Vabariigi Valitsus — Teenistuslik järelevalve haridusministri käskkirja üle — RTL, 62, 948

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS MSCA esitas 27. aprillil 2001. a Haridusministeeriumile taotluse Reval Merekoolile merealase kutsehariduse koolitusloa saamiseks ja laevajuhtimise õppekava registreerimiseks. 2. «Erakooliseaduse» (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454) § 8 lõike 1 kohaselt võib haridusminister anda käskkirja õppekavale ekspertiisi teostamiseks, moodustades selleks ajutise komisjoni. Haridusminister moodustas 21. septembri 2001. a käskkirjaga nr 492 «Ekspertiisikomisjoni moodustamine» ekspertiisikomisjoni, kes 30. oktoobril 2001. a andis ASi MSCA esitatud laevajuhtimise õppekavale positiivse hinnangu. 3. «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 1998, 2, 47; 1999, 95, 843; 2000, 29, 171; 2002, 1, 1) § 16 lõike 1 kohaselt peab laev olema mehitatud laevaperega, kelle liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määrusega nr 159 kinnitatud «Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete» (RT I 1998, 67, 1077; 2000, 68, 433) punkti 6 kohaselt peavad meresõiduspetsialiste koolitada soovivad õppeasutused ja juriidilised isikud taotlema koolitusluba vastavalt kehtivale korrale ning erialaõppeprogrammid ja -õppejõudude koosseis kooskõlastatakse Veeteede Ameti peadirektoriga. 12. novembril 2001. a esitas Haridusministeerium laevajuhtimise õppekava Veeteede Ameti peadirektorile kooskõlastamiseks. Veeteede Ameti peadirektor ei kooskõlastanud (13. detsembri 2001. a kiri nr 1-6/2355) ASi MSCA Reval Merekooli erialaõppeprogramme ja -õppejõudude koosseisu nende seadustele mittevastavuse tõttu järgmistel põhjustel: 1) erakooli õppekava peab kooskõlas «Erakooliseaduse» § 11 lõikega 4 olema vastavuses riikliku õppekavaga. Vastavat riiklikku kesktaseme õppekava Eestis ei ole, sest Eesti Mereakadeemia on rakenduskõrgkool; 2) puudub «Kutseseaduse» (RT I 2001, 3, 7) § 4 alusel kinnitatav vastav kutsestandard, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele; 3) «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis» (RT II 1996, 8, 27) sisalduvat miinimumstandardit ei saa pidada Eestis kehtivaks kutsestandardiks. 4. Haridusminister keeldus oma 27. detsembri 2001. a käskkirjaga nr 919 «Koolitusloa väljaandmisest keeldumine» ASile MSCA kutseõppeasutuse Reval Merekool koolitusloa väljaandmisest kutsehariduse andmiseks. Koolitusloa andmisest keeldumist põhjendatakse haridusministri käskkirjas asjaoluga, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määrusega nr 159 kinnitatud «Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete» punktile 6 kooskõlastab meresõiduspetsialiste koolitada sooviva õppeasutuse erialaõppeprogrammide ja -õppejõudude koosseisu Veeteede Ameti peadirektor. Veeteede Ameti peadirektor ei kooskõlastanud ASi MSCA esitatud erialaõppeprogramme ja -õppejõudude koosseisu. 5. AS MSCA esitas 27. detsembri 2001. a kirjaga nr 150 õiguskantslerile avalduse kontrollida Haridusministeeriumi ja Veeteede Ameti tegevuse seaduslikkust ASi MSCA taotluse menetlemisel Reval Merekoolile merealase kutsehariduse koolitusloa andmiseks. Õiguskantsler edastas peaministrile oma 7. jaanuari 2002. a kirjaga nr 1-14/383 ASi MSCA 27. detsembri 2001. a kirja nr 150 teenistusliku järelevalve teostamiseks. 6. Peaminister algatas 14. jaanuari 2002. a resolutsiooniga nr 10-5/197 teenistusliku järelevalve. Vabariigi Valitsuse poolt läbiviidud teenistusliku järelevalve käigus tunnistas haridusminister 20. mai 2002. a käskkirja nr 569 «Koolitusloa andmine» kehtetuks 27. detsembri 2001. a käskkirja nr 919 «Koolitusloa väljaandmisest keeldumine» ja andis sama käskkirjaga ASi MSCA kutseõppeasutusele Reval Merekool koolitusloa. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED 1. «Erakooliseaduse» § 5 lõige 5 sätestab dokumendid, mis lisatakse koolitusloa taotlusele. Nimetatud lõike punkti 1 kohaselt lisatakse koolitusloa taotlusele haridustasemele või erakooli liigile vastav õppekava. «Erakooliseaduse» § 11 lõike 4 punkti 4 kohaselt peab erakooli õppekava kutseõppeasutuse puhul vastama kutse-, eri- või ametiala riiklikule õppekavale. «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406) § 11 lõike 2 kohaselt lähtutakse kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade koostamisel vastavate kutsenõukogude kinnitatud kutsestandarditest ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikele õppekavadele kehtestatud üldnõuetest. «Kutseõppeasutuse seaduse» § 11 lõike 3 alusel kinnitab Vabariigi Valitsus kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade üldnõuded. Kutse-, eri- ja ametialade riiklikud õppekavad koostab Haridusministeerium, võttes aluseks kutsenõukogude kinnitatud kutsestandardid. Riiklikud õppekavad valdkonniti kinnitab haridusminister oma määrusega. Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1998. a määrusega nr 233 kinnitatud «Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade üldnõuete» (RT I 1998, 94, 1504; 2000, 26, 154) punkti 2 kohaselt peavad kutseõppeasutuste õppekavad, mille järgi omandatakse kutsekeskharidus riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutustes, vastama riiklikele õppekavadele. Käesoleva ajani puuduvad haridusministri poolt valdkonniti kinnitatud kutse-, eri- ja ametialade riiklikud õppekavad, mistõttu ei ole erakooli omanikul koolitusloa taotlemisel võimalik täita «Erakooliseaduse» § 11 lõike 4 punkti 4 nõuet tagada erakooli õppekava vastavus kutse-, eri- või ametiala riiklikule õppekavale. Samuti puuduvad «Kutseseaduse» § 4 alusel kinnitatud laevajuhtimise valdkonda reguleerivad kutsestandardid. 2. Haridusministri 27. detsembri 2001. a käskkiri nr 919 «Koolitusloa väljaandmisest keeldumine» ei olnud õiguspäraselt motiveeritud. Käskkirjas puudusid kaalutlused, millest lähtuti ja millistel asjaoludel otsustati keelduda koolitusloa andmisest. «Erakooliseaduse» § 5 lõige 9 annab Haridusministeeriumile koolitusloa andmisest keeldumise õiguslikud alused. Koolitusloa andmisest võib keelduda, kui § 5 lõikes 5 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või kui õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed. Haridusministri moodustatud ekspertiisikomisjon hindas laevajuhtimise õppekava positiivselt. Haridusministri käskkirjas, millega keelduti koolitusloa andmisest ASile MSCA, viidati küll «Erakooliseaduse» § 5 lõikele 9, kuid puudus viide «Erakooliseaduse» § 5 lõikes 9 nimetatud konkreetsele keeldumise õiguslikule alusele. «Erakooliseaduses» ega teistes seadustes ei ole erakoolile koolitusloa andmisest keeldumise aluseks sätestatud Veeteede Ameti peadirektori keeldumist erialaprogrammide ja -õppejõudude koosseisu kooskõlastamisest, kusjuures Veeteede Ameti peadirektor ei kooskõlasta motiivil, mis ei sõltu koolitusloa taotluse esitajast. Erakooli omanikule koolitusloa andmisest ei saa keelduda temast mitteolenevatel põhjustel. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Haridusministri käskkirja põhjenduses puudus «Erakooliseaduse» § 5 lõikes 9 sätestatud konkreetne õiguslik ja faktiline alus. 3. Kõik teised erakutseõppeasutused tegutsevad ilma kutse-, eri- ja ametiala riiklike õppekavadeta ja «Erakooliseaduse» alusel antud koolituslubade alusel. Selle asjaoluga arvestades rikuti AS-i MSCA puhul koolitusloa andmisest keeldumisel põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala ja §-s 31 sätestatud õigust tegelda ettevõtlusega. Neid õigusi saab piirata eelviidatud põhiseaduse sätete kohaselt üksnes seaduse alusel ja tuginedes seaduses sätestatud tingimustele. Haridusministri 27. detsembri 2001. a käskkirjaga nr 919 «Koolitusloa väljaandmisest keeldumine» rakendatud eelnimetatud õiguste piirangud ei tuginenud seadusele ega olnud õiguspäraselt motiveeritud. OTSUS Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et haridusminister tunnistas 20. mai 2002. a käskkirjaga nr 569 «Koolitusloa andmine» kehtetuks 27. detsembri 2001. a käskkirja nr 919 «Koolitusloa väljaandmisest keeldumine» ning «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) § 94 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määrusega nr 160 «Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine» (RT I 1996, 43, 844; 1999, 61, 621; 73, 695; 76, 715; 2000, 68, 435; 74, 460; 2001, 8, 38; 82, 495; 2002, 31, 182) otsustab Vabariigi Valitsus teenistusliku järelevalve korras järgmist: 1) Vabariigi Valitsuse poolt läbiviidud teenistusliku järelevalve menetlus tuvastas, et haridusministri 27. detsembri 2001. a käskkiri nr 919 «Koolitusloa väljaandmisest keeldumine» oli vastuolus põhiseaduse §-dega 3, 12, 29 ja 31 ning «Erakooliseaduse» § 5 lõikega 9; 2) haridusministril korraldada «Kutseõppeasutuse seaduse» § 11 lõike 3 alusel kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade koostamine ja kinnitamine. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada kaebus halduskohtusse isikul, kes leiab, et korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174) sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN