Regionaalminister — Rahastamislepingu nr 10 muutmise leping nr 220 — RT I, 2023, 20

Eesti Vabariigi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikoodiga 70000734, (edaspidi ministeerium), keda esindab regionaalminister Madis Kallas, kes tegutseb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel ja Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90000245, (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Meelis Annus, kes tegutseb põhikirja alusel, edaspidi nimetatakse koos „pooled”, lepivad kokku 29. jaanuaril 2016. a sõlmitud rahastamislepingu nr 10 (edaspidi nimetatud haldusleping) punkti 13.1 alusel halduslepingu muutmises alljärgnevalt: 1. Halduslepingu punkt 1.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1.3. Rahastamisvahend toimib isetasuvuse põhimõttel ja finantseerib põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ning maaettevõtluse mitmekesistamise valdkonnas kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Isetasuvuse all peetakse silmas asjaolu, et sihtasutus peab rakendama rahastamisvahendit selliselt, et rahastamisvahendisse tagasi makstav intress ja muu tulu kataks punkti 9.2 kohase valitsemistasu.” 2. Halduslepingu punkt 3.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.5. Ministeeriumi ja sihtasutuse vahelises suhtes kohaldatakse halduskoostöö seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatut. Sihtasutuse ja kliendi vahelises suhtes aga alates laenulepingu sõlmimisest võlaõigusseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid sõltuvalt rahastamisvahendi ja sihtasutuse ning kliendi vahelise tehingu olemusest.” 3. Halduslepingu punkt 3.6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.6. Vaatamata asjaolule, et sihtasutus ei ole krediidiasutus, lepivad pooled erisusena kokku, et rahastamisvahendi rakendamiseks moodustab sihtasutus krediidikomitee, mis toimib krediidiasutuste seaduse §-s 58 sätestatu kohaselt, arvestades käesoleva lepingus sätestatud erisustega.” 4. Halduslepingu punkt 4.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rahastamisvahendit finantseeritakse EAFRD, taastekava vahendite ja riigi eelarvelistest vahenditest.” 5. Halduslepingu punkt 5.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.1. Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid, intressi ja muud tulu kasutatakse uuesti samas rahastamisvahendis.” 6. Halduslepingu punkt 6.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rahastamisvahendist rahastatakse investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis vastavad tabelis 1 toodud MAK-i meetmete/tegevuse liikide raames toetatavatele tegevustele ning meetmete ja prioriteetide/sihtvaldkondade eesmärkidele, vastavalt tabelis 1 toodud indikatiivsele rahastamisvahendi eelarve jaotusele.” Tabel 1. Abikõlblikud tegevused MAK-i meede/tegevuse liik Siht- valdkond Indikatiivne osatähtsus rahastamisvahendi (sh taastekava) eelarvest ilma halduskulude ja tasudeta Taastekava vahendite indikatiivne osatähtsus rahastamisvahendi eelarvest ilma halduskulude ja tasudeta 1. Meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liik 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” (edaspidi meede 4.1) 2A1 51,45% 12,67% 2. Meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liik 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” (edaspidi meede 4.2) 21,71% 3,86% Sh 3A2 10,54% 6A3 11,17% 3,86% 3. Meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” tegevuse liik 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” (edaspidi meede 6.4) 26,83% 11,02% Sh 6A 26,83% 11,02% 5C4 0% 7. Halduslepingu punkt 6.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6.2. Rahastamisvahendist antava laenuga võib rahastada ka uut täiendavat investeeringut ja sellega seotud käibekapitali kuni 30% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 000 eurot, rahastamisvahendist antava laenu kogusummast. Käibekapitali rahastamise taotlust peab laenutaotleja veenvalt põhjendama, ning see peab kaasnema arendus- või laiendustegevusega.” 8. Halduslepingu punkt 9.1.3 tunnistatakse kehtetuks. 9. Halduslepingu punkt 9.1.8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.1.8. Sihtasutus tagab, et rahastamisvahendist antud laenu ja tagatist kasutatakse eesmärgipäraselt. Laenu ja tagatise eesmärgipärane kasutamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Sihtotstarbe täitmise tähtaeg sätestatakse laenulepingus. Rahastamisvahendist antud laenuga ja tagatava laenuga tehtavate tegevuste muutmine on lubatud vaid kokkuleppel sihtasutusega.” 10. Halduslepingu punkt 9.2.9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.2.9. Sihtasutusel on õigus laenuleping üles öelda ning nõuda laenu põhiosa ja tasumata intresside kohest tasumist, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaoludest: 9.2.9.1. laenuvõtja ei ole hiljemalt 90 päeva jooksul, arvates tasumise tähtpäevast, tasunud laenu põhiosamakset või intresse; 9.2.9.2. laenuvõtja on viivituses vähemalt kahe järjestikkuse laenu põhiosamakse või intresside tasumisega; 9.2.9.3. laenuvõtja on laenu taotlemisel esitanud valeandmeid või jätnud esitamata teavet, mis oleks võinud mõjutada oluliselt laenu väljastamise otsust; 9.2.9.4. laenu kasutamine ei vasta selle sihtotstarbele; 9.2.9.5. laenuvõtja ei täida, vaatamata korduvale ettekirjutusele laenulepingu järgseid kohustusi, mis on laenu seisukohalt olulised, sh ei võimalda sihtasutusel hinnata enda majanduslikku olukorda, ei edasta lepingu täitmise seisukohast olulist infot, ei võimalda sihtasutusel teostada kontroll- või auditeerimistoiminguid jm; 9.2.9.6. laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist.” 11. Halduslepingu punkt 9.2.10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.2.10. Sihtasutusel on õigus nõuda laenusaajalt selle laenu osa kohest tagastamist, mille kasutamine ei vasta selle sihtotstarbele. Muuhulgas ei vasta laenu osa kasutamine selle sihtotstarbele, kui laenuga finantseeritav tegevus on odavnenud ning pooled ei ole odavnemise tõttu üle jääva laenu osa osas kokku leppinud selle sihtotstarbe muutmises.” 12. Halduslepingu punkt 9.3.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.3.2. Laenu ja abitaotluste menetlemist korraldab ja taotluste vormid kehtestab sihtasutuse juhatus. Menetlemine toimub haldusmenetluse seaduse raames arvestades lepingus toodud erisustega.” 13. Halduslepingu punkti 9.3.4 täiendatakse punktidega 9.3.4.7, 9.3.4.8 ja 9.3.4.9, mis sõnastatakse järgmiselt: „9.3.4.7. taotletav laen ei vasta Lepingu lisas nr 2 või lisas nr 3 kehtestatud nõuetele ja/või laenu taotleja ei vasta Lepingu lisas 2 või lisas 3 laenu taotleja kohta kehtestatud nõuetele; 9.3.4.8. laenu taotleja, tema juhatuse liikmed või omanikud, ei ole sihtasutuse hinnangul usaldusväärsed, mh on nemad ja/või nendega seotud ettevõtted varasema tegevusega põhjustanud sihtasutusele või sihtasutuse poolt hallatavale sihtfondile varalist kahju ja/või olnud sihtasutusele võlgu vähemalt 60 kalendripäeva järjest viimase 12 kuu jooksul; 9.3.4.9. esineb muu asjaolu, mille esinemise tõttu hindab sihtasutus kõrgeks laenu mitte tagastamise riski.” 14. Halduslepingu punkt 9.3.17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.3.17. Punktides 9.3.4 ja 9.3.16 nimetatud otsused peavad olema põhjendatud ja selles peavad olema välja toodud sihtasutuse kaalutlused. Samuti peab sihtasutus teavitama taotlejat otsuse vaidlustamise võimalustest.” 15. Halduslepingut täiendatakse ja lisatakse punkt 9.3.18 järgmises sõnastuses: „9.3.18. Laenu ja tagatislepingu sõlmimisel kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid sõltuvalt tehingu olemusest, käesolevas lepingus sätestatud erisusega. Laenu ja tagatislepingu muutmisel kohaldatakse võlaõigusseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid sõltuvalt sihtasutuse ning kliendi vahelise tehingu olemusest.” 16. Halduslepingu punkt 9.4.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sihtasutus tutvustab vajadusel rahastamisvahendi rakendamist MAK-i ja ÜPP strateegiakava ühisele seirekomisjonile.” 17. Halduslepingu punkt 12.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Punktis 12.1 nimetatud asjaolude all peetakse silmas olukorda, kus ilmneb sihtfondi vara olulise vähenemise (mis ületab 25%) suurenenud risk ning ka rahastamisvahendi rakendamisel tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele.” 18. Lepingu lisa 2 punkt 3.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.5. Laenu tagatise realiseerimise eeldatav tulem peab katma vähemalt 50% finantstootest antava laenu summast. Laenu tagatis saab olla: 3.5.1. kinnisvara; 3.5.2. kommertspant; 3.5.3. registerpant; 3.5.4. käendus.” 19. Lepingu lisa 2 punkt 3.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.7. Sihtasutus võib alandada punktis 4 nimetatud ettevõtjale finantstootest antava laenu intressi võrreldes turutingimustega nii, et intress ei oleks väiksem kui 3% + viimane Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär (edaspidi EKP määr).” 20. Lepingu lisa 2 punkt 3.7¹ tunnistatakse kehtetuks. 21. Lepingu lisa 2 punkt 3.12 tunnistatakse kehtetuks. 22. Lepingu lisa 2 punkt 4.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4.1. Finantstoodet rakendatakse ettevõtjate puhul, kes vastavad laenu taotlemise ajal järgmistele nõuetele:” 23. Lepingu lisa 2 punkti 4.1 täiendatakse punktidega 4.1.10, 4.1.0.11 ja 4.10.12, mis sõnastatakse järgmiselt: „4.1.10. ettevõtja omakapitali osakaal (Equity ratio)5 enne finantstootest antava laenu väljastamist on vähemalt 25% ja pärast laenu väljastamist on vähemalt 10%; 4.10.11. ettevõtja laenumaksete ja intresside kattekordaja (DSCR)6 on igal ajahetkel konservatiivsel hinnangul vähemalt 1,1; 4.10.12. ettevõtja koguvõla ja EBITDA suhe (DEBT/EBITDA)7 on kuni 7 ja põllumajandussaaduste esmatootjatele kuni 10.” 24. Lepingu lisa 3 punkt 3.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.5. Laenu tagatise realiseerimise eeldatav tulem peab katma vähemalt 50% finantstootest antava laenu summast. Laenu tagatis saab olla: 3.5.5. kinnisvara; 3.5.6. kommertspant; 3.5.7. registerpant; 3.5.8. käendus.” 25. Lepingu lisa 3 punkt 3.7¹ tunnistatakse kehtetuks. 26. Lepingu lisa 3 punkt 3.11 tunnistatakse kehtetuks. 27. Lepingu lisa 3 punkt 4.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4.1. Finantstoodet rakendatakse ettevõtjate puhul, kes vastavad laenu taotlemise ajal järgmistele nõuetele:” 28. Lepingu lisa 3 punkti 4.1 täiendatakse punktidega 4.1.11, 4.1.12 ja 4.1.13, mis sõnastatakse järgmiselt: „4.1.11. ettevõtja omakapitali osakaal (Equity ratio)8 enne finantstootest antava laenu väljastamist on vähemalt 25% ja pärast laenu väljastamist on vähemalt 10%; 4.10.12. ettevõtja laenumaksete ja intresside kattekordaja (DSCR)9 on igal ajahetkel konservatiivsel hinnangul vähemalt 1,1; 4.10.13. ettevõtja koguvõla ja EBITDA suhe (DEBT/EBITDA)10 on kuni 7 ja põllumajandussaaduste esmatootjatele kuni 10.” 29. Käesolev leping on rahastamislepingu nr 10, 22. detsembril 2016. a sõlmitud rahastamislepingu muutmise lepingu nr 346, 4. jaanuaril 2018. a sõlmitud rahastamislepingu muutmise lepingu nr 3, 16. augustil 2018. a sõlmitud rahastamislepingu muutmise lepingu nr 201, 26. juunil 2019. a sõlmitud rahastamislepingu muutmise lepingu nr 178, 21. veebruaril 2020. a sõlmitud rahastamislepingu muutmise lepingu nr 49, 18. juuni 2020. a sõlmitud rahastamislepingu muutmise lepingu nr 157 ja 31. märtsi 2021. a sõlmitud rahastamislepingu muutmise lepingu nr 81 lahutamatu osa. 30. Käesolev leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult. 1 2A: Kõigi põllumajandusettevõtete majandustegevuse tulemuslikkuse parandamine ning põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise ja moderniseerimise hõlbustamine, eelkõige eesmärgiga suurendada turul osalemist ja turule orienteeritust ning põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist. 2 3A: Toormetootjate konkurentsivõime parandamine nende parema integreerimise abil põllumajanduslike toiduainete tarneahelasse kvaliteedikavade kaudu, mis annavad põllumajandustoodetele lisaväärtuse, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja -organisatsioonide ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu. 3 6A: Tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamine. 4 5C Taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil. 5 Omakapital / (kohustused + omakapital) × 100 6 EBITDA / perioodi laenu- ja intressimaksed 7 Intressikandvad võlakohustused / EBITDA 8 Omakapital / (kohustused + omakapital) × 100 9 EBITDA / perioodi laenu- ja intressimaksed 10 Intressikandvad võlakohustused / EBITDA Poolte andmed: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutus registrinumber 70000734 registrikood 90000245 Lai tn 41, Tallinn Oru 21, 71003 Viljandi Telefon 6256101 Telefon 6484064 e-mail: info@agri.ee e-mail: mes@mes.ee _____________________ _____________________ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Meelis Annus Regionaalminister Juhatuse liige