Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord

Määrusega kehtestatakse

1) elukoha aadresse edastavate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute loetelu;

2) elukoha aadresside edastamise kord;

3) lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute loetelu;

4) lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord;

5) isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu;

6) isiku viibimiskoha andmete esitamise kord.

Elukoha aadresse edastavad järgmised asutused ja isikud

1) Maanteeamet;

2) Maksu- ja Tolliamet;

3) notar;

4) Politsei- ja Piirivalveamet;

5) Sotsiaalkindlustusamet.

Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud asutus või isik, kellele elukohateade esitati, tuvastab elukohateate esitanud isiku dokumendi alusel, mis on sätestatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 12−11 või §-s 4.

(1) Paragrahvis 2 nimetatud asutus või isik edastab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil elukohateates märgitud elukoha aadress asub, andmesidevõrgu kaudu kas

1) turvalises veebikeskkonnas või

2) infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee (edaspidi X-tee) vahendusel.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksusele edastatakse elukohateates märgitud andmed, skaneeritud elukohateade ning olemasolu korral selle lisad.

(3) Elukoha aadress edastatakse kohaliku omavalitsuse üksusele hiljemalt elukohateate saamisele järgneval tööpäeval.

Paragrahvis 2 nimetatud asutus või isik edastab kord aastas Siseministeeriumile säilitamiseks eelneval kalendriaastal esitatud elukoha aadressi alusdokumendid.

Lisa-aadresse ja kontaktandmeid kannavad rahvastikuregistrisse järgmised asutused ja isikud

1) Kaitseressursside Amet;

2) kohaliku omavalitsuse üksus, kui lisa-aadress või kontaktandmed esitatakse muu menetluse käigus;

3) Maanteeamet;

4) Maksu- ja Tolliamet;

5) Politsei- ja Piirivalveamet;

6) Riigi Infosüsteemi Amet;

7) Sotsiaalkindlustusamet;

8) Välisministeerium kontaktandmete korral;

9) notar perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 8 nimetatud juhtudel.

Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud asutus või isik, kellele lisa-aadress või kontaktandmed esitati, tuvastab andmeid esitanud isiku dokumendi alusel, mis on sätestatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 12−11 või §-s 4.

(1) Paragrahvis 6 nimetatud asutus või isik kannab lisa-aadressi ja kontaktandmed rahvastikuregistrisse X-tee või rahvastikuregistri menetlustarkvara vahendusel.

(2) Kui isik esitab lisa-aadressina sama aadressi, mis on rahvastikuregistrisse kantud tema viibimiskoha aadressina, ei kanta lisa-aadressi rahvastikuregistrisse.

(1) Isiku viibimiskoha aadressi andmed kannavad rahvastikuregistrisse järgmised isikud ja asutused

1) Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktides 1−2 ja 7 sätestatud juhtudel, kui need andmed on kantud Sotsiaalkindlustusameti peetavasse riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse;

2) Justiitsministeerium rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul;

3) Kaitsevägi rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul;

4) ülikool, rakenduskõrgkool või kutseõppeasutus täisealiste õppijate kohta rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul;

5) Riigi Tugiteenuste Keskus ning Maksu- ja Tolliamet rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 7 sätestatud juhul;

6) Eesti Haigekassa, Haridus-ja Teadusministeerium, rakenduskõrgkool ja kutseõppeasutus rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul;

7) Kaitsevägi ja Kaitseministeerium rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 7 sätestatud juhul;

8) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul.

(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib viibimiskoha andmed rahvastikuregistrisse kanda ka muu asutus, kes korraldab loetletud õppeasutustes õppijate majutamist.

(1) Isiku viibimiskoha aadressi andmed kannab §-s 9 sätestatud andmeandja rahvastikuregistrisse X-tee või turvalise veebikeskkonna kaudu.

(2) Isiku viibimiskoha aadress kantakse rahvastikuregistrisse ruumiandmete seaduses sätestatud unikaalaadressina. Kui isiku viibimiskoha aadressi ei ole mõjuval põhjusel võimalik esitada korteri või muu omaette ruumi numbri täpsusega, esitatakse aadress hoone täpsusega.

(3) Kui isiku viibimiskoha aadress on välisriigis ja seda ei ole võimalik esitada lõikes 2 sätestatud täpsusega, esitatakse viibimiskoha aadress riigi täpsusega.

(4) Isiku viibimiskoha aadressi andmete esitamise täpsed tingimused ja kord määratakse rahvastikuregistri seaduse § 50 lõike 1 alusel antud haldusaktis.

Paragrahvis 9 sätestatud andmeandja võib isiku viibimiskoha aadressi andmed kanda rahvastikuregistrisse etteulatuva kehtivuse alguse kuupäevaga kuni 30 päeva isiku viibimiskoha aadressi andmete rahvastikuregistrisse kandmisest arvates.

(1) Kui isiku viibimiskoha aadressi andmetena esitatakse sama aadress, mis on rahvastikuregistrisse kantud isiku kehtiva elukoha aadressina, ei kanta isiku viibimiskoha aadressi andmeid rahvastikuregistrisse.

(2) Kui isik esitab elukohateates elukoha aadressina sama aadressi, mis on rahvastikuregistrisse kantud isiku kehtiva viibimiskoha aadressina, lõpetatakse isiku viibimiskoha aadressi kehtivus ja kantakse esitatud aadress rahvastikuregistrisse elukoha aadressina.

(3) Kui isiku viibimiskoha aadressina esitatakse sama aadress, mis on rahvastikuregistrisse kantud isiku kehtiva lisa-aadressina, lõpetatakse lisa-aadressi kehtivus.

(4) Rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud hilisema kehtivuse alguse kuupäevaga viibimiskoha aadress lõpetab rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoha aadressi kehtivuse.

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

(2) Määruse § 9 lõike 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2020. a.