Taristuminister — Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused” muutmine — RT I, 2025, 1

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse” lauseosaga „atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning”; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „„Korterelamute rekonstrueerimise toetamine”” lauseosaga „ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud perioodi 2021–2030 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi CO2 vahendid) rahastatava meetme „Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine””; 3) paragrahvi 2 lõigete 2 ja 3 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „meetmete nimekirjas sätestatud”; 4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) energiaerikasutus – mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohane aastane tarnitud energiate summaarne kasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)];”; 5) paragrahvi 4 punktist 81 jäetakse välja lauseosa „projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse esitamist korterelamutele ühiselt ja”; 6) paragrahvi 4 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) suur korterelamu – vähemalt 60 eluruumiga korterelamu;”; 7) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) toetuse lõppmakse – abikõlblike kulude viimane väljamakse.”; 8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) CO2 vahenditest toetuse andmisel kohaldatakse vaidemenetlusele haldusmenetluse seadust.”; 9) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 täiendatakse pärast lauseosa „loomine,” lauseosaga „liitumispunkti asukoha muutmine”; 10) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde” lauseosaga „, sealhulgas eskiisprojekti koostamise”; 11) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Juriidilise isikuga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse lepingus peab olema nimetatud füüsiline isik, kes vastab tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele ning kes vastutab teenuse osutamise eest taotlejale.”; 12) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse lauseosa „17 ja 18–183” lauseosaga „17–183”; 13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama teenust isiklikult. Juhul kui leping on sõlmitud juriidilise isikuga, käsitletakse isikuna, kes tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud füüsilist isikut ning temale omistatakse käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile esitatavad nõuded. Tehnilisel konsultandil ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid.”; 14) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti; 2) punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;”; 15) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;”; 16) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 6 asendatakse lauseosa „punktides 1 ja 2” lauseosaga „punktis 2”; 17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;”; 18) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „Rebala” sõnadega „ja Valga”; 19) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu, välja arvatud muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimiseks.”; 20) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse sõna „jooksvalt” sõnaga „voorupõhiselt”; 21) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse arv „30” arvuga „60”; 22) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses: „(21) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel. (22) Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ega hilisem taotluste vastuvõtmise lõppkuupäevast.”; 23) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus korterelamute suuruse, muinsusväärtuslike korterelamute või naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute lõikes.”; 25) paragrahvi 18 lõiked 6–8 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 18 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse taotluses kõigi naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute rekvisiidid.”; 27) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku või sellega samaväärses korteriomanike otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.”; 28) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 21 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „üldkoosoleku” lauseosaga „või sellega samaväärse korteriomanike”; 30) paragrahvi 21 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 21 punktis 23 asendatakse lauseosa „korteriühistu üldkoosoleku” lauseosaga „üldkoosoleku või sellega samaväärses korteriomanike”; 32) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 22 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.”; 34) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse § 18 lõikes 5 nimetatud projektide rahastamise eelarve jaotustesse ja taotlus esitatakse mitmesse eelarve jaotusse, kuulub menetlemisele viimasena esitatud taotlus. (7) Rakendusüksus kinnitab esitatud taotluste kogumi nimekirjana lähtudes taotlusvooru eelarvest ja menetleb nimekirjas olevaid taotlusi sisuliselt, järjestades need suuremast energiakasutusest väiksemani. Rakendusüksus ei kontrolli taotleja ja taotluse nõuetele vastavust taotluste osas, mille rahastamiseks ei jätku eelarvelisi vahendeid. (8) Rakendusüksusel on õigus rahastamisele kuuluvate taotluste nimekirja laiendada valides laekunud taotluste hulgast järgmise rahastamiseks sobiva projekti juhul, kui esialgses nimekirjas olevate taotluste rahuldamise või taotlusega seotud asjaolude muutmisel vabaneb eelarvelisi vahendeid.”; 35) paragrahvi 24 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamine; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema suletud netopinnaga korterelamut. (3) Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused reastatakse lõikes 2 sätestatud pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi. (4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotluste kogueelarve ei ületa taotlusvooru eelarvet, siis lõikes 2 nimetatud pingerida ei koostata ja kõik vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.”; 36) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võimalik” lauseosaga „või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis”; 37) paragrahvi 25 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „Taotluse rahuldamise otsus tehakse § 24 lõikes 2 sätestatud pingerea alusel kõrvaltingimusega, sätestades taotluse rahuldamise otsuse jõustumise järgmiste tingimuste saabumisel:”; 38) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui projekti elluviimisel ei järgita § 28 lõikes 1 sätestatut.”; 39) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lõikes 2 sätestatud ostumenetluse tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel viib registris läbi toetuse saaja poolt volitatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.”; 40) paragrahvi 34 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „6) struktuurivahenditest toetuse saamisel täitma teavitamisnõudeid vastavalt ühendmäärusele ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuetele; 7) struktuurivahenditest toetuse saamisel järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud kestuse nõuet.”; 41) paragrahvi 35 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Struktuurivahenditest toetuse andmisel tehakse finantskorrektsiooni otsus ja makstakse toetus tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. (2) CO2 vahenditest antud toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821.”; 42) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva määruse 2025. aasta juulis vastu võetud muudatusi kohaldatakse 2025. aasta septembris avatud taotlusvoorus esitatud taotlustele.”; 43) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).