Meremäe Vallavolikogu — Valla arengukava kinnitamine — KO, 53, 1183

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 22 lõike 1 punkti 7, Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Meremäe valla arengukava aastateks 2002–2005 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 6. mail 2002. a. Volikogu esimees Anni LAHE Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusega nr 11 MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 Ülevaade Meremäe vallast Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas. Administratiivselt kuulub Meremäe vald Võru maakonda. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala, mis asetseb Pihkva–Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksul moodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti–Vene kontrolljoonega kahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ning Misso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu. Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti–Vene riikidevaheliseks piiriks ja Eesti astumisel Euroopa Liitu ka Euroopa Liidu idapiiri osa. Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas läänes ja lõunas ning Orava ja Värska vald Põlva maakonnas põhjas. Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: – 14 km Petseri linnast Vene Föderatsioonis, – 34 km Võru linnast, – 70 km Pihkva linnast Vene Föderatsioonis, – 104 km Tartust, – 230 km Riiast Läti Vabariigis, – 290 km Tallinnast. Valla pindala on 132 km² ja elanikke 1.01.2002. a seisuga 1445, neist: koolieelikuid (0–6) 78 5% elanikkonnast, koolilapsed (7–18) 211 15% elanikkonnast, tööealised (19–60) 745 52% elanikkonnast, pensionärid (61–...) 411 28% elanikkonnast, Vallaelanikkonnast moodustavad mehed (743) 51% elanikkonnast, naised (702) 49% elanikkonnast. Vallas on 87 küla. Suuremad külad on: – Meremäe, kus 1.01.2002. aasta seisuga elas 158 inimest. Meremäel asuvad: vallamaja, rahvamaja, Meremäe Põhikool ja lasteaed, sidejaoskond, perearstipunkt, raamatukogu ja seal töötav avalik internetipunkt, erapood «Ante». Meremäe Põhikooli juurde kuulub keraamika- ja puidutöökojaga käsitöömaja. – Obinitsa, kus 1.01.2002. a seisuga elas 245 inimest. Obinitsa külas asuvad: Seto Muuseumitarõ, valla turismiinfopunkt, Obinitsa Põhikool ja lasteaed, raamatukogu, sidejaoskond, perearsti vastuvõtu punkt, Tarbijate Ühistu kauplus, erakauplus «Edu», Seto Seltsimaja nime all tegutsev Obinitsa Rahvamaja ning Eesti Apostliku Õigeusu Obinitsa Issanda Muutmise kirik ja surnuaed. – Miikse küla, kus 1.01.2002. aasta seisuga elas 67 inimest. Külas asuvad: Eesti Apostliku Õigeusu Meeksi Ristija Johannese kirik ja surnuaed. – Võmmorski, kus 1.01.2002. aasta seisuga elas 50 inimest. Külas asub Kagu Piirivalve Piirkonna Piusa kordon. – Uusvada, kus 1.01.2002. aasta seisuga elas 47 inimest. – Helbi, kus 01.01.2002. aasta seisuga elas 44 inimest. Arengu eeldused: Meremäe valla arengu eeldusteks on valla asendist, loodusest, valla ajaloolisest ja kultuurilisest eripärast tulenevate võimaluste maksimaalne kasutamine. Valla märkimisväärseteks arengu eeldusteks on: • geograafiline asend: – lähedus Vene Föderatsioonile ja Läti Vabariigile, asumine Euroopa Liidu tulevasel idapiiril; – lähedus Luhamaa–Tallinn magistraalile, mis tagab kiire ühenduse suuremate keskustega Eestis, Vene Föderatsioonis ja Läti Vabariigis; – lähedus Riia–Pihkva ja Tartu–Petseri raudteele ning ehitatavale Koidula raudtee piirijaamale. • tihe ja ühtlane teedevõrgustik • looduslik ressurss: – mitmekesine loodus, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, suhteliselt viljakas muld; – maavarad: lubjakivi, savi, kruusa ja liivamaardlate olemasolu. • energiaressurss: – piisav elektriliste võimsuste olemasolu; – lähedus maagaasitrassidele; – Piusa jõe veeressurss; – Obinitsa Paisjärve veeressurss. • internetiside olemasolu • inimressurss: – erinevatel elualadel aktiivsete inimeste olemasolu, mitmekesise pärimuskultuuri kandjate olemasolu, vallast lahkunud, kuid kodukanti väärtustavate inimeste olemasolu; • toimiv koostöö teiste Setomaa valdadega, Kagu Piirivalve Piirkonnaga, arenev koostöö partneritega Vene Föderatsioonis ning Rootsi Kuningriigis. Arengupõhimõtted: • turvalise elukorralduse, vajaliku infrastruktuuri, haridus- ja sotsiaalteenuste tagamine valla elanikele; • valla erinevate struktuuriüksuste omavaheline infovahetus ja koostöö valla arengu huvides; • külade arendamine läbi kodanikualgatuse; • töö noortega ja nende kaasamine valla arenguprojektidesse; • koostöö regionaalsel tasandil. Arengukava eesmärgid: • negatiivsete protsesside (rahvastiku vähenemine ja vananemine, teatud osa infrastruktuuri, teed, puhastusseadmed, veevarustusolukord halvenemine) aeglustamine ning suunamine positiivsesse arengusse; • valla arengu lähimate ja kaugemate eesmärkide ning tegevuste omavaheline seostamine; • valla erinevate piirkondade ühtlustatud arengu tagamine; • erinevate projektide ja eelarvete koostamisel aluseks olemine. Arengukava ülesehitus: Arengukava koosneb valla üldist ning konkreetsete eluvaldkondade ja allaasutuste arengut kajastavatest peatükkidest. Arengukava juurde kuuluvad volikogu poolt kinnitatud investeeringute kava aastateks 2002–2003 (lisa 1) ja investeeringuvajaduste loetelu aastateks 2004–2005 (lisa 2). Tegevuskava: 1. Majandus 1.1. Teed Riigiteed Koostöös Setomaa Valdade Liidu, Võru ja Põlva maavalitsustega, Riigikogu Ida-Petserimaa toetusrühma ning Teede- ja Sideministeeriumiga saavutada, et «Riigimaanteede ehitamise ja remontimise kava aastaiks 2001–2010» raames teostataks alljärgnevate Meremäe valla kruusateede mustkatte alla viimine: 25182 Vastseliina – Meremäe – Obinitsa – Piusa; 25130 Kääpa – Obinitsa – Võmmorski. Vallateed Põhilised vallateed on välja ehitatud 20–25 aastat tagasi ja vajavad kapitaalremonti. Eesti–Vene kontrolljoone äärseid vallateid kasutab intensiivselt Kagu Piirivalve Piirkonna Piusa kordon. Kohalikud teed on munitsipaliseerimata. Vallateede korrashoiuks on tarvis: – munitsipaliseerida kohalikku tähtsust omavad ja valla arengu seisukohalt olulised teed; – inventariseerida vallateed; – inventariseerimise tulemuste alusel koostada vallateede arengukava ja sellest lähtudes korrastada vallateed, alustades enim tähtsust omavatest teedest; – koostöös Kagu Piirivalve Piirkonna Siseministeeriumi ja Piirivalveametiga saavutada kokkulepped riigipiiriäärsete, riigikaitselist tähtsust omavate vallateede korrastamise sihtotstarbeliseks rahastamiseks. Investeeringute vajadus: – vallateede munitsipaliseerimine ja inventariseerimine; – vallateede korrastamine. 1.2. Majandus ja ettevõtlus Selles valdkonnas on valla ülesandeks saavutada ettevõtluse jaoks oluliste infrastruktuuride korrastamine. Silmas tuleb pidada valla ressursside ja ettevõtlusalaste võimaluste tutvustamist võimalikele huvigruppidele valla kodulehekülje ja erinevate trükiste kaudu. Luua pidev koostöö valla ettevõtjatega, kaasata neid valla arengu seisukohalt oluliste küsimuste aruteludesse. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik: – piirkondlike ja piiriületavate ettevõtlusalaste Setomaa Valdade Liidu ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu raames ettevõtlust soodustavate projektide algatamine; – koostöö Setomaa Valdade Liiduga ettevõtluse tugisüsteemi, Setomaa Sihtasutuse, tegevuse jätkamise eesmärgil; – kohapealsete koolitusvõimaluste laiendamine koostöös Setomaa Sihtasutusega ning teiste lähipiirkonnas asuvate arenguinstitutsioonidega; – käivitada valla ettevõtjate ümarlaud; – olemasolevate ressursside kasutuselevõtu projektide algatamine; – ühistegevuslike projektide algatamine, kaasabi osutamine korteriühistute loomisel; – kutsesuunitlustöö tõhustamine valla noorte hulgas. 1.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Obinitsa ja Meremäe külade veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud. Normaalse elukeskkonna ja ettevõtluskliima tagamiseks on nimetatud süsteemide kvaliteetne toimimine hädavajalik. Nende eesmärkide tagamiseks on vajalik: – kaardistada Obinitsa ja Meremäe külade veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid ning koostada lähteülesanded projekteerimiseks. Koostada nende rekonstrueerimise projektid ning korrastada nimetatud süsteemid; – külaelanike nõustamise kaudu osutada kaasabi kaugemal asuvate külade veevarustuse parandamiseks. Investeeringute vajadus: – Meremäe ja Obinitsa külade veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise projekteerimine; – Meremäe ja Obinitsa külade veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine; – Obinitsa Põhikooli reoveepuhastite renoveerimine. 1.4. Heakord, keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkus ja puhkekohad Heakorra ja keskkonnakaitseliste probleemide lahendamine omab kaasaegses maailmas järjest enamat tähtsust. See eeldab omakorda ökonoomsete ja efektiivsete tehniliste lahenduste rakendamist ning valla elanike, sealhulgas eriti noorte keskkonnateadlikkuse tõstmist. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb: – koostöös vallaelanikega, eriti noortega korraldada nende keskkonnateadlikust tõstvaid üritusi – heakorrapäevad, näitused, laagrid, matkad, perepäevad; – välja arendada alljärgnevad puhkekohad vallas: Meremäe mägi, Meremäe, Engli ja Obinitsa järv, Piusa jõe ürgorg; – koostöös Võru Keskkonnateenistusega jätkata Piusa jõe kaitseala projekte; – valla territooriumil asuvate huviväärsuste tähistamine ja tutvustamine. Investeeringute vajadus: – puhkekohtade projektide koostamine ja ehitus; – viitade ja teabetahvlite paigaldamine. 1.5. Jäätmemajandus Lähtudes Eesti riigi keskkonnapoliitikast kuuluvad väikesed prügilad sulgemisele. Samal ajal tahetakse saavutada jäätmete äraandmine sorteeritud kujul. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb: – sulgeda Meremäe ja Antkruva prügilad vastavalt aastatel 2002 ja 2004; – käivitada prügiveoringid ja ohtlike jäätmete kogumispunkt või punktid; – saavutada elanikkonna poolt jäätmete äraandmine sorteeritud kujul. Investeeringute vajadus: – prügilate sulgemine ja rekultiveerimine; – prügikogumissüsteemi käivitamine. 1.6. Meremäe–Muraškino piiripunkt Meremäe valla arengu ja elanike huvides on oluline kohaliku, Meremäe–Muraškino piiripunkti avamine. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline piiripunktide kokkulepe sisaldab ka nimetatud piiripunkti väljaehitamist ja avamist. Selle saavutamiseks tuleb: – koostöös Tolliameti, Piirivalveameti, Võru Maavalitsuse, Välispoliitika Instituudiga, Välisministeeriumiga, Petseri ja Pihkva administratsiooniga alustada Meremäe–Muraškino piiripunkti loomise ettevalmistamist; – saavutada piiripunkti projekteerimine, rahastamine ja ehitus. 1.7. Turism Kagu-Eesti üks atraktiivseim turismipiirkond on Setomaa. Sellest tulenevalt omab turism ka Meremäe valla jaoks järjest suuremat tähtsust. Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Turismiinfopunkt. Tema tegevuse põhilised suunad on: – turismiinfo kogumine, süstematiseerimine, turismiinfo materjalide valmistamine, avalikustamine; – töö erinevate turismiprojektidega, sh rahvusvaheline koostöö, viidaprojektid, koostöö valla ettevõtjatega Setomaal, Võru ja Põlva maakonnas. Valla turismimaine kujundus; – giiditöö; – rohelise I-punkti staatuse saavutamine. 2. Haridus 2.1. Koolid Meremäe vallas töötab hetkel kaks põhikooli: Meremäe Põhikool ja Obinitsa Põhikool. Alates 1990. aastast on laste arv pidevalt vähenenud. See on tingitud sündide vähenemisest ning mõningate laste suundumisest teistesse koolidesse. Sünnid vallas aastatel 1995 kuni 2001 Obinitsa Meremäe tegelik elukoht mujal 1995 14 9 4 1 1996 17 7 8 2 1997 14 5 6 3 1998 7 2 4 1 1999 8 2 6 2000 9 2 4 3 2001 12 4 4 4 kokku 81 31 36 14 Koolid on ümbruskonnale väga vajalikud. Laste arvu vähenemise tingimustes tuleb vallal leida lahendusi valla koolivõrgu ümberkorraldamiseks. Samuti tuleb koolidel leida võimalusi rahaliste ja aineliste vahendite otstarbekamaks kasutamiseks ning õpetajaskonna maksimaalseks rakendamiseks. Võimalikud lahendusvariandid koolivõrgu ümberkorraldamisel on: – üks põhikool ühtse juhtimise ja õpetajaskonnaga kahes majas; – üks põhikool ja üks algkool; – kaks algkooli. Koolide töö paremaks korraldamiseks on vajalik: – luua võimalused konkurentsivõimelise põhihariduse omandamiseks; – koolijuhatajatel koostada põhjalik õpetajate koolituskava, arvestades õpetajate ja koolide vajadusi ning olemasolevaid ressursse; – mõlema koolijuhataja koostöös koostada mõlemas koolis valla õpetajaskonna maksimaalse rakendamise ning ühtlasi neile ka täiskoormuse võimaldamise kava. Vajadusel suunata õpetajaid vastavatele täienduskoolitustele; – tegeleda kutsesuunitlusega ja aegsasti selgitada välja õpilaste andekus nende edasiarendamiseks. Põhikooli keskastmes alustada kutsesuunitlustööga; – luua võimalused kõigi õpilaste edasiarendamiseks vastavalt nende võimetele, pakkudes edukatele lisateadmisi, nõrgematele järelaitamist läbi tugiõppe; – läbi huvitegevuse arendada kunstihuvi ja süvendada omakultuurialast õpetust tagamaks laste püsiv side omakultuuriga; – läbi spordiringide ja spordivõistluste tagada laste tugev tervis ning head sportlikud saavutused; – koolides, koostöös Kaitseliidu ja Piirivalvega, tagada laste isamaaline kasvatus; – mõlema kooli ja lasteaedade koostöös leida võimalused logopeedi rakendamiseks piirkonnas Koolide tehnilise varustatuse tagamiseks tuleb: – varustada klassid kaasaegsete õppevahenditega; – renoveerida klassivalgustus; – sisustada klassid uue mööbliga; – varustada koolid küllaldaselt IT- vahenditega; – tagada spordirajatiste korrasolek. Meremäe Põhikool Kool asub Meremäe külas. Koolis õpib käesoleval aastal 62 õpilast, õpetajaid on 13. Koolimaja hoone on kolmekorruseline. Ruumide kasutus vajab optimeerimist. Koolil on sõlmitud sõprusleping Petseri II (Eesti) Keskkooliga. Suuremaks ürituseks on iga-aastaste Meremäe savipäevade korraldamine. Õppetöö kvaliteetsemaks muutmiseks tuleb: – korraldada koolisiseseid silmaringi laiendavaid ja harivaid koolitusi õpilastele, õpetajatele ning ka lastevanematele. Vastavaid koolitusi korraldada võimaluse korral koostöös Meremäe lasteaiaga; – inglise ja vene keele ainekabineti loomine ajakohase sisustusega. Õpilaste vabaaja korralduseks on tarvis: – käsitöömaja täiemahuline kasutuselevõtmine; – koostöös Meremäe lasteaiaga ehitada kooli taha mänguplats. Investeeringute vajadus: – võimla põranda väljavahetamine ja duširuumi ehitus; – esimese korruse tualettruumi ümberehitamine kodulootoaks; – söökla kapitaalremont; – II korruse koridori remont. Obinitsa Põhikool Obinitsa Põhikool asub Obinitsa külas. Õpilasi käesoleval aastal on 62, õpetajaid on 10. Kool töötab kahekorruselises majas. Koolis antava hariduse tase on hetkel maakonnas konkurentsivõimeline. Koolis on tugev muusika-, omakultuuri-, käsitöö- ja sporditase. Kooli suurim probleem on puhastusseadme amortiseerumine ning vajadus see renoveerida. Õppetöö kvaliteetsemaks muutmiseks tuleb: – parandusõppe korraldamine; – kooli staadioni remont. Investeeringute vajadus: – kooli puhastusseadmete renoveerimine; – II korruse koridori kapitaalremont; – klassiruumide kapitaalremont. 2.2. Lasteaiad Lasteaedade põhitegevus on lastele alushariduse andmine ja laste ettevalmistamine kooliks. Eesmärk on kindlustada lastele turvaline ja lapsesõbralik keskkond ning laste igakülgne areng. Laste sünnid vallas, mis määravad ka valla lasteaedade tööd aastatel 2002 kuni 2005. Vaata sündide tabelit koolide juures. Põhiline probleem, mis vajab lahendamist, on väheneva lastearvu korral enamiku vastavaealiste laste tulek lasteaeda. See eeldab lasteaedade tihedat koostööd lastevanematega selgitamaks neile alushariduse vajalikkust laste ettevalmistamisel kooliks. On vajalik koostöö arendamine ja kogemuste vahetamine erinevatel pedagoogilistel printsiipidel või töökorralduslikel alustel töötavate lasteaedadega. Meremäe lasteaed Meremäe lasteaed asub Meremäe külas paneelelamus. Lasteaias töötab hetkeseisuga üks rühm, rühmas on 15 last. Lasteaia personali koosseisu kuulub viis inimest: kaks õpetajat, õpetajaabi, kokk, juhataja. Pedagoogid on erialase ettevalmistusega. Probleemiks võib kujuneda paiknemine tsentraalküttega majas. Lasteaia söökla ja kavandatava mänguväljaku küsimus tuleb lahendada koostöös Meremäe Põhikooliga. Investeeringute vajadus: – lasteaia saali eesruumi ümberkorraldamine ning kapitaalremont. Obinitsa lasteaed Obinitsa lasteaed asub Obinitsa külas 1991. aastal valminud 50-kohalises lasteaiahoones. Hetkel asub seal ka Obinitsa raamatukogu. Lasteaia käsutuses on lasteaiahoone ja mängumaja. Ainukese hoonena köetakse lasteaeda tsentraalkatlamajast. Lasteaias on kuus töötajat, kellest üks ei oma erialast haridust ja üks omandab erialast haridust. Lasteaia tööst võtab osa 17 last. Lasteaia põhiline probleem on erialase kaadri rakendamine ning piisava lastearvu tagamine. Investeeringute vajadus: – signalisatsiooni paigaldamine; – rühmaruumide suurte akende väljavahetamine; – katuse vahetus. 3. Kultuur 3.1. Raamatukogud Alates 1925. a 5. veebruarist töötab Meremäe vallas kaks rahvaraamatukogu: Meremäel ja Obinitsas. Läbi kogu oma ajaloo on nad oma piirkonna elanike jaoks olulised olnud. Viimastel aastatel seoses trükiväljaannete kallinemisega ning infotulva järsu tõusuga on veelgi enam suurenenud elanikkonna vajadus raamatukogude poolt pakutavate teenuste järele. Selle kinnituseks on asjaolu, et vaatamata rahvastiku mõningasele vähenemisele ning vananemisele piirkonnas, on meie raamatukogude lugejate arv püsinud suhteliselt stabiilsena, külastuste ja laenutuste arvud näitavad aga kasvutendentsi. Oma tegevuses juhinduvad Meremäe ja Obinitsa raamatukogud rahvaraamatukogude seadusest, oma põhimäärustest ning vallavolikogu ja vallavalitsuse vastavat eluvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. Sellest tulenevalt on nende töö põhieesmärkideks: – kvaliteetse lugejateeninduse pakkumine oma teeninduspiirkondade elanikele; – kirjasõna kättesaadavuse tagamine raamatufondide nõuetekohase ja lugejaskonna vajadusi silmas pidava komplekteerimise kaudu, eeldusel, et komplekteerimissummad kasvavad igal eelarveaastal 10% võrra; – toimimine kohaliku teabe- ja infokeskusena, avalikustatud teabele vaba juurdepääsu tagamine avaliku internetipunkti teenuste pakkumise kaudu. Valla raamatukogude tööd korraldavad erialase haridusega raamatukogude juhatajad, kes lisaks tavapärasele lugejateenindusele organiseerivad ka kirjandusliku sisuga üritusi piirkonna elanikele. Mõlemad raamatukogud kasutavad hetkel tarkvaraprogrammi Kirjasto 3000. Päevakorda on kerkinud vajadus uue, internetipõhise tarkvaraprogrammi järele. Eesmärgiks on jõuda selleni, et vähemalt maakonna tasandil oleks kõigi raamatukogude fondid jälgitavad. See annaks meile võimaluse oma lugejate soovide ja vajaduste paremaks rahuldamiseks teostada otsingut ka teiste raamatukogude andmebaasidest. Uue programmi juurutamise järel on valla raamatukogud seadnud oma eesmärgiks jõuda 2004. aasta lõpuks ka arvuti teel laenutamiseni. Meremäe Raamatukogu Elanikke teeninduspiirkonnas 01.01.2002. a 749 Põhinäitajad 31.12.2001. a: Lugejaid: 399 Laenutusi: 15 219 Külastusi: 7084 Trükiseid: 17 554 Lisaks tavapärasele lugejateenindusele pakub Meremäe Raamatukogu oma lugejatele ka kohaliku euroinfopunkti ning koduloolise heli- ja videoarhiivi kasutamise teenust. Samuti on olemas koopiate tegemise võimalus. Kõige tõsisem probleem on järjest enam lagunema kippuv vallamaja katus, mis juba vähemategi sademete korral vett läbi laseb, ohustades sellega tõsiselt raamatufondi säilimist. Kuna vallavalitsus ja raamatukogu asuvad sama maja katuse all, tuleb selle maja remondi suhtes otsus langetada kompleksselt. Kuna tegemist on Meremäe valla ajaloo seisukohalt olulise hoonega, ei saaks õigeks pidada selle käibest väljalülitamist. Investeeringute vajadus: – katuse, akende ja fassaadi vahetus. Obinitsa Raamatukogu Elanikke teeninduspiirkonnas 01.01.2002. a 696 Põhinäitajad 31.12.2001. a: Lugejaid: 250 Laenutusi: 8421 Külastusi: 3383 Trükiseid: 14 784 Lisaks raamatukogu põhitegevusele toimub koopiateenuse pakkumine piirkonna elanikele. Investeeringute vajadus: Interneti püsiühenduse rajamine, lugejaarvuti soetamine. 3.2. Rahvamajad Meremäe vallas on kultuuritegevuse alal vajalik olemasoleva kultuuriasutuste võrgustiku säilitamine. Rahvamajade töö korraldamisel on oluline: – omakultuurialase ja seltsilise tegevuse jätkamine ning laiendamine; – suurendada noortele suunatud tegevust ning leida nende hulgast algatusgrupp, kes on võimeline korraldama noortepäraseid üritusi; – leida võimalused ringitöö korraldamiseks rahvamajade juures; – jätkata valla mainekamate ürituste (Laululaev, olulisemad külapühad, Meremäe savipäevad, Obinitsa lihavõttemaa ) korraldamist; – koostöös Kagu-Eesti Partnerluskoguga ja teiste analoogsete institutsioonidega inimeste ühiskondlik ja kultuuriline aktiviseerimine. Meremäe rahvamaja Meremäe rahvamaja juhataja kabinet asub Meremäe Põhikooli ruumides, tööl on 0,5 kohaga rahvamaja juhataja. Põhiline tegevus: – ringitöö korraldamine; – seltside töö koordineerimine, neile vajaliku info edastamine; – valla seisukohalt oluliste ürituste korraldamine (Vabariigi aastapäev, küüditamiste aastapäevad, Võidupüha jne); – projektipõhine tegevus; – Meremäe piirkonna leelokooride tegevuse korraldamine; – laste ja noorte kultuuriürituste algatamine ja noorte sellealane nõustamine. Obinitsa Rahvamaja (Seto Seltsimaja) Asub Obinitsa külas, Seto Kultuurifondile kuuluvas talus. Tööl on 0,5 kohaga rahvamaja juhataja. Põhiline tegevus: – seltside ja üksikisikute projektialane nõustamine; – kultuuritöö koordineerimine; – Obinitsa piirkonna leelokooride tegevuse koordineerimine; – Kagu-Eesti Mittetulundusühingute Keskuse ja Kodukant Võrumaa korraldatud seltside teabepäevadel osalemine ja info edastamine seltsidele; – seto kultuuri oskajate arvu suurendamine ja koosseisu noorendamine; – pidev kultuurialane töö lastega ja nende vanematega, mille väljundiks on laagrid, kultuuriringid, ekskursioonid, festivalid, teater, tõsise muusika väärtustamine; – 7 kuni 8 algatusrühma koondamine ja koolitamine, alguseks väiksemamahulised projektid õppimiseks. Investeeringute vajadus: – Obinitsa laululava ehitus. 3.3. Omakultuur Vallas on kolm alaliselt tegutsevat leelokoori – Meremäe «Hõpõhelmeq», Helbi leelokoor, Obinitsa noorte leelokoor «Tsibihärbläseq». Obinitsas tegutseb Noorte Seto Jutusõteatri ning tantsuklubi. Obinitsa koolis ja seltsimajas toimuvad lastele seto keele ja kultuuri tunnid. Aktiivselt on haaratud omakultuurialasesse tegevusse ligi 70 inimest. Vallas on paarkümmend aktiivset seto käsitöö oskajat ning kümmekond asjatundjat seto söökide alal. Obinitsa Põhikoolis õpetatakse seto käsitöö kohandamist kaasaja vajadustele. Alalised omakultuurialased kontaktid on: – Viljandi Kultuurikolledžiga; – Tuglase Seltsiga Soomes; – hõimurahvastega Venemaal; – Soome Mäntsälä valla Sääksjärvi kooliga; – Põhja-Karjala Taipale ja Ilomantsi piirkonnaga. Meremäe vallas on omakultuuri alal vajalik: – vanemaealiste leelokooride noorendamine ja lauluoskuse järjepidev traditsioonil põhinev edasiandmine; – valla leelokooride repertuaari lindistamine ja lauluvara helikandjatel väljaandmine; – tantsutubade käivitamine seto traditsioonil põhineva repertuaariga; – rahvapilliõppe korraldamine; – Meremäe valla rahvusliku käsitöömeistrite tegevuse koondamine; – seto kultuuriga tegelevatele seltsingutele tegevustoetuste tagamine. 3.4. Muuseum Obinitsa Seto Muuseumitarõ asub Obinitsa külas. Põhilised eksponaadid on kohalik seto tekstiil. Aastas külastab muuseumi keskmiselt 5000 inimest. Käivitumas on koostöö Värska ja Saatse seto muuseumidega ning Irboska muuseumiga Vene Föderatsioonis. Antud valdkonnas on vajalik: – saavutada tuntav riiklik toetus; – nõuetele vastavate hoiutingimuste loomine. Investeeringute vajadus: – jooksva vee paigaldamine majja; – ahjude ehitamine; – II korruse väljaehitamine. 3.5. Kolmas sektor Vallas omab suurt tähtsust kolmanda sektori tekkimine ja tegevus. Meremäe vallas tegutsevad alljärgnevad seltsid: – Meremäe Maanaiste Seltsing «Sipelgas»; – Meremäe Pensionäride Selts; – Obinitsa naisselts «Miitsirk»; – Obinitsa Pensionäride Selts; – Obinitsa meeste Neljapäevaklubi; – Obinitsa noorte klubi Crazy; – Meremäe Raamatukogu Sõprade Seltsing. – Meremäe valla noorte õpinguid toetab eraannetusel ja valla osalusel põhinev sihtasutus «Helgi ja Karl Roseni nim Fond». Mittetulundusühingute valdkonnas on vajalik: – läbi valla toetusfondi jätkata kolmanda sektori omaalgatusliku tegevuse projektipõhist toetamist; – käivitada vallas kolmanda sektori ümarlaud; – koostöö saavutamine erinevate huvigruppide vahel; – kaasata kolmas sektor valla põhilisemate probleemide lahendamisse; – aidata organiseeruda valla paljulapselistel peredel. 3.6. Külade areng Meremäe vallas on 87 küla. Külad jagunevad valla territooriumil suhteliselt ühtlaselt. Põhilised probleemid külades on: – vananev elanikkond; – teede amortiseerumine; – veevarustuse halb olukord; – elatusallikate puudumine. Meremäe vallas on kümmekond aktiivselt tegutsevat külavanemat. Käivitunud on külavanemate koolitus. Antud valdkonnas on vajalik: – tõhustada tööd külavanematega, kehtestada valimiskord ja täpsustada nende staatus; – algatada külade arengukavade koostamine. 3.7. Kogudused Meremäe valla territooriumil tegutseb kaks Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku kogudust: Obinitsa Issanda Muutmise ja Meeksi Ristija Johannese kogudus. Valla elanikud kuuluvad veel alljärgnevatesse Vene Apostliku Õigeusu, hetkel Vene Föderatsioonis asuvatesse kogudustesse: Tailova, Saalesje ja Pankjavitsa. Samuti elavad Meremäe vallas Luteri Kiriku Vastseliina ning Petseri Peetri koguduse liikmed. Vallas on kaheksa tsässonat. Koguduste korraldada on praegusel hetkel koguduste sisemine töö, kirikuhoonete ülevalpidamine. Koostöös vallaga korraldatakse surnuaedade korrashoidu. Obinitsa kogudusel on püsivad koostöösidemed Soome Põhja-Karjala Taipale kogudusega. Sõlmitud on vastavasisuline koostööleping. Käivitunud on kiriku sotsiaaltöö, mis vajaks tugevdamist ja koguduse liikmete aktiivsemat osalemist. Nimetatud valdkonnas on vajalik: – nõustada ja aidata Meeksi kogudust Meeksi kirikuhoone ja maaomandiga seotud küsimuste lahendamisel; – korrastada surnuaedade haldamisega seotud probleemistik; – leida võimalused tsässonate korrastamiseks; – käivitada Obinitsa vana kool-kiriku majas sisuline tegevus. Investeeringute vajadus: – Obinitsa ja Meeksi kirikute surnuaedade planeeringud; – tsässonate korrastamine ja ehitamine. 3.8. Sport Vallas viljeletakse mitmeid spordialasid. Populaarsemad neist on kergejõustik ja võrkpall. Obinitsa Põhikoolil koostöös Kagu Piirivalve Piirkonna Piusa kordoniga on käivitunud jalgpallivõistluste sari. Setomaa Valdade Liidu raames on vallas korraldatud nii täiskasvanute kui noorte suve- ja talimänge. Osaletakse maakonna suvespordimängudel. Koostöös piiriäärsete valdadega on korraldatud laskevõistlust Piiri Tiir. Aktiivse spordiga on vallas hõivatud ligikaudu 60–70 inimest. Antud valdkonnas on vajalik: – Meremäe valla spordiklubi moodustamine; – vallasiseste võistluste korraldamine; – vallas asuvate spordirajatiste korrastamine; – mainekate spordiürituste – Setomaa Suve- ja Talimängud, Piiri Tiir koostööprojektide algatamine ja käivitamine; – koostöös naaberomavalitsustega Piusa mängude projekti algatamine. 4. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Valla sotsiaaltöö eesmärgiks on isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamine ja toimetulematuse puhul abi osutamine. Sotsiaalse erivajadusega isiku ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Arvestades vanemate inimeste suurt osakaalu vallaelanikkonnas on vajalik senisest rohkem tegeleda nende probleemide lahendamisega. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik: – Meremäe turvakorteri laiendamine; – sotsiaalselt tõrjutute – liikumis- ja nägemispuudega inimeste, lapsinvaliidide jt kaasamiseks projektide algatamine; – töö riskirühmadega; – koostöö mittetulundusühingute ja kohalike kogudustega sotsiaalprojektides; – sünni- ja matusetoetuste eraldamise jätkamine; – vaimse puudega inimeste hoolduse tõhustamine. Investeeringute vajadus: – turvakorteri laiendamine; – sotsiaalmaja projekti algatamine. Tervishoiu valdkonnas on vajalik: Arvestades vanemaealiste inimeste suurt osakaalu vallaelanike hulgas on vajalik esmase arstiabi kättesaadavuse tagamine valla territooriumil. Selleks on vajalik: – arstipunktide säilitamine Meremäel ja Obinitsal; – hambaarstiteenuse taastamine. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja täitmine Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja täitmise kontroll on volikogu pädevus. Arengukava täitmise ja projektide teostamise eest vastutab vallavalitsus. Arengukava täitmist kontrollitakse pidevalt. Arengukava tuleb vähemalt üks kord aastas täienduste ja paranduste tegemiseks läbi vaadata. Arengukava täitmise kohta esitab vallavalitsus vallavolikogule aruande üks kord aastas enne uue vallaeelarve koostamise algust. Igal aasta lõpus täpsustatakse järgmise aasta investeeringute vajadus, tähtaeg ja maksumus. Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 21. novembri 2001. a määruse nr 18 lisa 1 «Meremäe valla arengukava 2002-2005» juurde MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2003 Objekti nimetus, tegevus Kukud kokku Finantseerimisallikas Märkused valla eelarve taotluseprojektid 2002. aasta 1. Ületulevad projektid 2001. aastast: • Obinitsa tänavavalgustuse II etapp 237 375 40 000 197 375 Projekt esitatud 01.11.01 • Õpi- ja vabaajatingimuste parandamine 310 685 62 200 248 485 Projekt esitatud 01.11.01 – Meremäe PK võimla põranda väljavahetamine – I k. tualettruumi ümberehitamine kodulootoaks • Psüühiliselt haigetele inimestele päevakeskuseks 207 660 49 860 157 800 Projekt esitatud 01.11.01 • Prügilate sulgemine ja ohtlike jäätmete kogumine 106 000 53 000 53 000 Projekt rahastatud KIK-st 53 000 2. Meremäe PK söökla renoveerimine – projekteerimine, tööprojektide valmimine 35 000 35 000 – tähtaeg 15.01.02 – renoveerimistööd 1 000 000 200 000 800 000 suvi 2002 3. Vallamaja akende vahetus, katuse ja fassaadi vahetus 450 000 90 000 360 000 4. Obinitsa Muuseumi Tarõ veevarustus 30 000 30 000 2003. aasta 5. Obinitsa küla puhastusseadmete renoveerimine 550 000 110 000 440 000 6. Obinitsa PK puhastusseadmete rajamine 75 000 20 000 50 000 7. Meremäe ja Obinitsa puhtavee programmi väljatöötamine, projekteerimine, uuringud 1 000 000 200 000 800 000 8. Antkruva prügila sulgemine 100 000 20 000 80 000 Kokku: 4 101 720 910 060 3 191 660 Lisa 2 «Meremäe valla arengukava aastateks 2002–2005» juurde INVESTEERINGUTE VAJADUSTE LOETELU AASTATEKS 2004–2005 1. Vallateede munitsipaliseerimine, inventariseerimine 2. Vallateede korrastamine 3. Meremäe ja Obinitsa külade veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine 4. Meremäe valla puhkekohtade projektide koostamine ja ehitus 5. Meremäe valda viitade ja teabetahvlite paigaldamine 6. Meremäe Põhikooli II korruse koridori remont 7. Prügikogumissüsteemi käivitamine 8. Seto Muuseumitarõ ahjude ehitamine 9. Seto Muuseumitarõ II korruse väljaehitamine 10. Obinitsa PK II korruse koridori kapitaalremont 11. Obinitsa PK klassiruumide kapitaalremont 12. Meremäe lasteaia saali eesruumi ümberkorraldamine, kapitaalremont 13. Lasteaedadesse turvasüsteemide paigaldamine 14. Obinitsa lasteaia rühmaruumide suurte akende väljavahetamine 15. Obinitsa lasteaia katuse vahetus 16. Obinitsa raamatukokku interneti püsiühenduse rajamine, lugejaarvuti soetamine 17. Obinitsa laululava ehitus 18. Obinitsa ja Meeksi surnuaedade plaanide koostamine 19. Meremäe valla tsässonate korrastamine ja ehitamine 20. Meremäe turvakorteri laiendamine 21. Sotsiaalmaja projekti algatamine