Padise Vallavolikogu — Padise põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 53, 1191

Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 479; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) § 31 lõikest 4 ja Padise valla põhimääruse (jõustunud 10. veebruaril 2000. a) § 18 lõikest 2, Padise Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Padise Põhikooli arengukava. 2. Määrus jõustub 1. mail 2002. a.. Volikogu esimees Raul ROSENBERG Kinnitatud Padise Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusega nr 36 PADISE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 KOOLI MISSIOON Padise Põhikool on õpilaste mitmekülgset ja võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda haritud inimeseks, kes tuleb toime edasiste õpingutega ja oma eluga, määratleb end oma maa ja rahva liikmena, on haritud, laia silmaringiga ning adekvaatse enesehinnanguga noor. Missiooni täitmise hindamise kriteeriumid: – lõpetajatest enamuse õpingute jätkamine gümnaasiumis või ametikoolis – lõpetajate konkurentsivõime tööturul VISIOON Kujuneda ajaga kaasaskäivaks kooliks, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis kujundab õpilaste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada mitmekülgset haridust. Kooli omanäolisus peaks välja kujunema võimalusest lastel midagi oma kätega luua (puit, paekivi, savi). Lähemas tulevikus peaks selline tegevus looma kohapeal töökohti ja võimaldama mitmetele elanikkonna kihtidele ümberõpet. Kool esineks kaasaja eluvormis «õppimine läbi elu» paikkonnas juhtiva osapoolena. I. SISSEJUHATUS 1. Padise Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ja kogu kooli tegevuskava kolmeks järgnevaks aastaks ning selle, milline on arengukava uuendamise kord. 2. Padise Põhikooli arengukava lähtub Padise Põhikooli põhimäärusest ja Padise valla arengukavast ning on vastavuses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses arengukavale kehtestatud nõuetega. II. ÜLDANDMED 2.1. Asend Padise Põhikool paikneb Harju maakonna loodeosas Padise valla keskuses ja on teine valla põhikool Risti kooli kõrval. Kooli asukoht on igati soodne – ta asub Tallinn–Haapsalu maantee vahetus läheduses, viiekümne kilomeetri kaugusel Tallinnast, kakskümmend kilomeetrit Keilast Haapsalu suunas. 2.2. Padise Põhikooli ajalugu ja saavutused Kooliharidust on Padise-mail antud juba teatavate vaheaegadega väga ammusest ajast. Rahvahariduse andmise algatajaks oli B. G. Forselius, kelle sünnikoht on Padise vallas, Harju-Madisel. Alates 1991. a on Padise kool Bengt Gottfried Forseliuse Seltsi liige. Koolil on oma lipp, logo ja kooli laul. Padise kooli otsene eelkäija on Kloostri Algkool, mis avati 1923. a Kloostri mõisa härrastemajas. Kooli alguseks aga Padisel üldse loetakse 1684. aastat. Padise praegune koolihoone avati 16. jaanuaril 1982. aastal. Padisel on koolis käinud mitmed tuntud inimesed, nagu näiteks kartulikasvataja J. Aamissepp, kirjanikud Enn Vaigur, Eino Sepp ja paljud teised. Praegu õpib Padise Põhikoolis 162 õpilast, töötab 17 õpetajat. 2.3. Arengukava üldeesmärk 2.3.1. Kindlustada Padise Põhikoolis 160–170 õpilaskohta põhihariduse omandamiseks ning luua koolikohustuslikele lastele võimalused vastavalt oma võimetele hariduse omandamiseks. 2.3.2. Kujundada õpilastes teadmiste, oskuste ja vilumuste süsteem, mis võimaldab õpingute jätkamist gümnaasiumis või ametikoolides. 2.3.3. Luua mitmekülgsed võimalused mõtestatud, organiseeritud klassiväliseks tööks kõigi vanuseastmete lastega. 2.3.4. Läbi kodukoha kultuuritraditsioonide ning õppe- ja kasvatustöö eesmärke silmas pidades lugeda arengukava tähtsamaks väljundiks sügavate õpioskustega, tänapäeva infoühiskonnas hästi orienteeruva, tervete eluviisidega ja enesega toimetuleva isiksuse kujundamist. 2.3.5. Jätkata tööd B. G. Forseliuse Seltsi liikmena. 2.4. Hetkeseis 2001. a sügisel õppis Padise Põhikoolis 157 õpilast, klassikomplekte oli 9. Kõige suurem oli 5. klass 34 õpilasega ja väiksem 1. klass 11 õpilasega. Koolitöö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja haridusministri määrustele. Õppetöös lähtutakse riiklikust ja kooli õppekavast ning ainekavadest. Kooli hetkeseisu võiks fikseerida praegu, 2001. aasta sügisel järgmiselt: 2.4.1. kooli juhtkond vastab nõutavale kvalifikatsioonile, õppealajuhataja korraldab koolielu koostöös direktori ja huvijuhiga, tööjaotus on selgelt piiritletud; 2.4.2. kooli personaliga tegeleb ja neid juhendab direktor, on koostatud töölepingud ja tööjuhendid (seoses muutuva seadusandlusega vajavad viimased veel täiendamist ja uuendamist); 2.4.3. õppenõukogu käib koos regulaarselt, töötajate töökoosolekud on samuti muutunud vajalikeks ja neid protokollitakse; 2.4.4. koolis on kinnitatud sisekorraeeskirjad, samuti Harjumaa Tööinspektsiooni poolt kinnitatud töösisekorraeeskirjad, koolil on oma traditsioonid; 2.4.5. tegutseb õpilasomavalitsus, toimub aktiivne klassiväline töö, koolis töötab 8 huviringi, neist edukamad on näitering ja show-tants, puidutöö ja käsitöö-kodunduse ringid ning spordiringid; 2.4.6. side kodudega jätab soovida, korraldatakse klasside lastevanemate koosolekuid, regulaarne on hinnetelehtede saatmine; 2.4.7. kooli hoolekogu tegutseb vastavalt põhimäärusele ja tööplaanile (on tuldud kokku ka erandkorras direktori algatusel); 2.4.8. kool koos vallaga omab ülevaadet laste koolikohustuse täitmisest, valla teeninduspiirkonda kuuluvad lapsed veetakse kooli ja koju valla transpordiga, vald võimaldab transpordi ka kõigiks väljaspool kooli toimuvateks õpilasüritusteks ja võistlustele ning õppeekskursioonidele sõitudeks; 2.4.9. kooli ruumid on korras, täielikult on renoveeritud koolimaja III korrus, järge on ootamas II korrus, spordikompleks ja söökla, mis aga ei sega praegu õppetöö normaalset kulgu; 2.4.10. töötajate ja õpetajate täienduskoolituse rahasid on kulutatud vastavalt vajadusele ja koolituse vajadusest on kooli õppealajuhatajal aastate lõikes ülevaade olemas, viimasel kahel aastal on rakendatud täienduskoolitusel võimalust kutsuda lektor kohale ja anda koolitust kogu kooli ja ka naaberkooli õpetajatele; 2.4.11. vajalik on lähitulevikus kaadri noorenemine, samuti matemaatikaõpetajaja ja inglise keele spetsialisti leidmine; 2.4.12. vähene on olnud maakonna aineolümpiaadidest osavõtt; 2.4.13. arvutiklass on avatud kõigile soovijatele iga päev kella 13.00–19.00-ni, IKT arengukava arvesse võttes peaks kool saama juurde veel 6 arvutit, siis tuleks kõne alla arvutiklassi teenuste pakkumine ka kohalikule elanikkonnale, eelkõige lastevanematele. 2.5. Õppetöö tulemuslikumaks muutmine arvestades hetkeseisu 2.5.1. Arvuti kasutamise oskus kõigil õpilastel I kooliastmes arvutiringi tundide läbi, II ja III kooliastmes vabaaine tundides ja ainetundides. Arvutiõpetus lõpeb III kooliastmes arvestusega, hinne kantakse lõputunnistusele juuni 2002 arvutiõpetaja september 2003 direktor, infojuht, arvutiõpetaja, algklasside õpetajad 2.5.2. Igal aastal märtsi-aprillikuu jooksul viia läbi paremate ainetundjate vahel koolisisesed olümpiaadid alustada 2002/2003. õppeaastal vastutab õppealajuhataja 2.5.3. Vastavalt uuendatud õppekava käivitumisele 2002. aasta septembris viia sisse põhjalikud muudatused kooli tunnijaotusplaanis: vabaainetena viia kooli õppeplaani I–III kooliastmesse täiendavalt kodukandi ajalugu alustada 2002/2003. õppeaasta algusest vastutab õppealajuhataja 2.5.4. Viia II–III kooliastmesse vabaainena sisse keraamika ja kivitöötlus (vastavalt soovijatele) alustada 2003/2004. õppeaastal vastutavad direktor, tööõpetuse õpetaja 2.5.5. Viia vabaainena sisse meedia II–III kooliastme laste loovuse arendamiseks, jätkata koolilehe «Padise Pasun» väljaandmist, parimate kirjandite ja esseede avaldamist kooli koduleheküljel alustada 2002/2003. õppeaastal vastutavad direktor, õppealajuhataja 2.6. Kooli arengut soodustavad tegurid Võib öelda, et tervikuna suurt õpilaste arvu langust pole ette näha, aga loomuliku iibe languse tõttu kahaneb mõõdukalt 1. klassi astujate arv 2002. ja 2004. aastal. Padise valla kui terviku areng peaks olema selline, mis suudaks elanike juurdevoolu teel tõsta nn kriisiaastatel õpilaste arvu 1. klassides. Õpilaskond kujuneb põhiliselt valla keskuse ja valla ümberkaudsete külade, samuti aga ka Rummu asula kakskeelsete perede lastest. Väga suur tähtsus on kooli laienemisel just Rummu asulal. Samal ajal tuleb silmas pidada, et sotsiaalne elukeskkond maal on väga kontrastne. Kõrvuti euroköögi rajamisega (Padise Põhikooli söökla ruumid sobivad oma pindalalt selleks ideaalselt) tuleks kaaluda kuni 10-kohalise õpilaskodu rajamist neile lastele, kellel puudub vanemate pikkade tööpäevade tõttu või mingitel muudel põhjustel pidev järelevalve ja õppetööga tegelemise võimalus. Vaba aja sisukamaks muutmisel on astutud juba esimesi samme – loodud noorte endi kätetööga noortekeskus. Kavandamisel on noorte mänguväljaku rajamine, mille tarvis loodetakse saada rahastamist arenguprojektidest. Jätkub kooli II korruse, spordikompleksi ja söökla renoveerimine kuni 2004. aastani etapiviisiliselt, umbes 680–700 tuhande krooniga aastas. Kokkuvõtvalt võiks kooli arengut soodustavad tegurid tuua välja järgmiselt: 2.6.1. rahulik, turvaline asukoht, mõõtmetelt täiesti rahuldav koolihoone; 2.6.2. kohaliku omavalitsuse väga hea ja koostööaldis suhtumine kooli ja valla haridusprobleemidesse tervikuna; 2.6.3. pedagoogide küllaltki paikne ja kvalifitseeritud kaader, rahuldav kooli materiaal-tehniline baas; 2.6.4. suhteliselt lähedal asumine Keilale ja Tallinnale, mis omakorda soodustab koolivälist tegevust, vaba aja sisustamist ja kultuuriürituste paremat kättesaadavust. 2.7. Senised tulemused õppetöös Tulemused Aasta Klass «4 ja 5» «3» «2» aine õpetaja 1996/97 6. kl 5 1 5 emakeel E. Jõeäär 6. kl 4 3 5 matem. I. Esnar 1999/00 6. kl 15 1 1 loodusõp. A. Halling 2000/01 3. kl 11 3 2 matem. L. Lepik Lõpueksamid Õppeaine 1996/97 1997/98 1998/99 lõpetanute arv 17 lõpetanute arv 5 lõpetanute arv 10 emakeel «4 ja 5» – 10 õpilast «4 ja 5» – 3 õpilast «4 ja 5» – 5 õpilast «3» – 7 õpilast «3» – 2 õpilast «3» – 5 õpilast matemaatika «4 ja 5» – 10 õpilast «4» – 3 õpilast «4 ja 5» – 6 õpilast «3» – 7 õpilast «2» – 2 õpilast «3» – 4 õpilast inglise keel «4 ja 5» – 8 õpilast «3» – 1 õpilane «5» – 2 õpilast vene keel «4 ja 5» – 3 õpilast maateadus «4 ja 5» – 3 õpilast «4 ja 5» – 2 õpilast «4 ja 5» – 1 õpilane «3» – 1 õpilane «3» – 1 õpilane «3» – 5 õpilast bioloogia «4 ja 5» – 2 õpilast «5» – 1 õpilane «4» – 1 õpilane keemia «5» – 1 õpilane Õppeaine 1999/00 2000/01 lõpetanute arv 9 lõpetanute arv 11 emakeel «4» ja «5» – 5 õpilast «4» ja «5» – 10 õpilast «3» – 2 õpilast «3» – 2 õpilast matemaatika «4» ja «5» – 4 õpilast «4»ja «5» – 7 õpilast «3» – 5 õpilast «3» – 4 õpilast geograafia «4» ja «5» – 3 õpilast «4» – 1 õpilane «3» – 2 õpilast keemia «5» – 1 õpilane füüsika «4» – 1 õpilane «4» ja «5» – 6 õpilast inglise keel «4» ja «5» – 2 õpilast «4» ja «5» – 4 õpilast Lõpetanute edasiõppimine Aasta Lõpetanute arv Läks õppima GM või KK-i Tehnikumi või kutsekooli Ei läinud õppima 1997 17 7 2 + 7 1 1998 5 2 1 + 1 1 1999 10 4 1 + 5 0 2000 9 5 1 + 3 0 2001 11 6 2 +2 1 Õpilaste koguarvu tendentsid Aasta 1. klass Õpilaste koguarv 1996/97 17 135 1997/98 19 144 1998/99 16 155 1999/00 7 160 2000/01 15 164 2001/02 11 157 I klassi astuvate laste prognoositav arv 2002 5 2003 10 2004 6 2.8. Kooli arengut pidurdavad tegurid 2.8.1. Kahel aastal õpilaste arv I klassi tulijate osas väheneb, see loob liitklassi ohu. 2.8.2. Raske on leida vähese tundide arvuga ainetele head erialaspetsialisti. 2.8.3. Kooli õppetöökoja sisseseade on täielikult vananenud ega võimalda täita kaasaegse ainekava nõudeid ega panna poisse huvituma käsitööst laiemas mõttes. 2.8.4. Valla koolide teenistusse on hädavajalik leida logopeed. 2.9. Pedagoogiline kaader Padise Põhikoolis töötab 1. septembri 2001. aasta seisuga 17 õpetajat. Kõrgem pedagoogiline haridus on 10 pedagoogil, 2 õpetajat omandavad Tartu Avatud Ülikooli juures kõrgema hariduse 2002. aasta lõpul. Muu keskeriharidus on 2 õpetajal, kes õpivad edasi. Kahe kõrgema haridusega ja ühe kesk-eriharidusega, kuid kvalifikatsioonile mittevastava õpetajaga on sõlmitud tähtajalised töölepingud kuni 1. septembrini 2002. Pensionieas on praegu 3 õpetajat. 2.10. Kooli ressursside olemasolu Padise Põhikoolil on oma eelarve. Kooli eelarve kinnitab ja selle täitmist kontrollib Padise Vallavolikogu. EELARVE AASTATE LÕIKES Aasta Padise Valla eelarve Riigi eelarvest munitsipaalkoolide hariduskuludeks 1997 8 030 200 1 265 509 1998 8 438 920 1 594 889 1999 9 353 300 1 990 770 2000 10 226 500 2 073 261 2001 11 555 500 2 434 800 III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud haridusministri 22. märtsi 1999. a määruses nr 14 «Riikliku järelevalve kord». Koolisiseselt aitavad õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkust reguleerida ja hinnata kooli sisekontrolli plaan, õpetajate ainekavad, kooli õppenõukogude ja pedagoogide töökoosolekute planeering. Õppetöö tulemuslikkust näitavad läbiviidud tasemetööd, lõpueksamite tulemused, samuti kooli lõpetanute edasiõppimise kulgemine. Vastavalt Harjumaa Haridusosakonna tööplaanile teostati 2.–27. veebruarini 1998. a Padise Põhikoolis riiklikku järelevalvet. Aktiga anti koolile hea hinnang. 3.2. Kooli arengustrateegiad 3.2.1. Õppetöö Eesmärk – õpetamise kvaliteedi tõstmine, õpilaste õppima õpetamine, nende õpioskuste arendamine. 1. Kõikidel aineõpetajatel on erialane kõrgem haridus 2004 sept vastutab kooli juhtkond 2. Õpetajad võtavad osa neile vajalikest enesetäienduse kursustest vastutab õppealajuhataja 3. Osaletakse vabariigi sisestes ja rahvusvahelistes projektides (nt koostöös Ämari Põhikooliga tugiõpetajatena PHARE keeleprojektis) 2002 september–detsember vastutab direktor 4. Praktikantide juhendajate koolituse läbimise tulemusena ühe õpetaja poolt teha koostööd Haapsalu Kolledžiga, et saada kooli praktikante-üliõpilasi, perspektiivseid noori õpetajaid 2002–2004 vastutab direktor 5. Pidev ainekavade täiendamine ja uue õppekava rakendamine 2002/2003. õppeaasta I poolaastal vastutab kooli juhtkond 6. Kool saab järk-järgult varustatud ajakohaste õppevahenditega, neist materiaalselt väärtuslikumad: 2 grafoprojektorit 2003–2004 videomakk ja 2 televiisorit 2003–2005 õppetöökoja seadmed savi, kivi ja puidu töötlemiseks 2003–2007 muusikakeskus 2003 arvutid 2 tk 2002 arvutid 4 tk 2003–2004 ainete tabeleid, lüümikuid, arvuti õppeprogramme ja muid kaasaegseid õppevahendeid pidevalt vastutab direktor 7. Rõhuasetus algklassides lugemisoskuse parandamisele, lugemisoskuse kontrollile, loovtööde mitmekesisusele I kooliastmes vastutavad õppealajuhataja, algklasside õpetajad 8. II ja III kooliastmes kõikides ainetes võimaluse piires töö arvutiga, iseseisva loova töö harjumuste kujundamine, töö teatmeteostega vastutavad õppealajuhataja, infojuht, aineõpetajad 9. Lisaks juba töötavatele järgmistele huviringidele: näitering rahvatants lauluring spordiringid puutööring show-tantsuring käsitöö- ja kodunduse ring kaaluda vastavalt õpilaste soovile aineringide (kultuuri- ja kirjanduse ringi, meediaringi, kodukoha ajaloo jne ringide töölerakendamist 2002. a september vastutab huvijuht 3.2.2. Kasvatustöö Eesmärk – elus enesega toimetulevate, põhiharidust omavate ja tervete eluviisidega noorte kasvatamine. 1. Koolielu reglementeerivad õpetajate, lastevanemate üldkoosoleku ja kooli õpilasomavalitsuse poolt vastuvõetud koolielu reeglid on sätestatud a) kooli põhimääruses b) kooli sisekorraeeskirjades ja kooli kodukorras c) õpilasomavalitsuse põhikirjas vastutavad direktor, huvijuht 2. Kooli hoolekogu töötab kinnitatud tööplaani alusel ja aitab tegelda kooli juhtkonnal «raskete» peredega vastutavad kooli direktor, hoolekogu esimees 3. Õpilasomavalitsus aitab korraldada õpilasüritusi ja lööb kaasa keskkonnaprojektides, mis hõlmavad noorte vaba aja sisukat kasutamist, noortekeskuse ehitamist, mänguväljaku rajamist 2001. a okt.–2002. okt. vastutavad huvijuht, direktor 4. Kool teeb pidevat koostööd vallavolikogu korra- ja järelevalvekomisjoniga ning noorsoopolitseiga, pideva tähelepanu all on koolikohustuse täitmine ning üksikutest tundidest puudumised, samuti vargusjuhud vastutavad kooli direktor, kooli pedagoogiline kollektiiv 5. Alates 2002/2003. õppeaastast: a) rakendada klassijuhatajatele lisatasu maksmist diferentseeritud vastutavad direktor, õppealajuhataja b) alustada õpilaste arenguvestlustega õpilane – lapsevanem – klassijuhataja vastutavad õppealajuhataja, klassijuhatajad c) nõuda klassijuhatajatelt klassi õpilaste kodude külastamist 2× aastas vastutavad klassijuhatajad 3.2.3. Sporditöö Eesmärk – sobitada kokku tervisliku eluviisi harjumused sotsiaalselt terve ja füüsiliselt tugeva õpi- ja töökeskkonnaga, aidata õpilastel väärtustada turvalist ja vägivallata õpikeskkonda. 1. Esmaseks tervisliku eluviisi harjumuseks koolis peab olema osavõtt kehalise kasvatuse tundidest, maksimaalne osavõtt treeningrühmade ja spordiringide tööst vastutavad kehalise kasvatuse õpetaja, klassijuhatajad 2. Väljaspool kooli võistlustel esinenud õpilaste tunnustamine kogu kooli ees vastutavad direktor, kehalise kasvatuse õpetaja 3. Soodustada vaheaegadel ja suveperioodil spordilaagrite korraldamist vastutab huvijuht 4. Lasta kujundada arvutiklassis õpilastel endil oma kooli diplom vastutavad arvutiõpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja 3.2.4. Personalitöö Eesmärk – kujundada pedagoogidest ja kõigist kooli töötajatest teotahteline, õpihimuline, oma tööd oskav ja armastav, lapsi mõistev ja nendega arvestav kollektiiv. 1. Kõikide töötajatega on sõlmitud töölepingud ja koostatud ning kinnitatud ametialased juhendid 2001 (pidev täiendamine vastavalt seadusandlusele) vastutab direktor 2. Vastavalt vajadusele toimub koolipersonali koolitus (kokk, raamatukogu juhataja, infojuht jne) vastutab direktor 3. Pedagoogide töölevõtmine toimub eranditult konkursi korras ja on nõutav õpetatava aine alane kõrgharidus 2001. a alates vastutab direktor 4. Igal pedagoogilisel nõukogul toimub ühe õpetaja esinemine metoodilise ettekandega täienduskoolitusel saadud materjalide põhjal vastutab õppealajuhataja 5. Koolipersonali hoida pidevalt kursis kooli nõudmiste ja vajadustega, samuti tekkinud olmeprobleemidega vastutab direktor 6. Pideva vaatluse all on koolitoit, koolimenüü koostamisel on arvestatud lastevanemate, kooli hoolekogu ja õpilaste arvamusega (õpilaste ankeetküsitlus) vastutab direktor 7. Koolil on pidev koostöö kooliarstiga, tervisekaitsetalitusega vastutab kooli juhtkond 4. Arengutegevuse valdkonnad Kooli arengutegevuse elluviimine toimub etapiviisiliselt ja läbi järgmiste valdkondade: 1) koolisisene juhtimine; 2) kooli töö planeerimine; 3) õpetamine ja õppimine; 4) kooli hea maine kujundamine; 5) klassi- ja kooliväline tegevus; 6) kooli töökeskkond. Kooli arengukava põhjal tegevuskava kuni september 2005 Ülesanded 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 Vastutaja I. Koolisisene juhtimine 1. Täiustada olemasolevat juhtimisstruktuuri × direktor õppealajuhataja 2. Käivitada kooli sisehindamine vastavalt tulemuslikkuse kriteeriumidele × õppealajuhataja direktor 3. Rakendada uus töötasustamise süsteem (vastavalt VV määrusele) × direktor 4. Uuendada ja täiendada töötajate ametijuhendeid ja töölepinguid seoses tööaja muutumisega × × × × direktor 5. Rakendada uus riiklik õppekava × direktor õppealajuhataja 6. Koostada ja pidada õpilasregistrit × × × × infojuht 7. Koostada IKT arengukava × direktor infojuht 8. Koostada koolisöökla kui käitlemisettevõtte enesekontrolliplaan × direktor 9. Parandada koostööd lastevanematega nende kaasamisega ühisüritustele ja koolielu igapäevaprobleemidesse × × × × direktor huvijuht 10. Pidev koostöö omavalitsusega igal tasandil × × × × kooli juhtkond II. Kooli töö planeerimine 1. Kooli arengukava esitamine vallavolikogule kinnitamiseks × × direktor 2. Õppeaasta üldtööplaan × × × × direktor õppealajuhataja klassijuhatajad 3. Kooli eelarve koostamine ja läbivaatamine õppenõukogus × × × × direktor 4. Arengukava täitmise analüüs õppeaastate lõikes × × × × direktor III. Õpetamine ja õppimine 1. Töötada välja uus kooli õppekava × direktor õppealajuhataja 2. Teha pidevat koostööd logopeedilise teenistusega, selgitada välja vastavat ravi vajavad lapsed ja suunata nad ravile × × × × direktor 3. Ainepäevade aktiivsem korraldamine, hoogustada osavõttu maakondlikest aineolümpiaadidest × × × × õppealajuhataja 4. Tagada õpetajate täienduskoolitus vastavalt koolituskavale ja kooli vajadusele × × × × õppealajuhataja 5. Tagada võimaluse piirides õpetajatele kaasaegsete õppevahendite õppetundides kasutamine × × × × direktor 6. Laiendada nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses mõttes kooli raamatukogu × × × direktor 7. Kasutades ära kõiki eelarve ja Tiigrihüppe võimalusi, suurendada arvutite hulka 10-ni, laiendada tarkvarafondi × × × direktor 8. Nõuda kõigilt õpetajatelt arvuti algkursuse läbitegemist ja arvuti kasutamist oma aine tundides × × × direktor infojuht IV. Kooli hea maine kujundamine 1. Kogu koolikollektiivi ühine tegevus hea maine kujundamisel × × × × direktor huvijuht 2. Pidevalt uuendada kooli kodulehekülge INTERNETIS × × × × infojuht 3. Alustada uuesti meediaringi tööga, koolis toimunud ürituste pidev kajastamine kohalikus ajalehes ja koolilehes «Padise Pasun» × × × õppealajuhataja huvijuht direktor 4. Hoida alal vanu koolitraditsioone ja tekitada uusi × × × × direktor V. Klassi- ja kooliväline töö 1. Suunata noorte vaba aja kasulikku sisustamist Noortekeskuse raames × × × × huvijuht 2. Koos aineõpetajatega ja asjast huvitunud õpilastega kaaluda aineringide loomist kõrvuti huviringidega ja jälgida, et maksimaalne hulk õpilasi osaleks huviringide töös × × × × õppealajuhataja huvijuht VI. Kooli töökeskkond 1. II korruse klassiruumide ja õpetajatetoa renoveerimine × direktor 2. Koolimuuseumi ruumi lõplik sisustamine × direktor ajalooõpetaja 3. Mänguväljaku ehitamine × direktor 4. Söökla renoveerimine × direktor 5. Leida ruumid ja rahalised vahendid 10-kohalise õpilaskodu sisustamiseks ja kasvatajate palkadeks (fondidest) × direktor 6. Parandada puidutöökoja materiaalset olukorda × × × direktor tööõpetuse õpetaja 5. Arengukava uuendamise kord Kooli arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava arutab läbi ja kiidab heaks kooli õppenõukogu. Padise Põhikooli arengukava kinnitab Padise Vallavolikogu. Läbi arutatud ja heaks kiidetud õppenõukogu otsusega 13.03.2002, prot. nr 5 Padise Põhikooli direktor