EE
Kohtu registriosakonna kodukord
Table of Provisions (222)
Statutory Text (222 Articles)
Määrus reguleerib Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi registriosakond) töökorraldust ning äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri pidamist.
Registriosakonna asjaajamisele kohaldatakse justiitsministri 22. detsembri 2005. aasta määruses nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord” sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.
(1) Registriosakonna koosseisus on kohtunikuabi ametikohad ning võivad olla kantseleijuhataja, registrisekretäri, nimekorraldaja ja muud ametikohad. Registriosakonna koosseisu kinnitab kohtudirektor.
(2)
(3) Kohtudirektor nimetab ametisse
1) kantseleijuhataja ja tema asetäitja registriosakonna juhataja ettepanekul;
2) registrisekretärid registriosakonna juhataja ettepanekul;
3) teised registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtuteenistujad peale kohtunikuabi.
(1) Registriosakonnal on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutise ja oma nimega värvi- ja reljeefpitsat ning võib olla rõhtpitsat kirjavahetuse jaoks.
(2) Kohtudirektor võib registriosakonna juhataja ettepanekul otsustada kasutusele võtta rohkem kui ühe lõikes 1 nimetatud pitsati ja tõestamistoiminguid tegevate registriosakonna teenistujate nimelised pitsatid, lähtudes notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktist 4.
(3) Kohtudirektor korraldab registriosakonna ja selle ametnike pitsatite kujundamise, registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise riigivapi seaduses ettenähtud korras.
(4) Kohtu registriosakonna ja selle teenistujate pitsatijäljendid ning tõestamistoimingute tegemiseks pädevate teenistujate allkirjanäidised saadetakse Notarite Kojale iga kalendriaasta alguses ning tõestamistoimingute tegemiseks pädevate teenistujate vahetumisel.
(5) Registriosakond võib kasutada digitaalset templit.
(1) Digiteerimine on paberdokumendi skaneerimine, menetlusega seostamine ja elektroonilisse toimikusse salvestamine.
(2) Dokumendi skaneerimisel tuleb jälgida, et see oleks skaneeritud korrektselt.
(3) Kõikidele skaneeritud dokumentidele lisab infosüsteem automatiseeritult ajatempli.
(1) Registriosakonna juhataja määramisele kohaldatakse kohtute seaduse § 16 lõiget 4.
(2) Registriosakonna juhataja puudumisel täidab tema kohuseid kohtudirektori poolt registriosakonna kohtunikuabide seast nimetatud kohusetäitja.
(3) Ärakiri lõikes 1 nimetatud juhatajate määramise ning vabastamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.
(4) Juhataja vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine üle kohtudirektori nimetatud kohtuteenistuja osavõtul. Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt. Ärakiri üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud aktist saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.
(1) Registriosakonna juhataja ülesanne on korraldada registriosakonna tegevust. Ta tagab, et registriosakonna pädevusse kuuluvaid hagita tsiviilasju menetletakse, isikuid teenindatakse ning järelevalve- ja sunniabinõusid rakendatakse õiguspäraselt ja kiiresti ning et registreid peetakse ja infosüsteemi kasutatakse nõuetekohaselt.
(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab registriosakonna juhataja lisaks kohtunikuabi kohustustele järgmisi ülesandeid
1) kehtestab kirjaliku korraldusega registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani;
2) jaotab käesolevas määruses ettenähtud juhtudel registriasju ümber;
3) arvestades kohtudirektori juhiseid, kehtestab registriosakonna teenistujate vahel teenistusülesannete jaotuse, registriosakonnasisese asjaajamise ja teenistujate asendamise korra ning määrab e-posti kontrollimise eest vastutajad, tõestamistoimingute tegijad ja registriosakonnaväliste andmekogude kontrollijad;
4) kontrollib teenistusülesannete täitmist ja korraldab tööaja arvestust;
5) korraldab registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste ja määruskaebuste lahendamist;
6)
7)
8)
9) vajaduse korral rakendab abinõusid, mis tagavad infosüsteemi sisestatud andmete säilimise ning välistavad volitamata juurdepääsu ja töötlemise;
10) vajaduse korral esitab Registrite ja Infosüsteemide Keskusele § 238 lõigetes 2 ja 5 nimetatud taotlusi;
11) kehtestab kirjaliku korraldusega registriosakonna ja selle teenistujate pitsatite, templite ning dokumendiplankide kasutamise ja hoidmise korra ulatuses, mis ei kuulu kohtudirektori pädevusse, ning korraldab käesolevas määruses ettenähtud pitsatijäljendite ja allkirjade näidiste ning ärakirjade saatmise Notarite Kojale;
12) teeb kohtudirektorile esildisi inventari-, lähetus- ja koolitusvajaduste ning muude asjaolude kohta ning ettepanekuid puhkuste ajakava, registriosakonna koosseisu, palgafondi, ergutuste ja distsiplinaarkaristuste ning kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja ja katseajal oleva kohtunikuabi juhendamise kohta;
13) korraldab registriosakonna tööks vajalike erivahendite arvestust ja jaotamist;
14) korraldab registriosakonna koosseisu kuuluvale kohtuteenistujale katseaja lõpu ja iga-aastasi hindamisvestlusi.
(3) Kohtudirektor võib registriosakonna juhatajaks oleva kohtunikuabi töökoormust põhjendatud juhul vähendada kuni 100%.
(1) Kantseleijuhataja allub vahetult registriosakonna juhatajale.
(2) Registriosakonna juhataja määrab, millised registrisekretärid alluvad vahetult kantseleijuhatajale.
(1) Kantseleijuhataja põhiülesanne on korraldada registriosakonna kantselei tegevust, sealhulgas
1) tagada tõhus töökorraldus dokumentide vastuvõtmisel ja edasisaatmisel, registriga tutvumisel, ärakirjade ja väljatrükkide väljastamisel;
2) täita registriosakonna juhataja ülesandel § 7 lõike 2 punktis 13 nimetatud kohustusi;
3) abistada registriosakonna juhatajat tema ülesandel § 7 lõike 2 punktides 9−12 nimetatud kohustuste täitmisel;
4) koordineerida ja kontrollida talle vahetult alluvate teenistujate ametikohustuste korrektset täitmist;
5) tagada registriosakonna kirjavahetuse, sealhulgas e-posti, arvelevõtmine ja vastamine;
6) täita registriosakonna juhataja ühekordseid ülesandeid.
(2) Kantseleijuhatajale alluvate teenistujate tööülesannete jaotuse ja asendamise korra kehtestab registriosakonna juhataja kantseleijuhataja ettepanekul.
(3) Registriosakonna juhataja korraldusel võib kantseleijuhataja täita registrisekretäri ülesandeid ulatuses, milles see ei sega kantselei tegevuse korraldamist.
Kohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse registriasja lahendamise kohta, säilitatakse vastavas registritoimikus. Menetleja edastab seisukohad teadmiseks teistele registriosakonna teenistujatele.
Kohtunikuabi täidab seaduses nimetatud ülesandeid, sealhulgas
1) teeb oma pädevusse kuuluva määruse;
2) koostab kohtunikule määruste eelnõusid;
3)
4) kinnitab registrikande ja märke;
5) teeb äriseadustiku §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;
6)
7) vaatab läbi menetlusele lisatavaid dokumente, mis ei ole aluseks kande tegemisele;
8) annab välja tõendeid registrikande puudumise või muutmatuse kohta;
9)
10) tuvastab registritoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;
11)
12) rakendab hoiatus- ja sunnivahendeid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemisel alla seadusega lubatud alampiiri;
12<sup>1</sup>) otsustab äriseadustiku § 59 lõigete 5 ja 6 alusel ning tingimustel äriühingute sundlõpetamise;
13) juhendab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat, katseajal olevat kohtunikuabi ning registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaate, praktikante ja registrisekretäre ning kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja juhendajana vaatab läbi ja kinnitab juhendatava tehtud määruste projekte;
14) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;
15) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 500;
16) taotleb erakonnaseaduse § 12 lõike 3 alusel ja tingimustel erakonna sundlõpetamise algatamist;
17) täidab Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta rakendamise seaduse § 3 lõigetes 1–3 sätestatud kohustusi;
18) annab välja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta rakendamise seaduse § 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tõendeid ning täidab lõikes 4 sätestatud ülesannet;
19) edastab nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (ELT L 294, 10.11.2001, lk 1−21) artiklis 14, nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta (EÜT L 199, 31.07.1985, lk 1−9) artiklis 11 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.08.2003, lk 1−24) artiklis 13 nimetatud teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks;
20) annab välja äriseadustiku § 4339 lõikes 2 nimetatud tõendi.
Vanemregistrisekretär
(1) Registrisekretär täidab äriseadustiku § 525 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, sealhulgas
1) teeb äriseadustiku §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;
2) tuvastab registritoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;
3) vaatab läbi registrikaardiväliste andmete muutmiseks esitatavad dokumendid;
4) hoiatab asjaosalisi isikuid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise eest, samuti äriühingute vara vähenemise eest alla seadusega lubatud alampiiri;
5)
6) juhendab registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante;
7) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;
8) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 500;
9)
10)
11) teeb dokumentide vastuvõtmiseks ja määruste täitmiseks vajalikke tehnilisi toiminguid;
12) teenindab isikuid, kes esitavad registriosakonnale dokumente või kes tutvuvad registriandmetega või tellivad neist ärakirju ja väljatrükke;
13) skaneerib ja digiteerib dokumente;
14) postitab väljasaadetavaid kirju ja registreerib saabunud kirju.
(2)
Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks kohtuniku või kohtunikuabi poole, kui
1) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast;
2) registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused.
Registrisekretär peab registriasja andma registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas ka siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes
1) füüsilisest isikust ettevõtjaks;
2) täis- või usaldusühingu osanikuks, registrisse kantud esindama volitatud isikuks või prokuristiks;
3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutajaks, juhatuse või nõukogu liikmeks, prokuristiks või vandeaudiitoriks;
4) välismaa äriühingu, kelle filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgseks esindajaks, filiaali juhatajaks või prokuristiks;
5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks, juhatuse liikmeks, sihtasutuse nõukogu liikmeks, mittetulundusühingute seaduse §-s 31 nimetatud mittetulundusühingu organi liikmeks või sihtasutuse vandeaudiitoriks.
–
(1) Kohtunikuabid, kantseleijuhataja ja registrisekretärid on kohustatud oma erialateadmisi ja oskusi pidevalt täiendama, sealhulgas olema kursis õigusaktide muudatuste ja Riigikohtu lahenditega.
(2) Kohtunikuabid, kantseleijuhataja ja registrisekretärid on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiitsministeeriumi korraldatavast täiendusõppest.
(1) Kohtunikuabi, kantseleijuhatajat ega registrisekretäri ei või kohustada samal ajal juhendama üle ühe kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja, notarikandidaadi või praktikandi. Kohtunikuabi ei või kohustada samal ajal juhendama üle ühe katseajal oleva kohtunikuabi.
(2) Notarikandidaate ja üliõpilastest praktikante juhendavale kantseleijuhatajale ja registrisekretärile makstakse juhendamise eest lisatasu kohtudirektori määratud ulatuses.
(1) Registriosakonnal on vastuvõtuaeg isikute teenindamiseks, sealhulgas dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks, igal tööpäeval vähemalt neli tundi.
(2)
(3) Vastuvõtuajad kinnitab kohtudirektor registriosakonna juhataja ettepanekul, ärakiri vastuvõtuaegade kinnitamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.
(1) Registriosakonna külastajatele on sissepääsuks avatud vaid dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks ettenähtud ruumid.
(2) Registriosakonna muudesse ruumidesse lubatakse külastajaid vaid põhjendatud vajaduse korral ning selle registriosakonna teenistuja nõusolekul ja vastutusel, kelle juurde nad minna soovivad.
(1) Teave vastuvõtuaegade, ametliku e-posti aadressi, riigilõivu tasumise korra ja registriosakonnas peetavate registrite kohta pannakse registriosakonna ruumides või selle sissekäigu juures nähtavale kohale.
(2) Teenistujad, kes registriosakonna külastajaid vastu võtavad ja teenindavad, kannavad nimesilti oma nime ja ametinimetusega.
(3) Registriosakonna teenistuja jagab isikutele informatsiooniks teabelehti ning annab kohapeal, samuti telefoni ja e-posti teel teavet järgmistes küsimustes
1)
2) registriosakonnas peetavate registrite loetelu;
3) registriosakonna vastuvõtuajad ning dokumentide edastamis- ja vastuvõtukord;
4) ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite väljastamise kord;
5) registriosakonna ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ametlik e-posti aadress;
6) määrustest ja kannetest asjaosalistele teatamise kord;
7) tasumisele kuuluvate riigilõivude määrad ning tasumise kord;
8) notari ametitoimingud registriasjade ajamisel.
(4) Registriosakonna teenistuja ei anna isikutele muud õiguslikku teavet kui lõikes 3 on nimetatud.
(1) Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid registriosakonnas.
(2) Notaril ning tema volitatud notaribüroo töötajal võimaldatakse dokumente esitada ja kätte saada ning registritega tutvuda infosüsteemi vahendusel.
(3) Notari soovil teatatakse talle tema tõestatud või kinnitatud avalduse või määruskaebuse alusel määruse tegemisest.
(4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatud toimingutes on notariga võrdsustatud registrikaardile kantud pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur ja kohtutäitur.
(1) Registriosakonnale esitatavaid dokumente võib kohapeal vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja ainult vastuvõtuajal.
(2) Posti või e-posti teel esitatud dokumente võib vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja.
(1) Dokumente vastu võttev teenistuja on kohustatud vastu võtma kõik asjakohased dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid. Keeldumise kohta määrust ei vormistata.
(2) Posti teel registriosakonda saadetud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tagastatakse kohe. Posti teel saabunud majandusaasta aruanded ja nendega koos esitatavad dokumendid ei kuulu edasisele säilitamisele.
(1) Registriosakonnale esitatud paberdokumentidele tehakse viivitamata vastuvõtupealdis, milles märgitakse
1) vastuvõtmise kuupäev;
2) täpne kellaaeg, kui tegemist on kommertspandiregistri kandeavaldusega;
3) esitatud dokumentide lehtede koguarv;
4) vastuvõtja nimetempel.
(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi esimesele leheküljele. Kõikidele teistele lehekülgedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik lööma kuupäevaga nimetempli. Kui dokumendi lehed on kinni köidetud, lüüakse nimetempel vaid esimesele leheküljele.
(2<sup>1</sup>) Pärast vastuvõtupealdise täitmist paberdokumendid skaneeritakse. Nõuetekohaselt skaneeritud paberdokumendid tagastatakse esitajale.
(3) Elektrooniliselt esitatud dokumendi puhul asendab vastuvõtupealdist dokumendi arvelevõtmine infosüsteemis.
Dokumentide esitaja soovil väljastab dokumente vastuvõtnud teenistuja pärast vastuvõtupealdise tegemist tõendi, mis sisaldab
1) registriosakonna nime;
2) dokumentide esitaja nime;
3) vastuvõetud lehtede koguarvu ja esitaja nõudel ka esitatud dokumentide loetelu;
4) teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning vastuvõtmise kuupäeva.
Vastuvõetud dokumendid registreeritakse infosüsteemis või võetakse arvele kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras.
(1) Samal päeval posti või e-posti teel saabunud kandeavaldused loetakse saabunuks ühel ajal ja registreeritakse sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimasena.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kellaajaks märgitakse tööpäeva lõpu kellaaeg.
(3) Pärast tööpäeva lõppu, kuid enne 00.00 registriosakonna elektroonilisse postkasti saabunud avaldused registreeritakse järgmise tööpäeva hommikul esimesena ja nende vastuvõtmise kuupäevaks loetakse registreerimise kuupäev.
(4) Pärast 00.00 registriosakonna elektroonilisse postkasti saabunud avaldused registreeritakse sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimasena, neile kohaldatakse lõikeid 1 ja 2.
(5) E-posti teel esitatud menetlusdokumendid salvestatakse vastavasse elektroonilisse toimikusse. Kirjavahetus registreeritakse dokumendihaldussüsteemis.
Paberdokumentide vastuvõtmine
(1) Infosüsteemi esitatud avaldus ja selle laekumise aeg registreeritakse automatiseeritult.
(2) Infosüsteemi esitatud elektrooniline dokument salvestub laekumisel automatiseeritult selleks määratud serverisse.
Kinnistamisavaldus mitme laeva kohta
(1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandemääruse tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata.
(1<sup>1</sup>) Esitatud paberdokumendid tagastatakse avaldajale äriseadustiku § 33 lõikes 10, § 50 lõikes 4, §-s 5256 ja mittetulundusühingute seaduse §-s 1113 sätestatud korras. Paberdokumentide tagastamisel märgitakse infosüsteemi
1) selle isiku nimi ja isikukood, kellele dokumendid registriosakonnas tagastati, või märge dokumentide tagastamise kohta posti teel;
2) tagastatud dokumentide loetelu;
3) dokumentide tagastamise kuupäev.
(2)
(3)
(4)
Dokumentide saatmisel ühest kohtumajast teise korraldab transportimise ja vastutab dokumentide säilimise ja puutumatuse eest kohtudirektor.
(1) Enne toimingu tegemist kontrollib registriosakonna juhataja määratud teenistuja riigilõivu tasumist selleks ettenähtud kontole ning fikseerib kontrollimise tulemused infosüsteemis. Tehniliste võimaluste olemasolu korral kontrollitakse ja fikseeritakse riigilõivu laekumine automatiseeritult.
(2)
Kui seadusega ei ole riigilõivu tasumist ette nähtud, peab tellija tasuma paberkoopiate valmistamise ja väljatrükkide eest avaliku teabe seaduse § 25 lõike 2 kohaselt.
Registriosakonnal on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene seadusest.
Riigilõivu tagastamisele kohaldatakse riigilõivuseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
(1) Määruskaebus ja vastuväide registreeritakse infosüsteemis ja säilitatakse registritoimikus.
(2) Paberil esitatud määruskaebus ja vastuväide digiteeritakse. Posti teel saabunud määruskaebuse ja vastuväite puhul digiteeritakse ka ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.
(3) Määruskaebus ja vastuväide edastatakse menetlemiseks määruse teinud kohtunikuabile.
Kui määruskaebus tuleb edastada maakohtusse, edastatakse menetlemiseks digiteeritud dokumendid.
Määruskaebuse ja vastuväite alusel uue määruse tegemisest teatatakse määruskaebuse ja vastuväite esitajale 2. peatüki 3. jaos ettenähtud tähtaegadel ja korras.
(1) Paberil kaebuse esimesele leheküljele teeb vastuvõtja dokumente vastu võttes vastuvõtupealdise ja registreerib kaebuse dokumendiregistris.
(2) Elektroonilise kaebuse korral asendab vastuvõtupealdist dokumentide registreerimine dokumendiregistris.
(3) Posti teel saabunud kaebusele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.
(4) Kaebused edastatakse registriosakonna juhatajale.
(1) Registriosakonna juhataja teeb registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta kirjaliku otsuse kümne päeva jooksul pärast kaebuse registreerimist ning vajaduse korral kirjutab asjaomane teenistuja seletuskirja.
(2) Otsusega ei saa muuta määruste, kannete ega märgete sisu.
(3) Otsus edastatakse kaebuse esitajale posti teel või kaebuse esitaja eelneva sooviavalduse alusel elektrooniliselt või antakse talle allkirja vastu üle registriosakonnas. Kaebuse ja otsuse ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile.
(4) Otsus koos kaebuse ja seletuskirjaga lisatakse konkreetse registriasja registritoimikusse.
(1) Registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse edastab juhataja viivitamata kohtudirektorile koos omapoolse seletuskirjaga.
(2) Kohtudirektor teeb registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse kohta otsuse ja teatab sellest kaebajale kuu aja jooksul.
(3) Otsus edastatakse kaebuse esitajale posti teel või kaebuse esitaja eelneva sooviavalduse alusel elektrooniliselt või antakse talle allkirja vastu üle. Kaebuse, seletuskirja ja otsuse ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile.
(4) Otsus koos kaebuse ja seletuskirjaga lisatakse konkreetse registriasja registritoimikusse.
–
Registriosakonnas olevatest dokumentidest säilitatakse
1) kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele äri-, avalikku-, registritoimikusse – kolm aastat;
2)
3)
4) kustutatud ja suletud elektroonilisi registrikaarte, samuti § 6 lõikes 4 nimetatud dokumente – alatiselt;
5) äri- ja avalikke toimikuid, välja arvatud korteri-, elamu-, garaažiühistu ja muude mittetulunduslike ühistute avalikke toimikuid – alatiselt;
6)
7) korteri-, elamu-, garaažiühistu ja muude mittetulunduslike ühistute avalikke toimikuid – viis aastat pärast registrist kustutamist, esmakandeavalduse rahuldamata jätmist või tagastamist;
8) registritoimikuid – viis aastat pärast registrist kustutamist, esmakandeavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist.
Säilitustähtaja ületanud dokumendi läbivaatamine
Ohutusnõuded registriosakonna arhiivi pidamiseks
Arhiivi ülevaatamine
(1) Säilitustähtaja ületanud dokumentide hävitamist korraldab registriosakonna juhataja või tema määramisel kantseleijuhataja üks kord aastas. Paberdokumendid hävitatakse kohtudirektori nimetatud kohtuametniku osavõtul.
(2) Hävitamise kohta koostatakse hävitamisakt, milles märgitakse kirjavahetuse puhul hävitatud dokumentide aastakäik, toimikute puhul toimiku liik ja vastav registrikood. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtu kantseleisse.
(3) Paragrahvis 52 nimetatud alatise säilitusväärtusega toimikud ja registrikaardid antakse tehniliste võimaluste olemasolu korral pärast füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali registrist kustutamist elektroonilisel teabekandjal üle avalikku arhiivi.
(4) Dokumentide hävitamisel ja üleandmisel avalikku arhiivi lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri” sätetest.
Uue ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise korral korraldab nimepäringule vastamist registriosakonna nimekorraldusega tegelev teenistuja (edaspidi nimekorraldaja).
(1) Nimekorraldaja teatab nimepäringule vastamisel, millised samasugused või sarnased ärinimed või nimed on kantud registrisse, näidates ära vastavate objektide registrikoodid ja esmakande kuupäevad.
(2) Kui nimepäring esitati füüsilisest isikust ettevõtja kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki äriregistrisse kantud ärinimesid.
(3) Kui nimepäring esitati äriühingu või filiaali kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki äriregistrisse kantud ärinimesid.
(4) Kui nimepäring esitati mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimesid.
(5) Ärinime või nime kontrollimisel ei arvestata ärinimele või nimele lisatud täiendi või lühendiga, mille kohustuslikkus tuleneb seadusest.
(6) Registriosakonna teenistuja esitatud nimepäringule vastatakse viivitamata.
Lisaks §-s 58 ettenähtule teatab nimekorraldaja nimepäringule vastamisel Patendiameti kaubamärkide ja Euroopa kaubamärkide andmebaaside põhjal, millised kaubamärgid sisalduvad järelepäritavas ärinimes või nimes, näidates ära kaubamärgi omaniku nime, selle puudumisel patendivoliniku nime, ning kaitstava kauba- või teenuseklassi numbri. Sealjuures ei kontrolli nimekorraldaja seda, kas kaitstav kauba- või teenuseklass kattub nimepäringu objekti tegevusaladega.
(1) Nimepäringule vastamisel teatab nimekorraldaja lisaks §-s 58 ettenähtule, millal ja milliste nimepäringu objektiga samasuguste või sarnaste ärinimede või nimede kohta on esitanud nimepäringuid teised registriosakonna teenistujad.
(2) Uue nimepäringu varasemate nimepäringutega võrdlemisel lähtub nimekorraldaja § 58 lõigetest 2−5.
(3)
(1) Igaüks võib tutvuda registrikaardi, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avalike toimikutega. Sellist tutvumist infosüsteemis ei registreerita.
(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võivad tutvuda registritoimikuga ja muude lõikes 1 nimetamata dokumentidega. Tutvumiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajaduse korral tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Selline tutvumine registreeritakse infosüsteemis.
(3) Kui tutvumistellimuse on esitanud ja allkirjastanud kohut või muud pädevat ametiasutust esindav isik, eeldatakse õigustatud huvi olemasolu. Kahtluse korral on kohtunikuabi ja registrisekretär kohustatud kontrollima allakirjutanud isiku pädevust.
(4) Õigustatud huvi tuvastamise kohustuse korral kontrollitakse isiku õigustatud huvi olemasolu iga tutvumiseks soovitud dokumendi puhul eraldi.
(5) Kui registritoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi ei tuvastata, keeldub kohtunikuabi toimikuga tutvumise loa andmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 lõike 6 kohaselt.
(1) Registriga tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite tellimisel võib päringu aluseks olla
1) ärinimi, mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi;
2) ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikood.
3)
4)
(2) Lõikes 1 nimetatust võidakse kõrvale kalduda üksnes kohtunikuabi või registrisekretäri kirjalikul loal, kui see on vajalik kohtule, pädevale asutusele, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile või notarile seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Luba lisatakse vastavasse registritoimikusse.
(3) Lõikes 2 nimetatud eraldi luba ei ole vaja, kui tutvumise kohta tehakse sissekanne infosüsteemi.
(1) Registriandmetega tutvumiseks tuleb esitada tutvumistellimus.
(2) Tutvumistellimuses märgitakse
1) tellimuse esitaja ees- ja perekonnanimi;
2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava tellimuse puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
3) tellimuse esitaja sidevahendite andmed, sealhulgas aadress, e-posti aadress, faksi- või telefoninumber, mille kaudu registriosakond saab tellijaga ühendust võtta;
4) otsingu alus;
5) põhjendus õigustatud huvi olemasolu kohta;
6) taotletav tutvumise aeg või tellimuse täitmise viis.
(3) Justiitsministeerium tagab tutvumistellimuse kättesaadavuse Justiitsministeeriumi veebilehel. Selle täitmisel edastatakse tellimisandmed registriosakonna elektroonilisse postkasti.
(1) Tutvumistellimuse saab esitada
1) registriosakonnas kohapeal;
2) postiga;
3) e-postiga;
4) faksiga;
5) Justiitsministeeriumi veebilehe kaudu.
(2) Notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur, kohus ja pädev asutus esitavad tutvumistellimuse asjaomasele registriosakonnale kuni § 66 lõikes 3 nimetatud veebiteenuste avamiseni e-posti teel. Registriosakond saadab viivitamata teate tutvumistellimuse täitmise kohta tellimuse esitajale.
(3)
(4) Tutvumistellimus täidetakse võimaluse korral viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval tutvumistellimuse saamisest.
(5) Kui tutvumistellimust ei ole võimalik lõikes 4 nimetatud ajal täita või ei ole selle täitmine võimalik põhjusel, et registriasi, mille dokumente tutvumiseks telliti, on menetluses, teavitatakse tutvumist soovinud isikule hiljemalt tutvumistellimuse esitamisele järgneval tööpäeval, millal tutvumistellimus täidetakse ja lepitakse kokku uus aeg. Võimaluse korral võetakse selleks tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed.
(6) Kui tutvumistellimust ei täideta kohe või kui tellija soovib tutvumist hiljem, täidetakse tellimus tellija täidetud tellimislehel märgitud tähtajaks.
(1) Registriandmete ja toimikutega tutvumine registriosakonnas kohapeal on tasuta.
(2) Registriandmete ja toimikutega saab tutvuda arvutikuvaril või väljatrükina. Tutvumisel andmetega arvutikuvaril peab olema tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ning tutvujal ei ole võimalik andmeid muuta, täiendada ega kustutada.
(3)
(4)
(5)
(1) Avaliku- ja äritoimikuga on tehniliste võimaluste olemasolu korral võimalik tutvuda veebilehe ariregister.rik.ee kaudu.
(2) Lõikes 1 nimetatud tutvumine on tasuline. Tasu tutvumise eest on sätestatud äriseadustiku § 70 alusel kehtestatud määruses.
(3) Tehniliste võimaluste olemasolu korral avatakse kohtule, notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile ja pädevale asutusele tutvumist võimaldavad veebiteenused. Nimetatud ametiisikud ja asutus on kohustatud tagama, et registriandmetega tutvuvad ainult volitatud töötajad või teenistujad.
(3<sup>1</sup>) Notarid tutvuvad lõikes 1 nimetatud dokumentidega notarite elektroonilise infosüsteemi (edaspidi e-notar) vahendusel.
(4) Kui lõikes 3 nimetatud isikutele on avatud registriandmetega tutvumist võimaldavad veebiteenused, võimaldatakse neil andmetega tutvuda ainult ettenähtud veebiteenuste kaudu.
(5) Lõikes 3 nimetatud veebiteenused on notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile, kohtule ja pädevale asutusele tasuta.
Tutvumine toimikuga, mis ei ole veel digiteeritud
(1) Igaüks võib tellida registrikaardi, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avaliku toimiku dokumentide ärakirju ja väljatrükke. Seda ei registreerita infosüsteemis.
(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võib tellida ka registritoimiku või muu lõikes 1 nimetamata dokumendi ärakirja või väljatrüki. Väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajaduse korral tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Väljastamine registreeritakse infosüsteemis.
(3) Vastavalt tellija soovile antakse registrikaardi, hooneühistu liikmete nimekirja ja lõikes 2 nimetatud dokumendi ärakiri või väljatrükk talle kätte registriosakonnas või edastatakse posti, e-posti või faksi teel. Äri- ja avaliku toimiku dokumendi ärakiri või väljatrükk antakse kätte registriosakonnas.
(4) Veebilehe kaudu tutvuja saab registrikaardi või toimiku dokumendi ise välja trükkida.
(5) Kui tellimusest ei selgu tellija taotletav väljastamise viis, täpsustatakse see tellijaga. Kui ei ole võimalik väljastamise viisi täpsustada tellimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse tellimus selles esitatud sidevahendite andmete alusel registriosakonna valitud viisil, võimaluse korral eelistades tellimuse esitamise viisi.
(6) Kui registriosakonnast tuleneval põhjusel on ärakirja või väljatrüki väljastamine takistatud, võtab registriosakonna teenistuja ärakirja või väljatrüki tellinud isikult tema kontaktandmed ärakirja edastamiseks.
(7) Registrikaardist, hooneühistu liikmete nimekirjast, skaneeritud või elektrooniliselt esitatud dokumendist võib väljatrüki tellida registriosakonnast.
(8) Ärakirja ja väljatrüki tellimisele kohaldatakse § 64 lõikeid 1 ja 4−6.
(9) Ärakiri ja väljatrükk tehakse valguskoopiana valgele paberile.
(10) Väljatrüki puhul eeldatakse üksnes kehtivate andmetega väljatrüki tellimist, kui tellija ei ole avaldanud selget soovi saada nii kehtivate kui kehtetute andmetega väljatrükk.
(1) Registriosakond võib isiku soovil väljastada ärakirja ja väljatrüki kinnitatuna.
(2) Kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamine märgitakse infosüsteemi.
(3) Kinnitatud ärakirjale ja väljatrükile tehakse kinnitusmärge järgmiste andmetega
1) kinnitus ärakirja õigsuse kohta;
2) kinnitamise kuupäev;
3) registriosakonna või selle ametniku värvipitsati jäljend;
4) kinnitusmärke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi, välja arvatud nimelise pitsati kasutamise korral, ja allkiri.
(4) Ärakirja või väljatrüki elektroonilisel kinnitamisel ja edastamisel asendab lõike 3 punktides 2−4 nimetatud kinnitusmärke elemente registriosakonna digitaalne tempel või kinnitusmärke teinud teenistuja digitaalallkiri.
(5) Kinnitusmärge tehakse teksti lõppu. Kui ärakiri või väljatrükk koosneb mitmest lehest, tehakse kinnitusmärge igale lehele eraldi või köidetakse lehed nööri ja reljeefpitseriga kokku.
(6) Kinnitusmärke juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada.
(7) Tellija soovi kohaselt väljastatakse kinnitatud ärakiri registriosakonnas, notari kaudu, posti või e-posti teel.
(8)
Kinnitatud väljatrüki väljastamine notaribüroos
Avaldusele viitamine laevakinnistusregistriosa ärakirjas
(1) Igaüks võib tellida registriosakonnas kohapeal või posti, e-posti või faksi teel tõendi selle kohta, et teatud kannet registris ei ole või et teatud kannet ei ole muudetud.
(2) Tõendile märgitakse
1) asjaolu, mida tõendatakse;
2) tõendi väljastamise alusena viide äriseadustiku § 28 lõikele 4;
3) väljastamise kuupäev;
4) registriosakonna või tõendi väljastanud ametniku värvipitsati jäljend;
5) tõendi väljastanud ametniku nimi, välja arvatud nimelise pitsati kasutamisel, ja allkiri;
(3) Tõendi väljastamisel elektrooniliselt asendab lõike 2 punktides 3−5 nimetatud andmeid ametniku digitaalallkiri.
(4) Tellija soovi kohaselt antakse tõend talle kätte registriosakonnas kohapeal või edastatakse posti või e-posti teel.
(5) Käesoleva paragrahvi sätteid, välja arvatud lõike 2 punkti 2, kohaldatakse ka hooneühistu liikmete nimekirja kantud andmete suhtes.
Väljatrükid, ärakirjad ja tõendid väljastatakse tellijale viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Väljastamise tähtaega võib registriosakonna juhataja või kantseleijuhataja pikendada kuni 15 tööpäevani, teatades tellijale sellest viie tööpäeva jooksul.
Kui esmakandeavaldus jäeti rahuldamata või võeti enne kandemääruse tegemist tagasi, hoitakse kõiki selle dokumente ja võimaldatakse nendega tutvumist registritoimiku kohta sätestatud korras.
(1) Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri määruse ja kande suhtes on asjaosaliseks vastav ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus. Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur, on asjaosaliseks tema. Kui avaldajat esindas kandeavalduse esitamisel notar, on asjaosaliseks ka tema.
(2) Usulise ühenduse kohta käiva määruse ja kande suhtes on asjaosalisteks vastava avalduse esitanud usulise ühenduse juhatus või seda asendav organ ja usuline ühendus, kelle kohta kanne tehti.
(3) Kommertspandiregistri kande ja määruse, sealhulgas määruse, suhtes on asjaosaliseks nii pantija kui ka vastav pandipidaja, sõltumata sellest, kumb esitas avalduse. Kande suhtes on asjaosalisteks ka kõik pandipidajad, kelle kasuks on seatud sellest kandest järgmiste järjekohtadega kommertspandid.
Asjaosalised, kellele teatatakse laevakinnistusraamatu määrusest, kandest ja märkest
(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri kande ja määruse tegemisest teavitatakse asjaosalist viivitamata pärast kandemääruse või määruse digitaalallkirjastamist.
(2)
(1) Kande või märke tegemisest teatamiseks edastatakse asjaosalisele registrikaardi kehtivate kannetega kinnitamata väljatrükk, vajaduse korral ka kandemääruse ärakiri.
(2)
(3) Dokumendid edastatakse ja toimetatakse asjaosalisele kätte e-posti teel. Kui e-posti aadress ei ole teada või dokumendi kättetoimetamine e-posti teel ebaõnnestus, toimetatakse see asjaosalisele kätte registriosakonna juhataja määratud korras. Määruse edastamisele ja kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
(4) Määruse, kande või märke tegemisest teatatakse notarile e-notari vahendusel.
(5) Andmed määruse edastamise ja kättetoimetamise kohta märgitakse infosüsteemi.
(1) Enne §-s 78 nimetatud ärakirja või väljatrüki postitamist vastuvõtuajal registriosakonda ilmunud asjaosalisele või asjaosalise seadusjärgsele või kirjalikult volitatud esindajale võidakse allkirja vastu ärakirja või väljatrüki kohapeal kätteandmist võimaldada, kui see ei takista registriosakonna tööd.
(2) Dokumentide kätteandja on kohustatud kontrollima kättesaaja isikusamasust ning õigust olla asjaosaliseks või asjaosalise esindajaks. Volitatud esindaja volikiri lisatakse vastavasse toimikusse.
(3)
–
Äriregister koosneb ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest, äritoimikutest ja registritoimikutest.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register koosneb mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta avatud registrikaartidest, avalikest toimikutest ning registritoimikutest.
(1) Kommertspandiregister koosneb kommertspandiga koormatud ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.
(2) Kommertspandi kohta säilitatavad dokumendid lisatakse äriregistri toimikutesse.
(1) Paragrahvides 84–86 nimetatud registrikaardid koosnevad äriseadustiku § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi registrikannetena salvestatud andmetest.
(2) Äriseadustiku § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi hoitakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuses.
(3) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta avatud registrikaardid nummerdatakse. Ettevõtja ja filiaali registrikaartide numeratsioon hõlmab ka kommertspandiregistri registrikaarte.
Äriregistri registrikaardid avatakse füüsilisest isikust ettevõtjate, täisühingute, usaldusühingute, Euroopa majandushuviühingute, osaühingute, aktsiaseltside, Euroopa äriühingute, Euroopa ühistute, Euroopa territoriaalse koostöörühmituste ja tulundusühistute ning välismaa äriühingu filiaalide kohta.
Registrikaardile kantavad andmed jagunevad käesoleva määruse kohaselt alajaotustesse.
Igale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele annab infosüsteem esmakordsel registrisse kandmisel kordumatu registrikoodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kehtestatud korras.
Registrikood ei muutu
1)
2) äriühingu ümberkujundamisel;
3) ühinemises osaleval ühendaval ühingul või sihtasutusel;
4) eraldumises osaleval jaguneval ühingul või sihtasutusel;
5) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes äriseadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel omandab teise registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte koos ärinimega ning kantakse käesoleva määruse § 202 lõike 1 alusel samale registrikaardile.
Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Ärinimi ja aadress” kantakse
1) ettevõtja ärinimi;
2) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte või äriühingu asukohaks olev koha-aadress;
3) ettevõtja või filiaali menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;
4) hooneühistu puhul hooneühistule kuuluva kinnisasja registriosa number ja kinnisasja aadress;
5) käesoleva lõike punktide 1−4 muutmine.
(1) Välismaa äriühingu filiaali puhul on äriregistri registrikaardi alajaotuses „Ärinimi ja aadress” esimesel kohal alapealkirjaga „Välismaa äriühing” välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik, omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse
(2) Lõikes 1 nimetatud registrikaardi teisel kohal alapealkirjaga „Eesti filiaal” on filiaali ärinimi, asukoht koos koha-aadressiga.
Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kapital” kantakse
1) osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu aktsiakapitali suurus eurodes, aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu puhul nimiväärtuseta aktsiate arv ja osaühingu puhul märge sissemakseta asutamise kohta;
2) seaduses sätestatu kohaselt tulundusühistu osakapitali suurus;
3) osade või aktsiate registreeritus Eesti väärtpaberite keskregistris;
4) osa- või aktsiakapitali suuruse üheaegsel vähendamisel ja suurendamisel sellekohane märkus koos viitega selle aluseks olevale otsusele;
5) osa- ja aktsiakapitali tingimuslik suurendamine koos viitega selle aluseks olevale otsusele;
6) käesoleva lõike punktide 1−5 muutmine.
Välismaa äriühingu filiaali puhul kantakse äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kapital” välismaa osaühingu, aktsiaseltsi või muu neile sarnase äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus asukohamaa valuutas ning selle muutmine.
(1) Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse
1) füüsilisest isikust ettevõtja isikuandmed;
2) täisühingu täisosaniku andmed;
3) usaldusühingu täisosaniku ja esindama volitatud usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus eurodes;
4) täisühingut esindama volitatud osanike isikuandmed;
5) äriühingu juhatuse liikme või Euroopa äriühingu haldusnõukogu liikme isikuandmed;
6) Euroopa majandushuviühingu liikmete ja juhatuse liikmete isikuandmed;
7) Euroopa territoriaalse koostöörühmituse liikmete isikuandmed;
8) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;
9) äriühingu lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas ka siis, kui likvideerijaks on täisosanik, esindama volitatud usaldusosanik, esindama volitatud isik, juhatuse või Euroopa äriühingu puhul ka haldusnõukogu liige;
10) krediidiasutuse moratooriumi korral moratooriumihalduri isikuandmed;
11) kindlustusandja erirežiimi korral erirežiimihalduri isikuandmed;
12) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgse esindaja isikuandmed, samuti esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg ning filiaali juhataja isikuandmed;
13) punktides 1−6, 8, 9 ja 11 nimetatud isikute ning filiaali juhataja ühise esindusõiguse reeglid;
14) käesoleva lõike punktide 1−13 muutmine.
(2) Äriregistri registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja, seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.
(1) Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Prokurist” kantakse
1) prokuristi isikuandmed;
2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reeglid selle kohta, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos juhatuse liikmega, haldusnõukogu liikme või filiaali juhatajaga, selle puudumise korral kehtib iga prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita;
3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata, selle õiguse puudumist kandes ei märgita;
4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.
(2) Äriregistri registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumise korral olema lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.
Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse
1) ettevõtja õiguslik vorm: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, Euroopa äriühing (Societas Europaea), Euroopa majandushuviühing, Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea), Euroopa territoriaalne koostöörühmitus, tulundusühistu;
2) aktsiaseltsi alaliik: krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisfond;
3) tulundusühistu alaliik: hooneühistu, hoiu-laenuühistu, piiratud vastutusega, liikmete lisavastutusega või liikmete isikliku vastutusega;
4) tulundusühistu eesmärk ning kui ühistu põhikiri näeb ette liikmete lisavastutuse või isikliku vastutuse, siis ka ühistu liikmete isikuandmed;
4<sup>1</sup>) esindusõiguseta usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus eurodes;
5) ühingu põhikirja kinnitamise aeg;
6) majandusaasta algus ja lõpp;
7) Euroopa majandushuviühingu tegutsemistähtaeg, kui ühing on tähtajaline;
8) andmed füüsilisest isikust ettevõtja ajutise ja hooajalise tegevuse ning tegevuse peatamine kohta;
9) äriühingu lõpetamise kuupäev ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
10) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
11) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
12) pankrotimenetluse lõppemise kuupäev ning lahendi teinud kohus;
13) viide Eesti Panga presidendi määrusele krediidiasutuse moratooriumi kehtestamise kohta ning selle jõustumise ajale;
14) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
15) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;
16) kui seadus näeb ette, siis märge selle kohta, et tulundusühistu liikmete vastutust on vähendatud või see on välistatud;
17) äriseadustiku § 520 lõikes 52 nimetatud märge;
18) käesoleva lõike punktide 1−17 muutmine.
Välismaa äriühingu filiaali puhul on äriregistri registrikaardi alajaotuses „Õiguslik seisund” järgmised erisused
1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eesti äriühingule on see äriühing õiguslikult kõige sarnasem;
2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;
3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;
4) ühingu põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muudatuse tegemise aeg ja muudatuste kirjeldus kantakse registrikaardile vaid siis, kui selline kanne tehakse äriühingu asukohamaa registrisse;
5) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama;
6) välismaa äriühingu majandusaasta algus ja lõpp.
Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse
1) likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
2) viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;
3) viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris ja viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;
4) viide aktsiaseltsi esmaselt taotletud ärinimele, kui see erineb esmakande tulemusena äriregistrisse kantud ärinimest;
5) märkus selle kohta, et Euroopa majandushuviühingu liige on vabastatud nõukogu määruse 1985/2137/EMÜ Euroopa majandushuviühingu kohta artikli 26 lõike 2 järgi vastutusest ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema ühingusse astumist;
6) ümberregistreeritud füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev;
7) muud märkused.
Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” kantakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.
(1) Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” kantakse
1) ühingu nimi;
2) ühingu asukohaks olev koha-aadress;
3) mittetulundusühingu menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;
4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.
(2) Korteriühistute puhul kantakse mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele ka nende korteriomandite kinnistute numbrid, mille majandamiseks on korteriühistu loodud. Vallasasjana erastatud elamu mõtteliste osade majandamiseks asutatud korteriühistu puhul kantakse korteriühistu registrikaardile elamu aadress ja katastriüksuse tunnus.
(1) Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse
1) juhatuse liikme isikuandmed;
2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;
3) ühingu lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas juhul, kui likvideerijad on juhatuse liikmed;
4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid;
5) asjaolu, et juhatus võib mittetulundusühingute seaduse § 27 lõike 4 kohaselt ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ja koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;
6) likvideerija eraldi esindusõiguse reeglid;
7) käesoleva lõike punktide 1−6 muutmine.
(2) Mittetulundusühingu kehtival registrikaardi väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.
Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse
1) õiguslik vorm;
2) mittetulundusühingu alaliik, sealhulgas eriseaduse alusel tegutseva ühingu liik;
3) põhikirja kinnitamise aeg;
4) usulise ühenduse esmamainimise või asutamise aeg;
5) majandusaasta algus ja lõpp;
6) ühingu tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;
7) ühingu lõpetamise kuupäev ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
8) ühingu lõpetamist tühistav ühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
9) ühingu ühinemine ja jagunemine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
10) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
11) ühingu registrist kustutamine ning selle alus;
12) käesoleva lõike punktide 1−11 muutmine.
Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse
1) likvideeritud ühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
2) viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
3) viide ühingu registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;
4) viide ühingu ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erines mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;
5) muud märkused.
Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.
Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” kantakse
1) sihtasutuse nimi;
2) sihtasutuse asukohaks olev koha-aadress;
3) sihtasutuse menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;
4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.
Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Eesmärk” kantakse sihtasutuse eesmärk ning selle muutmine.
(1) Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse
1) juhatuse liikme isikuandmed;
2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;
3) lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas juhul, kui likvideerijad on juhatuse liikmed;
4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid;
5) likvideerijate eraldi esindusõiguse reeglid;
6) käesoleva lõike punktide 1−5 muutmine.
(2) Sihtasutuse registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.
Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse
1) õiguslik vorm;
2) asutamisotsuse tegemise aeg;
3) põhikirja kinnitamise aeg;
4) majandusaasta algus ja lõpp;
5) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
6) lõpetamise kuupäev ning alus ja muud võimalikud asjaolud;
7) lõpetamist tühistav sihtasutuse tegevuse jätkamise kuupäev, alus ning muud võimalikud asjaolud;
8) ühinemine ja jagunemine, selle alus ning muud võimalikud asjaolud;
9) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
10) registrist kustutamine ning selle alus;
11) käesoleva lõike punktide 1−10 muutmine.
Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse
1) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
2) viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
3) viide registreeritusele ja registreerimisnumbrile ettevõtteregistris;
4) viide sihtasutuse ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;
5) muud märkused.
Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.
Andmed kommertspantide kohta on registrikaardil rühmitatud pantide kaupa, ühe pandi lõikes alajaotuste kaupa.
Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Järjekoht” kantakse
1) kommertspandi järjekoht sõnaga;
2) käesoleva lõike punkti 1 muutmine.
Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Pandisumma” kantakse
1) kommertspandi rahaline suurus eurodes;
2) käesoleva lõike punkti 1 muutmine.
Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Pandipidaja” kantakse
1) pandipidaja isikuandmed;
2) kui ühe pandi kohta on mitu pandipidajat, siis pandisumma murdosaline jaotus nende vahel;
3) käesoleva lõike punktide 1−2 muutmine.
Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Kustutamine” kantakse kommertspandi kustutamine, millele lisatakse selle pandi number, mida see muudatus puudutab.
Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse märge selle kohta, et registripidaja on avastanud pärast kandele allakirjutamist kande avaldusele mittevastavuse ning on sellest puudutatud isikutele teatanud ja muud märkused.
Kommertspandi registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.
–
(1) Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaaniga määratakse kindlaks registriasjade kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule määratakse registriosakonna teenistujate tööjaotusplaaniga kindlaks
1) kande aluseks mitteolevate, kuid sisulist läbivaatamist vajavate dokumentide (näiteks majandusaasta aruanne, nõukogu liikmete nimekiri) kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid;
2) paragrahvi 166 lõikes 1 nimetatud sunni- ja karistustoimingute menetlejate vahel jaotamise reeglid;
3) teenistujate üksteise asendamise reeglid;
4) kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötavate teenistujate võimalikult ühtlase töökoormuse tagamiseks.
(3) Lõikes 1 nimetatud tööjaotusplaan saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.
Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaan peab tagama, et kohtunikuabid ja registrisekretärid saaksid menetleda kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane.
(1) Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, peab registriosakonna juhataja sellele menetlejale jaotatud registriasjad, mille menetlemist ei ole veel alustatud, teistele menetlejatele võrdselt ümber jaotama.
(2) Pooleliolevaid registriasju, mille puhul menetleja eemalviibimine tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, menetleb § 161 lõike 2 punkti 3 alusel määratud asendaja.
(1) Automatiseeritult jaotatakse menetlejate vahel järgmised registriasjad
1) kandeavaldused;
2) avaldused;
3) majandusaasta aruanded;
4) järelevalvemenetlused.
(2) Registriasju jaotatakse menetlejate vahel automatiseeritult tingimusel, et
1) jaotamine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole prognoositav;
2) paragrahvis 162 nimetatud tingimused on täidetud.
(3) Infosüsteemis jaotatud registriasjad saab ümber jaotada registriosakonna juhataja korraldusega vastavalt tööjaotusplaanis sätestatule.
(1) Menetleja taandamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 595 lõikes 4 sätestatut.
(2) Menetleja taandamise korral läheb registriasi registriosakonna teenistujate tööjaotusplaanis ettenähtud asendusreeglite kohaselt järgmisele menetlejale. Muudatus tehakse § 164 lõikes 2 sätestatud korras. Menetleja taandamisega seotud dokumendid lisatakse registritoimikusse.
(1) Registriosakonna teenistuja on kohustatud teatama registriosakonna juhatajale või vahetult selle registriasja menetlejale asjaoludest, mis võivad olla aluseks
1) rahatrahvi määramisele;
2) ametiülesande korras kande tegemisele;
3) registripidaja poolt sundlõpetamise otsustamisele või registrist kustutamisele;
4) tsiviilkohtumenetluse korras sundlõpetamise algatamisele.
(1<sup>1</sup>) Registriosakonna teenistuja võib lõikes 1 nimetatud asjaoludest teadasaamisel alustada oma pädevuse piires menetlust iseseisvalt.
(2) Kui registriosakonna juhatajale on saanud teatavaks asjaolusid, mis võivad olla lõikes 1 nimetatud toimingute aluseks, siis peab ta tagama, et alustataks menetlust.
(1) Registriasjade numeratsioon hõlmab kõiki registriosakonnas koostatud määruseid ja kirju.
(2)
(1) Infosüsteem annab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele esimese määruse tegemisel registriasja numbri.
(2)
Järgnevate kandemääruste tegemisel lisatakse registriasja numbrile kaldkriipsuga eraldatult hilisemate kandemääruste järjekorranumber.
Kui kanne tehakse ilma kandemääruseta, tekib ja täieneb registriasja number nii, nagu oleks tehtud määrus.
Kohtumääruse tegemisel ja kirja väljasaatmisel lisatakse registriasja numbri lõppu vastavalt tähis „M1” või „K1”, järgmiste määruste ja kirjade puhul „M2” või „K2”, „M3” ja „K3” kasvavas järjestuses.
Ettevõtja ja filiaali registriasja numbri ette lisatakse täht „Ä”, mittetulundusühingu puhul täht „M”, sihtasutuse puhul täht „S”, kommertspandi puhul täht „K”.
(1) Enne ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu ärinime või nime piisavat eristatavust teistest ärinimedest või nimedest ning ärinime vastavust äriseadustiku § 12 lõikele 3.
(2) Enne talunime sisaldava füüsilisest isikust ettevõtja ärinime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu kinnistusraamatu infosüsteemist, kas seda nime kandev kinnistu või katastriüksus on olemas ja kas avaldaja võib seda nime talu pidamiseks kasutada. Päringu tegemisel tuleb märkida avalduses esitatud ettevõtte aadress.
(3) Enne ärinime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu ärinime piisavat eristatust Patendiameti andmebaasi kantud kaubamärkidest ja Euroopa kaubamärkidest.
(4) Nimepäringust peab lisaks järelepäritavale ärinimele või nimele ilmnema
1) nimepäringu teinud teenistuja nimi;
2) nimepäringu objekti õiguslik vorm;
3) asjaolu, kas nimepäringu objekt on või ei ole registrisse kantud;
4) nimepäringu esitamise aeg.
Laeva nime kontrollimine
Kui kande või märke muutmine või kustutamine kahjustaks kommertspandiregistrisse kantud isiku õigust, peab registriasja menetleja enne kande või kandemääruse tegemist kontrollima, et oleks esitatud puudutatud isiku vormikohane nõusolek kande või märke muutmiseks või kustutamiseks.
(1) Äriühingute ühinemise ja jagunemise otsustamisel peab menetleja juhul, kui enam kui ühe ühinemises või jagunemises osaleva ühingu varale on seatud kommertspant, kontrollima pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe olemasolu pandikannete järjestamise kohta.
(2) Ettevõtja äriregistrist kustutamise otsustamisel peab menetleja kontrollima, et ettevõtja kohta seatud kommertspandid oleksid kustutatud.
Infosüsteem kontrollib automatiseeritult, kas ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik on registrisse kantud juriidilise isiku juhtorgani liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina.
Laevakinnistusraamatu määruse suhtes asjaosaliste määramine
Kui registripidajal on ligipääs kinnistusraamatu ja vallasvararegistrite andmetele, kontrollib menetleja osa- või aktsiakapitali mitterahalise sissemakse puhul sissemakse eseme omandiõigust ja korteriühistu registrisse kandmisel korteri- või vallasomandi kuuluvust elektrooniliselt vastavast andmekogust.
Avalduse esitamine ja pabertoimiku digiteerimine
Toimingud laevakinnistusregistriosaga
Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse, mida menetleb konstitutiivset kannet tegev registripidaja.
Ühinemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid
(1) Esmalt tehakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile deklaratiivne ühinemiskanne.
(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse
1) millised ühingud või sihtasutused ühinemises osalevad ning nimetatakse nende ärinimi või nimi, asukoht, aadress ja registrikoodid;
2) kuidas ühingud või sihtasutused ühinemisest osa võtavad (ühendatavana, ühendavana või ühinevana ja ühinemise käigus asutatavana);
3) asjaolu, et ühinemine loetakse toimunuks alles ühendava ühingu või sihtasutuse või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile ühinemiskande tegemisega;
4) viide ühinemislepingule ja -otsusele.
(3) Piiriülese ühinemise puhul märgitakse kandes lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele ka see, millise liikmesriigi õiguse kohaselt ühinemine toimunuks loetakse.
(4) Lõike 2 punktis 1 ettenähtud kandeosas ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kanne tehakse.
(1) Pärast deklaratiivse ühinemiskande tegemist väljastatakse piiriüleses ühinemises osalevale ühendatavale äriühingule äriseadustiku § 4339 lõikes 2 nimetatud tõend (lisa 5).
(2) Tõend väljastatakse ühes eksemplaris. Selle väljastamine märgitakse infosüsteemi.
(1) Pärast §-s 184 nimetatud deklaratiivse ühinemiskande tegemist tehakse konstitutiivne ühinemiskanne ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile.
(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse
1) ühinemise käigus kustutatavate ühingute või sihtasutuste ärinimi või nimi, asukoht, aadress, registrikood;
2) viide ühinemise aluseks olevale ühinemislepingule ja -otsusele.
(3) Kui tegemist on ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutusega, peab kanne lisaks lõikes 2 nimetatule sisaldama ka muid asutamiseks vajalikke andmeid.
(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetena ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kanne tehakse.
(1) Kui osaühing või aktsiaselts ühineb füüsilise isiku varaga, tehakse ühinemise kanne ehk konstitutiivne kanne üksnes ühendatava ühingu registrikaardile.
(2) Kui tegemist on mitme ühendatava äriühinguga, loetakse ühinemine toimunuks alates ühinemise kande tegemisest viimase ühendatava ühingu registrikaardile. Sellisel juhul tuleb kõikides kannetes, mis eelnevad ühinemise jõustumisele, märkida, millise ühendatava ühingu registrikaardile kande tegemisega ühinemine jõustub.
(3) Ühendatava ühingu registrikaardile tehtud kandes märgitakse ka ühendava füüsilise isiku nimi ja isikukood. Kui osa või aktsia kuulub abikaasade ühisvara hulka, märgitakse kandesse mõlema abikaasa nimi ja isikukood. Isikukoodi puudumisel märgitakse kandes sünniaeg.
(4) Pärast ühinemise kandmist viimase ühendatava ühingu registrikaardile tehakse teiste ühendatavate ühingute registrikaartidele kanne viimase ühendatava ühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kohta.
(1) Piiriülese ühinemise puhul saadetakse teade ühinemiskande tegemisest viivitamata selle liikmesriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse kontaktaadressile, mille õigusele ühendatav ühing allub. Teade koostatakse eesti ja inglise keeles ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid
1) teate väljastanud kohus;
2) ühendava äriühingu nimi, registrikood ning ühinemiskande tegemise kuupäev;
3) teate väljastamise päev, kuu ja aasta;
4) teate koostanud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi, ametikoht ja allkiri.
(2) Teate edastamisel elektrooniliselt kinnitatakse teade digitaalallkirjaga. Teate edastamine märgitakse infosüsteemi.
(1) Pärast §-s 186 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemist märgitakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile viivitamata konstitutiivse ühinemiskande tegemise aeg ning tehakse kustutamiskanne.
(2) Lõikes 1 nimetatud kustutamiskandes ei märgita dokumentide hoidja andmeid.
(1) Samal ajal §-s 186 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisega kantakse ühinemise käigus kustutatava ühingu kommertspandid üle ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.
(2) Samal ajal §-s 188 nimetatud kustutamiskande tegemisega suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart, märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingule.
(1) Kui ühendatava ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid on paberil, digiteeritakse need viivitamata.
(2) Kui tegemist on piiriülese ühinemisega, saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid elektrooniliselt koos saatekirjaga teise liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele.
Jagunemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse, mida menetleb konstitutiivset kannet tegev registripidaja.
Jagunemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid
(1) Esmalt tehakse jagunemise käigus omandava või asutatava ühingu või sihtasutuse kaardile deklaratiivne jagunemiskanne.
(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse
1) millised ühingud või sihtasutused jagunemises osalevad ning nimetatakse nende ärinimi või nimi, asukoht, aadress, registrikood ning nende seisund jagunemises: jagunev, omandav, jagunemise käigus asutatav;
2) kas tegemist on jaotumise või eraldumisega;
3) asjaolu, et jagunemine loetakse toimunuks alles jaguneva ühingu või sihtasutuse kaardile jagunemiskande tegemisega;
4) jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse korral ka muud asutamiseks ettenähtud andmed;
5) viide jagunemislepingule, -otsusele või -kavale.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kandeosas ei pea märkima selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.
(1) Pärast §-s 193 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemist tehakse konstitutiivne jagunemiskanne jaguneva ühingu või sihtasutuse registrikaardile.
(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse
1) asjaolu, et jagunev ühing või sihtasutus annab jaotumise käigus oma vara või eraldumise käigus osa oma varast üle omandavale ühingule või sihtasutusele;
2) omandavate ühingute või sihtasutuste ärinimi või nimi, asukoht, aadress ja registrikood;
3) viide jagunemislepingule, -otsusele või -kavale.
(3) Jagunemise korral lisatakse lõikes 2 nimetatud andmetele, et ühing või sihtasutus on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja kohta kannet ei tehta.
Pärast §-s 194 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg viivitamata informatiivse kandena omandava ühingu või sihtasutuse registrikaardi eelviimasesse veergu.
(1) Jagunemise korral kantakse pärast §-s 194 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist kustutatud äriühingute kommertspandid üle omandava või jagunemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.
(2) Pärast lõikes 1 nimetatud kommertspandiregistri registrikannete tegemist suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart. Märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta omandavale või jagunemise käigus asutatud äriühingule.
Toimikudokumentide digiteerimine
(1) Kui täisühingu registrikaardile kantakse usaldusosanik, loetakse ühing ümberkujundatuks usaldusühinguks.
(2) Kui usaldusühingu registrikaardilt kustutatakse kõik usaldusosanikud ning alles jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse ühing ümberkujundatuks täisühinguks.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel on registripidaja õigustatud muutma ilma sellekohase avalduseta registrikaardile kantud õiguslikku vormi, ärinime ühinguliiku näitavat täiendit või lühendit.
Asendusregistriosa avamine
(1) Kui kanne või märge kaotab hilisema kande tõttu tähenduse, märgitakse tähenduse kaotanud varasem kanne või märge kehtetuks.
(2)
Kui hilisemal kandel või selle osal ei ole iseseisvat tähendust ning selle sisuks on üksnes varasema kande või märke kehtetuks tunnistamine, märgitakse kehtetuks ka hilisem kanne või selle osa ise.
(1) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omandaja soovib end äriseadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel kanda äriregistrisse ärinime all, mis sisaldab senise ettevõtja ärinime ning see toimub ühel ajal senise füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisega, ei avata uut registrikaarti, vaid kanded tehakse senise ettevõtja registrikaardile.
(2) Registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” märgitakse ärinime edasikasutamise õiguslik alus.
(3) Lõiget 1 ei kohaldata, kui senise ettevõtja registrikaart on juba suletud. Lõikes 2 nimetatud märkus tehakse sel juhul uuele registrikaardile.
(1) Eesmise järjekohaga kommertspandi kustutamisel, kui pandipidajate kokkuleppel ei ole teisiti otsustatud ja avaldatud, teeb registriasja menetleja ilma avalduseta kande, milles vähendab järgmiste pantide järjekohti ühe arvu võrra.
(2) Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui korraga registriosakonnas menetluses olnud mitmest kommertspandi registrisse kandmise avaldusest on rahuldatud tagumise järjekohaga avaldus ning eesmise järjekohaga kandeavaldusele on järjekoht reserveeritud, kuid jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande tegemist tagasi.
(1) Kui ettevõtja, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja filiaali asukoha või aadressiandmed muutuvad ettevõtjast, sihtasutusest, mittetulundusühingust ja filiaalist sõltumata (näiteks muutub kohanimi või kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad), tehakse vastav parandus registrikaardile äriseadustiku § 5111 alusel automatiseeritult.
(2) Parandusest teatamiseks loetakse registriandmete kättesaadavaks tegemine Internetis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel rubriigis „Lihtpäring ja menetlusteave”.
(1) Tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluse käigus tehtud kohtulahendi alusel teeb kohtunikuabi või registrisekretär kande või märke ilma kandemäärust eraldi tegemata.
(2) Kui kohtulahendis ei sisaldu kande või märke konkreetset teksti, sõnastab selle kohtunikuabi või registrisekretär.
(3) Kui kohtulahend muudab kande või märke kehtetuks, märgitakse kanne või märge kehtetuks.
(4) Kohtulahendi alusel tehtavas kandes või märkes tuleb näidata lahendi teinud kohtu nimi, lahendi tegemise aeg ning kohtuasja number.
(5) Kohtulahendi muutmise või tühistamise kohta tehakse märge samasse kohta, kus asub selle alusel tehtud kanne või märge.
Kui kohtulahend on jõustunud või kuulub kohe täitmisele, tehakse selle alusel viivitamata kanne või märge, kommertspandiregistri puhul juhinduvalt seadusega sätestatud järjekorrast.
(1) Korteriühistu registrikaardile kantakse nende korteriomandite kinnistute numbrid, mille majandamiseks on korteriühistu loodud. Vallasasjana erastatud elamu mõtteliste osade majandamiseks asutatud korteriühistu puhul kantakse korteriühistu registrikaardile elamu aadress ja katastriüksuse tunnus.
(2) Kinnistusraamatu ja korteriühistute andmete ühendamiseks teavitab registripidaja korteriühistut kande tegemise kavatsusest. Teates peab sisalduma kande sisu ja ettekirjutus teatada registripidajale õiged andmed juhul, kui teates esitatud andmed ei ole õiged.
(3) Registripidaja teeb kande, kui korteriühistu ei ole kaks nädalat pärast teate teatavaks tegemist esitanud põhjendatud vastuväidet.
(4) Kui registripidajal puuduvad andmed kande tegemiseks, teeb registripidaja korteriühistule ettekirjutuse andmete esitamiseks.
(1) Kandemääruse täitmine hõlmab
1) kande digitaalallkirjastamist;
2) asjaosalistele kande tegemisest teatamist;
3) infosüsteemi vajalike sissekannete tegemist;
4) muid seadusest või käesolevast määrusest tulenevaid toiminguid.
(2) Registriasja menetleja tagab, et kandemääruse täitmises osalevad teenistujad teeksid nende ülesandeks olevad toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.
(1) Kande otsustamiseks pädeva isikuna võib kande digitaalallkirjastada kohtunikuabi, kes on selle registriasja menetlejaks.
(2) Registrisekretär võib registrikande digitaalallkirjastada, kui ta oli registriasja menetlejaks.
(3) Registrikandel on kolmandate isikute suhtes äriseadustiku § 34 lõigetes 2 ja 3 ning mittetulundusühingute seaduse § 80 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud avalik usaldatavus hetkest, mil Registrite ja Infosüsteemide Keskus on Internetis oma kodulehel rubriigis „Menetlusteave” teinud kättesaadavaks andmed avalduse esitamise aja ning kande liigi ja kande tegemise aja kohta.
(4) Arvutivõrgu kaudu registrikaardi andmete vaatamisel, väljatrükil ning kohtumääruse avalikul kättetoimetamisel või registripidaja poolt teate avaldamisel väljaandes „Ametlikud Teadaanded” ei näidata registrikande kinnitanud või kohtumääruse teinud isikute andmeid.
–
(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid vaatab registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani kohaselt läbi kohtunikuabi või registrisekretär.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide läbivaatamisel peab läbivaataja kontrollima, et
1) aruande esitamistähtajast on kinni peetud;
2) aruande allakirjutamise nõuetest on kinni peetud;
3) aruandes on kajastatud ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse ärinimi või nimi, registrikood ja asukoht;
4) majandusaasta aruanne koosneb seadusega nõutud osadest;
5) osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei ole langenud alla seadusega lubatud alampiiri. Kui tegemist on äriseadustiku § 1401 kohaselt asutatud osaühinguga, võib osaühingu netovara olla null või suurem kui null, kuid jääda alla seadusega lubatud alampiiri juhul, kui osanik ei ole sissemakseid täielikult tasunud ning osaühingu põhikirjas sätestatud sissemakse tasumise tähtpäev või sündmus ei ole saabunud või kui osaühing on teeninud kasumit;
6) raamatupidamise aastaaruandes ei ole nullväärtusega kirjeid, välja arvatud juhul, kui eelneval majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev summa;
7) majandusaasta aruandega on esitatud andmed äriühingu müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt, kui raamatupidamise aastaaruandest selgub, et müügitulu on olemas;
8) majandusaasta aruandega on esitatud mittetulundusühingu ja sihtasutuse aruandeaasta põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt, kui selle esitamine on vastavalt mittetulundusühingu alaliigile kohustuslik;
9) vandeaudiitori aruanne on registriosakonnale esitatud ja vandeaudiitori aruande avaldanud vandeaudiitoril oli audiitortegevuse seaduse § 28 lõike 1 kohaselt antud vandeaudiitori kutse, kui registriosakonnale esitatud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus on ette nähtud;
10) kui registriosakonnale on esitatud muudetud või parandatud aruanne, siis on ka vandeaudiitori aruanne tehtud muudetud või parandatud aruande kohta;
11) aruande andmed vastavad registriandmetele. Kui aruandes märgitud sidevahendite andmed ei lange kokku registriosakonnale varem esitatud sidevahendite andmetega või kui vandeaudiitori aruande avaldanud vandeaudiitori andmed ei lange kokku varem teatatud vandeaudiitori andmetega, loetakse seda sidevahendite või vandeaudiitori andmete muutmisest teatamiseks.
(3) Aruandluskeskkonnas koostatud ja aruandluskeskkonnas seaduse nõuete kohaselt digitaalallkirjastatud majandusaasta aruandes kontrollib läbivaataja lõike 2 punktis 5 nimetatud asjaolu.
(4) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid vaadatakse läbi viie kuu jooksul nende esitamisest.
(1) Kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina äriseadustiku §-s 71 sätestatud rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Samuti toimetatakse aruande- ja registriandmete lahknevuse korral, vajaduse korral kohaldatakse äriseadustiku §-s 61 sätestatut.
(2) Majandusaasta aruannete läbivaatamiseks pädev kohtunikuabi või registrisekretär teeb ettevõtjale registrist kustutamise hoiatuse, kui ettevõtja ei ole registriosakonnale kuue kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet. Kui ettevõtja ei ole hoiatuses sätestatud tähtaja jooksul nõutavat majandusaasta aruannet esitanud, kohaldatakse äriseadustiku §-des 60 ja 71 ettenähtud abinõusid.
(3) Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu on varatu või kui tema netovara on langenud alla seadusega lubatud alampiiri, rakendatakse asjakohaseid sunnivahendeid, mida seadus võimaldab.
(1) Ettevõtja ja filiaali äritoimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas
1) avaldus, samuti avalduse muutmise või tagasivõtmise avaldus ning kommertspandiregistri avaldusele lisatud pantija või pandipidaja nõusolek kande tegemiseks;
2) avaldusele lisatud koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, mis on avalduse aluseks;
3) asutamisleping või asutamisotsus, samuti selle muutmise kokkulepe või otsus;
4) põhikiri;
5) juhatuse liikmete, nõukogu liikmete, vandeaudiitori ja revidentide ning pankrotitoimkonna liikmete andmed ja nende nõusolek;
6)
7) panga teatis osa- või aktsiakapitali sissemakse kohta;
8) mitterahalise sissemakse tegemisel sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid;
9) vandeaudiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
10) avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
11) kommertspandileping ning selle muutmise kokkulepped;
12) muud seaduse alusel esitatud dokumendid;
13) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriseadustiku § 32 alusel.
(2) Majandusaasta aruanne on avalik dokument, mida ei lisata äritoimikusse ja millega saab tutvuda äriregistri teabesüsteemi vahendusel.
(1) Mittetulundusühingu avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas
1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
2) asutamisleping, samuti selle muutmise kokkulepe;
3) põhikiri;
4) andmed juhatuse ja pankrotitoimkonna liikmete kohta ja nende nõusolek;
5) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
6) registriosakonna nõudmisel esitatud andmed mittetulundusühingu liikmeskonna kohta;
7) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriseadustiku § 32 alusel.
(2) Majandusaasta aruanne on avalik dokument, mida ei lisata avalikku toimikusse ja millega saab tutvuda äriregistri teabesüsteemi vahendusel.
(1) Sihtasutuse avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas
1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
2) asutamisotsus, samuti selle muutmise otsus, asutamisotsust asendav notariaalselt tõestatud testament;
3) põhikiri;
4) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
5) sihtasutusele üleantud kinnisasja või registrisse kantava vallasasja puhul väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist;
6) juhatuse, nõukogu ja pankrotitoimkonna liikmete ja vandeaudiitori andmed ja nende nõusolek;
7) notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;
8) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
9) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriseadustiku § 32 alusel.
(2) Majandusaasta aruanne on avalik dokument, mida ei lisata avalikku toimikusse ja millega saab tutvuda äriregistri teabesüsteemi vahendusel.
(1) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu ja sihtasutuse registritoimikusse lisatakse dokumendid, mis ei kuulu äri- või avalikus toimikus säilitamisele, sealhulgas
1) tõend riigilõivu tasumise kohta;
2) kirjavahetus, sealhulgas ümbrik juhul, kui ainult sellel on vajalikku teavet aadressi või postitamiskuupäeva kohta;
3) seadusega ettenähtud aadressiandmed;
4) kandemäärused ja registripidaja poolt omal algatusel tehtud kohtumäärused;
5) väljastusteade.
(2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud paberväljastusteadet toimikusse ei lisata. Paberväljastusteade digiteeritakse ning hävitatakse ühe kuu möödudes digiteerimisest.
Laevatoimik
–
Kui üks ja sama registriosakonnas säilitatav dokument puudutab mitut ettevõtjat, filiaali, mittetulundusühingut või sihtasutust, seostatakse elektrooniline või digiteeritud dokument kõiki ühinguid või sihtasutusi puudutavate menetlustega.
(1) Elektrooniliselt esitatud dokumendid salvestatakse elektroonilisse toimikusse. Elektroonilise dokumendi juurde märgitakse dokumendi liik ja selle kehtetuse korral vastavasisuline märge.
(2) Kui kõik dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis pabertoimikut eraldi ei peeta.
(3)
Kui esmakandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande või kandemääruse tegemist tagasi, säilitatakse kõiki selle ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumente tema kohta avatud registritoimikus.
–
(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri keskandmebaas Registrite ja Infosüsteemide Keskuses moodustab ühtse infosüsteemi.
(2) Kohtu registriosakonna keskandmebaasi haldamist Registrite ja Infosüsteemide Keskuses reguleeritakse äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 4 alusel antud määrusega.
(1) Infosüsteemi halduri, spetsiaaltarkvara tugiisiku, keskserveri andmehalduri ja hooldaja ülesandeid täidab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, tagades muu hulgas infosüsteemi kasutajate andmete lisamise, muutmise ja tühistamise ning infosüsteemi uuenduste tegemise.
(2) Üldise kasutajatoe, keskserverite varukoopiate tegemise ning registriosakondade ja keskandmebaasi vahelise digitaalse andmeside tagab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
Infosüsteemi kasutamisele kohaldatakse Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise ja juhtimise korda (edaspidi IT-juhtimise kord).
(1) Infosüsteemi kasutaja on kohtunik, kohtunikuabi, registriosakonna või Justiitsministeeriumi teenistuja, kes kasutab infosüsteemi oma seadusest tulenevate ülesannete või tööülesannete täitmiseks.
(2) Registrite ja Infosüsteemide Keskus annab infosüsteemi kasutajale tema vahetu juhi taotlusel IT-abi kaudu sellised infosüsteemi kasutajaõigused, mida kasutaja vajab oma seadusest tulenevate ülesannete või tööülesannete täitmiseks. Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib toimingu teha ka registriosakonna juhataja.
(3) Infosüsteemi sisenetakse teenistuja isikutunnistuse abil.
(4) Registrite ja Infosüsteemide Keskus muudab infosüsteemi kasutaja kasutajaõigused kasutaja vahetu juhi taotlusel.
(5) Infosüsteemi kasutaja töölt lahkumisel taotleb registriosakonna juhataja viivitamata Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt IT-abi kaudu lahkuva kasutaja kasutajaõiguste lõpetamist. Tehniliste võimaluste olemasolu korral teeb registriosakonna juhataja toimingu viivitamata ise.
Infosüsteemi kasutaja on kohustatud
1) tagama oma pädevuse raames andmete täieliku ja õige kasutamise, töötlemise, väljastamise ja edastamise;
2) vältima pädevusevälist andmete infosüsteemi sisestamist ning arvutisse sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning pädevusevälist muutmist ja kustutamist;
3) teavitama registriosakonna juhatajat andmesisestuse vigadest;
4) täitma IT-juhtimise korda.
Infosüsteemi salvestatud andmeid, registriosakonnas paigaldatud riist- ja tarkvara ning ametialast ligipääsu teistele andmekogudele võib kasutada üksnes teenistuslikul otstarbel.
(1) Iga teenistuja on kohustatud viivitamata teatama registriosakonna juhatajale, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada registriosakonna riistvara.
(2) Eksimused andmekaitsenõuete vastu peab registriosakonna juhataja dokumenteerima ja rakendama asjakohaseid meetmeid.
(3) Raskete rikkumiste korral, sealhulgas arvutivõrku sissemurdmisel, andmete hävimisel või hävitamisel, tuleb viivitamata informeerida Registrite ja Infosüsteemide Keskust, et kõrvaldada oht ja rakendada vastumeetmeid.
(1) Vajaduse korral kehtestab registriosakonna juhataja arvutiandmete kaitse organisatsioonilised lisanõuded need enne Registrite ja Infosüsteemide Keskusega kooskõlastades ning teavitab arvutiandmete kaitse lisanõuetest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu.
(2) Andmekaitse lisanõuete kehtestamisest teavitatakse Justiitsministeeriumi.
Kui infosüsteem ei loo märkeid automatiseeritud korras, kannab registriosakonna teenistuja ise infosüsteemi järgmised märked
1) kandeliik;
2) määruse liik;
3) määruse ja kande jõustumise olek;
4) kohtumäärusega määratud rahatrahvi olek;
5)
6) muud infosüsteemisisesed märked.
Kandeliigi alusel määrab infosüsteem kandeobjekti menetlusliku seisundi (näiteks registrisse kantud, pankrotis, kustutatud).
(1) Elu- või asukoha aadressi sisestamisel valitakse aadressiandmete süsteemi klassifikaatoritest kõige täpsem kood. Juhul kui vastav kood puudub või ei leita sobivat vastet, sisestatakse Eesti ametliku haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori kõige madalama taseme kood, mida on võimalik valida. Tänava nime sisestamisel piirdutakse tekstilise sisestusega.
(2) Aadressiandmete süsteemi klassifikaatori puudumisest teavitab infosüsteem vastavat kohalikku omavalitsust.
(3) Eriti hoolikalt tuleb koodi õigsust kontrollida siis, kui kohanimi on klassifikaatoris kasutusel rohkem kui üks kord.
(4) Kui elu- või asukoht on välismaal, valitakse välisriigi kood, muud andmed sisestatakse tekstina.
(1) Infosüsteemi sisestatakse
1) osaühingu, aktsiaseltsi, Euroopa äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse asutajad – asutamislepingu või -otsuse alusel;
2) tulundusühistu asutajad, kui ühistu liikmeid ei kanta registrikaardile – asutamislepingu alusel;
3) osaühingu osanikud, kui osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris – osa võõrandamisteate, osakapitali suurendamise ja vähendamise otsuse alusel. Kui osanike andmed infosüsteemis puuduvad, sisestatakse need majandusaasta aruandele lisatud osanike nimekirja alusel;
4) äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmed – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;
5) pankrotitoimkonna liikmed – pankrotihalduri esitatud nimekirja alusel;
6) tulundusühistu revisjonikomisjoni liikmed või revidendid – ühistu esitatud dokumendi alusel;
7) äriühingu ja sihtasutuse vandeaudiitorid – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;
8) usulise ühenduse liikmeskogudused – ühenduse esitatud dokumendi alusel;
9) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude liikmed – liidu esitatud nimekirja või teate alusel;
10) hooneühistu liikmed ja andmed nende liikmesuse kohta hooneühistuseaduse § 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt – hooneühistu või notari esitatud andmete alusel;
11) andmed osa pantimise kohta – osa pantimise teate alusel;
11<sup>1</sup>) andmed osa keelumärke kohta – keelumärke aluseks oleva kohtulahendi alusel;
12) juhatuse ja nõukogu liikmete volituste kestvus – juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks pädeva organi otsuse alusel, esmakande puhul asutamislepingu või -otsuse alusel;
13) ettevõtja tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorina – registripidaja sisestab ettevõtja tegevusalad kandeavalduse ja vastava teate alusel, Registrite ja Infosüsteemide Keskus määrab põhitegevusala majandusaasta aruandega esitatud andmete alusel;
14) mitterahalise sissemakse hindamist kontrollinud vandeaudiitor – vandeaudiitori arvamuse alusel;
15) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikme ja nõukogu esimehe, täis- ja usaldusühingu osaniku ning välismaa äriühingu filiaali juhataja aadress, kui isikul puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht – isiku esitatud andmete alusel;
16) äriseadustiku §-s 63 nimetatud sidevahendite andmed – isiku esitatud andmete alusel.
(2) Osaühingu ja aktsiaseltsi asutaja andmete sisestamisel märgitakse see isik osanikuks või aktsionäriks automatiseeritult.
(3) Isikuandmetena sisestatakse
1) ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või registrikood ning elu- või asukoht;
2) lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute puhul ka sissemakse suurus;
3) lõike 1 punktides 3–10 nimetatud rolli tekkimise ja lõppemise aeg.
Infosüsteemi sisestatud isikukoodi võib registriosakond avaldada
1) väljaandele Ametlikud Teadaanded avaldamiseks saadetud teate tekstis, kui teade sisaldab informatsiooni isiku kohta, kelle andmed on kantud registrikaardile;
2) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.
(1) Kohtulahendi andmetest, millega isikule on kohaldatud äri- või ettevõtluskeeldu, sisestatakse infosüsteemi
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3) keelu õiguslik alus;
4) keelu olek;
5) ärikeelu ulatus;
6) ärikeelu kehtivuse aeg;
7) keelu alguse ja lõppemise aeg.
(2) Äriregister hoiab infot ka Soome Vabariigi ärikeeldude kohta.
(1) Jõustumismärge tehakse jõustunud määruse teksti lõppu automatiseeritult juhul, kui tegemist ei ole edasikaevatava määrusega. Vastasel juhul teeb infosüsteemi jõustumismärke kohtunikuabi.
(2) Jõustumismärge sisaldab andmeid määruse jõustumise kuupäeva kohta.
Ingliskeelsete väljade täitmine infosüsteemis
(1) Registrite ja Infosüsteemide Keskus jälgib registriosakondade andmesisestuse korrektsust ning teatab avastatud puudustest registriosakonnale.
(2) Registriosakonna juhataja määratud teenistujad parandavad andmesisestuse puudused, mida on võimalik ilma määruse ja kande sisu muutmata parandada.
Teiste andmekogude pidajad, muud asutused ja kolmandad isikud kasutavad arvutivõrgu kaudu äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning kommertspandiregistri andmeid Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teabesüsteemi kaudu.
Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu rahvastikuregistri andmeid
1) kui tekib kahtlus registriosakonnale esitatud isikuandmete õigsuses;
2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikukoodi ja elukoha väljaselgitamiseks, kui seda ei ole kohtulahendis märgitud;
3) registrikandeväliste isikute puuduvate isikukoodide ja elukohtade väljaselgitamiseks.
4)
Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu karistusregistri andmeid, kui tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses, sealhulgas asjaolus, kas füüsiliselt isikult on võetud kohtuotsusega õigus tegelda ettevõtlusega.
(1) Märge aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris tehakse registrikaardile äriseadustiku § 5113 kohaselt automatiseeritult Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel.
(2) Lõikes 1 nimetatud märkest teatamiseks loetakse registriandmete kättesaadavaks tegemist Internetis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel rubriigis „Lihtpäring ja menetlusteave”.
(3) Registriosakond kontrollib arvutivõrgu kaudu Eesti väärtpaberite keskregistri andmeid juhul, kui äriseadustik kohustab äriühingut esitama äriregistri pidajale Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise või kinnituse. Äriühingult sel juhul teatise või kinnituse esitamist ei nõuta.
(4) Registriosakond kontrollib äriühingu puhul, kelle aktsiad või osad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, aktsionäride või osanike andmete vastavust äriregistri kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele.
(5) Kui registriosakond avastab kontrolli käigus, et Eesti väärtpaberite keskregistri andmed ei vasta kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele, teavitab ta sellest ettevõtjat.
(6) Justiitsministeeriumi ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kokkuleppel võib kehtestada korra, mille kohaselt kohtu registriosakond võtab äriühingult vastu ja edastab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale dokumente, mida äriühing peab seaduse järgi äriühingu asutamisel, ühinemisel, aktsiate või osade registreerimisel või aktsia- või osakapitali suuruse muutmisel Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale esitama.
Registriosakond edastab teate, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu väljaandesse Ametlikud Teadaanded
1) kustutamishoiatuste kohta tulenevalt äriseadustiku § 513 lõikest 3;
2) määruse avaliku kättetoimetamise korral.
Registriosakond esitab arvutivõrgu kaudu Maksu- ja Tolliametile järelepärimise ühingu või sihtasutuse kustutamise loa hankimiseks tulenevalt äriseadustiku § 59 lõikest 4, mittetulundusühingute seaduse § 53 lõikest 3 ja sihtasutuste seaduse § 58 lõikest 3.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus on kohustatud saatma, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu jõustatud trahvimäärused Riigi Tugiteenuste Keskusele. Informatsioon täidetud rahatrahvi kohta laekub registripidajale nõuete arvestamise programmi (NAP) kaudu.
Registriosakond võib kontrollida tehnilise võimaluse olemasolul andmeid järgmistest registritest
1) kinnistusraamat;
2) riigi ja kohaliku omavalitsusasutuse register;
3) kohtute infosüsteem;
4) audiitortegevuse register;
5) liiklusregister;
6) ehitisregister;
7) patendiameti andmebaasid: Eesti patenditaotluste ja patentide andmebaas, Eestis jõustamiseks esitatud Euroopa patentide andmebaas, kasulike mudelite andmebaas.
Infosüsteemi täitmisel lähtutakse infosüsteemi kasutusjuhendist.
Kui avalduse esitamine otse infosüsteemi ei ole võimalik infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu, võib avaldusi ja nendele lisatud dokumente esitada paberil, posti või e-posti teel. Esitatud dokumendid võetakse infosüsteemi üle esimesel võimalusel pärast rikke kõrvaldamist.
–
Majandusaasta perioodi registrisse kandmine
(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid aruandeperioodi kohta, mis algas enne 2009. aasta 1. jaanuari, võib registripidaja vastu võtta paberil või postiga. Paragrahvis 26 sätestatut ei kohaldata.
(2) Kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registriosakonnas kohapeal, väljastatakse aruande esitajale §-s 28 sätestatud tõend.
(3) Paberil esitatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb registriosakonnas pärast arvelevõtmist ühe tööpäeva jooksul skaneerida.
(4) Aruanded tuleb skaneerida loetavalt. Aruanne, mis on skaneeritud, märgistatakse registriosakonna juhataja kehtestatud korras. Skaneeritud aruanne edastatakse digitaalselt Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.
(1) Kõik registriosakonnas paberil olevad äri- ja registritoimikud ning avalikud toimikud digiteeritakse registriosakonna juhataja kehtestatud tööjaotus- ja ajagraafiku alusel. Registrist kustutatud füüsilisest isikust ettevõtjate äritoimikuid, korteri-, elamu-, garaažiühistute ja muude mittetulunduslike ühistute avalikke toimikuid ning registritoimikuid ei digiteerita.
(2) Lõikes 1 nimetatud tööjaotus- ja ajagraafik saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.
(3) Pabertoimikus sisalduvalt dokumendilt, mida skaneerimine võib kahjustada, eemaldatakse enne skaneerimist paelad või nöörid, millega dokument on kokku köidetud. Pärast skaneerimist dokumenti uuesti kokku ei köideta.
(4) Elektroonilises toimikus ei säilitata
1) pabertoimiku sisukorda;
2) registripidaja tehtud määruseid, mille alusel on tehtud registrisse kanne;
3) kohtulahendeid;
4) riigilõivu ja trahvi tasumist tõendavaid dokumente;
5) majandusaasta aruandeid, vahearuandeid, bilansse ja lõppbilansse;
6) ümbrikuid;
7) kaaskirju, millega on registriosakonnale edastatud dokumente;
8) väljavõtteid ja teateid infosüsteemidest (näiteks Eesti väärtpaberite keskregistri teatis, kinnistusraamatu väljavõte).
(5) Kui digiteerimise käigus selgub, et dokument ei ole seotud ühegi menetlusega, tuleb luua uus menetlus ja dokument sellega siduda.
(6) Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist tehakse pabertoimiku kaanele märge digiteerimise kuupäeva kohta.
(7) Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist kontrollib registripidaja dokumentide vastavust § 5 lõikes 2 sätestatud tingimusele ja teeb selle kohta märke infosüsteemi. Märke tegemisega loetakse paberdokument digiteerituks.
(8)
(1) Kandeavalduse laekumisel digiteeritakse viivitamata kogu pabertoimiku või vähemalt viimase kahe aasta paberdokumendid.
(2) Kui kogu pabertoimikut kandeavalduse laekumisel digiteerida ei jõuta, digiteeritakse ülejäänud paberdokumendid 30 päeva jooksul.
(1) Kuni elektroonilisele äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile üleminekuni paberil peetud registrikaardid, sealhulgas suletud registrikaardid, ei kuulu säilitamisele ning need hävitatakse ühe aasta jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
(2) Registrikaartide hävitamise korraldab registriosakonna juhataja arhiiviseaduses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri” sätestatud korras.
Enne digiteerimise lõppu kustutatud füüsilisest isikust ettevõtja paberil äritoimikud, korteri-, elamu-, garaažiühistu ja muude mittetulunduslike ühistute avalikud toimikud ning registritoimikud kuuluvad hävitamisele alates 2016. aasta 1. jaanuarist.
Paberdokumentide ja -toimikute üleandmine
Äriregistri registrikartoteegi A- ja B-osa ühendatakse ning uued registrikaardid moodustatakse automatiseeritult, sealhulgas muudetakse kaardi ülesehitust ja andmete järjekorda.
Korteriühistu registrikaardile kantud korteriomandite kinnistute numbrid või elamu aadress ja katastriüksuse tunnus kustutatakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist registrikaardilt automatiseeritud korras.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) Määrus jõustub 31. detsembril 2012. aastal.
(2) Paragrahvid 57−60 ja § 66 jõustuvad 1. jaanuaril 2013. aastal.