikkonna immuunsustausta hindamiseks, immuniseerimisprogrammide tõhususe jälgimiseks ja nakkushaiguste leviku riskide prognoosimiseks ning nakkushaiguste asjakohaste ennetus- ja tõrjemeetmete rakendamiseks.

(3) Immuunsustausta uuringuid korraldab Terviseamet ja uuringute tegemist rahastatakse riigieelarve vahenditest.

(4) Seroepidemioloogiline uuring on teaduslikel meetoditel põhinev uuring, mille käigus määratakse bioloogilistest proovidest nakkushaiguse tekitaja vastaste antikehade esinemist kindlaksmääratud elanikkonnarühmades eesmärgiga hinnata nakkushaiguse tekitaja levikut, elanikkonna immuunsuse taset ja selle dünaamikat ning immuniseerimiskava efektiivsust.

(5) Seroepidemioloogilisi uuringuid korraldab Terviseamet ja uuringute tegemist rahastatakse Tervisekassa eelarvest.

(1) Terviseamet kogub, analüüsib ja avaldab immuniseerimisandmeid, teeb vaktsiinvälditavate nakkushaiguste riskihindamist, töötab välja valdkonna juhendmaterjale ja korraldab tervishoiutöötajatele koolitusi, kooskõlastab immuniseerimisteemaliste täienduskursuste programme ja juhendab koolitajaid ning korraldab vaktsiinvälditavaid nakkushaigusi ja immuniseerimist puudutavat riski- ja kriisikommunikatsiooni, sealhulgas nakkushaiguse puhangute ja epideemiate korral.

(2) Tervisekassa korraldab immuniseerimiskavasse kuuluvate ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike immuunpreparaatide keskset hankimist, jaotamist ja säilitamist, immuniseerimisega seotud tervishoiuteenuste rahastamist ning immuniseerimiskavaga seotud ja vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamisele suunatud teavituskampaaniaid.

(3) Kaitseministeerium ja Siseministeerium tagavad oma allasutuste töötajate teenistusülesannetega seotud immuniseerimise oma valitsemisala eelarvest.

(4) Kaitseministeerium tagab oma rahvusvahelisele sõjalisele koostööle saadetavate allasutuste töötajate täiendava immuniseerimise oma valitsemisala eelarvest.

(5) Perearst tagab nimistusse kantud inimestele immuniseerimise kättesaadavuse või suunab nad vajaduse korral immuniseerima teise tervishoiuteenuse osutaja juurde.

(6) Immuniseerimine on vaktsiini või immunoglobuliini viimine organismi eesmärgiga kutsuda esile immuunsus konkreetse haigustekitaja vastu.

(1) Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesanne on

1) nõustada riigiasutusi käesoleva seaduse § 19 lõike 1 alusel kehtestatud riikliku immuniseerimiskava ja § 10 lõike 1 alusel kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelus nimetatud immuunpreparaatide kasutamisel, täiendamisel ja ajakohastamisel, tuginedes tõenduspõhistele andmetele ja epidemioloogilisele olukorrale;

2) anda soovitusi selle kohta, milliseid vanuse- ja riskirühmi tuleks nakkushaiguste eest kaitsmiseks immuniseerida;

3) koostada immuniseerimisteemaliste täienduskoolituste programmide nõuded;

4) anda rahvastiku tervise seisukohast soovitusi nakkushaiguste ravimite loetellu mittekuuluvate immuunpreparaatide kasutamise ja hankimise kohta, sealhulgas juhul, kui esineb oluline oht rahvastiku tervisele;

5) teha nakkushaiguse epideemilise leviku korral ettepanek valdkonna eest vastutavale ministrile selle kohta, milline vanuse- ja riskirühm saab esmajärjekorras immuniseerimise võimaluse;

6) anda arvamusi ja soovitusi immuniseerimispoliitika küsimustes.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga immunoprofülaktika ekspertkomisjoni moodustamise ja töökorra. Komisjoni koosseis ja töökorraldus peavad tagama komisjoni liikmete sõltumatuse ja huvide konflikti ennetamise.

(1) Riikliku immuniseerimiskava, milles loetletakse nakkushaigused, mille vastu tagatakse inimeste immuniseerimine riiklikest vahenditest, immuniseeritavate vanuse- ja riskirühmad, vaktsiinid nende valentsuse alusel ning soovituslikud immuniseerimise ajavahemikud, kehtestab määrusega.

(2) Riiklikku immuniseerimiskavasse võib lisada selliseid ameteid või ametirühmi, mille puhul on töötajate immuniseerimine üleriigilise epidemioloogilise tähtsusega ja vajalik elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks või haavatavate sihtrühmade kaitseks.

(1) Immuniseerimist võivad teha arst, õde ja ämmaemand, kes vastavad käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.

(2) Tervishoiutöötaja on kohustatud

1) selgitama immuniseeritavale või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise olemust ja oodatavat kasu ning teavitama kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja andma juhiseid, mida teha kõrvaltoimete tekkimise korral;

2) tuvastama võimalikud ajutised ja püsivad vastunäidustused;

3) immuniseerima nõuetekohaselt;

4) dokumenteerima immuniseerimise tervise infosüsteemis;

5) registreerima tõsised immuniseerimisjärgsed kõrvalnähud ja teavitama nendest Ravimiametit ravimiseaduses sätestatu kohaselt.

(3) Immuunpreparaatide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe säilitamiseks peab olema tagatud külmahela toimimine kõikidel käitlemisetappidel. Immuunpreparaatide külmahela nõuete täitmine nende säilitamisel ja transportimisel toimub ravimiseaduse §-s 34 sätestatud alustel ja korras.

(4) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud, võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut.

(5) Immuniseerimise korraldamisele ja immuniseerimist tegevale tervishoiutöötajale esitatavad nõuded kehtestab määrusega.

Tööandja on kohustatud nakkushaiguste tõrjel

1) tagama nakkusohutuseks vajalike meetmete täitmise töökeskkonnas;

2) vältima nakkustekitajate levikut teenuste osutamisel.

(1) Vanglad, arestimajad ja kinnipidamiskeskus tagavad kinnipeetavate nakkusohutuse, rakendades selleks asutuse eripärale vastavaid ennetus- ja tõrjemeetmeid, ning võimalikult nakkusohutud tingimused inimeste transportimisel.

(2) Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu vabastamise ettevalmistamisel informeerib asutuse tervishoiuteenuse osutaja inimest tema võimalustest jätkata nakkushaiguse ravi vabastamise järel.

(1) Lootele või vastsündinule nakkushaiguse leviku tõkestamiseks uurib tervishoiuteenuse osutaja rasedat käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud nakkushaiguste suhtes.

(2) Nende nakkushaiguste loetelu, mille suhtes rasedaid uuritakse, ning uuringute ja ravi korraldamise nõuded kehtestab määrusega.

(1) Infektsioonikontrolli nõuded on kohustuslikud tervishoiuteenuse osutajatele ja väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutajatele.

(2) Infektsioonikontroll on meetmete ja korralduslike tegevuste kogum, mille eesmärk on ennetada ja peatada nakkustekitajate levikut ning tagada ohutu keskkond tervishoiu- ja hoolekandeteenuse osutamisel.

(3) Infektsioonikontrolli nõuded kehtestab määrusega.

(1) Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja rakendavad nakkusohutuse meetmeid doonori ja retsipiendi kaitseks.

(2) Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise ning veredoosist eraldatud proovimaterjali säilitamise korra kehtestab määrusega.

(3) Nakkustekitajate uurimiseks doonoriverest võetud proovimaterjali säilitatakse viis aastat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.

(1) Tervishoiuteenuse osutaja rakendab nakkusohutuse meetmeid retsipiendi ja elusdoonori kaitseks.

(2) Nakkustekitajate suhtes raku-, koe- ja elundidoonori uurimise tingimused ja korra kehtestab määrusega.

(1) Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks Eesti riigipiiril kehtestab määrusega

1) eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise nõuded riigipiiri ületamisel;

2) terviseseisundit kinnitava tõendi esitamise ja kontrollimise ning terviseuuringute tegemise nõuded;

3) nakkuskahtlusega inimese teistest inimestest kuni nakkusohu välistamiseni või ohu tõrjumiseks vajalike meetmete rakendamiseni eraldamise korra;

4) nakkusohtliku materjali, kauba või transpordivahendi kuni nakkusohu välistamiseni või ohu tõrjumiseks vajalike meetmete rakendamiseni kinnipidamise korra;

5) piiripunktides nakkushaiguste tõrje korraldamise ja selleks valmisoleku nõuded, sealhulgas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 rakendamise nõuded.

(2) Terviseseisundit kinnitav tõend on tervishoiuteenuse osutaja väljastatud isikustatud dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist, negatiivset testitulemust, immuniseerimist või meditsiinilist vastunäidustust nakkustõrje meetmete järgimiseks. Tõendil esitatakse järgmised andmed

1) patsiendi üldandmed;

2) terviseandmed, sealhulgas nakkushaiguse läbipõdemise andmed, negatiivne testitulemus, immuniseerimise andmed, meditsiiniline vastunäidustus nakkustõrje meetmete järgimiseks;

3) tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed.

(3) Rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama, sadama ja raudteejaama pidajad ning piiripunkti valdaja tagavad nakkushaiguste tõrjeks valmisoleku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning teevad nakkushaiguste leviku tõkestamisel koostööd Terviseametiga.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet teevad nakkushaiguste piiriülese leviku tõkestamisel koostööd Terviseametiga, tagades oma pädevuse piires käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuete täitmise riigipiiri ületavate inimeste ja kaupade suhtes.

(5) Kui välismaalane, kellel ei ole Eestis elamisluba ega elamisõigust, ei täida käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõudeid või keeldub kohustuslikust terviseuuringust, võib Politsei- ja Piirivalveamet ohu tõttu rahvastiku tervisele tema riiki sisenemise tõkestada. Sisenemise tõkestamisele ja inimese piiripunktis viibimisele kohaldatakse riigipiiri seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52).

(6) Terviseametil, Maksu- ja Tolliametil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus töödelda inimese ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, kontaktandmeid, reisilt saabumise aega, reisil viibitud ja läbitud riikide andmeid ja terviseseisundit puudutavaid andmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks riigipiiril ning nakkusohtlike inimeste tuvastamiseks.

(7) Terviseametil ning Maksu- ja Tolliametil on õigus töödelda kauba või bioloogilise materjali päritolu andmeid, selle saatja ja saaja nime ja kontaktandmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks riigipiiril ning nakkusohtliku kauba või materjali tuvastamiseks.

(1) Nakkushaiguse, eriti ohtliku nakkushaiguse ja eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse levikust tuleneva ohu teeb kindlaks Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.

(2) Nakkushaiguste tõrje nõuded kehtestab määrusega.

(3) Määruses sätestatakse

1) nakkustekitaja kandlusega, nakkusohtliku, nakkushaigusega ja nakkuskahtlusega inimese nakkusohutu käitumise nõuded ning nakkuse edasikandumise vältimise nõuded;

2) nakkushaiguse koldes rakendatavad tõrjemeetmed ja nakkusohutuse nõuded;

3) nakkuskahtlusega inimese suhtes rakendatavad tõrjemeetmed ja tervise jälgimise korraldus;

4) immuniseerimine ja ennetav ravi.

(1) Terviseametil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajatelt, laboritelt, ministeeriumitelt ja nende valitsemisala asutustelt ning teistelt asjaomastelt isikutelt ja asutustelt rahvastiku tervisele suunatud ohu või ohukahtluse tuvastamiseks, hindamiseks ja maandamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid, ning neid töödelda.

(2) Terviseamet võib nakkushaigusega, nakkusohtliku, nakkuskahtlusega ja nakkustekitaja kandlusega inimese ning uuringu kontrollgruppi kuuluva terve inimese kohta töödelda järgmisi andmeid

1) üldandmed;

2) muud andmed: sünnikoht, viibimiskoht Eestis, Eestis viibitud aeg, reisilt saabumise aeg, reisil viibitud ja läbitud riikide andmed, haridus, amet, töökoht või õppeasutus, rahvus ja sotsiaal-majanduslik seisund;

3) terviseandmed, sealhulgas diagnoosi, haigestumise ja hospitaliseerimise andmed, nakatumise asjaolud ja nakkuse oletatav levikutee, riskirühma kuuluvus, raviandmed, immuniseerimise andmed, raseduse andmed, testimise põhjus, saatekirja andmed, laboratoorsete uuringute ja analüüside andmed ning muud terviseseisundi ja raviga seotud asjakohased andmed;

4) surma kuupäev ja põhjus;

5) tervishoiuteenuse osutaja andmed, sealhulgas perearsti ja perearsti nimistusse kuulumise andmed.

(3) Terviseamet võib nakkuskahtlusega inimese väljaselgitamiseks ja temaga ühenduse võtmiseks edastada nakkushaigusega inimese ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja ning nakkusohtliku aja andmed isikule või asutusele, kelle tegevuskohas või kelle korraldatud tegevuses nakkushaigusega inimene nakkusohtlikul ajal viibis või osales või kellega ta vahetult kokku puutus, kui see on vajalik epidemioloogilise uuringu tegemiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

(4) Terviseameti pöördumise korral edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik või asutus Terviseametile viivitamata talle teadaolevad võimaliku nakkuskahtlusega inimese järgmised andmed

1) ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed;

2) asjakohasel juhul eestkostja kohta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmed.

(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse epideemilise leviku korral võib kehtestada korraldusega karantiini, määrates karantiinis viibimise perioodi.

(2) Karantiin on nakkusohtliku inimese, nakkusohtliku inimesega kokku puutunud inimese või nakkuskahtlusega inimese liikumisvabaduse või tegevuste või talle teenuste osutamise piirang, samuti kauba ja sõiduki liikumise piirang eesmärgiga ennetada ja tõrjuda nakkushaiguse leviku ohtu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antavas Vabariigi Valitsuse korralduses võib teha erandeid karantiini rakendamisest järgmistest kriteeriumitest lähtudes

1) inimese erivajadus või terviseseisund;

2) inimese vanus;

3) terviseseisundit kinnitava tõendi olemasolu;

4) inimese reisi eesmärgist tulenev põhjus;

5) hariduslik, perekondlik või töö või tegevuse iseloomust tulenev vajadus, sealhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusest tulenev vajadus;

6) ülekaalukas ühiskondlik või riiklik huvi, sealhulgas riigi sõjalise kaitse, siseturvalisuse või välissuhtlusega seotud vajadused;

7) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine;

8) õigusaktide alusel kehtestatud või Terviseameti heakskiidetud riskide maandamise meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on rakendatud;

9) rahvusvaheline kauba- ja reisijatevedu.

(4) Kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava haiguse leviku tõkestamiseks, võib Terviseamet konkreetse inimese, inimeste rühma, asutuse või piiratud territooriumi suhtes kehtestada haldusaktiga karantiini kuni 42 kalendripäevaks, kohaldades vajaduse korral erandi tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriume.

(5) Terviseamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud karantiini tähtaega haldusaktiga pikendada, kui karantiini kehtestamise aluseks olevad asjaolud püsivad ning meetme rakendamine on jätkuvalt vältimatult vajalik nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Karantiini tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra.

(6) Kui Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel karantiini, mis kattub Terviseameti poolt lõike 4 alusel kehtestatud karantiiniga, kohaldatakse Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut.

(7) Karantiini lõpetab haldusorgan, kes selle kehtestas, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud või nakkushaigus ei vasta enam eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele.

(8) Terviseametil on karantiini kehtestamiseks ja rakendamiseks ning tervishoiuteenuse osutajal karantiini rakendamiseks õigus töödelda järgmisi isikuandmeid

1) inimese üldandmed;

2) terviseseisundi andmed, kui see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(1) Nakkushaiguse puhangu ja epideemilise leviku ohu või esinemise korral võib Terviseamet nakkushaiguse leviku tõkestamiseks haldusaktiga

1) kohustada haiglat ja väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavat teenuseosutajat kehtestama külastuspiirangu;

2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni või kahjuritõrje korraldamist asutuses, ettevõtte tegevuskohas või nakkusohuga seotud piiritletud territooriumil;

3) nõuda tervishoiuteenuse osutajalt terviseuuringu ja nakkushaiguse diagnoosimise korraldamist;

4) kohustada inimesi, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, läbima terviseuuringu nakkushaiguse diagnoosimiseks;

5) peatada ajutiselt õppe- ja kasvatustegevuse koolis, lastehoius ja lasteaias, teenuse osutamise sotsiaalteenust osutavas asutuses, juriidilise isiku tegevuse või majandus- ja kutsetegevuse ettevõtte tegevuskohas, kui see on vältimatult vajalik nakkushaigusest tingitud olulise ohu tõrjumiseks;

6) kohustada asutust, asutuse pidajat või isikuid järgima nakkushaiguse tõrje meetmeid ja rakendama ettevaatusabinõusid nakkushaiguse koldes või selle vahetus läheduses;

7) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või näha ette nende pidamisele ja korraldamisele täpsemaid nõudeid.

(2) Terviseametil on õigus haldusakti andmisel kohaldada erandi tegemiseks käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud kriteeriume.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud meetmeid kohaldatakse kuni 30 kalendripäeva. Terviseamet võib nakkusohu püsimise korral pikendada meetme kehtivust kuni 30 kalendripäeva kaupa.

(4) Inimesel on õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud terviseuuringust keelduda. Terviseuuringust keeldunud inimese suhtes võib Terviseamet nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil kohaldada karantiini kuni terviseuuringu läbimiseni või Terviseameti hinnangul nakkusohu möödumiseni.

(5) Haridusasutuse ja sotsiaalteenust osutava asutuse pidajad võivad nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ajutiselt peatada osaliselt või täielikult asutuse tegevuse või sulgeda asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga ja pidades temaga nõu meetmete rakendamise üle. Asutuse tegevust ei või täielikult peatada ega asutust sulgeda, kui nakkushaigusest tingitud ohtu on võimalik tõkestada muude meetmetega.

(6) Terviseametil on nakkushaiguse puhangu, epideemilise leviku või muu nakkushaigusest tingitud olulise ohu korral õigus epidemioloogilise uuringu käigus korraldada inimese nõusolekul temalt bioloogilise materjali võtmist nakkushaiguse või nakkusallika tuvastamiseks.

(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse esinemise, puhangu, epideemilise leviku ohu ja epideemilise leviku korral võib Terviseamet nakkushaiguse leviku tõkestamiseks anda haldusakti käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud meetmete kohaldamiseks.

(2) Käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud meetmeid kohaldatakse kuni 30 kalendripäeva või kuni Vabariigi Valitsuse samas küsimuses antud määruse jõustumiseni. Terviseamet võib nakkusohu püsimise korral pikendada meetme kehtivust kuni 30 kalendripäeva kaupa.

(3) võib määrusega kehtestada isikutele ja nende tegevusele meetmeid, piiranguid ja nõudeid, kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse epideemilise leviku või selle ohu tõkestamiseks.

(4) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses kehtestada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid

1) nõuda füüsiliselt isikult suure nakkusohuga piirkonnast saabumisel riigipiiri ületamise järel andmete esitamist reisimise, viibimiskoha ja kontaktandmete kohta;

2) kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, sealhulgas keelu osaleda tegevuses või korraldada tegevust, mis on seotud avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisega või toimub avalikus kohas, sealhulgas sporditegevus, haridus, täienduskoolitus, täiendusõpe, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, meelelahutus, vaba aja tegevus, kultuuriüritus, toitlustus-, teenindus- ja kaubandusettevõtte tegevus, riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutav avalik teenus, avalik koosolek, avalik üritus, jumalateenistus või muu avalik usuline talitus;

3) keelata või piirata avaliku koosoleku, avaliku ürituse, jumalateenistuse või muu avaliku usulise talituse pidamist üksnes juhul, kui osalejate arvu, toimumiskoha, ajavahemiku või muude tingimuste piiramine ei ole nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piisav;

4) kehtestada nakkusohutuse ettevaatusabinõud;

5) nõuda füüsiliselt isikult terviseseisundit kinnitava tõendi ja isikusamasuse tuvastamist võimaldava dokumendi esitamist;

6) nõuda füüsilise isiku terviseuuringu tegemist ja uuringumaterjali edastamist eriti ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks;

7) muid asjakohaseid nõudeid, mis aitavad kaasa eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisele ja on vältimatult vajalikud rahvastiku tervise kaitseks ja tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse tagamiseks ning on käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava eesmärgiga.

(5) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud tegevuse eest vastutava isiku puhul kehtestada järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid

1) piirata tema tegevust, sealhulgas nõuda osalejate piirarvu, tegevuse kellaaja ja tegevuse asukoha täituvuse kohta kehtestatu järgimist;

2) peatada tema tegevuse, sealhulgas kehtestada asutuse või ettevõtte külastuspiirangu, kui käesoleva lõike punktides 1 ja 3–6 nimetatud nõuete rakendamine ei ole nakkushaiguse leviku tõkestamisel osutunud piisavaks;

3) nõuda, et tegevuskohas asuvad inimesed täidavad nakkusohutuse ettevaatusabinõusid;

4) nõuda tegevuskohas desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt juhistele;

5) kohustada kontrollima enne isiku tegevuses osalema lubamist tema vastavust kehtestatud nõuetele ning kontrollida terviseseisundit kinnitava tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastada selle esitaja isikusamasus;

6) nõuda nakkusohutuse ettevaatusabinõuete järgimist;

7) nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 7 kohaste nõuete täitmist, kui nõuded on käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava eesmärgiga.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antava Vabariigi Valitsuse määrusega võib kehtestada erandeid, lähtudes käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest.

(7) Kui isik keeldub käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 nimetatud terviseuuringust, on Terviseametil õigus kohaldada tema suhtes käesolevas seaduses sätestatud karantiini.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatakse tervisetõendite liigid ja tõendite andmekoosseisud vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõikele 2 ning eriti ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks tehtavate terviseuuringute liigid.

(9) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete, piirangute ja nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks on isikul või asutusel õigus töödelda järgmisi isikuandmeid

1) isiku üldandmed;

2) terviseseisundit puudutavad andmed.

(1) Käesoleva seaduse § 30 lõigete 1 ja 4, § 31 lõike 1 ning § 32 lõike 1 alusel kehtestatud haldusakti võib avaldada massiteabevahendis, kohaldamata haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning sama seaduse § 40.

(2) Massiteabevahendis avaldatav haldusakt saadetakse viivitamata avaldamisele Riigi Teatajas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakt hakkab kehtima selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.

(4) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 5, § 27 lõikes 1, § 28 lõikes 2 ja § 32 lõikes 3 nimetatud määruse varaseim jõustumise aeg võib olla järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui see on nakkushaiguse tõrjeks vältimatult vajalik ning ilma selleta muutuks eesmärgi saavutamine võimatuks või kahjustuks oluliselt.

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb Terviseamet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Riikliku järelevalve tegija võib ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 2400 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel võivad Terviseamet ja kaasatud korrakaitseorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-des 26, 30–32, 44–45 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Politsei võib kohtumääruse või arsti otsuse alusel inimese asukoha tuvastamiseks ja tema asukohast teada andmiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 35 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras inimese kinni pidada tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.

(1) Terviseamet võib nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kaasata oma ülesannete täitmisse muu korrakaitseorgani sel juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud korrakaitseorganil on ülesande täitmisel Terviseameti volitused ulatuses, mille täitmisse ta kaasati.

(3) Terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, vastavalt ülesandele, mille täitmisse ta kaasati.

(4) Terviseamet tagab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud korrakaitseorgani ametnikule või töötajale ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe.

(5) Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisse Politsei- ja Piirivalveameti, võib Politsei- ja Piirivalveamet ülesannete täitmisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 26, 30, 32, 44–46, 49–52 ja 74 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja korra, sealhulgas kulude hüvitamise korra, kehtestab määrusega.

(1) Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud või §-s 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(1) Käesoleva seaduse § 30 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(1) Käesoleva seaduse § 31 või 32 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(1) Käesoleva seaduse §-des 12, 14, 15 ja 29 sätestatud teabe, uuringuandmete või uuringumaterjali tähtaegse esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 130 000 eurot.

(1) Tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht inimese elule või tervisele või nakkushaiguse levikuks, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(1) Käesoleva seaduse §-des 37–41 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui ta on kaasatud Terviseameti ülesannete täitmisse.

Alusharidusseaduse § 43 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 527 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhjendatud kahtluse korral, et inimene on nakkuskahtlusega inimene seoses eriti ohtliku nakkushaigusega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 3 lõike 3 punkti 4 tähenduses, võib rahvastiku tervise kaitseks Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõigust piirata kuni ohu väljaselgitamiseni, kuid kõige kauem kolme kuu jooksul inimese Eestisse saabumise päevast arvates. Nakkushaigused, mis ilmnevad pärast kolme kuu möödumist inimese Eestisse saabumise päevast arvates, ei ole väljasaatmise põhjuseks. (2) Selleks et veenduda, et inimene ei ole nakkusohtlik seoses eriti ohtliku nakkushaigusega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 3 lõike 3 punkti 4 tähenduses, võib kolme kuu jooksul Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestisse saabumise päevast arvates nõuda inimeselt terviseuuringu läbimist. Terviseuuring tehakse inimesele tasuta.”.

Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses: „33) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõikes 7 nimetatud haldusleping.”.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud, võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut.”; 2) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I 2003, 26, 160) tunnistatakse kehtetuks.

Ravimiseaduse § 84 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Retseptiravimite reklaami keeldu ei rakendata vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaaniatele, mis on enne Ravimiametiga kooskõlastatud.”.

Rahvatervishoiu seaduse § 28 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosi nakatumise ja tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi seireks ja haigestumise ennetamiseks, tuberkuloosi nakatumise ja haigestumise, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elulemuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Tuberkuloosi nakatumise ja haigestumise juhte nii enne kui ka pärast haigestunu surma diagnoosival ning tuberkuloosihaiget ravival tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmed tuberkuloosiregistrile.”.

Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Riigi Teataja väljaandja võib koostada ja avaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata, kuid Riigi Teatajale avaldamiseks esitatud aktide terviktekste.”; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 30 lõike 1 alusel antav korraldus ning sama seaduse § 33 lõikes 4 nimetatud määrus, milles sisalduvad meetmed, piirangud ja nõuded karantiini kehtestamiseks ning nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjeks, esitatakse avaldamiseks viivitamata.”; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses: „(63) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud määrus ja korraldus avaldatakse hiljemalt Riigi Teatajale esitamisele järgneval päeval.”.

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 454 lõike 1 punkt 4 ning § 4513 lõike 1 punkt 10 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 84 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Perearst teeb toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust, päeva- või nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, kui teenuseosutaja on seda nõudnud. (32) Perearst teeb teenuseosutajale teatavaks isiku terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.”; 3) paragrahvi 152 lõige 4, lõike 5 punkt 2 ja lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

Tervisekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „vaktsiinikahjude hüvitamine” sõnadega „, ravimite hankimine”; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) täidab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud ülesandeid, sealhulgas vajaduse korral hangib riigieelarve vahenditest valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ravimeid ja meditsiiniseadmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse või selle tunnustele vastava nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervisele olulise ohu tõrjeks, sealhulgas epideemia või muu nakkushaiguse levikust põhjustatud kriisiolukorra lahendamiseks ja selleks valmisoleku tagamiseks, ning korraldab enda hangitud ravimite sissevedu, ladustamist, säilitamist, külmahela toimimist, transporti ja väljastamist tervishoiuteenuse osutajale, hulgimüüjale või apteegile, rakendamata ravimiseaduses sätestatud juurdehindluse regulatsiooni.”; 3) paragrahvi 4 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tervisekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda, pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest ja nõuda ebaõigesti või põhjendamatult väljastatud või kasutatud ravimite eest kahju hüvitamist.”; 4) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 28 järgmises sõnastuses: „28) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Tervisekassa hangitavate nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamiseks või muutmiseks;”.

Toiduseaduse § 28 tunnistatakse kehtetuks.

Vereseaduse §-s 13 asendatakse tekstiosa „§-s 14” tekstiosaga „§-s 25”.

Veterinaarseaduse § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

(1) Käesolev seadus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 46 punkt 1 jõustub 2027. aasta 1. juulil.