Väärtpaberituru seadus

Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist ja nende reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteenuste osutamist, aruandlusteenuse osutamist, reguleeritud väärtpaberituru ja väärtpaberiarveldussüsteemi toimimist, järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle ning nende vastutust.

(1) Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on järgmine vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping

1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;

2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument;

3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid;

4) investeerimisfondi osak ja aktsia;

5) rahaturuinstrument;

6) tuletisväärtpaber või tuletisleping;

7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus;

8) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses (edaspidi heitkoguse ühik).

(2) Rahaturuinstrument käesoleva seaduse tähenduses on tagamata, üleantav ja likviidne võlakohustus, millega tavapäraselt kaubeldakse rahaturul, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 1–83), artiklis 11 sätestatud tingimustele vastav riigi võlakohustus, kommertspaber, hoiusetunnistus, krediidiasutuse garanteeritud veksel ja muu väärtpaber.

(3) Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt

1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast;

2) intressimäärast;

3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, heitkoguse ühikutest või muust ametlikust majandusstatistikast;

4) valuutavahetuskurssidest;

5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest;

6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast.

(3¹) Hoidmistunnistus on väärtpaber, mis tõendab välisriigi emitendi väärtpaberite omandiõiguse kuuluvust ja mille saab reguleeritud turule kauplemisele võtta, sõltumata selle välisriigi emitendi väärtpaberitest.

(4) Vahetusväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on

1) vahetusvõlakiri äriseadustiku §-s 241 sätestatud tähenduses;

2) vahetusvõlakiri, mida võib vahetada üksnes emitendi tütarettevõtja aktsia vastu – asendusvõlakiri;

3) optsioonivõlakiri (ostutähega võlakiri), mis koosneb lunastatavast võlakirjast ja emiteeritavate aktsiate omandamise õigusest (ostutäht).

(5) Omakapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpaber;

2) igasugune vabalt kaubeldav märkimisõigus, vahetus- või tuletisväärtpaber, mis annab õiguse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpabereid vahetamise teel või muu õiguse teostamisega, kui emiteeritava väärtpaberi emitent on ise väärtpaberi alusvaraks olevate väärtpaberite emitent või kuulub tema konsolideerimisgruppi.

(6) Mitteomakapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on igasugune muu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata väärtpaber.

(7) Kestvalt või korduvalt emiteeritavad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on sama liiki väärtpaberid, mida emiteeritakse kas kestvalt või 12-kuulise perioodi jooksul vähemalt kahes eraldi emissioonis.

(8) Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit.

(9) Tuletisväärtpaberid ja tuletislepingud on tuletisinstrumendid.

(10) Tuletisleping käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust sätestav leping

1) mis on lepingupoole nõusolekul ülevõetav või ülevõetamatu kolmanda isiku poolt;

2) mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludest.

(11) Käesoleva seaduse 3. ja 4. osas hõlmab väärtpaberi mõiste üksnes järgmisi tuletislepinguid

1) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja intressimääraleping ning muu tuletisleping, mis on seotud väärtpaberite, valuuta, intressimäära või heitkoguse ühikuga, või muu tuletisinstrument ja finantsindeksi või finantsnäitajaga seotud tuletisleping, mida võib täita natuuras, rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille puhul saab natuuras täitmise asendada täitmisega rahas;

2) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja forvardleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida peab täitma rahas, valikuõiguse alusel rahas või mille täitmise saab asendada täitmisega rahas;

3) kauplemiskohta kauplemisele võetud optsiooni-, futuur- ja vahetusleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida on võimalik täita natuuras, välja arvatud organiseeritud kauplemissüsteemis kauplemisele võetud energia hulgimüügitoode, mida tuleb täita natuuras;

4) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja forvardleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 3 ja mida ei ole loodud ärilisel eesmärgil, kuid millel on tuletisinstrumentide tunnuseid;

5) tuletisinstrument krediidiriski üleandmiseks;

6) hinnavaheleping;

7) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja intressimääraleping ning klimaatiliste muutujate, prahihindade, inflatsioonimäärade või muu ametliku majandusstatistikaga seotud tuletisleping, mis tuleb täita rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille saab asendada täitmisega rahas, samuti muu vara, õiguse, kohustuse, indeksi ja käesolevas paragrahvis nimetamata asjaoludega seotud tuletisleping, millel on tuletisinstrumendi tunnuseid või mis on kauplemiskohta kauplemisele võetud;

8) heitkoguse ühik.

(12) Täpsemad tuletisinstrumentide tunnused on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 7 ja 8.

(1) Kauplemiskoht on reguleeritud väärtpaberiturg, mitmepoolne kauplemissüsteem ja organiseeritud kauplemissüsteem.

(2) Reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg) on Eestis või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) korraldatav või juhitav ning lepinguriigi poolt järelevalvatav organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste mitmepoolne süsteem, mis on moodustatud sinna kauplemisele võetud väärtpaberitega pideva ja korrapärase kauplemise võimaldamise eesmärgil ning mis viib ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Reguleeritud turgu juhib või korraldab üksnes reguleeritud turu korraldaja.

(3) Mitmepoolne kauplemissüsteem on mitmepoolne süsteem, mis viib ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Mitmepoolset kauplemissüsteemi võib korraldada reguleeritud turu korraldaja või investeerimisühing.

(4) Organiseeritud kauplemissüsteem on mitmepoolne süsteem, mis ei ole reguleeritud turg ega mitmepoolne kauplemissüsteem ning milles viiakse kokku eri isikute omandamis- ja võõrandamishuvid seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud väärtpaberite või struktureeritud finantstoodetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) artikli 2 lõike 1 punkti 28 tähenduses, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Organiseeritud kauplemissüsteemi võib korraldada reguleeritud turu korraldaja ja investeerimisühing.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetamata mitmepoolset süsteemi võib korraldada üksnes vastavalt käesoleva seaduse 14.–18. peatükis reguleeritud turu või 181. peatükis mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise kohta sätestatule.

Väärtpaberituru osaline on emitent, pakkuja, investor, klient ja väärtpaberituru kutseline osaline.

(1) Emitent käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida.

(2) Käesoleva seaduse 20. peatüki tähenduses mõistetakse emitendi all lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule

1) teise lepinguriigi füüsilist isikut või varakogumit, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida;

2) aktsiaid esindavate hoidmistunnistuste puhul selliste hoidmistunnistuste emiteerimise aluseks olevate aktsiate emitenti.

Pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele.

Kauplemise taotleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes taotleb väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist või kelle taotlusel on väärtpaberid reguleeritud turul kauplemisele võetud, sealhulgas emitendi nõusolekuta.

(1) Investor käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid.

(2) Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on

1) krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja ja muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;

2) Eesti Vabariik, välisriik, Eesti või välisriigi regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;

3) rahvusvaheline asutus või organisatsioon, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank;

4) finantseerimisasutus, kelle ainsaks äritegevuseks on väärtpaberitesse investeerimine, turul kauba ja kaubatuletisinstrumendiga kaupleja;

5) suurettevõtja;

6) muu käesoleva lõike punktides 1–5 nimetamata asjatundlik klient või võrdne vastaspool vastavalt käesoleva seaduse §-des 46 ja 461 sätestatule või isik, keda käsitatakse asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolena vastavalt teises lepinguriigis kehtivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui klient on taotlenud enda kohtlemist tavakliendina.

(2¹) Suurettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest

1) tema bilansimaht on võrdne 20 miljoni euroga või sellest suurem;

2) tema netokäive on võrdne 40 miljoni euroga või sellest suurem;

3) tema omakapital on võrdne 2 miljoni euroga või sellest suurem.

(2²) Kutselise investori määratlemiseks emitendi või pakkuja poolt on investeerimisühing ja krediidiasutus kohustatud andma teavet oma kliendi käsitamise kohta asjatundliku kliendina või võrdse vastaspoolena emitendile või pakkujale viimase nõudmisel, kui isikuandmete kaitse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3)

(4)

Turutegija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on väärtpaberiturul alaliselt valmis väärtpaberiga oma arvel kauplema oma ostu- ja müügipakkumuses määratud hinnaga.

(1) Väärtpaberituru kutseline osaline on

1) investeerimisühing;

2) krediidiasutus;

2¹) fondivalitseja;

3) reguleeritud turu korraldaja;

4) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;

5) muu seadusega sätestatud isik.

(2)

Pakkumiskava käesoleva seaduse tähenduses on emitendi kava kestvalt või korduvalt emiteeritavate mitteomakapitaliväärtpaberite, kaasa arvatud igas vormis ostutähtede emiteerimiseks kindlaksmääratud emiteerimisperioodi jooksul.

Korraldatud teave käesoleva seaduse tähenduses on kogu teave, mille emitent või kauplemise taotleja on kohustatud avalikustama vastavalt käesoleva seaduse 20. peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1–61) (edaspidi turukuritarvituse määrus), artiklis 17 sätestatule.

Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle ja käesoleva seaduse § 230 lõikes 1 nimetatud õigusaktide täitmise üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi inspektsioon).

Konsolideerimisgrupp on konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega raamatupidamise seaduse § 27 tähenduses.

(1) Käesoleva seaduse 3. osas ja 14.–181. peatükis tähendab kontrollsuhe raamatupidamise seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatud emaettevõtja ning tütarettevõtja suhet.

(2) Käesoleva seaduse III osas ja 14.–181. peatükis tähendab märkimisväärne seos olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud

1) osaluse kaudu, kus äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;

2) kontrollsuhte kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses.

(3) Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud.

(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

(2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

(3) Osalus on kaudne, kui

1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;

2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;

3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;

4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

(1) Isiku kontrollitav äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest

1) isik omab äriühingus enamikku aktsiate või osaga esindatud häältest või omab täis- või usaldusosanikuna enamikku häältest;

2) isik, olles äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, omab õigust nimetada või tagasi kutsuda selle äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamikku;

3) isik, olles ise äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, kontrollib üksinda enamikku häältest vastavalt teiste täisosanikega, usaldusosanikega, osanikega või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele;

4) isik omab äriühingu üle valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel loetakse isikule kuuluvateks kontrollitava äriühingu hääleõigused, samuti õigus nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku ning isiku või tema kontrollitava äriühingu arvel ja enda nimel tegutseva kolmanda isiku omatavaid vastavaid hääleõigusi ning õigust nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku.

(3) Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse isikule kuuluvaks

1) isikule isiklikult kuuluvad hääled;

2) isiku jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled;

3) isiku kontrollitavale äriühingule kuuluvad hääled;

4) hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isikul on sõlmitud kokkulepe, mis kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama kestvat ühtset poliitikat vastava äriühingu juhtimisel;

5) kolmandale isikule kuuluvad ja selle kolmanda isikuga sõlmitud ning vastusoorituse eest häälte ajutist loovutamist isikule sätestava kirjaliku lepingu alusel teostatavad hääleõigused;

6) tagatiseks olevate aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui tagatise saanud isikul (aktsiate ajutine omaja) on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud;

7) kolmanda isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui isikul, kelle kasuks aktsiad koormati, on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud;

8) isikule tagatiseks antud või isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled juhul, kui isikul on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest loobunud;

9) hääleõigus, mis on esindatud emiteeritud aktsiatega, mida isikul on õigus omandada tema otseselt või kaudselt hoitavast väärtpaberist tuleneva õiguse teostamise või kohustuse täitmise tähtpäeva saabudes tagasivõtmatult või valikuõiguse alusel ja siduva kokkuleppe põhjal vastavalt selle suhtes kohaldatavale õigusele;

9¹) hääleõigus, mis on esindatud isiku otseselt või kaudselt hoitava ning emitendi emiteeritud aktsiatega seotud ja selliste aktsiate omamise või omandamise õigusega sarnase majandusliku mõjuga väärtpaberiga;

10) isiku hoiul olevate aktsiatega esindatud hääleõigused, mida isik võib teostada enda suva kohaselt vastavate aktsiate tegelike omanike hääleõiguse teostamise juhtnööride puudumise korral;

11) hääleõigused, mis on esindatud aktsiatega, mis on isiku kasuks koormatud rendiga;

12) hääleõigused, mida isik võib aktsionäride spetsiifiliste juhiste puudumise korral teostada oma parima äranägemise kohaselt talle antud volituse alusel.

(4) Aktsiatega esindatud häälte saamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses loetakse ka

1) vahetusväärtpaberi vahetamist hääleõigust andvaks aktsiaks;

2) märkimistõendis dokumenteeritud õigust omandada aktsiatest tulenev hääleõigus aktsiate saamisel;

3) eelisaktsia omaniku poolt hääleõiguse omandamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberitena käsitatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpabereid ning mis tahes lepinguid, mida saab täita natuuras või rahas.

Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) tähenduses.

Väärtpaberite pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on isikutele igas vormis, igal viisil ja iga vahendiga väärtpaberite omandamise või märkimise võimaluse kohta antud teave, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui pakutavate väärtpaberite osas, võimaldamaks isikul otsustada väärtpaberite omandamise või märkimise üle.

(1) Väärtpaberite pakkumine on avalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Väärtpaberite pakkumist ei loeta avalikuks, kui väärtpabereid pakutakse

1) üksnes kutselistele investoritele või

2) iga lepinguriigi kohta vähem kui 150 isikule, kes ei ole kutselised investorid, või

3) omandamiseks ühe pakkumise kohta iga investori poolt vähemalt 100 000 euro eest või

4) nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega vähemalt 100 000 eurot iga väärtpaberi eest või

5) väiksema kui 2 500 000-eurose koguväärtusega kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.

(3) Iga käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väärtpaberite pakkumisele järgnevat selliste väärtpaberite edasimüüki loetakse eraldi pakkumiseks, mille puhul tuleb eraldi hinnata, kas nimetatud pakkumine on avalik või mitte.

(4) Väärtpaberite avalikuks pakkumiseks ei loeta väärtpaberite hilisemat edasimüüki või lõplikku pakkumist finantsvahendajate kaudu, kui kehtiv prospekt on kättesaadav vastavalt käesoleva seaduse §-s 143 sätestatule ja kui emitent või sellise prospekti koostamise eest vastutav isik annab kirjaliku lepinguga selle kasutamiseks nõusoleku.

(1) Väärtpaberite emissioon käesoleva seaduse tähenduses on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon).

(2) Väärtpaberite emissiooni emitendi ühekordse otsuse alusel, kuid erinevatel aegadel (seeriatena), loetakse üheks emissiooniks. Ühe emissiooni raames võib mitteomakapitaliväärtpabereid emiteerida seeriatena selliselt, et emiteeritud või lunastamata väärtpaberite nimiväärtus või arvestuslik väärtus kokku ei ületa emissiooni mahtu.

(1) Päritolulepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on

1) Eestis registreeritud emitendi puhul Eesti;

2) muu lepinguriigi emitendi puhul lepinguriik, mis on väärtpaberi emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht;

3) selle välisriigi, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), emitendi, pakkuja või kauplemise taotleja valikul Eesti või muu lepinguriik, kus kolmanda riigi emitendi väärtpabereid esimest korda avalikult pakuti või taotleti esimest korda nende reguleeritud turul kauplemisele võtmist, või korraldatud teabe avalikustamisel emitendi valikul üks lepinguriikidest, kus kolmanda riigi emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud.

(2) Mitteomakapitaliväärtpaberite emitent, pakkuja või kauplemise taotleja võib valida päritolulepinguriigiks Eesti või muu lepinguriigi, kus on nimetatud mitteomakapitaliväärtpaberite emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht või kus need mitteomakapitaliväärtpaberid on võetud või võetakse reguleeritud turul kauplemisele või neid avalikkusele pakutakse, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest

1) mitteomakapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluva väärtpaberi nimiväärtus on vähemalt 1000 eurot või muus valuutas ligilähedane 1000 eurole;

2) mitteomakapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluvad väärtpaberid annavad õiguse omandada muu vabalt võõrandatav väärtpaber või saada rahasumma kas nende väärtpaberite vahetamise või neist tulenevate õiguste teostamise tulemusena, seda tingimusel, et mitteomakapitaliväärtpaberite emitent ei ole ise nende alusvaraks olevate väärtpaberite emitent ega kuulu temaga ühte konsolideerimisgruppi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mitteomakapitaliväärtpaberite emitent võib päritolulepinguriigiks valida üksnes ühe lepinguriigi ja see valik jääb kehtima vähemalt kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui selle emitendi väärtpabereid ei ole enam ühegi lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud või sellele emitendile kohaldatakse kolme aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 sätestatut.

(4) Emitent võib valida uue päritolulepinguriigi lepinguriikide hulgast, kus tema väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud või kus on selle emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest

1) kolmanda riigi emitendi päritolulepinguriigi valiku tegi pakkuja või kauplemise taotleja;

2) emitendi väärtpabereid ei ole enam valitud päritolulepinguriigis reguleeritud turul kauplemisele võetud, kuid on võetud kauplemisele ühes või mitmes vastuvõtjalepinguriigis.

Vastuvõtjalepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti või muu lepinguriik, kus väärtpabereid avalikult pakutakse, kus taotletakse nende reguleeritud turul kauplemisele võtmist või kus emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud, kui see riik ei ole päritolulepinguriik.

Käesoleva seaduse 3.–6. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata järgmistele väärtpaberitele

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) (edaspidi prospektidirektiiv) artikli 2 punktis 1(o) nimetatud investeerimisfondi osakud või aktsiad;

2) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumendid, mille on emiteerinud Eesti krediidiasutus või välisriigi isik;

3) väärtpaberid, mille emitendiks on Tagatisfond, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa või liikluskindlustuse seaduse §-s 10 nimetatud liikluskindlustuse fond;

4) kestvalt või korduvalt emiteeritavad Tagatisfondi seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud ja lepinguriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud hoiusesertifikaadid, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks;

5) tuletislepingud.

(1) Väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt (edaspidi käesolevas osas prospekt) peab sisaldama lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomulikku teavet emitendi ja avalikkusele pakutavate väärtpaberite kohta, mis on investoritele vajalik, et teadvalt hinnata emitendi ja iga garantii andja varasid ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit, tulevikuväljavaateid ning pakutavate väärtpaberitega kaasnevaid õigusi.

(2) Prospekt võib koosneda ühest dokumendist või mitmest eraldi dokumendist. Viimasel juhul peab prospekt koosnema emitendi kohta esitatavat teavet sisaldavast registreerimisdokumendist, pakutavate väärtpaberite kohta esitatavat teavet sisaldavast väärtpaberikirjeldusest ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kokkuvõttest.

(3) Nii ühest kui ka mitmest eraldi dokumendist koosnev prospekt peab sisaldama prospektiga samas keeles kokkuvõtet, milles esitatakse lühidalt ja üldkeeles põhiteave. Kokkuvõte koos prospektiga annab teavet asjaomaste väärtpaberite põhiomaduste kohta, aidates investoritel otsustada neisse väärtpaberitesse investeerimise üle. Sarnaste väärtpaberite võrdlemise hõlbustamiseks koostatakse ühtse vormiga kokkuvõte. Kokkuvõte peab sisaldama järgmisi hoiatusi

1) hoiatus, et kokkuvõtet tuleb käsitada prospekti sissejuhatusena ja väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peab investor tutvuma terve prospektiga;

2) hoiatus, et prospektis sisalduva teabega seonduva nõude kohtule esitamise korral võib emitendi päritolu- või vastuvõtjalepinguriigi riigisisesest õigusest tulenevalt enne kohtumenetluse algatamist olla hagejast investoril kohustus kanda prospekti tõlkimise kulud;

3) hoiatus, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte või selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või ei anna koos prospekti teiste osadega edasi põhiteavet, mis aitaks investoril otsustada nendesse väärtpaberitesse investeerimise üle.

(3¹) Põhiteave on oluline ja asjakohase struktuuriga teave, mis tuleb investoritele esitada, et neil oleks võimalik mõista emitendi, garantii andja ja neile pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite laadi ja nendega seotud riske ning et neil oleks võimalik otsustada, milliseid väärtpaberite pakkumisi lisaks kaaluda, ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatu kohaldamist.

(3²) Põhiteabes esitatakse pakkumise ja väärpaberite kohta järgmised olulised andmed

1) emitendi ja võimaliku garantii andjaga seotud riskide ja peamiste tunnusjoonte, sealhulgas varade, kohustuste ja finantsseisundi lühikirjeldus;

2) väärtpaberitesse tehtava investeeringuga seotud riski ja investeeringu põhiliste tunnusjoonte, sealhulgas väärtpaberitega kaasnevate õiguste lühikirjeldus;

3) pakkumise üldtingimused, sealhulgas eeldatavad kulud, mille tasumist emitent või pakkuja investorilt nõuab;

4) kauplemisele võtmise üksikasjad;

5) pakkumise põhjused ja laekuva tulu kasutamine.

(4) Prospektis, välja arvatud kokkuvõttes, võib vastavalt komisjoni määruse (EÜ) 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 149, 30.04.2004, lk 1–137) (edaspidi prospektimäärus), artiklis 28 sätestatule andmeid esitada viidetena ühele või mitmele varem avaldatud dokumendile, mis on registreeritud inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses või mis on neile avaldamiseks esitatud. Selliseid eelnimetatud andmete viidetena esitamise nõudeid kohaldatakse ka andmetele, mille esitamisel on järgitud prospektidirektiivi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57). Kui andmed on esitatud viidetena, peab prospekt sisaldama viidete nimekirja, mis võimaldab investoritel andmeid lihtsalt leida. Need andmed peavad olema kõige hilisemad emitendi käsutuses olevad andmed.

(5) Täpsemad nõuded prospektis sisalduvale teabele ja prospekti vormile on sätestatud prospektimääruse peatükkides 2 ja 3.

(6) Täpsed nõuded väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ning madala turukapitalisatsiooniga äriühingu prospekti koostamiseks lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest on ette nähtud prospektimääruse artiklis 26b ja selle määruse lisades 25–28.

(7) Väike- ja keskmise suurusega ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, kes oma viimase majandusaasta või konsolideeritud aruande kohaselt vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest

1) tal on majandusaasta jooksul keskmiselt vähem kui 250 töötajat;

2) tema aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot;

3) tema aasta netokäive ei ületa 50 miljonit eurot.

(8) Madala turukapitalisatsiooniga äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, kelle väärtpaberid on võetud reguleeritud turul kauplemisele ja nende väärtpaberite keskmine turukapitalisatsioon on olnud kolme eelneva kalendriaasta jooksul aastalõpu sulgemishinna või noteeringu alusel vähem kui 100 000 000 eurot.

(1) Prospekti asemel võib koostada põhiprospekti juhul, kui avalikkusele pakutakse pakkumiskava alusel emiteeritavaid mitteomakapitaliväärtpabereid või investeerimisfondide seaduse § 115 lõikes 9 sätestatud tingimuste kohaseid pandikirju (edaspidi pandikirjad).

(2) Põhiprospekt peab sisaldama emitendi, pakutavate väärtpaberite ja emitendi soovi korral ka pakkumise lõpptähtaja kohta täielikku teavet, mida vajaduse korral täiendatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud lisadega.

(2¹) Kui väärtpaberite pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisas, tehakse iga avaliku pakkumise korral lõplikud tingimused investoritele teatavaks ja esitatakse päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, teeb inspektsioon lõplikud tingimused teatavaks vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele võimalikult kiiresti ja võimaluse korral enne avaliku pakkumise algust või väärtpaberite kauplemisele võtmist. Inspektsioon edastab väärtpaberite pakkumise lõplikud tingimused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Lõplikud tingimused sisaldavad ainult väärtpaberikirjeldusega seotud teavet ja neid ei kasutata põhiprospekti täiendamiseks. Eelmises lauses nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(3) Täpsemad nõuded põhiprospektis sisalduvale teabele ja põhiprospekti vormile on sätestatud prospektimääruse peatükkides 2 ja 3.

(4) Põhiprospekti suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses prospekti kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses endas või prospektimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Prospekt kehtib 12 kuud, arvates selle registreerimisest, tingimusel, et prospekti on vajalikul määral täiendatud käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud lisadega.

(2) Prospekti registreerimisdokument kehtib eraldi 12 kuud, arvates selle inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreerimisest, tingimusel, et seda on vajalikul määral ajakohase teabega täiendatud seoses olulise muutusega või hiljutise arenguga, mis võiks investorite hinnangut mõjutada.

(3) Põhiprospekt kehtib pakkumiskava korral kuni 12 kuud või pandikirjade emiteerimisel kuni pandikirjade emiteerimise lõpetamiseni.

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 17 ei ole sätestatud teisiti, tuleb seoses väärtpaberite avaliku pakkumisega Eestis avalikustada selle kohta käesoleva seaduse nõuetele vastav prospekt.

(2) Prospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamise päeval.

(3) Prospekti peab avalikustama, järgides komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ regulatiivsete tehniliste standarditega prospekti kinnitamise ja avaldamise ning reklaamide levitamise kohta ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 809/2004 (ELT L 58, 04.03.2016, lk 13–20), sätestatud nõudeid, ühel järgmistest viisidest

1) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes;

2) tasuta trükisena, mis peab olema kättesaadav emitendi registrijärgses asukohas ja pakutavaid väärtpabereid edasimüüvate vahendajate, kaasa arvatud emitendi väärtpaberitelt tehtavate maksete vahendaja (edaspidi makseagent) tegevuskohas;

3) emitendi või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud muu isiku veebilehel;

4) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse või muu prospekti registreerimise eest vastutava isiku või asutuse (edaspidi käesolevas osas väärtpaberiturujärelevalve asutus) veebilehel.

(3¹) Kui prospekt avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud viisil, tuleb see avalikustada ka emitendi või vajaduse korral pakutavaid väärtpabereid edasimüüvate finantsvahendajate, kaasa arvatud emitendi makseagendi veebilehel.

(4) Mitmest eraldi dokumendist koosneva või viidetena esitatud andmeid sisaldava prospekti puhul võib dokumente ja prospekti kuuluvat teavet avalikustada ja levitada eraldi tingimusel, et kõik nimetatud dokumendid tehakse avalikkusele tasuta kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt. Igas dokumendis peab sisalduma märge selle kohta, kust võib saada muid dokumente, mis moodustavad ülejäänud osa prospektist.

(5) Käesoleva seaduse § 143 lõikes 2 sätestatu kohaselt kehtiva registreerimisdokumendi olemasolu korral võib väärtpaberite pakkumisel koostada ja avalikustada üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul peab väärtpaberikirjeldus sisaldama pärast registreerimisdokumendi või käesoleva seaduse § 23 kohase prospekti lisa inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreerimist ilmnenud investorite hinnanguid mõjutada võivaid olulisi sündmusi või asjaolusid, mis tavapäraselt tuleb esitada registreerimisdokumendis.

(6) Prospekti ja prospekti lisade sisu ja vorm peavad avalikustatuna igal ajahetkel olema identsed inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreeritud ja inspektsiooni veebilehel avalikustatud prospekti ja selle lisadega.

(7) Prospekti asemel võib avalikustada käesoleva seaduse § 1321 lõikes 1 nimetatud kauplemisprospekti või §-s 157 nimetatud noteerimisprospekti.

(1) Kui avalikult pakutavate väärtpaberite emitendi päritolulepinguriik on Eesti, peavad prospekt või käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatud juhul prospekti väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte enne nende avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist olema registreeritud inspektsioonis.

(2) Põhiprospekt tuleb registreerida vaid enne esmakordset väärtpaberite emiteerimist.

(3) Kui avalikult pakutavate väärtpaberite emitendi vastuvõtjalepinguriik on Eesti, tuleb enne prospekti avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja inspektsiooni sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu teavitada, lisades järgmised dokumendid

1) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud prospekti registreerimistunnistus, mis peab sisaldama kinnitust selle kohta, et prospekt on koostatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides prospekti kohta sätestatud nõuetele, ning andmeid prospektis sisalduva teabe suhtes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatuga kooskõlas tehtud erandite ja nimetatud erandite põhjuste kohta;

2) prospekti või, käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatud juhul, prospekti väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte ärakiri eesti või inglise keeles või, inspektsiooni nõusolekul, muus keeles;

3) inspektsiooni nõudel prospekti kokkuvõtte eestikeelne tõlge.

(4) Inspektsioonil on õigus nõuda lisateavet käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud prospekti kohta emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt.

(1) Prospekti ei pea avalikustama, kui väärtpaberite avalik pakkumine Eestis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest

1) pakutavate mitteomakapitaliväärtpaberite emitendiks on lepinguriik, lepinguriigi keskpank või regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Keskpank või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks lepinguriik;

2) pakutakse väärtpabereid, mis on tingimusteta ja tühistamatult garanteeritud lepinguriigi või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt;

3) krediidiasutus pakub kestvalt või korduvalt emiteeritavaid mitteomakapitaliväärtpabereid, mis ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad, mis ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ning mis ei ole tuletisväärtpaberite alusvaraks, koguväärtusega vähem kui 75 000 000 eurot kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul;

4) pakutakse aktsiaid, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi sama liiki juba emiteeritud aktsiate vastu, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine;

5) väärtpabereid pakutakse seoses äriühingu ülevõtmispakkumisega väärtpaberite vahetuse teel tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul käesolevas seaduses prospekti suhtes kehtestatud nõuetele vastavat teavet;

6) väärtpabereid pakutakse või jaotatakse seoses äriühingu ühinemise või jagunemisega tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis inspektsiooni hinnangul sisaldab käesolevas seaduses prospekti kohta kehtestatud nõuetele vastavat teavet ja arvestab Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid;

7) aktsiaid pakutakse seoses fondiemissiooniga äriseadustiku § 350 tähenduses või välisriigi emitendi puhul makstakse dividende välja aktsiatena (aktsiadividend) tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;

8) aktsiaid pakutakse või jaotatakse olemasolevatele aktsionäridele seoses aktsiakapitali suurendamisega või muudel juhtudel tasuta tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;

9) emitendi või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu emiteeritud väärtpabereid pakutakse emitendi olemasolevatele või endistele nõukogu või juhatuse liikmetele või töötajatele tingimusel, et äriühingu peakorter või registreeritud asukoht on lepinguriigis ja kättesaadav on dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate väärtpaberite arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldatakse ka kolmandas riigis asutatud äriühingu suhtes, mille väärtpaberid on kauplemisele võetud kas reguleeritud turul või kolmanda riigi turul, kui piisav teave, sealhulgas lõike 1 punktis 9 nimetatud dokument, on kättesaadav vähemalt inglise keeles ja Euroopa Komisjon on selle kolmanda riigi turu kohta vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud otsuse puudumise korral taotleb inspektsioon Euroopa Komisjonilt otsuse vastuvõtmist selle kolmanda riigi turu samaväärsuse kohta, märkides taotluses, miks võib hinnata kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust samaväärseks.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 11 teises lauses sätestatud juhul võib inspektsioon kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust hinnata samaväärseks, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused

1) kolmandas riigis tegutsevale reguleeritud turu korraldajale kohaldatakse tegevusloa nõuet ja tema üle teostatakse pidevat järelevalvet;

2) väärtpaberite kauplemisele võtmisele kolmandas riigis tegutsevatel reguleeritud turgudel kehtivad selged ja läbipaistvad reeglid ning kauplemisele võetud väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglaselt ja korrapäraselt ning väärtpaberid on vabalt kaubeldavad;

3) emitentidele kohaldatakse perioodilise ja igakordse teabe avaldamise nõudeid, et tagada kõrge investorikaitse tase;

4) reguleeritud turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud turukuritarvituse keelamisega.

(2) Kui mõned prospektimääruses sätestatu kohaselt prospektis nõutavad andmed ei ole prospektis esitamiseks asjakohased, arvestades emitendi tegevusvaldkondi või õiguslikku vormi või pakutavaid väärtpabereid, tuleb prospektis esitada nõutavate andmetega vähemalt samaväärne teave tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite nõuetekohast teavitamist.

(3) Kui lõplikku pakutavate väärtpaberite müügihinda ja arvu ei ole võimalik prospektis või põhiprospekti puhul ka selle lisades esitada, peab prospekt, põhiprospekt või põhiprospekti lisad võimaluse korral sisaldama vähemalt väärtpaberite maksimumhinda ja kriteeriume, millest lähtuvalt pakutavate väärtpaberite arv ja lõplik hind kindlaks määratakse. Sellisel juhul esitatakse lõplik teave pakutavate väärtpaberite müügihinna ja arvu kohta niipea kui võimalik inspektsioonile või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ning avalikustatakse viivitamata vastavalt käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.

(4) kehtestab määrusega nende väärtpaberite, mis kuuluvad lepinguriikides pakkumisse koguväärtusega vähem kui 5 000 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, avaliku pakkumise, kauplemis- ja noteerimisprospektile esitatavad täpsed nõuded.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väärtpaberite pakkumise puhul peab prospekti koostama ja avalikustama selle vastavalt prospektimääruses prospektile kehtestatud nõuetele või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määruses prospekti kohta kehtestatud nõuetele.

(5) sätestab oma määrusega, millistel tingimustel ja korras võib inspektsioon teha erandeid prospektis avalikustatava teabe, samuti selles avalikustatavate andmete koosseisu suhtes, kui

1) teabe avalikustamine prospektis on vastuolus avalike huvidega või

2) teabe avalikustamine prospektis kahjustaks oluliselt emitenti tingimusel, et sellise teabe mitteavalikustamine ei ole pakutavate väärtpaberite ja väärtpaberite emitendi, pakkuja või garantii andja hindamise seisukohalt olulises ulatuses eksitav või

3) mitteavalikustatav teave on pakkumise seisukohast vähetähtis ega mõjuta emitendi, pakkuja või garantii andja majandusliku seisundi ja tulevikuväljavaadete hindamist.

(6) Emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on emitendil või pakkujal õigus vastavalt käesoleva seaduse §-s 391 sätestatule avalikult pakkuda kõigis vastuvõtjalepinguriikides üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse prospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(7) Emitendi, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on emitendil või pakkujal õigus vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatule Eestis avalikult pakkuda üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse prospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(8) Kui väärtpabereid garanteerib lepinguriik, on emitendil, pakkujal või kauplemise taotlejal õigus prospektis jätta avalikustamata seda lepinguriiki käsitlev teave, seda ka juhul, kui prospekt avalikustatakse hoolimata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust.

(1) Prospekti registreerimiseks inspektsioonis tuleb esitada taotlus. Kui pakutavate väärtpaberite emitendi päritolulepinguriik ei ole Eesti, võib prospekti registreerimise taotluse esitada inspektsioonile teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.

(2) Taotlusele tuleb lisada prospekt ning emitendi ja pakkuja põhikirja olemasolu korral nende ärakirjad.

(3) Kui taotlemisel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas prospekt ei sisalda inspektsiooni hinnangul investorite huve silmas pidades kogu vajalikku teavet, nõuab inspektsioon 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates dokumentide õigusaktidega vastavusse viimist või täiendamist.

(4) Taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib inspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud isikult, tema esindajalt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja prospekti registreerimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(1) Inspektsioon võib vajaduse korral ning kokkuleppel teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega teha otsuse prospekti registreerimine või kinnitamine talle üle anda, teavitades eelnevalt sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisest teavitab inspektsioon taotluse esitajat kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ning edastab taotlemisel esitatud dokumendid, lisades vajaduse korral teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõutud tõlked, viivitamata vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(1) Inspektsioon teeb otsuse prospekti registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul registreerimise taotluse või õigusaktidega kooskõlla viidud või täiendatud dokumentide inspektsioonile esitamisest või teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile prospekti registreerimise üleandmisel edastatud dokumentide saamisest arvates.

(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse tegemise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, kui avalikkusele pakkumine hõlmab väärtpabereid, mille on emiteerinud emitent, kelle väärtpabereid ei ole varem võetud reguleeritud turul kauplemisele ja kes ei ole väärtpabereid varem avalikkusele pakkunud.

(3) Registreerimisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust, prospekti registreerimise korral registreerimisnumbrit.

(4) Otsuse prospekti registreerimise või sellest keeldumise kohta toimetab inspektsioon viivitamata taotluse esitajale kätte.

(5) Kui inspektsioon ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul otsust teinud, ei loeta prospekti registreerituks.

(6) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust prospekti ja selle lisa registreerimisest samal ajal, kui sellest teavitatakse taotluse esitajat, ning ühtlasi esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele prospekti ja selle lisa ärakirja.

Inspektsioonil on õigus keelduda prospekti registreerimisest, kui

1) pakkumise tingimused on vastuolus kehtivate õigusaktide või emitendi põhikirjaga;

2) prospekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning tegemist on oluliste puudustega;

3) emitent või pakkuja ei ole taotlemisel esitanud kõiki õigusaktidega ettenähtud dokumente või nimetatud dokumendid on omavahel vastuolus või ei ole täidetud käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 sätestatud nõuet.

(1) Prospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ja mis ilmnevad pärast prospekti registreerimist, kuid enne avalikkusele pakkumise lõppemist või enne reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem, tuleb esitada prospekti lisas. Vajaduse korral tuleb täiendada ka prospekti kokkuvõtet ja selle tõlkeid.

(2) Prospekti lisa registreeritakse inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses ja avalikustatakse vähemalt samaväärsel viisil ja korras nagu avalikustati prospekt, mida vastava lisaga täiendatakse. Prospekti lisa on prospekti lahutamatu osa.

(3) Prospekti lisa inspektsioonis registreerimise menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 18–21 sätestatut, kusjuures § 18 lõikes 3 ja § 20 lõikes 1 nimetatud tähtaeg on 7 tööpäeva.

(4) Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, on inspektsioonil õigus oma ettekirjutusega nõuda pakkujalt või emitendilt käesoleva paragrahvi kohase prospekti lisa avalikustamist.

(1) Prospektis sisalduvate andmete õigsust ja täielikkust peavad prospektis kinnitama emitent ning olemasolu korral emitent või pakkuja. Emitendi kinnituse allkirjastavad kõik emitendi juhatuse või seda asendava organi liikmed. Eemitendi või pakkuja kinnituse allkirjastab füüsilisest isikust emitent või pakkuja või juriidilisest isikust emitent või pakkuja korral vähemalt üks esindusõigust omav emitent või pakkuja juhatuse või seda asendava organi liige.

(2) Prospektis sisalduva majandus- või poolaastaaruannetes kajastatud teabe õigsust peab oma allkirjaga kinnitama audiitor.

(1) Kui prospekt sisaldab väärtpaberite väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab emitent või pakkuja pakutud väärtpaberi omanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektis esitatud teabe vahel, kui emitent või pakkuja oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi või pakkuja poolt.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib eraldiseisva prospekti kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlke puhul üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub emitendil või pakkujal ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik.

(1) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Taoliselt kannatanult väärtpaberite omandamisega vabaneb kahju tekitaja kannatanule muu kahju hüvitamise kohustusest.

(2) Emitent või pakkuja ei ole käesoleva seaduse § 25 alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu oli pakutud väärtpaberi omandamise hetkel teadlik pakkumise tegemise aluseks olnud prospekti mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud väärtpaberite omandamise hetkel oma tegevuses tavapärase hoolikuse juures aru saama prospektis sisalduvast valeteabest või mittetäielikkusest, välja arvatud juhul, kui vastutus tekitatud kahju eest põhineb kahju tekitaja tahtlikel tegudel.

Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat, arvates vastava väärtpaberi pakkumise algusest valeteavet sisaldava või mittetäieliku prospekti alusel.

Käesoleva seaduse §-des 25–27 sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.

(1) Enne avaliku pakkumise algust kuulutab emitent või pakkuja pakkumise välja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ei ole prospekti avalikustamine nõutav.

(3) Pakkumise väljakuulutamiseks peab emitent või pakkuja avalikustama vastava teate (edaspidi pakkumise teade) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301 sätestatud korras.

Pakkumise teade peab sisaldama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301 nõutud andmeid.

(1) Pakkumise teade ja muu pakkumise kohta käiv suuliselt või kirjalikult avalikustatav teave, kaasa arvatud teave, mida ei avalikustata reklaami eesmärgil, ei tohi olla ebatäpne, eksitava iseloomuga ega vastuolus prospektis sisalduva teabega.

(2) Pakkumise kohta käiv reklaam peab vastama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301 ja reklaamiseaduses sätestatud nõuetele ning sisaldama teavet prospekti avalikustamise ja kättesaamise koha kohta.

(3) Pakkumise teade ja pakkumise kohta käiva reklaami materjalid tuleb enne avalikustamist esitada inspektsioonile.

(4) Pakkumise kohta käivat reklaami võib avalikustada pärast prospekti registreerimist. Enne pakkumise teate avalikustamist avaldatavas reklaamis märgitakse pakkumise teate plaanitav avalikustamise päev ja selle investorile kättesaadavaks tegemise viis või koht.

(5) Kui vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ei ole prospekti avalikustamine nõutav, tehakse teave, mida emitent või pakkuja annab kutselistele investoritele või kindlaksmääratud investorirühmadele, sealhulgas väärtpaberite pakkumisega seotud kohtumiste raames avalikustatav teave, teatavaks kõikidele kutselistele investoritele või kindlaksmääratud investorirühmadele, kellele ainuüksi pakkumine on suunatud. Kui prospekt avalikustatakse, peab selline teave sisalduma prospektis või käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud prospekti lisas.

(6) Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, on inspektsioonil õigus oma ettekirjutusega keelata avalikku pakkumist käsitleva reklaami edastamine või peatada reklaami edastamine kuni 10 järjestikuseks tööpäevaks iga kord, kui on rikutud või kui on alust arvata, et rikutakse käesolevas paragrahvis reklaamile sätestatud nõudeid.

(7) Avalikku pakkumist käsitleva reklaami edastamise peatamisel kohustab inspektsioon oma ettekirjutusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul emitenti või pakkujat kõrvaldama asjaolud, mis olid reklaami edastamise peatamise aluseks. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib emitent või pakkuja inspektsiooni loal jätkata reklaami edastamist.

(1) Pakkumise teade, prospekt, prospekti lisad ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta käivad dokumendid ja teated koostatakse ja avalikustatakse inspektsioonis registreeritava prospekti puhul eesti või inglise keeles või tingimusel, et sellega investorite huve ei kahjustata, inspektsiooni loal mõnes muus keeles. Kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, võib inspektsioon nõuda prospekti kokkuvõtte eestikeelset tõlget ja selle avalikustamist.

(2) Prospekti puhul, mis on registreeritud teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses, avalikustatakse pakkumise teade, prospekt, prospekti lisad ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta käivad dokumendid ja teated inglise keeles või inspektsiooni, emitendi päritolulepinguriigi ja teiste vastuvõtjalepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste kokkuleppel mõnes muus keeles. Kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, võib inspektsioon nõuda prospekti kokkuvõtte eestikeelse tõlke koostamist ja avalikustamist.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teated on koostatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning nende sõnastus erineb või need on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse vastava dokumendi eestikeelsest sõnastusest või selle tõlkest eesti keelde.

Emitent või pakkuja on kohustatud tagama

1) kõigi võimalike investorite teavitamise võrdsetel alustel;

2) pakkuja või emitendi väärtpabereid edasimüüva väärtpaberituru kutselise osalise poolt investorile tema nõudmisel trükitud prospekti tasuta kättetoimetamise.

(1) Kui emitent või pakkuja, kes pakub väärtpabereid avalikkusele Eestis, avalikustab pakkumise perioodil prospekti lisa, on ta kohustatud

1) väärtpabereid märkinud isikute nõudel tühistama märkimise ning tagastama neile kogu märkimise tulemusena saadu;

2) ostma pakutavad väärtpaberid vähemalt märkimisel makstud ostuhinna eest tagasi investoritelt, kes seda nõuavad.

(1¹) Emitendile või pakkujale laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused ka juhul, kui registreeritud ja avalikustatud prospekt ei sisaldanud pakutavate väärtpaberite lõplikku müügihinda ja arvu ega ka käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud teavet.

(2) Nõue väärtpaberite märkimise tühistamise või tagasiostmise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud alusel tuleb esitada emitendile või pakkujale pakkumise teates sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks tööpäeva, arvates prospekti lisa või pakutavate väärtpaberite müügihinna ja arvu kohta lõpliku teabe avalikustamisest, kui prospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused ilmnesid enne avalikkusele pakkumise lõppu ning väärtpaberite üleandmist. Emitent või pakkuja võib tähtaega pikendada.

Tühistamisõiguse lõppkuupäev sätestatakse prospekti lisas.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud märkimise tulemusena tuleb saadu tagastada või väärtpaberid tagasi osta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude saamisest arvates. Emitent või pakkuja on kohustatud teavitama inspektsiooni talle esitatud nõuetest või märkimise tulemusena saadu tagastamisest või väärtpaberite tagasiostmisest ühe tööpäeva jooksul. Kõik tagastamise või tagasiostmisega seonduvad kulud kannab emitent või pakkuja.

(1) Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega nõuda emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, väärtpaberite avaliku pakkumise lõpetamist või peatamist, kui

1) rikutakse või on alust arvata, et rikutakse avaliku pakkumise kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid;

2) ei ole kinni peetud prospektis sätestatud pakkumise tingimustest;

3) prospekti registreerimisel esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks.

(2) Pakkumise peatamisel kohustab inspektsioon oma ettekirjutusega emitenti või pakkujat kõrvaldama pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib emitent või pakkuja inspektsiooni loal pakkumist jätkata.

(3)

(4) Emitent või pakkuja võib peatada pakkumise inspektsiooni eelneval nõusolekul.

(5) Pakkumine peatatakse inspektsiooni poolt määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks tööpäevaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel pakkumist ei jätkata, on emitent või pakkuja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates tühistama märkimise ning tagastama märkijale kogu tema poolt märkimise tulemusena saadu.

(6) Emitent või pakkuja on kohustatud viivitamata teavitama avalikkust pakkumise peatamisest ja selle jätkamisest või märkimise tühistamisest vähemalt selles üleriigilise levikuga päevalehes, kus avalikustati pakkumise teade. Inspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse ja lõikes 4 nimetatud nõusoleku käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras oma veebilehel.

(1) Kolmanda riigi emitendi prospekti registreerimiseks inspektsioonis tuleb lisaks käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud dokumentidele inspektsioonile esitada

1) emitendi asukohariigi pädeva väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt väljastatud prospekti registreerimistunnistus või muu prospekti avalikustamist lubav või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemist lubav või väärtpaberibörsil noteerimist tõendav dokument, kui selle väljastamine on ette nähtud;

2) emitendi viimase majandusaasta auditeeritud aruande ärakiri, mis esitatakse inspektsiooni nõudel koos selle tõlkega eesti keelde;

3) võõrkeelse prospekti esitamisel inspektsiooni nõudel selle tõlge eesti keelde;

4) leping Eestis asuva väärtpaberituru kutselise osalisega pakkumise läbiviimiseks;

5) väärtpaberite pakkumise tingimuste kirjeldus.

(2) Inspektsioonil on õigus nõuda täiendavaid andmeid ning täpsustavat teavet emitendi ja pakkuja asukohariigis kehtivate õigusaktide kohta.

(3) Erandina käesoleva seaduse §-s 21 sätestatust võib inspektsioon registreerida kolmanda riigi emitendi prospekti, mis ei ole vastav käesolevas seaduses prospekti suhtes kehtestatud nõuetele, kui inspektsiooni hinnangul on täidetud järgmised tingimused

1) prospekt on koostatud kooskõlas väärtpaberijärelevalve asutuste ühenduste kehtestatud rahvusvaheliste nõuetega, sealhulgas Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) avalikustamisnõuetega;

2) nõuded prospektis sisalduvale teabele on vähemalt samaväärsed käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning prospektimääruses prospekti suhtes kehtestatud nõuetega.

(1) Eestis registreeritud emitent on kohustatud teavitama inspektsiooni tema poolt emiteeritud ja pakutavate väärtpaberite pakkumisest kolmandas riigis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks esitab emitent inspektsioonile

1) ärakirja emitendile pakkumise toimumise riigis välja antud prospekti avalikustamist lubavast dokumendist, kui selline väljastatakse;

2) ärakirja prospektist;

3) ärakirjad muudest dokumentidest, mis emitent seoses pakkumisega esitas pakkumise toimumise riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumendid tuleb esitada inspektsioonile 10 päeva jooksul, arvates pakkumise algusest.

(1) Emitendil, kelle päritolulepinguriik on Eesti, on õigus väärtpabereid avalikult pakkuda kõigis vastuvõtjalepinguriikides inspektsioonis registreeritud prospekti ja prospekti lisade alusel tingimusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust on sellest teavitatud.

(2) Emitendi sellekohase taotluse alusel on inspektsioon kohustatud kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates või juhul, kui koos taotlusega on inspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud taotlus prospekti registreerimiseks, ühe tööpäeva jooksul prospekti registreerimisest arvates esitama vastava vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele järgmised dokumendid

1) prospekti registreerimistunnistus, mis peab sisaldama kinnitust selle kohta, et prospekt on koostatud vastavalt käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja prospektimääruses sätestatud nõuetele, ning andmeid prospektis sisalduva teabe osas käesoleva seaduse § 17 lõigetes 2 ja 5 sätestatu alusel tehtud erandite ja nimetatud erandite põhjuste kohta;

2) prospekti ärakiri inglise keeles või inspektsiooni ja vastava vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kokkuleppel muus keeles;

3) vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudel emitendi poolt koostatud prospekti kokkuvõtte tõlge vastava vastuvõtjalepinguriigi ametlikku keeled.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud registreerimistunnistus tuleb samal ajal vastava vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele esitamisega esitada ka emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule.

(3) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust prospekti registreerimisest samal ajal, kui ta teavitab sellest vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(1) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või ka ühe või mitme investeerimistegevuse teostamine kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. Investeerimisühingut ei käsitata finantseerimisasutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punkti 26 tähenduses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tegevus on investeerimisühingule lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel või kui selline tegevus on otseselt vajalik investeerimisteenuse või investeerimisteenuse kõrvalteenuse osutamiseks.

(3)

(4) Krediidiasutuste seaduse 101. peatükis sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste tervendamist kohaldatakse ka investeerimisühingute, sealhulgas nende teistes lepinguriikides asuvate filiaalide suhtes. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse 101. peatüki tähenduses.

Sõna «investeerimisühing» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes investeerimisühing.

(1) Investeerimisteenused ja -tegevused (edaspidi investeerimisteenused) käesoleva seaduse tähenduses on

1) väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine;

2) väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel või arvel;

3) väärtpaberitega kauplemine oma arvel;

4) väärtpaberiportfelli valitsemine;

5) investeerimisnõustamine;

6) väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimine;

7) väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamine;

8) mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine;

9) organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud investeerimisteenuse sisu on mis tahes toiming lepingu sõlmimiseks või lepingu sõlmimine kliendi nimel või arvel eesmärgiga omandada või võõrandada väärtpabereid, kaasa arvatud selliseid väärtpabereid, mille emitendiks nende emiteerimise hetkel on investeerimisühing.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenuse sisu on oma kapitali arvel tehingu tegemine väärtpaberiga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenuse sisu on ühest või mitmest väärtpaberist moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel, omal äranägemisel ja iga kliendi puhul eraldi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud investeerimisteenuse sisu on kliendile väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku soovituse andmine komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 9 tähenduses.

(6)

Investeerimisteenuse kõrvalteenused (edaspidi kõrvalteenus) on

1) väärtpaberite hoidmine ja haldamine kliendi jaoks ning nendega seotud tegevused, sealhulgas väärtpaberi ülekande- ja pandikorralduste, samuti muude finantstagatiste koormamisega seotud korralduste klientidelt vastuvõtmine, edastamine ja täitmine, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72), lisa jao A punktis 2 nimetatud teenus;

2) investorile väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine tingimusel, et krediidi- või laenuandja ise on seotud nimetatud tehinguga;

3) äriühingu nõustamine kapitali struktuuri, ettevõtlussektori strateegia või ka muus seesuguses küsimuses ning äriühingute ühinemise ja osaluse omandamisega seotud nõustamine ning nendega seotud teenused;

4) välisvaluuta vahetusega seotud teenused, kui need on seotud investeerimisteenuste osutamisega;

5) investeerimis- ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse koostamine või andmine seoses väärtpaberitehingutega;

6) väärtpaberi pakkumise või emiteerimise garanteerimisega seotud teenused;

7) muu investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamine seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 2, 3, 4, 7 või 8 nimetatud tuletisinstrumendiga, kui väärtpaberid on seotud investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega.

Investeerimisteenuseid võib püsiva tegevusena osutada üksnes

1) investeerimisühing, välisriigi investeerimisühingu filiaal ja piiriüleselt välisriigi investeerimisühing käesoleva seaduse kohaselt;

2) krediidiasutus, välisriigi krediidiasutuse filiaal ja piiriüleselt välisriigi krediidiasutus käesoleva seaduse ja krediidiasutuste seaduse kohaselt;

3) fondivalitseja, välisriigi fondivalitseja filiaal ja piiriüleselt välisriigi fondivalitseja käesoleva seaduse ja investeerimisfondide seaduse kohaselt;

4) reguleeritud turu korraldaja käesoleva seaduse kohaselt.

(1) Investeerimisühingu klient käesoleva seaduse 3. osa tähenduses on iga isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimisteenust või kõrvalteenust. Investeerimisühingu potentsiaalne klient on isik, kellele soovitakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutada, kuid kellega ei ole veel lepingulisse suhtesse astutud (edaspidi potentsiaalne klient).

(2) Investeerimisühingu asjatundlik klient on käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud isik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikut käsitatakse investeerimisühingu tavakliendina.

(4) Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist tavakliendina, kui tema hinnangul ei ole ta ise võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama või juhtima. Sellisel juhul ei eeldata tema puhul asjatundliku kliendiga võrdset kõrget teadlikkust väärtpaberiturust.

(5) Asjatundliku kliendi käsitamiseks tavakliendina kas kliendi või investeerimisühingu algatusel sõlmib investeerimisühing kliendiga kirjaliku lepingu, kus tuleb sätestada, milliste teenuste, tehingute või väärtpaberite suhtes asjatundlikku klienti tavakliendina käsitatakse.

(6) Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. Investeerimisühing on kohustatud eelnimetatud asjaolusid hindama ning hindamisel peab investeerimisühing võtma arvesse kavandatud tehingute või teenuste laadi.

(7) Investeerimisühing võib kliendi asjatundlikkust, kogemusi ja teadmisi hinnata krediidiasutuste ja teiste finantsjärelevalve alla kuuluvate finantseerimisasutuste juhtidele esitatavate nõuete alusel. Äriühingu puhul, kes ei ole käesoleva seaduse tähenduses suurettevõtja, hinnatakse vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule tehingute tegemiseks vajalikku esindusõigust omavat isikut.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud hindamise käigus peab olema täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest

1) klient on teinud väärtpaberiturul keskmiselt kümme olulises mahus tehingut kvartali kohta viimase nelja kvartali jooksul;

2) kliendi väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot;

3) klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas töö- või ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.

(9) Investeerimisühing on kohustatud võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne tavakliendi asjatundliku kliendina käsitamise otsustamist vastaks tavaklient käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 nimetatud tingimustele ning tavaklienti võib asjatundliku kliendina käsitada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused

1) klient peab investeerimisühingule kirjalikult kinnitama, et ta soovib asjatundliku kliendina kohtlemist kas üldiselt või seoses konkreetse investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või teenuse liigiga;

2) investeerimisühing peab kliendile andma kirjalikus vormis selgituse õiguste kohta, millest klient asjatundliku kliendina käsitamise korral ilma võib jääda;

3) klient peab kirjalikult kinnitama, et ta on teadlik õigustest, mille ta kaotab asjatundliku kliendina käsitamise tagajärjel.

(10) Kui klienti käsitatakse juba asjatundliku kliendina käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 nimetatud tunnuste ja korraga samaväärsete tunnuste ja korra alusel, ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõigetest 6–9 tulenev kord kliendi suhteid investeerimisühinguga.

(11) Investeerimisühing on kohustatud kehtestama klientide käsitamiseks kirjalikud protseduurireeglid.

(12) Asjatundlik klient on kohustatud investeerimisühingut teavitama muutustest, mis võivad mõjutada tema käsitamist asjatundliku kliendina. Kui investeerimisühingule saab teatavaks, et asjatundliku kliendina käsitatav klient ei vasta enam käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele, peab investeerimisühing kliendile kohaldama tavakliendi sätteid vastavalt muutunud asjaoludele.

(13)

(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud vorminõuete järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust.

(1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omavale investeerimisühingule ei kohaldata võrdse vastaspoolega tehingu tegemisel ja sellise tehinguga otseselt seotud kõrvalteenuse osutamisel § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 852 ja 854–857, § 86 lõigetes 1, 2 ja 5 ning §-des 871–875 sätestatut. Investeerimisühing võib käesoleva seaduse § 85 lõike 1 punktis 1 ja § 86 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmisel arvesse võtta võrdse vastaspoole ja tema äritegevuse olemust.

(2) Võrdne vastaspool käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud isik.

(3) Investeerimisühing võib asjatundliku kliendi nõusolekul teda käsitada võrdse vastaspoolena. Sellisel juhul selgitab investeerimisühing enne asjatundliku kliendi võrdse vastaspoolena käsitamist kliendile põhjalikult sellise seisundi muutumise tagajärgi.

(4) Võrdsel vastaspoolel on õigus investeerimisühingult nõuda enda muud liiki kliendina kohtlemist üldiselt või konkreetse tehingu suhtes. Sellisel juhul investeerimisühingu ja kliendi suhtes käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata.

(5)

(6)

(1) Käesoleva seaduse III osa ei kohaldata

1) lepinguriigi tegevusluba omava kindlustusandja suhtes;

2) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule;

3) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust juhuti muu kutsetegevuse hulgas, kui kutsetegevust reguleerivad õigusaktid ja selle ameti eetikakoodeks ei välista investeerimisteenuse osutamist;

4) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel muude väärtpaberitega kui kaubatuletisinstrumendid, heitkoguse ühikud või nende tuletisinstrumendid ega osuta nende muude väärtpaberitega seoses muud investeerimisteenust;

5) Tagatisfondi või muu isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises;

6) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises ja investeerimisteenuse osutamises üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule;

7) Eesti Panga ja muu lepinguriigi keskpanga, samuti Rahandusministeeriumi ja muu lepinguriigi avalik-õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja suhtes ning kahe või enama lepinguriigi asutatud sellise rahvusvahelise finantsinstitutsiooni suhtes, mille eesmärk on koguda vahendeid ja osutada vajaduse korral finantsabi oma liikmetele;

8) investeerimisfondi, sealhulgas pensionifondi, ning sellise fondi depositooriumi suhtes ja fondivalitseja suhtes seoses investeerimisfondi valitsemisega, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti;

9) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel, sealhulgas turutegijana, kuid mitte kliendi korralduste täitmiseks kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega või osutab muud investeerimisteenust seoses selliste väärtpaberitega oma põhitegevusala kliendile või muule isikule, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe tema põhitegevusega seotud tehingu kaudu;

10) isiku suhtes, kes pakub investeerimisnõustamist sellise kutsetegevuse käigus, mida ei reguleerita käesoleva seadusega tingimusel, et sellist nõustamist ei tasustata eraldi;

11)

12) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel finantsfutuuride, -optsioonide või muude tuletisväärtpaberite turgudel ning rahaturgudel üksnes tuletisväärtpaberite turgudel tehtud investeeringute kindlustamiseks või teeb tehinguid nimetatud turgudel osalejate arvel või kujundab neile hindu ja kelle tehingute täitmise tagavad samadel turgudel arveldust korraldavad isikud;

13) pensionifondi osakute pakkumise ning seoses nendega tehtavate tehingute ja toimingute suhtes;

14) atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja suhtes, kes kaupleb oma arvel heitkoguse ühikutega, tingimusel et selline isik ei täida klientide korraldusi, ei osuta muud investeerimisteenust ega kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat;

15) elektrituruseaduse tähenduses põhivõrguettevõtja ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemihalduri suhtes vastavalt maagaasiseaduses, elektrituruseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 36–54) või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisel ning nende nimel käesolevas punktis nimetatud õigusaktidega sätestatud ülesandeid täitva isiku suhtes, samuti elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemi- või bilansihalduri suhtes, kelle ülesandeks on tagada bilanss, juhul kui käesolevas punktis nimetatud ülesannete täitmine eeldab investeerimisteenuse osutamist seoses kaubatuletisinstrumentidega;

16) väärtpaberite keskdepositooriumi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 1 või 2 tähenduses, kellel on vastav tegevusluba artiklis 73 sätestatud tingimustel.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud erandit ei kohaldata isiku suhtes, kes

1) on turutegija;

2) on reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või selles osaleja, välja arvatud selline reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või selles osaleja, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kes teeb kauplemiskohas niisuguseid tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske;

3) omab otsest elektroonilist juurdepääsu kauplemiskohale, välja arvatud selline juurdepääsu omav isik, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kes teeb kauplemiskohas niisuguseid tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske;

4) kasutab algoritmipõhist välkkauplemistehnikat või

5) kaupleb oma arvel kliendi korralduste täitmiseks.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud erandi kohaldumise välistus ei rakendu lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud erandi korral.

(1³) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused

1) isiku tegevus või tema osutatud teenus on igal üksikjuhul ja kogumis konsolideerimisgrupi tasandilt võetuna põhitegevuse suhtes kõrvaltegevus;

2) isik ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille põhitegevusala on investeerimisteenuse osutamine, krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine või kaubatuletisinstrumendi turutegijana tegutsemine;

3) isik ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat;

4) isik teavitab igal aastal inspektsiooni erandi kasutamisest ja nõudmisel põhistab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse või teenuse käsitamist kõrvaltegevusena.

(2)

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 sätestatud isikule ja isikule, kes ainsa investeerimisteenusena osutab investeerimisnõustamise teenust või edastab klientide korraldusi väärtpaberite omandamiseks või võõrandamiseks ja kellel puudub sellise investeerimisteenuse osutamisel õigus kliendi raha või väärtpabereid omandada ja vallata, kohaldatakse käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud aktsiakapitali nõuet.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 sätestatud isikule kohaldatakse käesoleva seaduse § 64, 65, 651, 69, 70, 701 ja 2361.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 sätestatut ei kohaldata järelturu korraldamisele, sealhulgas rahaliste ülekandeõigustega kauplemiseks kasutatava järelturu platvormi suhtes.

(5) Käesolevas osas investeerimisühingute ja investeerimisteenuste osutamise suhtes sätestatut kohaldatakse krediidiasutustele, fondivalitsejatele ning välisriigi krediidiasutuste ja fondivalitsejate filiaalidele niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest, krediidiasutuste seadusest või investeerimisfondide seadusest ei tulene teisiti.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 8, 9 ja 14 nimetatud isikule, kes on reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis osaleja, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8215, 8216 ja 90 sätestatut.

(7) Käesoleva seaduse §-s 461, § 54 lõike 1 punktis 14, § 79 lõigetes 5–8, § 791 lõigetes 2 ja 4, §-des 823, 824, 826 ja 829–8214, § 85 lõikes 1, §-des 851, 852, 854–876, 891 ja 90, 131. peatükis, 21. peatüki 6. jaos ning 6. osas sätestatut kohaldatakse ka krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud investeerimisriskiga hoiuse müümisele või soovitamisele.

(1) Investeerimisühinguna tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba).

(2) Tegevusluba on tähtajatu.

(3) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.

(4) Isik tagab, et investeerimisühing ja tema tegevus vastab igal ajal kehtiva tegevusloa andmise tingimustele ning õigusaktides sätestatud nõuetele.

(1) Tegevusluba antakse ühe või mitme investeerimisteenuse osutamiseks. Tegevusluba võib hõlmata ühte või mitut kõrvalteenust. Üksnes kõrvalteenuste osutamiseks investeerimisühingule tegevusluba eraldi ei anta.

(2) Investeerimisühing võib osutada üksnes neid investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid, mille kohta talle on antud tegevusluba. Tegevusloas nimetamata investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamiseks peab investeerimisühing taotlema vastava täiendava tegevusloa.

(1) Krediidiasutuse tegevusluba omav äriühing ei pea investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema.

(2) Fondivalitseja tegevusluba omav äriühing ei pea käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 44 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt eraldi tegevusluba taotlema.

(1) Tegevusloa annab ja selle tunnistab kehtetuks inspektsioon oma otsusega. Inspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale soodsamaid kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest, või määrata käesoleva seaduse §-s 551 sätestatud tähtajast pikema tähtaja, mille jooksul peab taotleja viima ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla.

(2) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt

1) isiku, kelle kohta otsus tehakse, nimi ja registrikood;

2) investeerimisteenuse või kõrvalteenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse;

3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

(3) Tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab otsus sisaldama sellekohast põhjendust.

(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte.

(2) Inspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab inspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas jaos taotleja) juhatuse liikmed vastava taotluse.

(2) Taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ja käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lisadest.

(3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.

(1) Tegevusloa taotlemiseks tuleb taotlejal esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruses nimetatud andmed ja dokumendid ning järgmised andmed ja dokumendid

1) äriühingu asutamisel – asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri;

2) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;

3) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on ära näidatud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;

4) käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate aktsionäride ja muude isikute kohta, samuti käesoleva seaduse § 55 lõikes 7 sätestatud andmed seotuse kohta lepinguriigis tegevusluba omava investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isikuga;

5) andmed taotleja juhtide kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ning muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;

6) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;

7) andmed taotleja audiitori ja sisekontrolli teostava(te) isiku(te) kohta, mis sisaldavad nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi;

8) taotleja algbilanss ning ülevaade taotleja tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;

9) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruannetega;

10) kui taotlejas omab olulist osalust kolmanda riigi krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud kinnitus selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega;

11) taotleja kolme aasta äriplaan, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste süsteemide ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust;

12) raamatupidamise sise-eeskiri ja käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad või nende projektid;

13) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja;

14) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud investorikaitse osafondi ühekordne osamakse;

15) tõend inspektsioonile menetlustasu maksmise kohta.

(1¹) Taotleja või investeerimisühingu juht on nõukogu liige ja juhatuse liige. Juhina võib inspektsioon käsitada taotleja või investeerimisühingu töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid taotleja või investeerimisühingu arengu või äritegevuse suhtes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

(3) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 9, 10, 12, 13 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid.

(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab inspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on investeerimisteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja ta vastab seadusega või selle alusel investeerimisühingule sätestatud nõuetele, võib inspektsioon nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed esitatakse inspektsiooni poolt määratud mõistlikul tähtajal.

(4¹) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib inspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab inspektsioon esitatud dokumendid.

(5)

(6)

(7) Inspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutusega, kui

1) taotleja on lepinguriigis tegevusluba omava krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku tütarettevõtja;

2) taotleja on lepinguriigis tegevusluba omava krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja tütarettevõtja;

3) taotlejat kontrollib isik või isikud, kes kontrollivad teises lepinguriigis tegevusluba omavat investeerimisühingut, krediidiasutust, kindlustusandjat või muud finantsjärelevalve alla kuuluvat isikut.

(8) Inspektsioon konsulteerib teiste lepinguriikide väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutustega taotleja ning temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku oluliste osaluste omajate ja juhtide maine, kogemuse ning sobivuse hindamiseks. Inspektsioon edastab sellise konsultatsiooni käigus üksnes olulised andmed taotleja ja temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku oluliste osaluste omajate ja juhtide maine, kogemuse ning sobivuse kohta, mis on vajalikud teistele lepinguriigi tegevusloa andmisega seotud väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutustele.

(1) Inspektsioon annab tegevusloa, kui taotleja on esitanud kõik õigusaktidega nõutud andmed, kui ei esine tegevusloa andmisest keeldumise aluseid ja tegevusloa lõppemise aluseid ning kui on kõrvaldatud inspektsiooni taotlejale väljendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(2) Kui inspektsioonil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, on taotleja kohustatud kahtluse kõrvaldamise eesmärgil esitama inspektsioonile teavet omal initsiatiivil. Inspektsioon on kohustatud eelnevalt täpsustama, millist teavet ja andmeid ta kahtluse kõrvaldamiseks vajab.

(3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates.

(4) Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon ühe kuu jooksul pärast inspektsioonile vastava taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide laekumist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul täiendava tegevusloa taotluse saamisest arvates.

(5) Tegevusluba omav investeerimisühing teatab inspektsioonile viivitamata olulistest muutustest tegevusloa andmise otsuse aluseks olnud taotleja poolt inspektsioonile esitatud asjaoludes nendest teadasaamisel.

(1) Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui

1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, nende alusel kehtestatud õigusaktides või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esita tähtajaks loa taotlemisel ettenähtud või inspektsiooni nõutud muid andmeid, dokumente või teavet või keeldub neid esitamast;

3) taotleja ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

4) taotleja juht, siseauditi üksuse ülesannete täitja või taotlejas olulist osalust omav isik ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

5) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;

6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos või taotleja või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes kohaldatavatest teise riigi õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad investeerimisühingu üle vajalikul tasemel või piisavalt tõhusa järelevalve teostamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamisel võtab inspektsioon muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 10 sätestatud kriteeriume.

Tegevusluba lõpeb

1) investeerimisühingu lõpetamise otsuse tegemisel;

2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;

3) investeerimisühingute ühendamisel – ühendataval isikul;

4) investeerimisühingu pankroti väljakuulutamisel.

(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse täielik või osaline äravõtmine. Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute investeerimisteenuste või kõrvalteenuste kaupa, piiritledes õigused, mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab.

(2) Inspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui

1) investeerimisühing ei ole alustanud tegevust või investeerimisühingu asutajad on oma tegevusega näidanud, et investeerimisühing ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või investeerimisühing ei ole tegelenud investeerimisteenuse osutamisega kuue järjestikuse kuu jooksul;

2) on ilmnenud, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui investeerimisühingu poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid;

3) investeerimisühing on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, investeerimisühingut või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või investeerimisühingu tegevus ei vasta heale äritavale;

4) investeerimisühing ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;

5) ilmnevad käesoleva seaduse § 56 punktis 4 või 6 sätestatud asjaolud;

6) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust;

7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele;

8) investeerimisühing ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või muul põhjusel kahjustab tema tegevus oluliselt investorite või teiste klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;

9) investeerimisühing on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;

10) investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;

11) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid;

12) investeerimisühing avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;

13) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on investeerimisühing rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud tingimusi;

14) käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad ei ole investeerimisühingu tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;

15) ilmneb, et investeerimisühing on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, investeerimisühingu tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest.

(3) Tegevusluba või täiendav tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks investeerimisühingu taotluse alusel, kui investeerimisühing ei soovi enam osutada investeerimisteenuseid ning tema klientide õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

(3¹) Inspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada investorite või teiste klientide õigustatud huve.

(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse vaatab inspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

(4) Enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtetuks tunnistamise otsustamist võib inspektsioon teha investeerimisühingule tähtajalise ettekirjutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(1) Investeerimisühingu ärinime või asukoha aadressi muutumise korral teeb inspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 551 lõikes 3 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

(2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsustab inspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmise otsuse toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte.

(1) Eestis asutatud ja tegevusluba omav investeerimisühing võib välisriigis osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, asutades selleks filiaali, kasutades investeerimisagenti või osutades teenust piiriüleselt. Kõrvalteenust võib investeerimisühing välisriigis osutada üksnes koos investeerimisteenuse osutamisega.

(2) Investeerimisteenuse osutamisel välisriigis peab investeerimisühing järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning muudes, sealhulgas välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

(3) Teises lepinguriigis investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 64–651 sätestatut. Muid teenuseid võib investeerimisühing osutada lepinguriigis vastavalt lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

(4) Kolmandas riigis investeerimisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 59–62, 65 ja 651 sätestatut.

(5) Teenuse piiriülene osutamine on investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamine riigis, kus investeerimisühing või tema filiaal ei ole registreeritud. Investeerimisteenuse osutamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 1192 sätestatule Eestis investeerimisagentide nimekirja kantud investeerimisagendi kasutamisele kohaldatakse käesolevas jaos teenuse piiriülese osutamise kohta sätestatut.

(1) Kolmandas riigis filiaali asutamiseks taotleb investeerimisühing inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

(2) Investeerimisühing esitab loa taotluses järgmised andmed

1) riik, kus filiaali soovitakse asutada;

2) filiaali nimetus ja aadress;

3) filiaali tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust;

4) teave filiaali juhtimise eest vastutavate isikute (edaspidi filiaali juhid) kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule.

(3) Investeerimisteenuse osutamisele kolmandas riigis asutatud investeerimisagendi vahendusel kohaldatakse käesolevas seaduses filiaali asutamise ja tegevuse kohta sätestatut.

(1) Loa taotlemisele ja taotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, 55 ja 551 tegevusloa ja taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

(2) Inspektsioon teavitab vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust esitatud loa taotlusest kahe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Kui inspektsiooni ja vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut, sõlmib inspektsioon nimetatud asutusega kokkuleppe filiaali üle järelevalve teostamise kohta.

(3) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Loa andmisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust.

(4) Loa andmise või sellest keeldumise kohta tehtud otsuse edastab inspektsioon viivitamata taotlejale. Loa andmisest teavitatakse ka vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(5) Kolmandas riigis filiaali omav investeerimisühing on kohustatud inspektsioonile ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatama käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

Inspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui

1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile loa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;

3) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses investeerimisühingu juhtidele kehtestatud nõuetele;

4)

5)

6) filiaali asutamine võib kahjustada investorite huve või investeerimisühingu finantsseisundit või usaldusväärset tegevust Eestis või vastavas kolmandas riigis;

7) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud või vastava kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda tõhusa järelevalve teostamist ning selleks vajaliku teabe saamist.

(1) Inspektsioon võib tunnistada investeerimisühingule kolmandas riigis filiaali asutamiseks antud loa kehtetuks, kui

1) investeerimisühing või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;

2) investeerimisühing ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;

3) investeerimisühing on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;

4)

5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui investeerimisühingu tegevusest tulenevad riskid;

6) investeerimisühingu tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;

7) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud asjaolud;

8) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust.

(2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb inspektsioon viivitamata teatavaks investeerimisühingule ning kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab investeerimisühing oma teenuste osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandas riigis registreeritud filiaali kaudu hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks.

Esinduse avamine välisriigis

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni kavatsusest asutada oma tegevusloas sätestatud investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamiseks teises lepinguriigis filiaal või kasutada selles lepinguriigis investeerimisagenti ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid

1) lepinguriik, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada või investeerimisagenti kasutada;

2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta;

3) filiaali asutamise korral andmed filiaali organisatsioonilise ülesehituse kohta ja selle kohta, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood;

4) üksnes investeerimisagendi kasutamise korral investeerimisagendi kirjeldus, sealhulgas teave aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub investeerimisühingu äristruktuuri;

5) filiaali või investeerimisagendi kontaktaadress lepinguriigis, kus on võimalik saada vajalikke dokumente;

6) andmed filiaali juhtide või investeerimisagendi juhtimise eest vastutavate isikute kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada.

(3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel kahe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon investeerimisühingule viivitamata teatavaks.

(4) Inspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui

1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

(5) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui

1) investeerimisühingu finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;

2) filiaali asutamine või investeerimisühingu esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, investeerimisühingu finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;

3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;

4) investeerimisühing soovib osutada üksnes kõrvalteenuseid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab inspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele andmed ka Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta.

(7) Investeerimisühing võib lepinguriigis filiaali asutada vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

(8) Muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides teavitab investeerimisühing inspektsiooni võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest ka vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(9) Iga muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis toimub investeerimisühingu filiaali kaudu vastavas lepinguriigis tegutsemise ajal, teeb inspektsioon viivitamata pärast muudatuse toimumist lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatavaks.

(10) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui

1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks;

2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusakti rikkumisest investeerimisühingu poolt.

(11) Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt ettekirjutuses määratud tähtpäevaks lõpetama teenuse osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.

(12)

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni kavatsusest osutada teises lepinguriigis või kolmandas riigis piiriüleselt oma tegevusloas nimetatud investeerimisteenust ja kõrvalteenust ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid

1) riik, kus kavatsetakse investeerimisteenust osutada;

2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta;

3) teave selle kohta, kas investeerimisühing kavatseb kasutada vastavalt käesoleva seaduse §-s 1192 sätestatule Eestis investeerimisagentide nimekirja kantud investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus on kavas lõikes 1 nimetatud teenuseid osutada.

(3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide vastava lepinguriigi või kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta ning avaldab selle viivitamata investeerimisühingule. Kui inspektsioon teeb otsuse nimetatud andmete ja dokumentide edastamise kohta, edastatakse need vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul investeerimisühingult teabe saamisest arvates.

(4) Inspektsioon keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest, kui

1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;

2) investeerimisühing soovib osutada üksnes kõrvalteenuseid.

(5) Investeerimisühing võib alustada teenuste piiriülest osutamist, võttes arvesse selle lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete edastamise otsuse investeerimisühingule avaldamisest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest teavitab investeerimisühing inspektsiooni vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(7) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teenuste piiriülese osutamise lepinguriigis või kolmandas riigis, kui

1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;

2) lepinguriigi või kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud, et investeerimisühing on rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusakti.

(8) Investeerimisühing on kohustatud lõpetama teenuste piiriülese osutamise selles lepinguriigis hiljemalt ettekirjutuses määratud tähtpäevaks.

(1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenust piiriüleselt osutada kavatsev investeerimisühing teavitab inspektsiooni, mis riigis ta kavatseb kauplemissüsteemi korraldamise teenust piiriüleselt osutada.

(2) Inspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul nimetatud teabe saamisest arvates ja teavitab sellest viivitamata investeerimisühingut. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel edastab inspektsioon Eestis asutatud mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejate ja kaugliikmete andmed.

(3) Investeerimisühing võib alustada mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist, arvestades selle lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi, kui inspektsioon teavitab investeerimisühingut andmete edastamisest.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 65 sätestatut.

(1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, võib päritoluriigis pädeva väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada investeerimisteenust ja kõrvalteenust, asutades selleks filiaali, kasutades investeerimisagenti või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Päritoluriigiks käesoleva jao tähenduses loetakse riiki, kus isik on asutatud.

(2) Lepinguriigis asutatud investeerimisühingu poolt Eestis investeerimisteenuse osutamisele investeerimisagendi vahendusel või filiaali asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatut.

(3) Kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis investeerimisteenuse osutama asumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 66, 67 ja 701 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud korda.

(4) Kolmanda riigi investeerimisühing võib Eestis investeerimisteenust piiriüleselt osutada üksnes asjatundlikule kliendile või võrdsele vastaspoolele.

(5) Kolmanda riigi investeerimisühingule ei kohaldata käesolevas jaos sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil investeerimisteenuse või kõrvalteenuse saamiseks selles kolmandas riigis asutatud investeerimisühingu poole, välja arvatud juhul, kui investeerimisühing turustab kliendile muid investeerimisteenuseid või -tooteid.

(6) Välisriigi investeerimisühingule, kes soovib Eestis investeerimisteenust ja kõrvalteenust osutada päritoluriigis asuva investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse käesolevas jaos teenuse piiriülese osutamise kohta sätestatut.

(7) Investeerimisteenuse osutamisel Eestis peab välisriigi investeerimisühing järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega tema tegevuse kohta kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

(1) Kolmanda riigi investeerimisühing peab Eestis filiaali asutamiseks taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

(2) Taotluses esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid

1) investeerimisühingu nimi ja aadress päritoluriigis ning filiaali ärinimi ja aadress Eestis;

2) investeerimisühingule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus;

3) teave filiaali juhtide kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule, mis tõendab juhi vastavust §-s 79 sätestatud nõuetele;

4) andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatule;

5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatule;

6) taotleja kahe viimase majandusaasta aruanded;

7) filiaali tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust, millele lisatakse kirjeldus suhete kohta investeerimisühinguga;

8) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitab kolmanda riigi investeerimisühing inspektsioonile oma päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse

1) nõusoleku filiaali asutamiseks Eestis;

2) kinnituse, et investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.

(1) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–41, §-des 551, 56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustele võib inspektsioon keelduda loa andmisest, kui

1) taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;

2) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud ja inspektsiooni koostöö päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav;

3) selle kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, sealhulgas mitmepoolset maksulepingut, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;

4) taotleja ei kuulu investorikaitse skeemi, mis vastab Euroopa Liidus ettenähtud nõuetele;

5) filiaali juhtimise eest vastutavad isikud ei vasta käesoleva seaduse §-s 79 juhtidele sätestatud nõuetele.

(3) Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva seaduse § 66 lõike 2 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

(4) Inspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

Välisriigi investeerimisühingu esindus

(1) Lepinguriigi investeerimisühing teavitab oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni soovist asutada Eestis filiaal või osutada investeerimisteenust investeerimisagendi vahendusel, kui investeerimisagent ei asu päritoluriigis. Inspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid

1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta;

2) filiaali asutamise korral filiaali organisatsiooniline ülesehitus ja teave selle kohta, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood;

3) kontaktaadress Eestis, kus on võimalik saada vajalikke dokumente;

4) andmed filiaali juhtide või investeerimisagendi juhtimise eest vastutavate isikute kohta;

5) üksnes investeerimisagendi kasutamise korral investeerimisagendi kirjeldus, sealhulgas teave aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub investeerimisühingu äristruktuuri;

6) lepinguriigis rakendatava investorikaitse skeemi kirjeldus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.

(3) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(4) Lepinguriigi investeerimisühing võib filiaali asutada ja tegevust alustada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamist või kahe kuu möödumisel päevast, kui inspektsioon sai lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide muutumisest tuleb inspektsiooni teavitada võimaluse korral vähemalt üks kuu ette.

(6) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse inspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta.

(7) Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal peab täitma Eestis teenuste osutamisel käesoleva seaduse § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõikes 1, §-des 852, 854–876 ja 891 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 14–26 ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

(1) Lepinguriigi investeerimisühing, kes soovib Eestis investeerimisteenust ja kõrvalteenust piiriüleselt osutada, sealhulgas oma päritoluriigis asuva investeerimisagendi vahendusel, teavitab sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni. Inspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid

1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta;

2) teave selle kohta, kas investeerimisühing kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.

(3) Lepinguriigi investeerimisühing võib alustada investeerimisteenuse piiriülest osutamist Eestis pärast seda, kui inspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt.

(4) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenust võib Eestis hakata piiriüleselt osutama pärast seda, kui inspektsioon on saanud asjakohase teate selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt ja olemasolu korral teabe meetmete kohta, millega soodustatakse juurdepääsu eelnimetatud kauplemissüsteemi liikmeks saamisel või selles osalemiseks.

(5) Inspektsioon võib taotleda lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt Eestis investeerimisteenuseid piiriüleselt osutava vastava lepinguriigi investeerimisühingu mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi liikmete ja selles osalejate andmeid.

(6) Inspektsioonil on õigus avalikustada Eestis investeerimisteenust piiriüleselt osutava lepinguriigi investeerimisühingu investeerimisagendi andmed, sealhulgas agendi nimi, asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

(1) Kolmanda riigi investeerimisühingule, mille päritoluriigi kohta on Euroopa Komisjon vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 47, kohaldatakse Eestis investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele nimetatud määruse artiklis 46 sätestatut ning andmete ja dokumentide esitamisele käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kohaldatakse kolmanda riigi investeerimisühingule lõigetes 3–9 sätestatut.

(3) Kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud Eestis investeerimisteenuse piiriüleseks osutamiseks taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis teenuste piiriülese osutamise luba). Teenuste piiriülese osutamise loa taotlemisel esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid

1) investeerimisühingu nimi ja aadress päritoluriigis;

2) investeerimisühingule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus;

3) andmed investeerimisühingu juhtide kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule, mis tõestavad juhtide vastavust §-s 79 juhtidele sätestatud nõuetele;

4) andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatule;

5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatule;

6) taotleja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;

7) taotleja tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi teenuste kohta;

8) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ja päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul esitada inspektsioonile päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse

1) nõusolek isiku poolt teenuste piiriüleseks osutamiseks Eestis;

2) kinnitus, et investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba, tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.

(6) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–41 ning §-des 551, 56 ja 58 investeerimisühingu tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(7) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustel keeldumisele võib inspektsioon keelduda teenuste piiriülese osutamise loa andmisest, kui

1) taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;

2) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud ja inspektsiooni koostöö päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav;

3) selle kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, sealhulgas mitmepoolset maksulepingut, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;

4) taotleja ei kuulu investorikaitse skeemi, mis vastab Euroopa Liidus ettenähtud nõuetele.

(8) Inspektsioon võib tunnistada teenuste piiriülese osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolud.

(9) Investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

Investeerimisühingus võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning investeerimisühingu üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks

1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;

2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab investeerimisühingu juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 79 sätestatud nõuetele;

3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada investeerimisühingu korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;

4) kes on võimeline tagama, et investeerimisühing on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks investeerimisühing saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;

5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll investeerimisühingu üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

(1) Olulise osaluse määramisel tuleb lisaks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule arvesse võtta ka käesoleva seaduse § 1854 lõikes 1 ning § 1871 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu.

(2) Olulise osaluse määramisel ei arvestata aktsiakapitali väljendavaid neid hääleõigusi, mille investeerimisühing või krediidiasutus võib omandada või mida omada seoses käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuse osutamisega tingimustel, et neid õigusi ei kasutata ükskõik millisel viisil selle äriühingu juhtimisse sekkumiseks ning et need õigused võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.

(3) Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita eurofondi fondivalitseja ja lepinguriigi eurofondi fondivalitseja emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida fondivalitseja ise valitseb, eeldusel, et ta teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult.

(4) Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita Eesti ja lepinguriigi investeerimisühingu emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida see investeerimisühing valitseb iga kliendi suhtes eraldi, arvestades käesoleva seaduse § 1871 lõikes 7 nimetatud tingimusi.

(1) Isik, kes soovib investeerimisühingus otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või osalust suurendada nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel investeerimisühing muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 ja lõike 11 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui investeerimisühing muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast investeerimisühingu üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama inspektsiooni.

(3) Inspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 741 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

(1) Inspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid

1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;

2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;

3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;

4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta;

5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;

6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel investeerimisühingu juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;

7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;

8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla investeerimisühingu juht;

9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;

10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;

11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;

12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;

13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;

14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;

15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;

16) investeerimisühingut kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10;

17) ülevaade investeerimisühingus rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.

(1¹) võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Inspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.

(1²) Inspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

(2) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada inspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja vastava finantsjärelevalve asutuse teadmisel täidab ta tema suhtes kehtivaid nõudeid.

(3) Inspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Inspektsioonile esitada.

(4) Inspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

(1) Inspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 72 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Inspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 73 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.

(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

(3) Inspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.

(4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(6) Inspektsioon teeb käesolevas paragrahvis sätestatud menetlusaja jooksul koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöö raames konsulteerib inspektsioon teiste lepinguriikide järelevalve asutustega. Inspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

(8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Inspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

(1) Inspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks. Inspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata inspektsiooni.

(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Inspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 741 ja § 76 lõikes 1 sätestatust.

(1) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui

1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele;

2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Inspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;

3) Inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Inspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) investeerimisühing muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Inspektsiooniga koostööd.

(2) Inspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Inspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(4) Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes investeerimisühingus olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, investeerimisühingus hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib inspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Inspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.

(5) Juhul kui omandaja või isik, kes omab investeerimisühingus olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud inspektsiooni ettekirjutuse järgimine on kohustuslik ka investeerimisühingule, tema aktsiaraamatu pidajale või muule seda laadi isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui

1) tehing on vastuolus inspektsiooni ettekirjutusega;

2) inspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole inspektsiooni käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud;

(2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid investeerimisühingu tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4) Kui teostati tehingust, millega investeerimisühing pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse investeerimisühingus või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra, või loobub kontrollist investeerimisühingu üle, peab ta kavatsusest inspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel kontrolli investeerimisühingu üle või investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud inspektsiooni viivitamata teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist.

(3) Investeerimisühing on käesoleva seaduse §-s 73 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama inspektsiooni.

(4) Investeerimisühing esitab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile andmed aktsionäride kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli investeerimisühingus oluline osalus, näidates seejuures ära aktsionärile kuuluva osaluse suuruse.

(1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühingu registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.

(2) Investeerimisühingu ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et investeerimisühingu registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.

(1) Investeerimisühingu juhatuse või nõukogu liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata isiku, kellel on investeerimisühingu juhtimiseks vajalikud teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui

1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;

2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

3) kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491, samuti kui isiku suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

4) isik ei ole suuteline korraldama investeerimisühingu tegevust selliselt, et klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;

5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;

6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

(3) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab juhtide koosseis olema investeerimisühingu juhtimiseks vähemalt käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimusi arvestades piisavalt mitmekesine ja vastama investeerimisühingu kehtestatud juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttele. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista investeerimisühingu tegevust, sealhulgas peamisi riske.

(4) Investeerimisühingu juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(5) Investeerimisühingu juhid määravad kindlaks investeerimisühingu efektiivse ja usaldusväärse juhtimise meetmed ning vastutavad nende rakendamise ja regulaarse ülevaatamise eest, arvestades väärtpaberituru korrapärase toimimisega ning lähtudes klientide huvidest. Meetmete rakendamisel määratakse investeerimisühingus kindlaks selged vastutusalad ja huvide konflikti ennetamine.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete kindlaksmääramisel peavad investeerimisühingu juhid muu hulgas

1) määrama organisatsiooni ülesehituse investeerimisteenuste osutamiseks, sealhulgas töötajate teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, samuti ressursid ja protseduurid teenuste osutamiseks, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet;

2) kinnitama teenuste osutamise ja toodete pakkumise üldise poliitika, arvestades klientide vajadusi ja huve ning lähtudes investeerimisühingu riskitaluvusest, samuti asjakohaste stressitestide läbiviimise korralduse;

3) kinnitama investeerimisteenuste osutamisega seotud isikute tasustamise poliitika, et tagada vastutustundlik ärijuhtimine ja klientide võrdne kohtlemine, sealhulgas huvide konflikti vältimine suhetes klientidega.

(7) Investeerimisühingu juhid vaatavad regulaarselt üle investeerimisühingu strateegiliste eesmärkide ning juhtimiskorralduse asjakohasuse seoses investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamisega ning klientidele teenuste osutamise poliitika ja võtavad vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

(8) Investeerimisühingu juhil peab olema piisav juurdepääs andmetele ja dokumentidele, mis on vajalikud investeerimisühinguga seotud juhtimisotsuste ülevaatamiseks ja jälgimiseks.

(9) Investeerimisühingu juhid peavad omama ja pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks investeerimisühingu juhtimisel. Investeerimisühing peab eraldama piisavalt ressurssi ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

(1) Investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ning asjatundlikkusega vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes investeerimisühingu ning selle klientide huvidest.

(2) Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu nimel väärtpaberi, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse kohta kliendile teabe andmise või investeerimisnõustamisega tegeleval töötajal on vajalikud teadmised ja pädevus, et täita käesoleva seaduse §-des 86–872 sätestatud kohustusi.

(3) Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 48 lõigetes 41–51, § 49 lõigetes 11–2, §-des 52, 55, 571–574 ja 581, § 59 lõigetes 1, 3 ja 43, §-s 62, § 82 lõigetes 1–22 ning § 922 lõikes 4 sätestatut. Kui inspektsioon on andnud investeerimisühingu nõukogu liikmele krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 13 punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

(4) Investeerimisühing tagab, et tema juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted ei lähe vastuollu investeerimisühingu kohustusega lähtuda oma tegevuses kliendi parimatest huvidest, sealhulgas ei või investeerimisühing ajendada oma töötajaid soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini vastava väärtpaberiga.

(5) Inspektsioon avaldab juhendiga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud investeerimisühingu töötaja teadmiste ja pädevuse hindamise kriteeriumid.

(1) Investeerimisühingu juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik investeerimisühingule esitama

1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;

2) kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud investeerimisühingu juhtimist välistavad asjaolud.

(2) Investeerimisühing teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne asjakohase otsuse tegemist või viivitamata pärast asjakohase avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse § 79 lõigetes 5–7 sätestatud nõuete täitmise hindamiseks.

(3) Juhi valimise või määramise korral peab investeerimisühing esitama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja juhi kinnituse ning audiitori valimise või määramise korral tema nime ja audiitori kinnituse, et juhi või audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla investeerimisühingu juht või audiitor.

(1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib investeerimisühingult nõuda juhi tagasikutsumist, kui

1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, mittetäielikke või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente;

3) investeerimisühingu juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline investeerimisühingut usaldusväärselt ja kindlalt juhtima.

(2) Kui investeerimisühing ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

(1)

(2)

(3)

(4) Investeerimisühing peab kehtestama, rakendama ja säilitama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus.

(5)

(6)

(7)

(8)

(1) Investeerimisühingus peavad olema kehtestatud ja rakendatud investeerimisühingu ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas, 10. ja 11. peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide ja investeerimisühingu juhtorganite otsuste täitmise.

(2) Investeerimisühingu kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama investeerimisteenuste õigus- ja korrapärase osutamise. Investeerimisühing hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide parim kaitse.

(3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks

1) investeerimisühingu sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;

2) investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas kava investeerimisteenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks;

3) töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe investeerimisühingu nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;

4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;

5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.

(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaberi heakskiitmise ja olulise muutmise korra ning rakendab seda iga välja töötatud väärtpaberi pakkumisel või turustamisel.

(2) Väärtpaberi väljatöötamine on väärtpaberi loomine, arendamine, emiteerimine või selle omaduste kujundamine.

(3) Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjade ja muude õiguslike, tehniliste ning organisatsiooniliste meetmete rakendamisega, et väärtpaberi väljatöötamise ja sellega seotud töötaja tasustamise põhimõtted on kooskõlas käesoleva seaduse § 824 lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega. Väärtpaberi struktuur ja omadused ei või kahjustada klientide huve ning väärtpaberituru usaldusväärset ja korrapärast toimimist ega võimaldada investeerimisühingul vähendada riske või neist vabaneda seoses väärtpaberi alusvaraga, mida investeerimisühing oma arvel hoiab.

(4) Investeerimisühing hindab enne väärtpaberi turuletoomist, et välja töötatud väärtpaber ei ohusta väärtpaberituru usaldusväärset ja korrapärast toimimist ega finantssüsteemi stabiilsust. Investeerimisühing analüüsib väärtpaberi väljatöötamisel võimalikke huvide konflikte, jälgides eelkõige, et välja töötatud väärtpaber ei kahjusta kliendi huve, kui lõppklient võtab positsiooni, mis on vastupidine investeerimisühingu varem hoitud positsioonile või positsioonile, mida investeerimisühing kavatseb hoida pärast välja töötatud väärtpaberi müüki.

(5) Investeerimisühing tagab, et väärtpaberi väljatöötamisega seotud töötajatel on vajalik asjatundlikkus, et mõista väljatöötatava väärtpaberi omadusi ja riske.

(6) Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu juhtidel on kontroll väärtpaberi heakskiitmise protsessi üle ja et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 22 lõike 2 punktis c nimetatud aruanded hõlmavad teavet investeerimisühingu välja töötatud väärtpaberi ja selle turustamisstrateegia kohta. Investeerimisühing esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aruanded nõudmisel inspektsioonile.

(7) Investeerimisühing tagab, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 22 lõikes 2 nimetatud vastavuskontrolli funktsiooni täitja kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjade ning investeerimisühingu rakendatud õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete regulaarset ülevaatamist ning ajakohastamist, et tuvastada riske, mis võivad mõjutada investeerimisühingu võimet täita käesoleva seaduse 3. osas sätestatud nõudeid.

(8) Kui investeerimisühing töötab väärtpaberi välja koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, määratakse poolte vastastikused kohustused kindlaks kirjalikus vormis lepinguga.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 ja käesoleva seaduse §-des 8210–8214 sätestatut kohaldatakse väärtpabereid välja töötavale investeerimisühingule niivõrd, kui see on asjakohane ning proportsionaalne väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse olemust arvesse võttes.

(1) Teise investeerimisühingu või muu isiku välja töötatud väärtpabereid pakkuv, müüv või soovitav investeerimisühing (edaspidi turustav investeerimisühing) kehtestab sise-eeskirjad ja võtab kasutusele muud õiguslikud, tehnilised ning organisatsioonilised meetmed, et tagada tema turustatava väärtpaberi või teenuse vastavus määratud sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele ning kavandatud turustamisstrateegia vastavus sihtrühmale.

(2) Turustavale investeerimisühingule kohaldatakse seoses tema turustatava väärtpaberi ja teenusega käesoleva seaduse § 829 lõigetes 6–8 väärtpaberi väljatöötaja kohta sätestatut.

(3) Turustav investeerimisühing tagab, et väärtpaberi turustamisega seotud töötajatel on vajalik asjatundlikkus, et mõista turustatava väärtpaberi ja teenuse omadusi ja riske ning sihtrühma vajadusi, tunnuseid ja eesmärke.

(4) Turustav investeerimisühing on kohustatud järgima käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 8211–8214 sätestatut ka juhul, kui väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata käesoleva seaduse 3. osas sätestatut.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva seaduse §-des 8211–8214 turustava investeerimisühingu kohta sätestatut kohaldatakse niivõrd, kui see on asjakohane ja proportsionaalne turustatava väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse olemust arvesse võttes.

(1) Käesoleva seaduse § 829 lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega kehtestatud väärtpaberi heakskiitmise protsessi käigus määrab investeerimisühing kindlaks iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma lõppklientide liikide kaupa ning hindab väärtpaberiga seotud kõiki olulisi riske ja kavandatava turustamisstrateegia vastavust sihtrühmale.

(2) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma piisava üksikasjalikkusega, täpsustades kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber vastab, ning kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta.

(3) Kui investeerimisühing ei turusta välja töötatud väärtpaberit ise, määrab ta selliste klientide vajadused ja tunnused, kellele väärtpaber on kohane, tuginedes teoreetilistele teadmistele ja varasemale kogemusele seoses väärtpaberi või samalaadse väärtpaberi, finantsturgude ning potentsiaalsete klientide vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega.

(4) Kui investeerimisühing töötab väärtpaberi välja koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, määrab investeerimisühing väärtpaberile ühe sihtrühma. Kui investeerimisühing turustab enda välja töötatud väärtpaberit, võib sihtrühma määrata ühel korral.

(5) Investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, kontrollides muu hulgas, et väärtpaberi riski ja tulu suhe vastab sihtrühmale ning väärtpaberi struktuur lähtub kliendi huvidest ega juhindu ärimudelist, mis tugineb kasumlikkuse saavutamiseks kliendile ebasoodsale tulemusele.

(6) Turustav investeerimisühing määrab kindlaks ja hindab, millises olukorras ning milliste vajadustega klientidele on kavas väärtpaberit turustada, et tagada klientide huvide kaitse ka turustava investeerimisühingu ärihuvidest või äritegevuse rahastamise vajadusest tingitud surve olukorras. Muu hulgas määrab turustav investeerimisühing kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber või teenus ei vasta.

(7) Kui väärtpaberi väljatöötaja ei ole väärtpaberi sihtrühma kindlaks määranud, määrab turustav investeerimisühing väärtpaberi sihtrühma ja väärtpaberi turustamisstrateegia kindlaks väärtpaberi väljatöötajalt saadud ning turustava investeerimisühingu klientide kohta olemasoleva teabe põhjal.

(8) Turustav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma uuesti või ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirju, kui ilmneb, et investeerimisühing on väärtpaberi või teenuse sihtrühma kindlaksmääramisel eksinud või väärtpaber või teenus ei vasta enam sihtrühma tingimustele, sealhulgas juhul, kui väärtpaber muutub turumuutuste tõttu mittelikviidseks või äärmiselt volatiilseks.

(1) Investeerimisühing analüüsib väljatöötatava väärtpaberi võimalikke arenguid kliendi jaoks, hinnates väärtpaberiga seotud ebasoodsa tulemuse riski ja asjaolusid, millal selline risk võib realiseeruda, muu hulgas kui

1) turutingimused halvenevad;

2) väärtpaberi väljatöötaja või väärtpaberi väljatöötamisse või toimimisse kaasatud isik satub finantsraskustesse või realiseerub muu vastaspoole risk;

3) väärtpaber ei osutu majanduslikult jätkusuutlikuks või

4) väärtpaberi nõudlus on oodatust suurem, mis pingestab investeerimisühingu ressursse või kauplemist väärtpaberi alusvaraga.

(2) Väärtpaberi kavandatava tasustruktuuri määramisel kontrollib investeerimisühing muu hulgas, et

1) väärtpaberiga kaasnevad kulud ja tasud on vastavuses sihtrühma vajaduste, tunnuste ning eesmärkidega;

2) tasud ei kahjusta väärtpaberi oodatavat tootlust, näiteks kui kulud või tasud on võrdsed või suuremad kui väärtpaberi eeldatavad maksualased eelised või kui kulud või tasud kõrvaldavad need eelised muul viisil;

3) väärtpaberi tasustruktuur on sihtrühmale kohaselt läbipaistev ja arusaadav ega võimalda investeerimisühingul tasusid varjata.

(1) Investeerimisühing vaatab tema välja töötatud väärtpaberid regulaarselt üle, võttes arvesse kõik sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada sihtrühma jaoks võimalikke riske, sealhulgas enne iga järgmist emissiooni või turuletoomist, kui investeerimisühingule on teada käesolevas lõikes nimetatud asjaolusid hinnates vähemalt, kas

1) väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele;

2) väärtpaberi turustamisstrateegia on jätkuvalt sihtrühmale kohane;

3) väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale;

4) väärtpaber toimib kavakohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatuse sageduse määramisel võtab investeerimisühing arvesse asjakohaseid tegureid, sealhulgas järgitava investeerimisstrateegia keerukust ja uuenduslikkust.

(3) Investeerimisühing määrab kindlaks olulised sündmused, mis võivad mõjutada investeerimisühingu välja töötatud väärtpaberi võimalikke riske või oodatavat tulu, nagu väärtpaberi tootluse struktuuri mõjutava künnise ületamine või sellise emitendi maksevõime, kelle väärtpaberid või garantiid võivad mõjutada väärtpaberi tootlust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel rakendab investeerimisühing kohaseid meetmeid, mis muu hulgas on

1) sündmuse ja selle väärtpaberile avalduva mõju kohta asjakohase teabe esitamine klientidele või juhul, kui investeerimisühing ei tegele ise väärtpaberi müügiga, väärtpaberi turustajatele;

2) väärtpaberi heakskiitmise protsessi muutmine;

3) väärtpaberi edasise emiteerimise peatamine;

4) väärtpaberi muutmine, et vältida ebamõistlikke lepingutingimusi;

5) turustamiskanalite kohasuse hindamine juhul, kui väärtpaberit ei turustata kavandatud tingimustel;

6) turustajale ettepaneku tegemine turustamisprotsessi muutmise algatamiseks;

7) turustajaga sõlmitud lepingu ülesütlemine;

8) inspektsiooni teavitamine.

(1) Investeerimisühing teeb igale turustajale kättesaadavaks kogu asjakohase teabe väärtpaberi ja selle heakskiitmise protsessi, sealhulgas väärtpaberi sihtrühma ja sobivate turustamiskanalite kohta, mis peab olema piisav, et turustaja võiks mõista väärtpaberi omadusi ning seda turustada.

(2) Turustav investeerimisühing rakendab meetmeid, et saada väärtpaberi väljatöötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave.

(3) Kui väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata käesoleva seaduse 3. osas sätestatut, ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ei ole avalikult kättesaadav, selge ega usaldusväärne või seda ei ole avalikustatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt korraldatud teabena, kohaldatakse turustavale investeerimisühingule käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut niivõrd, kui see on mõistlik ja proportsionaalne, võttes arvesse avalikustatud teabe kättesaadavust ning väärtpaberi keerukust.

(4) Turustav investeerimisühing esitab väärtpaberi väljatöötajale teabe väärtpaberi müügi kohta, ja kui see on väärtpaberi väljatöötaja hinnangute kujundamisel asjakohane, käesoleva seaduse § 829 lõikes 6 nimetatud aruannete kohta.

(5) Kui turustav investeerimisühing turustab tooteid või osutab teenuseid koostöös teise investeerimisühinguga, vastutab käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 8210–8213 turustavale investeerimisühingule sätestatud nõuete täitmise eest investeerimisühing, kellel on vahetu suhe lõppkliendiga. Vahendajana tegutsev investeerimisühing

1) edastab asjakohase teabe väärtpaberi väljatöötajalt väärtpaberi lõppturustajale;

2) edastab väärtpaberi väljatöötaja nõudmisel väljatöötaja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet väärtpaberi müügi kohta;

3) järgib käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 829–8213 väärtpaberi väljatöötaja kohta sätestatut, kui see on asjakohane seoses osutatava teenusega.

(1) Algoritmkauplemisega tegelemisel, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemistehnika kasutamisel, rakendab investeerimisühing oma äritegevuse jaoks sobivaid ja tõhusaid süsteeme ning riskikontrolli, tagamaks, et algoritmkauplemiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem on töökindel ja piisava võimsusega, selles rakendatakse asjakohaseid kauplemiskünniseid ja -piirmäärasid ning see ennetab ekslike korralduste andmist ja muid toiminguid, mis võivad ohustada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist. Investeerimisühing järgib käesolevas lõikes nimetatud meetmete rakendamisel muu hulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded (ELT L 87, 31.03.2017, lk 417–448), sätestatut.

(2) Algoritmkauplemine on väärtpaberiga kauplemine infotehnoloogilist süsteemi kasutades, mis määrab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 18 tähenduses vähese inimsekkumisega või inimsekkumiseta kindlaks väärtpaberiga seotud korralduse esitamise ja selle ajastuse, korralduse hinna ja mahu ning esitatud korralduse edasise haldamise või muud sellised kauplemisparameetrid. Algoritmkauplemisena ei käsitata investeerimisühingu poolt üksnes korralduse kauplemiskohta edastamiseks, korralduse töötlemiseks ilma kauplemisparameetreid määramata, täidetud korralduse kinnitamiseks või kauplemisjärgseks töötlemiseks ettenähtud süsteemide kasutamist.

(3) Algoritmipõhine välkkauplemistehnika on algoritmkauplemise viis, mis vastab järgmistele tunnustele

1) kasutatakse taristut, mille eesmärk on vähendada võrgu- ja muid viivitusi ning mis hõlmab vähemalt üht sellist algoritmipõhist korralduste sisestamise lahendust nagu ühispaiknemine, lähestikku paiknemine või kiire otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine;

2) kasutatakse süsteemi, mis algatab, tekitab, edastab või täidab korraldusi automaatselt;

3) esineb suur süsteemis edastatavate sõnumite, sealhulgas korralduste, hinnapakkumiste ja tühistamiste hulk päeva jooksul komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 19 tähenduses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemid ja riskikontroll peavad olema piisavad, et ära hoida kauplemissüsteemi kasutamine viisil, mis on vastuolus turukuritarvituse määruse või selle kauplemiskoha reeglitega, millega süsteem on ühendatud.

(5) Investeerimisühingul peab olema tõhus talitluspidevusplaan, et toime tulla kauplemissüsteemi tõrgetega. Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemide igakülgse testimise ja nende vastavuse käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(6) Investeerimisühing, kes tegeleb algoritmkauplemisega turutegemise strateegia rakendamiseks, peab arvestama vastava turu likviidsust, suurust ja laadi ning kaubeldavate väärtpaberite omadusi ja vastama järgmistele tingimustele

1) ta tegutseb turutegijana järjepidevalt, kindlaksmääratud aja jooksul kauplemiskoha kauplemisajast, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, tagades kauplemiskohale korrapärase ja prognoositava likviidsuse;

2) ta on kauplemiskohaga kokku leppinud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmise täpsemates tingimustes;

3) ta kasutab tõhusaid süsteeme ja kontrolli, et tagada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmine igal ajal.

(7) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse §-de 1251 ja 1252, § 132 lõigete 5–7 ning §-de 1344 ja 1361 kohaldamisel loetakse, et algoritmkauplemisega tegelev investeerimisühing rakendab turutegemise strateegiat, kui ta kaupleb oma arvel ühe või mitme kauplemiskoha osalejana, tehes ühes või mitmes kauplemiskohas siduvaid, samaaegseid, konkurentsivõimelise hinna ja võrreldava mahuga pakkumisi ühe või mitme väärtpaberi ostuks ning müügiks, tagades selle tulemusel korrapäraselt ja pidevalt likviidsuse väärtpaberiturul.

(8) Investeerimisühing teavitab Eestis algoritmkauplemisega tegelemisest inspektsiooni ja selle kauplemiskoha üle järelevalvet teostavat vastava lepinguriigi pädevat järelevalveasutust, mille osaleja või liikmena investeerimisühing algoritmkauplemisega tegeleb.

(9) Investeerimisühing avaldab nõudmisel inspektsioonile ühekordselt või regulaarselt teavet oma algoritmkauplemise ja selleks kasutatavate süsteemide kohta, sealhulgas algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse, üksikasjalikud andmed süsteemis kohaldatavate kauplemisparameetrite või -piirmäärade, süsteemide testimise ning peamiste vastavus- ja riskikontrollide kohta, mida investeerimisühing rakendab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud tingimuste täitmiseks.

(10) Inspektsioon avaldab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe viivitamata vastava lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, mille osaleja või liikmena investeerimisühing algoritmkauplemisega tegeleb.

(11) Investeerimisühing säilitab andmed algoritmkauplemise kohta käesolevas seaduses sätestatud korras. Algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutav investeerimisühing salvestab täpsed ja kronoloogilised andmed iga esitatud, tühistatud ning täidetud korralduse ja kauplemiskohas tehtud hinnapakkumise kohta ning avaldab need nõudmisel inspektsioonile.

(12) Investeerimisühing, kes tegutseb väärtpaberiarveldussüsteemi liikmena, rakendab tõhusaid süsteeme ja riskikontrolli vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 24–26 sätestatule, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse siduva kirjaliku kokkuleppe põhjal üksnes isikutele, kes on sobilikud ja vastavad selgetele kriteeriumidele. Investeerimisühing rakendab muu hulgas algoritmkauplemisega tegelemisel asjakohaseid meetmeid eelnimetatud isikute suhtes investeerimisühingut ja väärtpaberituru korrapärast toimimist mõjutavate riskide maandamiseks.

(1) Kauplemiskohta otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisel rakendab investeerimisühing tõhusaid süsteeme ja kontrolli, et hinnata teenust kasutava kliendi sobivust, vaadata selline hinnang regulaarselt üle, tagada kliendi poolt asjakohaste kauplemiskünniste ja -piirmäärade järgimine ning kliendi kauplemistegevuse kohane jälgimine. Asjakohase riskikontrolli abil peab vältima sellist kauplemistegevust, mis võib ohustada investeerimisühingu tegevust või väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist või mis on vastuolus turukuritarvituse määruse või selle kauplemiskoha reeglitega. Otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine kauplemiskohale eelnimetatud meetmeid rakendamata ei ole lubatud.

(2) Otsene elektrooniline juurdepääs käesoleva seaduse tähenduses on kauplemiskoha osaleja, liikme või kliendina tegutseva investeerimisühingu poolt oma juurdepääsuõiguse kliendile kasutada andmine, mille tulemusel saab klient edastada väärtpaberiga seotud korraldusi elektrooniliselt otse kauplemiskohta, seejuures investeerimisühingu taristut või muud süsteemi kasutades või ilma selleta ning võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 20 sätestatut.

(3) Kauplemiskohale otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldav investeerimisühing vastutab selle eest, et teenust kasutava kliendi kauplemistegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja selle kauplemiskoha reeglitele. Investeerimisühing jälgib tehinguid, et tuvastada käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud nõuete ja reeglite rikkumine, väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist ohustada võivad korralduse tingimused või turukuritarvitusena käsitatav tegevus, millest tuleb teavitada inspektsiooni.

(4) Investeerimisühing sõlmib kliendiga otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamiseks siduva kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt jääb investeerimisühing vastutavaks käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest.

(5) Investeerimisühing teavitab kauplemiskohale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisest inspektsiooni ja selle lepinguriigi pädevat järelevalveasutust, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, millele investeerimisühing otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldab.

(6) Investeerimisühing avaldab nõudmisel inspektsioonile ühekordselt või regulaarselt teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmete ja nende rakendamise kohta.

(7) Inspektsioon avaldab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe viivitamata selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, millele investeerimisühing otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldab.

(8) Investeerimisühing säilitab andmed otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamise kohta käesolevas seaduses sätestatud korras.

Riskide juhtimine

(1) Investeerimisühingu kõik olulised riskid peavad olema igal hetkel adekvaatselt kaetud omavahenditega.

(2) Investeerimisühingus peavad olema sise-eeskirjadega kehtestatud usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et jätkuvalt säilitada adekvaatset omavahendite ja krediidiasutuste seaduse § 821 lõikes 1 nimetatud likviidsuspuhvrite taset, struktuuri ja jaotust erinevate struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes investeerimisühingu võetud riskide või potentsiaalsete riskide tasemest.

(3) Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(4) Investeerimisühing esitab inspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppemist.

(5) Inspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada.

(1) Investeerimisühing peab sise-eeskirjadega määrama temaga seotud isikute isiklike väärtpaberitehingute tegemise korra ja tagama klientide huvide kaitse ning turu õigus- ja korrapärase toimimise.

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et määrata, maandada või vältida investeerimisteenuse ning kõrvalteenuse osutamisel investeerimisühingusisest huvide konflikti, investeerimisühinguga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, investeerimisühingu ja kliendi ning klientide omavaheliste huvide konflikti ja nende kahjulikku mõju klientide huvidele, ning rakendab neid meetmeid. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka rahalise või mitterahalise tasu või hüve saamisele seoses investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisega ning investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamisele.

(2)

(3)

(4) Investeerimisühing teavitab enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist klienti huvide konflikti üldisest laadist või allikast ning selliste riskide maandamiseks rakendatud meetmetest, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühingu rakendatud meetmed konkreetsel juhul ei taga kliendi huvide kahjustamise ohu vältimist.

(5)

(6)

(7)

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teavitus tuleb teha püsival andmekandjal ja piisava üksikasjalikkusega, võttes sealjuures arvesse kliendi liiki, et võimaldada kliendil teha teenuse kohta igakülgselt kaalutud otsus huvide konflikti kontekstis.

(9) Püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend võlaõigusseaduse § 111 tähenduses.

(10)

Täiendavad organisatsioonilised nõuded investeerimisanalüüse koostavale ja levitavale investeerimisühingule

(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega sellise tööülesande või tegevuse edasiandmise korra, mis on investeerimisteenuse pidevaks ja nõuetekohaseks osutamiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 30 tähenduses oluline, ning rakendab sise-eeskirju ja muid mõistlikke meetmeid põhjendamatute tegevusriskide vältimiseks.

(2) Käesolevas seaduses käsitatakse edasiandmist komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 2 punkti 3 tähenduses.

(3) Edasiandmine ei või kahjustada investeerimisühingu sisekontrolli kvaliteeti ega takistada investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

(4) Edasiandmisel peavad olema täidetud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud ning käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad muud nõuded. Muu hulgas rakendab investeerimisühing meetmeid teabetöötluseks kasutatavate süsteemide kontrollimiseks ja kaitseks ning usaldusväärseid turvasüsteeme, et tagada teabeedastusviiside ohutus ja autentimine, vähendada andmete rikkumise ja loata juurdepääsu riski ning hoida ära teabelekked, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse.

Kliendi kaebuste lahendamine

Klientidele teabe esitamise üldtingimused ja teabe edastamise vorm

Investeerimisühingus peab toimima piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada tema tegevuse vastavus kehtivatele eeskirjadele ja vastuvõetud otsustele investeerimisühingu kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel. Sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja olemasolul siseauditi üksuse tegevus.

Vastavuskontrolli funktsioon

(1)

(2) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 24 sätestatud siseauditi üksuse ülesannete täitja ja temaga sõlmitava lepingu tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu. Siseauditi üksuse ülesannete täitjale kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.

(3)

(4) Investeerimisühingu juhatus peab tagama siseauditi üksuse ülesannete täitjale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet investeerimisühingu juhtidelt ning õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(5) Siseauditi üksuse ülesannete täitja on kohustatud talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, edastama investeerimisühingu juhtidele ning inspektsioonile.

(1) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis, kui lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu suhtes ei ole käesolevas seaduses sätestatud teisiti.

(2) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes välisriigis ja kelle investeerimisteenuseid ei pakuta isikutele Eestis.

(3) Investeerimisteenused loetakse pakutuks isikutele Eestis, kui neid teenuseid reklaamitakse Eestis või kui nende pakkumise viisist või sisust, sealhulgas pakkumise keelest võib järeldada, et see on suunatud isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.

(4) Kui investeerimisteenust osutatakse osana muust finantsteenusest või tootest, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos sätestatud kliendi teavitamise nõudeid seoses tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldata investeerimisteenuse osutamisele käesolevas peatükis sätestatud kliendi teavitamise nõudeid.

(5) Käesoleva seaduse §-s 871 sätestatut ei kohaldata, kui tarbijale osutatakse investeerimisteenust võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 nimetatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu eeltingimusena seoses võlakirjadega, mis on emiteeritud selle elamukinnisvara finantseerimise tagamiseks, selle elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguga samadel tingimustel ja eesmärgiga, et laen oleks väljamakstav, refinantseeritav või tagasimakstav.

(1) Investeerimisühing on investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisel kohustatud

1) osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega, lähtudes eelkõige oma kliendi parimatest huvidest;

2) arvestama oma tegevuses väärtpaberituru usaldusväärse ja korrapärase toimimisega;

3) järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut ning oma sise-eeskirju;

4) määrama kliendi kogemuse väärtpaberiturul tegutsemiseks ja teadlikkuse finantsturust ning kavandatavast investeerimisteenusest, võttes kliendi liigitamisel aluseks käesoleva seaduse §-des 46 ja 461 sätestatu;

5) teavitama klienti piisavalt investeerimisteenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest;

6) hindama investeerimisteenuse ja väärtpaberi sobivust või asjakohasust kliendile;

6¹) tagama, et tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaber vastab selle väärtpaberi kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate lõppklientide vajadustele vastavalt klientide liigitusele, väärtpaberi turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale;

6²) mõistma kliendile pakutavate või soovitatavate väärtpaberite omadusi, hindama väärtpaberi sihtrühma arvesse võttes selliste väärtpaberite vastavust kliendi vajadustele ja pakkuma või soovitama väärtpabereid üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi huvidega;

7) täitma kliendi korralduse parimal viisil ja käitlema kliendi korraldust vastavalt käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule;

8) hoidma ja kaitsma kliendi raha ja väärtpabereid, mis on antud investeerimisühingule hoiule või tema käsutusse;

9) andma kliendile regulaarselt teavet investeerimisteenuse osutamisest;

10) registreerima ja säilitama investeerimisteenuse osutamisel kogutud ja käesoleva seadusega ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1287/2006 registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid;

11) lahendama kliendi kaebuse seoses investeerimisteenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt;

12) tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu;

13)

14)

(2) Kui investeerimisühing annab investeerimisnõustamise raames soovitusi vabatahtliku pensionifondi osakute kohta või kui ta tegutseb vabatahtliku pensionifondi osakute pakkumisel fondivalitseja või kontohalduri nimel, on ta kohustatud esitama vajaliku teabe ning hindama selliste osakute sobivust kliendile ja potentsiaalsele kliendile vastavalt kogumispensionide seaduses sätestatule.

(3) Kui investeerimisühing on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), artikli 4 punktis 3 nimetatud kombineeritud jae- ja kindlustuspõhise investeerimistoote koostaja või müüja sama artikli punktide 4 ja 5 tähenduses või kui ta annab soovitusi sellise toote kohta, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.

Teiselt investeerimisühingult kliendi nimel investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks korralduse saanud investeerimisühing võib tugineda korralduse edastanud investeerimisühingu poolt kliendile teenuse või tehingu kohta antud soovitusele ning vastutab investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks antud korralduse täitmise eest. Korralduse edastanud investeerimisühing vastutab edastatud teabe õigsuse, täpsuse ja täielikkuse ning kliendile antud soovituse sobivuse eest.

(1) Investeerimisühing võib seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega anda rahalist või mitterahalist tasu või hüvet (edaspidi tasu või hüve) muule isikule kui klient või tema esindaja või saada seda muult isikult kui klient või tema esindaja üksnes juhul, kui selline tasu või hüve

1) ei tekita oma olemuselt ega funktsioonist tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti;

2) on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks;

3) ei takista investeerimisühingul osutada investeerimisteenuseid ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.

(2) Tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tähenduses, kui selle teenuse osutamine ei ole tasu või hüve tulemusel kallutatud ega moonutatud ja tasu või hüve saamise või andmise perioodil on täidetud kõik järgmised tingimused

1) tasu või hüve on õigustatud kliendile sellise täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamisega, mille täiendav ulatus või kõrgem tase on tasu või hüvega vastavuses;

2) tasu või hüve ei too investeerimisühingule, tema aktsionäridele ega töötajatele otsest kasu, toomata tuntavat kasu kliendile;

3) tasu või hüve on õigustatud seetõttu, et jooksvalt saadav või antav tasu või hüve võimaldab pakkuda kliendile jooksvalt eelist.

(3) Investeerimisühing tõendab, et investeerimisühingu antud või saadud tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks, järgmiselt

1) pidades nimekirja kõigist seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega kolmandale isikule antud või kolmandalt isikult saadud tasudest või hüvedest;

2) dokumenteerides põhjendused, kuidas antud, saadud või kavandatav tasu või hüve parandab kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning kuidas on tagatud, et tasu või hüve ei takista investeerimisühingul teenust osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses on täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamine muu hulgas

1) sellise investeerimisnõustamise teenuse osutamine, mis ei ole käesoleva seaduse § 871 lõike 21 tähenduses sõltumatu (edaspidi sõltuv investeerimisnõustamine) ja mis hõlmab laias valikus sobivaid väärtpabereid koos sellistele väärtpaberitele juurdepääsu võimaldamisega ning kui valikusse kuulub piisavalt väärtpabereid, mida pakkuval kolmandal isikul puudub investeerimisühinguga märkimisväärne seos;

2) sõltuv investeerimisnõustamine koos kliendile pakutava võimalusega vähemalt kord aastas hinnata soovitatud väärtpaberite, millesse klient on investeerinud, jätkuvat sobivust kliendile või koos muu, tõenäoliselt kliendile väärtusliku püsivalt osutatava teenusega, näiteks kliendi nõustamisega optimaalse varaklasside jaotuse kohta;

3) konkurentsivõimelise hinnaga juurdepääsu pakkumine laiale valikule väärtpaberitele, mis tõenäoliselt vastavad kliendi vajadustele, sealhulgas piisavale arvule sellise kolmanda isiku pakutavatele väärtpaberitele, kellel puudub investeerimisühinguga märkimisväärne seos, koos lisaväärtust andvate muude lahendustega, nagu objektiivsed teabevahendid, mis aitavad kliendil teha investeerimisotsuseid või võimaldavad kliendil jälgida, mudeldada ja kohandada talle kuuluvate väärtpaberite valikut, või regulaarselt esitatavad aruanded väärtpaberi tootluse ning väärtpaberiga seotud kulude ja tasude kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustega vastuolus olevana ei käsitata investeerimisteenuse osutamiseks vältimatult vajalikku tasu ega hüvet, nagu väärtpaberite hoidmise või haldamisega seotud tasu, arveldus- ja ülekandetasu, reguleeritud turuga seotud tasu, järelevalvetasu, riigilõiv, juriidilised tasud ja muud sarnased tasud, mis ei tekita oma olemusest tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti investeerimisteenuste ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval osutamisel.

Tavakliendi põhileping

(1) Investeerimisühing avaldab kliendile enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist arusaadavalt, õigesti, täpselt ja täielikult käesoleva seaduse § 852 lõikes 1 nimetatud tasu või hüve olemasolu, olemuse ja summa või tasu või hüve arvutamise metoodika, kui täpset summat ei ole võimalik kindlaks määrata, ning investeerimisühingu saadud tasu või hüve kliendile edastamise viisi, kui investeerimisühing on kohustatud saadud tasu või hüve kliendile üle andma.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avaldab investeerimisühing kliendile seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega antud või saadud mis tahes tasu või hüve kohta järgmise teabe, võttes arvesse käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 50 sätestatut, sealhulgas juhul, kui väärtpaberit turustab mitu investeerimisühingut

1) antud või saadud tasu või hüve täpne summa juhul, kui investeerimisühing on eelnevalt kliendile avaldanud täpse summa puudumise korral tasu või hüve arvutamise metoodika;

2) individuaalne teavitus antud või saadud tasu või hüve tegeliku summa kohta vähemalt kord aastas jooksvalt saadava tasu või hüve saamise ajal.

(3) Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses antud või saadud väheolulised mitterahalised hüved võib avaldada üldistatult, muud mitterahalised hüved hinnastatakse ja avaldatakse eraldi.

(1) Investeerimisühingul on keelatud sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel endale jätta muult isikult kui klient või tema esindaja saadud tasu või mis tahes hüvet, välja arvatud väheolulised mitterahalised hüved, mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 852 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatuga ning mis on kliendile selgesõnaliselt avaldatud enne vastava investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist. Investeerimisühingul on keelatud sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel vastu võtta mitterahalisi hüvesid, mis ei vasta käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimustele.

(2) Investeerimisühing annab sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisega seoses muult isikult kui klient või tema esindaja saadud kõik tasud või rahalised hüved kliendile üle täies ulatuses ja mõistliku aja jooksul pärast tasu või rahalise hüve saamist.

(3) Investeerimisühing kehtestab korra ja rakendab seda, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasude või hüvede kliendipõhine jaotamine ja üleandmine. Investeerimisühing teavitab klienti üleantavast tasust või hüvest regulaarselt esitatavate aruannete koosseisus või muul viisil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väheoluline mitterahaline hüve peab olema mõistlik, proportsionaalne ja sellise kaaluga, et see tõenäoliselt ei mõjuta investeerimisühingut käituma kliendi huve kahjustaval viisil.

(5) Väheolulise hüve andmine või saamine on lubatud üksnes juhul, kui selleks on

1) investeerimisteenuse või väärtpaberiga seotud üldistatud või isikustatud teave või dokument;

2) kolmandalt isikult saadud, emitendi või potentsiaalse emitendi tellitud ja tasutud kirjalikud materjalid uue emissiooni turustamiseks või kui kolmas isik koostab regulaarselt selliseid materjale emitendiga sõlmitud kokkuleppe alusel ja emitendi kulul, tingimusel et materjalis on selline lepinguline suhe selgesõnaliselt avaldatud ning materjal tehakse samal ajal kättesaadavaks mis tahes selleks soovi avaldanud investeerimisühingule või avalikkusele;

3) osalemine konverentsil, seminaril ja muul koolitusel, kus käsitletakse investeerimisteenuse või väärtpaberi eeliseid ja omadusi;

4) elementaarne külalislahkus, nagu ärikohtumisel või käesoleva lõike punktis 3 nimetatud üritustel pakutav toit ja jook;

5) muu väheoluline mitterahaline hüve, mis võib parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ja investeerimisühingu ühe või mitme üksuse pakutavate hüvede kogutaset arvesse võttes tõenäoliselt ei takista oma olemuselt ega ulatuselt investeerimisühingul teenuseid osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.

(6) Inspektsioon võib juhendiga piiritleda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 nimetatud muu mitterahalise hüve lubatavuse eeltingimusi ja anda asjakohase näidisloetelu.

(1) Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandalt isikult saadud analüüsi ei käsitata tasu või hüvena § 852 lõike 1 tähenduses, kui selline analüüs on saadud vastutasuna järgmise tegevuse eest

1) otsesed maksed investeerimisühingu poolt ja tema kulul või

2) maksed analüüsimaksete kontolt, mida käsutab ja mille eest vastutab investeerimisühing, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused.

(2) Analüüsimaksete konto haldamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused

1) analüüsimaksete konto vahendid laekuvad kliendilt analüüsi eest saadud eriotstarbelise tasu (edaspidi analüüsitasu) arvelt, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele;

2) investeerimisühing koostab konto avamise ja kliendilt analüüsitasu nõudmisega seoses sisemise kontrollimeetmena analüüsi eelarve ning vaatab selle regulaarselt üle;

3) investeerimisühing hindab usaldusväärsete kvaliteedikriteeriumide põhjal regulaarselt kolmandalt isikult saadud analüüsi kvaliteeti ja seda, kuivõrd analüüsid võimaldavad teha paremaid investeerimisotsuseid.

(3) Analüüsitasu võib põhineda üksnes analüüsimaksete eelarvel, mille investeerimisühing koostab, et määrata kindlaks investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandalt isikult saadud analüüsi kasutamise vajadus. Analüüsitasu ei või siduda kliendi nimel täidetud tehingute arvu ega väärtusega.

(4) Analüüsimaksete konto kasutamisel esitab investeerimisühing enne investeerimisteenuse osutamist kliendile teabe eelarves analüüsidele ettenähtud vahendite ja kliendilt nõutava hinnangulise analüüsitasu kohta ning üks kord aastas teabe kliendi kogukulu kohta seoses kolmanda isiku analüüsidega.

(5) Investeerimisühing esitab kliendi või inspektsiooni nõudmisel kokkuvõtte analüüsimaksete kontolt rahastatud analüüside koostajate ja määratud perioodil neile teostatud maksete kogusumma kohta, investeerimisühingu saadud hüvede ja teenuste, kontolt tehtud maksete ja investeerimisühingu seatud eelarve suhte ning tasu tagastamise või järgmisse perioodi ülekandmise kohta juhul, kui kontol on vahendite ülejääk.

(6) Kui investeerimisühing kogub kliendilt nõutavat analüüsitasu koos tehingu vahendustasuga, toob investeerimisühing analüüsitasu eraldi välja.

(7) Saadud analüüsitasude kogusumma ei või ületada analüüsimaksete eelarvet.

(8) Investeerimisühing määrab kokkuleppel kliendiga analüüsimaksete eelarvel põhineva analüüsitasu ja selle nõudmise sageduse aasta kohta. Analüüsimaksete eelarvet võib suurendada üksnes pärast klientide sellisest kavatsusest selget teavitamist. Investeerimisühing kehtestab korra, mille kohaselt investeerimisühing maksab arvestusperioodi lõpus analüüsimaksete konto ülejäägi kliendile tagasi või tasaarvestab selle järgmise perioodi eelarve alusel kindlaks määratud analüüsitasu arvelt.

(9) Analüüsimaksete eelarvet haldab üksnes investeerimisühing. Eelarve põhineb investeerimisühingu hinnatud mõistlikul vajadusel kolmanda isiku analüüside järele. Analüüsimaksete eelarvest kolmanda isiku koostatud analüüside ostmiseks vahendite eraldamisel rakendab investeerimisühing kohast kontrolli ja investeerimisühingu juhtide järelevalvet, et tagada eelarve haldamine ning kasutamine kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil. Sellise kontrolli tegemiseks säilitab investeerimisühing muu hulgas analüüsi koostajatele analüüsi eest tehtud makseid tõendavad andmed ning selgituse selle kohta, kuidas makstavad summad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud kvaliteedikriteeriumeid arvesse võttes kindlaks määrati. Investeerimisühingul on keelatud kasutada analüüsimaksete eelarvet ja analüüsimaksete kontot investeerimisühingu koostatud analüüside rahastamiseks.

(10) Analüüsimaksete konto haldamise võib edasi anda kolmandale isikule tingimusel, et see lihtsustab kolmanda isiku koostatud analüüside ostu ja analüüsi koostajale tasu maksmist põhjendamatu viivituseta investeerimisühingu nimel ja korraldusel.

(11) Investeerimisühing kehtestab ja avaldab klientidele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud analüüsi kvaliteedi hindamise kriteeriumide määramise korra, selgitades muu hulgas, kuivõrd võib analüüsimaksete kontolt rahastatud kolmanda isiku analüüsidest kliendi portfellile kasu olla, võttes vajaduse korral arvesse eri tüüpi väärtpaberiportfellidele rakendatavaid investeerimisstrateegiaid ja investeerimisühingu meetodeid analüüsiga seotud kulude õiglaseks jaotamiseks erinevate klientide väärtpaberiportfellide vahel.

(12) Investeerimisühing määrab kindlaks eraldi tasu väärtpaberiga seotud korralduse täitmise teenuse osutamise eest, milles kajastab üksnes korralduse täitmisega seotud kulud. Investeerimisühingu poolt lepinguriigi investeerimisühingule antud tasu hüve või osutatud teenuse eest või lepinguriigi investeerimisühingult saadud tasu hüve või teenuse eest määratakse kindlaks eraldi, sealjuures ei tohi sellise hüve andmine, teenuse osutamine ega tasu nende eest sõltuda korralduse täitmise tasu maksmise tasemest ega olla sellest mõjutatud.

Investeerimisühingul on keelatud saada väärtpaberiga seotud korralduse kauplemiskohta või täitmiskohta edastamise eest mis tahes tasu, hüvet või soodustust, kui see on vastuolus käesoleva seaduse § 791 lõikes 4, §-s 824, §-des 829–8214, § 85 lõikes 1 ning §-des 852–856, 86, 87 ja 873 sätestatuga.

(1) Investeerimisühingu kliendil on õigus tutvuda kõikide kohustuslikule avalikustamisele kuuluvate andmetega ja investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel need temale esitama.

(2) Investeerimisühingu poolt kliendile ja potentsiaalsele kliendile avaldatav teave peab olema arusaadav, õigeaegne, täpne ja täielik.

(3) Teave osutatava investeerimisteenuse ning sellega seotud väärtpaberi olemuse ja riskide kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 87 sätestatule ning investeerimisühingu poolt seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega antud või saadud rahalise või mitterahalise tasu või hüve kohta vastavalt §-des 852–856 sätestatule tuleb esitada kujul, mis võimaldab kliendil ja potentsiaalsel kliendil mõista investeerimisteenuse või pakutava väärtpaberi olemust ja sellega seotud riske ning teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse. Seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisteenusest või väärtpaberist saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle investeerimisteenusega või väärtpaberiga seotud riskidele.

(4)

(5) Investeerimisühing on kohustatud kliendi või potentsiaalse kliendi nõudmisel andma talle teavet

1) investeerimisühingus olulist osalust omavate aktsionäride (juriidilise isiku puhul vähemalt ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul vähemalt ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg) ja nende osaluse suuruse kohta investeerimisühingu aktsiakapitalis;

2) investeerimisühingu juriidilise vormi, organisatsioonilise ülesehituse ja majandusaasta aruande kättesaadavuse kohta;

3) investeerimisühingu juhtide kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, hariduse kirjeldus, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu);

4) investeerimisühingu juhatuse liikmete ülesannete kohta investeerimisühingus;

5) osutatavate investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste kohta.

(1) Teenuste osutamisel on investeerimisühing kohustatud

1) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti tema käsitamisest teatud liiki kliendina ning nõudma kliendilt ja potentsiaalselt kliendilt teavet osutatava investeerimisteenuse ja kõrvalteenusega seotud teadmiste või kogemuste ning teenuse osutamisega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta;

2) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile kogu asjakohase teabe kavatsetavate tehingute ning nendega seotud riskide kohta, arvestades kliendi ja potentsiaalse kliendi huve ja asjatundlikkust ning kavatsetavate tehingute liiki ja mahtu;

3) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe investeerimisteenuse ning kõrvalteenuse osutamisega seotud väärtpaberi ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta, sealhulgas juhised ja hoiatused sellise väärtpaberi ja investeerimisstrateegiaga seotud riskide kohta, ning teavitama, kas väärtpaber on mõeldud tavakliendile või asjatundlikule kliendile, lähtudes sellele väärtpaberile määratud sihtrühmast;

4) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe korralduste täitmise kohtadest;

5) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe teenusega seotud kulust ja tasudest;

6) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti kohaldatavast investori kaitse skeemist;

7) teavitama klienti olukorrast, kus kliendi tehingukorralduse alusel tehtud tehingu teiseks pooleks on ta ise, kui investeerimisühing ja klient ei ole kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti;

8) andma kliendi nõudmisel, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, teavet väärtpaberiportfelli valitsemisel kliendi varadega tehtud tehingute, vara väärtuse, väärtpaberiportfelli koosseisu ja muude teenuse osutamisega seotud asjaolude kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud teave esitatakse nii investeerimisteenuse kui ka kõrvalteenuse kohta ja see peab hõlmama nõustamistasu, kliendile soovitatud või turustatud väärtpaberi maksumust ja viise, kuidas klient saab teenuse eest tasuda, ning mis tahes kolmandate isikute makseid. Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas seoses teenuse ning väärtpaberiga, mida ei ole põhjustanud tururiski realiseerumine, esitatakse koondatult või kliendi nõudel loeteluna, et klient võiks mõista kogukulu ja selle kumulatiivset mõju investeeringu tootlusele. Kui see on asjakohane, esitatakse nimetatud teave kliendile vähemalt kord aastas investeeringu kestuse ajal.

(3) Kui investeerimisühing osutab investeerimisteenust teise teenuse või tootega samas paketis või paketi või lepingu tingimusena, teavitab investeerimisühing klienti, kas paketti kuuluvaid teenuseid on võimalik osutada või tooteid osta eraldi, ning esitab teabe paketi iga osaga seotud kulude ja tasude kohta. Kui tavakliendile pakutava paketi või lepinguga seotud riskid tõenäoliselt erinevad sellisesse paketti kuuluvate teenuste või toodetega seotud riskidest, kirjeldab investeerimisühing sellise paketi või lepingu vastavaid teenuseid ja tooteid ning seda, kuidas nende paketina pakkumine mõjutab nendega seotud riske.

(4) Investeerimisühing teavitab klienti piisava ajavaruga enne investeerimisnõustamist sellest, kas

1) investeerimisnõustamine on sõltumatu;

2) investeerimisnõustamine põhineb eri liiki väärtpaberite laiemal või piiratumal analüüsil, sealhulgas juhul, kui investeerimisnõustamine põhineb ainult investeerimisühingu ja temaga märkimisväärses seoses või muus, sealhulgas lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberite analüüsil, mis võib ohtu seada investeerimisnõustamise sõltumatuse;

3) investeerimisühing hindab kliendile soovitatud teenuse või väärtpaberi sobivust regulaarselt.

(5) Investeerimisnõustamisel esitab investeerimisühing kliendile enne tehingu tegemist püsival andmekandjal sobivuse hinnangu, milles kirjeldatakse kliendile antud isiklikku soovitust, selle vastavust tavakliendi eelistustele, investeerimiseesmärkidele ja muudele näitajatele. Kui sobivuse hinnangut ei ole võimalik kliendile esitada enne sidevahendi abil tehtud tehingut, võib sobivuse hinnangu esitada püsival andmekandjal viivitamata pärast tehingu tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused

1) investeerimisühing on pakkunud kliendile võimalust tehing sobivuse hinnangu esitamiseni edasi lükata;

2) klient on andnud nõusoleku sobivuse hinnangu esitamiseks viivitamata pärast tehingu tegemist.

(1) Investeerimisühing peab enne investeerimisteenuse osutamist hindama vastava teenuse ja väärtpaberi sobivust või asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile.

(2) Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendile ja potentsiaalsele kliendile sobiva investeerimisteenuse ja väärtpaberi soovitamiseks peab investeerimisühing omandama enne teenuse osutamist vajaliku teabe isiku teadmiste ning kogemuste kohta seoses konkreetse teenuse liigiga ja väärtpaberiga, rahalise olukorra kohta, sealhulgas kahjumi kandmise võime ning investeerimiseesmärkide, sealhulgas riskitaluvuse kohta. Nimetatud teave peab investeerimisühingul võimaldama soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile investeerimisteenust või väärtpaberit, mis on talle sobiv ning mis eelkõige vastab tema kahjumi kandmise võimele ja riskitaluvusele.

(2¹) Kliendile sõltumatu investeerimisnõustamise teenuse osutamiseks hindab investeerimisühing piisaval määral turul kättesaadavaid eri tüüpi ja eri isikute emiteeritud või pakutavaid väärtpabereid, piirdumata seejuures üksnes investeerimisühingu ning temaga märkimisväärses seoses või muus, sealhulgas lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberitega.

(3) Muude investeerimisteenuste kui investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise korral on investeerimisühing kohustatud asjakohasuse hindamiseks kindlaks tegema, kas kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused investeerimisvaldkonnas, mis on seotud konkreetse toote või osutatava või kliendi poolt nõutava investeerimisteenuse liigiga.

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11) Investeerimisühing hoiatab klienti, kui investeerimisühing leiab saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi jaoks asjakohane.

(12) Investeerimisühing hoiatab klienti ja potentsiaalset klienti, et asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmise või ebapiisava teabe esitamise korral on investeerimisühingul raske või võimatu kindlaks teha, kas soovitud investeerimisteenus või väärtpaber on kliendi jaoks asjakohane.

(12¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetatud hoiatuse võib esitada standardiseeritud kujul.

(13)

(14)

(15) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud teenuste või toodete paketi soovitamisel või pakkumisel hindab investeerimisühing kogu paketi sobivust või asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile.

(1) Investeerimisteenuse või väärtpaberi asjakohasust ei pea hindama käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud investeerimisteenuse osutamisel koos kõrvalteenuse osutamisega või ilma selleta, välja arvatud § 44 punktis 2 nimetatud kõrvalteenus, mis ei hõlma kliendi laenu, arvelduskonto ja arvelduskrediidi olemasolevaid krediidilimiite, kui on täidetud kõik järgmised tingimused

1) investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamine on seotud vähem keerukate väärtpaberitega;

2) investeerimisteenust või kõrvalteenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel;

3) investeerimisühing on klienti või potentsiaalset klienti selgesõnaliselt hoiatanud, et käesolevas lõikes sätestatud tingimustel ei hinda investeerimisühing pakutava väärtpaberi ja teenuse asjakohasust ning selle tagajärjel võivad kliendi huvid olla vähem kaitstud.

(1¹) Vähem keerukad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on

1) reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võetud tuletisinstrumenti mittesisaldav äriühingu või eurofondi aktsia;

2) reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võetud tuletisinstrumenti mittesisaldav võlakiri, mille struktuur ei raskenda sellega seotud riskide mõistmist, või muu sellise võlakirjaga samaväärne võlakohustus;

3) tuletisinstrumenti mittesisaldav rahaturuinstrument, mille struktuur ei raskenda sellega seotud riskide mõistmist;

4) eurofondi aktsia või osak, välja arvatud struktureeritud eurofondi aktsia või osak komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15), artikli 36 lõike 1 tähenduses;

5) krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud investeerimisriskiga hoius, mille struktuur ei raskenda tootlusega seotud riski ja hoiuse ennetähtaegse sulgemisega seotud kulude mõistmist;

6) muud vähem keerukad väärtpaberid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 57 tähenduses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud kolmanda riigi reguleeritud turuna käsitatakse turgu, mille kohta Euroopa Komisjon on vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse. Sellise otsuse puudumise korral taotleb inspektsioon Euroopa Komisjonilt otsuse vastuvõtmist selle kolmanda riigi turu samaväärsuse kohta, märkides taotluses, miks võib hinnata kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust samaväärseks.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud juhul võib inspektsioon kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust hinnata samaväärseks, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused

1) kolmandas riigis tegutsevale turu korraldajale kohaldatakse tegevusloa nõuet ja tema üle teostatakse pidevat järelevalvet;

2) kolmandas riigis tegutsevatel turgudel väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtivad selged ja läbipaistvad reeglid ning kauplemisele võetud väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglaselt ja korrapäraselt ning väärtpaberid on vabalt kaubeldavad;

3) emitentidele kohaldatakse perioodilise ja igakordse teabe avaldamise nõudeid, et tagada investorikaitse kõrge tase;

4) turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud turukuritarvituse keelamisega.

(3)

(1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse parimaks täitmiseks. Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi korralduste parima täitmise korra ja reeglid.

(2) Investeerimisühing täidab kliendi korralduse kliendi jaoks parimal võimalikul viisil, järgides investeerimisühingus kehtivaid kliendi korralduste parima täitmise reegleid, arvestades korralduse täitmise hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, korralduse suurust, olemust ja muid korralduse täitmisega seotud asjaolusid. Kui klient on korralduse täitmiseks andnud konkreetse juhendi, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel üksnes kliendi juhendit.

(3) Investeerimisühing on kliendi nõudmisel kohustatud kliendile tõendama, et investeerimisühing on kliendi korralduse täitnud kooskõlas investeerimisühingus kehtivate kliendi korralduste parima täitmise reeglitega.

(4)

(5)

(6)

(7) Kui investeerimisühing täidab tavakliendi nimel korraldust, määratakse parim võimalik tulemus kogumaksumuse alusel, mis koosneb väärtpaberi hinnast ja täitmisega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad kõik kliendi poolt kantud korralduse täitmisega otseselt seotud kulud, sealhulgas täitmiskoha teenustasud, arveldustasud ja muud korralduse täitmisega seotud kolmandatele isikutele makstud tasud.

(8) Kui korraldust saab täita mitmes võistlevas täitmiskohas, võrdleb ja hindab investeerimisühing kliendi jaoks saavutatavaid tulemusi kõigis nendes täitmiskohtades, mis on loetletud investeerimisühingu kliendi korralduste parima täitmise reeglites ja on kõlblikud vastava korralduse täitmiseks. Täitmiskohtade võrdlemisel ja hindamisel võtab investeerimisühing muu hulgas arvesse oma vahendustasud ja kulud, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas täitmiskohas.

(9)

(10) Pärast kliendi nimel korralduse täitmist teatab investeerimisühing kliendile korralduse täitmise koha.

(11) Kauplemiskoha korraldaja avalikustab vähemalt kord aastas tasuta andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 23 ja 28 nimetatud väärtpaberitega seotud korralduste täitmise kvaliteedi kohta selles kauplemiskohas, eelkõige andmed eri väärtpaberitega seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta. Igale korralduste täitjale kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut seoses esimeses lauses nimetamata väärtpaberitega.

(12) Investeerimisühing avalikustab kord aastas kokkuvõtte viiest peamisest täitmiskohast, kus investeerimisühing eelmise aasta jooksul kliendi korraldusi täitis, kauplemismahu põhjal iga väärtpaberi liigi kohta ja nendes täitmiskohtades tehingute täitmise kvaliteedi kohta.

(1) Kliendi korralduste parima täitmise reeglites esitab investeerimisühing iga väärtpaberi liigi kohta teabe seoses erinevate korralduse täitmise kohtadega, kus investeerimisühing oma klientide korraldusi täidab, ja korralduste täitmise koha valikut määravate asjaoludega. Investeerimisühing käsitleb vähemalt selliseid korralduse täitmise kohti, kus on võimalik järjepidevalt saavutada kliendi korralduse täitmisel parim tulemus.

(2) Investeerimisühing avaldab kliendile ja potentsiaalsele kliendile korralduste parima täitmise reeglid, sealhulgas asjakohase teabe ning arusaadavad ja piisavalt üksikasjalikud selgitused, kuidas investeerimisühing täidab kliendi korraldusi. Investeerimisühing teatab kliendile olulistest muudatustest kliendi korralduste parima täitmise reeglites.

(3) Investeerimisühing teatab kliendile selgelt võimalusest täita kliendi korraldus väljaspool kauplemiskohta, kui seesugune võimalus on kliendi korralduste parima täitmise reeglites sätestatud.

(4) Investeerimisühing võib kliendi korralduse võtta täitmiseks üksnes pärast kliendilt korralduste parima täitmise reeglite suhtes nõusoleku saamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kliendi nõusolek võib olla igakordne enne korralduse täitmisele asumist või sisalduda kliendiga sõlmitud lepingus.

(6) Investeerimisühing vaatab kliendi korralduste parima täitmise reeglid ja klientide korralduste täitmise meetmed vähemalt üks kord aastas üle ning puuduste ilmnemisel ajakohastab need reeglid ja meetmed, teavitades kliente reeglites tehtud peamistest muudatustest. Reeglite ja meetmete ülevaatamisel ning nende muutmise vajaduse kindlakstegemisel hinnatakse muu hulgas, kas investeerimisühingu valitud täitmiskohtades on võimalik saavutada kliendi jaoks parim tulemus, võttes muu hulgas arvesse käesoleva seaduse § 873 lõigete 11 ja 12 kohaselt avalikustatud teavet.

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse kiireks ja erapooletuks täitmiseks, võrreldes teiste klientide korralduste või investeerimisühingu enda kauplemisega. Investeerimisühing määrab seda tagava korra sise-eeskirjadega.

(2) Investeerimisühing täidab klientide korraldused nende investeerimisühingu poolt täitmiseks vastuvõtmise järjekorras, kui muus osas on korraldused võrreldavad.

(3) Investeerimisühing rakendab kõrgendatud hoolsust klientide huvide kahjustamise riski maandamiseks klientide korralduste koondamise ja jaotamise korral.

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13) Investeerimisühing on kohustatud säilitama dokumente, milles sätestatakse investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel investeerimisühing kliendile seda teenust osutab, vähemalt niikaua, kuni lepinguline või muu investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud.

(1) Kui kauplemiskohta kauplemisele võetud aktsiaga seoses kliendi antud määratud hinnaga korraldust ei täideta valitsevate turutingimuste tõttu kohe, avalikustab investeerimisühing sellise korralduse viivitamata teistele turuosalistele kergesti kättesaadaval viisil, et tagada korralduse täitmine esimesel võimalusel, välja arvatud juhul, kui klient annab selgesõnaliselt teistsuguse juhise.

(2)

(3) Inspektsioonil on õigus vabastada investeerimisühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 4 sätestatud tingimustel ja korras üheks või mitmeks korraks või alaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui määratud hinnaga korraldus on inspektsiooni hinnangul turu jaoks tavalise korraldusega võrreldes suuremahuline.

(4) Määratud hinnaga korraldus on selline väärtpaberite ostmise või müümise korraldus, kus konkreetsete arvuliste näitajatega määratakse väärtpaberite maht ja hind või minimaalselt aktsepteeritav hind.

(1) Investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti. Kliendi kirjalikus vormis ning selgesõnaliselt väljendatud nõusolek on muu hulgas vajalik kliendi väärtpaberite hoidmiseks esindajakontol.

(2) Investeerimisühing on kohustatud võtma tarvitusele piisavad abinõud kliendile kuuluva vara ja kliendi õiguste kaitseks ning tagama kliendi vara hoidmise ja investeerimise vastavalt kokkulepitud tingimustele.

(3) Investeerimisühingul ei ole lubatud kasutada kliendile kuuluvaid väärtpabereid oma huvides, välja arvatud juhul, kui klient on andnud selleks kirjalikus vormis selgesõnalise nõusoleku. Kliendi raha võib oma huvides kasutada üksnes krediidiasutuse arvel ja nimel krediidiasutuste seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.

(4) Investeerimisühing võib oma nimel kliendi vara pantida üksnes kliendi kirjalikus vormis antud selgesõnalisel nõusolekul.

(4¹) Investeerimisühingul on keelatud sõlmida tavakliendiga kliendi raha nõudeõiguse või väärtpaberi omandiõiguse tagatise andmise eesmärgil ülekandmise kokkulepet klientide olemasolevate või tulevikus tekkivate, tegelike, tingimuslike või oodatavate kohustuste tagamiseks või katmiseks. Asjatundliku kliendi ja võrdse vastaspoole puhul kirjeldab investeerimisühing kliendile sellise kokkuleppega kaasnevaid riske ning nende mõju kliendi varale.

(4²) Kui investeerimisühing sõlmib asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolega käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud kokkuleppe, kaalub ta hoolikalt kliendil investeerimisühingu ees oleva kohustuse ja kliendi sellise vara suhet, millele finantstagatise kokkulepet kohaldatakse, samuti sellise kokkuleppe kasutamise asjakohasust, ning vajaduse korral tõendab seda, võttes arvesse ja dokumenteerides kõik järgmised asjaolud

1) kas seos kliendi kohustuste ja lõikes 41 nimetatud kokkuleppe sõlmimise vajaduse vahel on nõrk, sealhulgas juhul, kui kliendi vastutus investeerimisühingu ees on madal või selle tekkimine vähe tõenäoline;

2) kas lõikes 41 nimetatud kokkuleppega hõlmatav kliendi vara väärtus ületab oluliselt kliendi kohustusi investeerimisühingu ees või on piiramata, kui kliendil puuduvad kohustused investeerimisühingu ees;

3) kas lõikes 41 nimetatud kokkulepe hõlmab kõigi klientide vara, eristamata iga kliendi kohustusi investeerimisühingu ees.

(5) Investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, on kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes.

(6) Investeerimisühingu poolt valitsetav ja hoitav klientide vara, sealhulgas investeerimisühingu enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub vastavatele klientidele ning ei kuulu investeerimisühingu pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada investeerimisühingu võlausaldajate nõudeid.

(6¹) Investeerimisühing määrab vastutava isiku, kelle ülesanne on tagada investeerimisühingu kohustuste täitmine kliendi väärtpaberite ja raha kaitsmisel ning kellel on selleks piisavad oskused ja pädevus. Investeerimisühing võib määrata vastutavale isikule muid ülesandeid, tingimusel et käesolevas seaduses sätestatud investeerimisühingu kohustuste täitmine on tagatud ja muude ülesannete täitmine ei takista vastutaval isikul oma funktsiooni täita.

(7) Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted. Investeerimisühing tagab, et inspektsioonile esitatakse vähemalt kord aastas investeerimisühingu audiitori aruanne nimetatud põhimõtete järgimise kohta investeerimisühingus, sealhulgas investeerimisühingu tegevuse vastavuse kohta käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 881–884 sätestatule.

(8) Investeerimisühingul ei ole lubatud anda kliendi raha ega väärtpaberitega seoses kolmandale isikule tagatisi, kinnipidamise ega tasaarvestamise õigusi, mille alusel kolmas isik võib rahuldada oma nõudeid kliendi raha või väärtpaberite arvel kliendiga või kliendile teenuse osutamisega mitteseotud kohustuste täitmiseks, välja arvatud juhul, kui see on nõutav sellises kolmandas riigis kohaldatava õiguse alusel, kus kliendi raha või väärtpabereid hoitakse.

(9) Kui investeerimisühingul ei ole võimalik hoiduda lepingu sõlmimisest, mille tulemusel tekivad kolmandal isikul käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigused, teavitab investeerimisühing klienti sellest ja sellise kokkuleppega seotud riskidest. Lõikes 8 nimetatud õiguste andmisel või kui klienti on selliste õiguste andmisest teavitatud, märgitakse need õigused ära kliendilepingus ning investeerimisühingusiseses raamatupidamisarvestuses, andmetes ja registrites selliselt, et nendest ilmneks selgelt kliendi vara omandiõiguse kuuluvus.

(10) Investeerimisühing esitab inspektsioonile ja pankrotihaldurile nende nõudmisel või seaduses sätestatud juhul muule isikule viivitamata kliendi raha ja väärtpaberitega seotud teabe, milleks on muu hulgas

1) investeerimisühingusisene raamatupidamisarvestus, andmed ja registrid, mis võimaldavad igal ajal viivitamata kindlaks määrata iga kliendi jaoks hoitava raha ja väärtpaberid;

2) andmed isikute kohta, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi raha vastavalt käesoleva seaduse §-s 883 sätestatule, ning nende isikutega seotud kontoandmed ja -lepingud;

3) andmed isikute kohta, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi väärtpabereid vastavalt käesoleva seaduse §-s 882 sätestatule, ning nende isikutega seotud kontoandmed ja -lepingud;

4) andmed isikute kohta, kellele investeerimisühing on investeerimisteenusega seotud tegevuse edasi andnud;

5) andmed võtmetöötajate, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud isiku kohta, kes on seotud kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise toimingutega;

6) lepingud, mis võimaldavad kindlaks määrata vara kuulumise kliendile.

Hinnanoteeringu sisu

Hinnanoteeringu muutmine

Hinnanoteeringuga seotud korralduse täitmine

Inspektsiooni tegevus seoses hinnanoteeringuga

Nõuded isiklikule soovitusele

Investeerimisühing on kohustatud kliendi väärtpaberite ja rahaga seotud huvide kaitseks

1) säilitama andmeid ning pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavat vara teiste klientide jaoks hoitavast varast ja investeerimisühingu oma varast;

2) säilitama andmeid ning pidama registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, mis tagab nende täpsuse ning vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavatele väärtpaberitele ja rahale nii, et need on kasutatavad kontrolljäljena;

3) kontrollima regulaarselt investeerimisühingusisese raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust sellist vara hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ning registritele;

4) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendile kuuluvad väärtpaberid, mida hoitakse kolmanda isiku juures, on eristatavad investeerimisühingule kuuluvatest väärtpaberitest ja kolmandale isikule kuuluvatest väärtpaberitest kas kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses erinevatele kontodele kirjendamise või muude samaväärsete meetodite abil, millega saavutatakse sama kaitstuse tase;

5) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi raha hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad kontodest, millel hoitakse investeerimisühingu raha;

6) rakendama asjakohaseid organisatsioonilisi meetmeid kliendi vara või sellega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb vara väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest.

(1) Investeerimisühingul on kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel lubatud klientide jaoks väärtpabereid hoida tingimusel, et investeerimisühing tegutseb piisava vilumuse, ettenägelikkuse ja hoolsusega kolmanda isiku ning selliste väärtpaberite hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel kontrollimisel. Investeerimisühing peab arvestama kolmanda isiku asjatundlikkust ja mainet ning selliste väärtpaberite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid ja turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.

(2) Investeerimisühingul on lubatud hoida väärtpabereid kolmanda isiku juures üksnes sellises jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse väärtpaberite teise isiku arvel hoidmise suhtes eriomaseid nõudeid ja järelevalvet, ning sellise kolmanda isiku juures, kelle suhtes selliseid nõudeid ja järelevalvet kohaldatakse.

(3) Investeerimisühingul on keelatud klientide nimel hoitavaid väärtpabereid hoida kolmanda isiku juures sellises kolmandas riigis, kus väärtpaberite teise isiku arvel hoidmine ei ole reguleeritud, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest

1) väärtpaberite või nendega seotud investeerimisteenuste iseloom nõuab nende hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures;

2) kui väärtpabereid hoitakse asjatundliku kliendi nimel ja asjatundlik klient annab investeerimisühingule kirjalikus vormis nõusoleku selliste väärtpaberite hoidmiseks sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kolmas isik, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi jaoks väärtpabereid, annab väärtpaberite hoidmise ja haldamisega seotud tegevuse edasi muule isikule.

(1) Investeerimisühing on kohustatud kliendi raha saamisel selle viivitamata hoiustama ühel või enamal keskpangas või lepinguriigis või kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutuses avatud kontol või kliendi selgesõnalisel nõusolekul investeerima selle vastava rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rahaturufond peab vastama investeerimisfondi seaduse nõuetele või muudele samaväärsetele lepinguriigi õigusakti nõuetele, mille kohaselt teostatakse tema üle järelevalvet, ning vastama järgmistele tingimustele

1) fondi peamine investeerimiseesmärk on säilitada oma vara väärtus konstantsena nimiväärtuses, arvestamata tulu, või väärtuse juures, mis vastab investorite algkapitalile, millele on liidetud tulu;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud investeerimiseesmärgi saavutamiseks investeeritakse fondi vara üksnes krediidiasutuste hoiustesse või kõrge kvaliteediga rahaturuinstrumentidesse, mille lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt sellele lõpptähtajale, ning fondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite ja hoiuste kaalutud keskmine lõpptähtaeg on 60 päeva;

3) fondil peavad olema vahendid likviidsuse tagamiseks sama päeva või järgmise päeva arveldusteks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel loetakse, et rahaturuinstrument on kõrge kvaliteediga, kui seda kinnitab investeerimisühingu tehtud ja dokumenteeritud krediidikvaliteedi hinnang, milles on arvesse võetud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse registreeritud reitinguagentuuride poolt rahaturufondile antud krediidireitinguid.

(4) Kui investeerimisühing ei hoia kliendi raha keskpangas, peab ta tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega sellise krediidiasutuse või rahaturufondi valikul, kuhu vahendid paigutatakse, ja nende vahendite hoidmise korra valikul ning regulaarsel kontrollimisel, samuti vahendite paigutamise mitmekesistamise vajaduse hindamisel. Investeerimisühingud peavad arvesse võtma nimetatud krediidiasutuste või rahaturufondide või neid valitsevate fondivalitsejate asjatundlikkust ja mainet, et tagada klientide õiguste kaitse ning vältida kliendi vahendite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid või turutavasid, mis võivad kliendi õigusi kahjustada.

(5) Investeerimisühing võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi nõusolekule tugineda üksnes juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et kliendi raha hoidmisele lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavas rahaturufondis ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud kliendi raha hoidmise ja kaitse nõudeid.

(6) Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse juures avatud kontol või rahaturufondis on investeerimisühingul keelatud hoida rohkem kui 20 protsenti kliendi rahast. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui see ei ole investeerimisühingu hinnangul proportsionaalne, võttes arvesse investeerimisühingu äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust, käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiasutuse või rahaturufondi võetud meetmeid ning mis tahes juhul hoiustatava summa vähesust.

(7) Investeerimisühing vaatab käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses nimetatud hinnangu regulaarselt üle ning teavitab inspektsiooni igast antud hinnangust ja selle muutmisest.

(1) Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida ta hoiab kliendi jaoks, või selliseid väärtpabereid muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi või muu isiku arvel kasutada või käsutada. Investeerimisühing võib nimetatud väärtpabereid kasutada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused

1) klient on andnud väärtpaberite kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva selgesõnalise nõusoleku kirjalikus vormis ning selline nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud teenuse osutamise lepingus;

2) kliendi väärtpaberite kasutamine peab piirduma nimetatud kindlaksmääratud tingimustega.

(2) Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida hoitakse kliendi arvel kolmanda isiku esindajakontol või muul samaväärsel kontol, ja selliseid väärtpabereid muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi või muu isiku arvel kasutada või käsutada, välja arvatud juhul, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest

1) iga klient, kelle väärtpabereid esindajakontol või muul samaväärsel kontol koos hoitakse, peab olema andnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohase eelneva nõusoleku;

2) investeerimisühing peab rakendama vastavaid süsteeme ja kontrolli, mis tagavad, et selliselt kasutatakse ainult nende klientide väärtpabereid, kes on andnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohase eelneva nõusoleku.

(3) Investeerimisühing peab registreerima nende klientide andmed, kelle juhendite kohaselt väärtpaberite kasutamine on toimunud, ning igale nõusoleku andnud kliendile kuuluvate kasutatud väärtpaberite arvu, et tagada võimaliku tekkiva kahju õiglane jaotamine.

(3¹) Investeerimisühing rakendab asjakohaseid meetmeid, et vältida kliendi väärtpaberite oma arvel või muu isiku arvel kasutamist kliendi nõusolekuta. Muu hulgas investeerimisühing

1) määrab kliendiga sõlmitavas lepingus meetmed, mida investeerimisühing rakendab, kui kliendi kontol puuduvad arvelduspäeval piisavad vahendid tehingu arveldamiseks, näiteks väärtpaberite laenamine kliendi nimel või positsiooni likvideerimine;

2) jälgib, et investeerimisühingul on võimalik arvelduspäeval tehing arveldada, ja määrab arveldamise võimatuse heastamise meetmed;

3) jälgib tehingu arveldamise korrektsust ning nõuab viivitamata arvelduspäeval ja edaspidi saamata jäänud väärtpabereid.

(3²) Investeerimisühing rakendab meetmeid, et tagada kliendi väärtpaberite laenamine kohase tagatise vastu. Investeerimisühing jälgib pidevalt tagatise kohasust ja astub samme, et säilitada tagatise tasakaal kliendi väärtpaberite väärtusega.

(4) Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu all mõistetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34), artikli 3 punktis 11 sätestatut.

Kauplemisteabe avalikustamise kohustus

(1)

(2)

(3) Kliendi korralduste süsteemne täitja (edaspidi süsteemne täitja) on investeerimisühing, kes täidab organiseeritult, sagedasti, korrapäraselt ja ulatuslikult kliendi korraldusi oma arvel väljaspool kauplemiskohta ning korraldamata mitmepoolset süsteemi.

(4) Hinnanoteering käesoleva seaduse §-de 887–8812 tähenduses on süsteemse täitja tehtud siduv pakkumus teatud koguse aktsiate ostmiseks või müümiseks.

(5) Kliendi korralduste oma arvel täitmise sageduse ja korrapärasuse hindamise aluseks võetakse investeerimisühingu poolt väljaspool kauplemiskohta oma arvel täidetud kliendi korralduste arv.

(6) Kliendi korralduste oma arvel täitmise ulatuslikkuse hindamise aluseks võetakse kas investeerimisühingu poolt teatud väärtpaberiga väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute ja investeerimisühingu poolt selle väärtpaberiga kauplemiskohas tehtud tehingute kogumahtude suhe või investeerimisühingu poolt teatud väärtpaberiga väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute ning selle väärtpaberiga Euroopa Liidus tehtud tehingute kogumahtude suhe.

(7) Investeerimisühingut käsitatakse süsteemse täitjana, kui investeerimisühingu tegevus ületab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 12–16 sätestatud limiite või kui investeerimisühing täidab süsteemsele täitjale kohaldatavaid nõudeid omal algatusel.

(8) Kui investeerimisühingut käsitatakse süsteemse täitjana, teavitab investeerimisühing sellest inspektsiooni. Inspektsioon edastab asjakohase teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(9) Süsteemsele täitjale kohaldatakse käesoleva seaduse § 873 lõike 11 esimeses lauses kauplemiskoha kohta sätestatut.

Süsteemse täitja hinnanoteeringu avaldamise kohustus

Hinnanoteeringu avaldamise viis

Keelatud tegevused tehingute tegemisel

(1) Investeerimisühing esitab kliendile püsival andmekandjal ülevaatliku aruande kliendile osutatud teenuste kohta. Aruanne sisaldab perioodiliselt esitatavat teavet, mille puhul on arvesse võetud asjakohaste väärtpaberite liiki ja keerukust, kliendile osutatud teenuse laadi, ning kui see on asjakohane, kliendi jaoks tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.

(2) Investeerimisühing esitab kliendile aruande vähemalt väärtpaberite korralduse täitmise ja väärtpaberiportfelli valitsemise toimingute kohta ning kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise kohta.

(3) Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ja juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et hindab regulaarselt kliendile soovitatud väärtpaberi või teenuse sobivust, esitab investeerimisühing kliendile regulaarselt ajakohastatud teabe selle kohta, kuidas investeering vastab kliendi eelistustele ja eesmärkidele ning tavakliendi muudele näitajatele.

(1) Investeerimisühing ning välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal registreerivad osutatavate teenuste ja tehingute andmed, samuti kliendi ja investeerimisühingu omavahelise suhtluse ning säilitavad need andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad võimaldama inspektsioonil teostada järelevalvet ja rakendada meetmeid käesoleva seaduse § 230 lõikes 1 nimetatud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks ning veenduda investeerimisühingu ja välisriigi investeerimisühingu filiaali kõikide kohustuste täitmises, sealhulgas tema kliendi, potentsiaalse kliendi ja väärtpaberituru kui terviku ees.

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(1) Investeerimisühing salvestab ja säilitab käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud korras vähemalt väärtpaberiga oma arvel kauplemise käigus tehtud tehingute tegemise, väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamisega ning kliendi nimel või arvel täitmisega seotud tehingu tegemise eesmärgil telefoni teel ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, sealhulgas juhul, kui telefoni teel või elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse tulemusel tehingut ei tehtud või teenust ei osutatud.

(2) Investeerimisühing salvestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telefoni teel ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, milleks on kasutatud seadet, mille investeerimisühing on töötajale või teenuse osutajale kasutada andnud või mida töötaja või teenuse osutaja kasutab investeerimisühingu heakskiidul või loal. Investeerimisühing rakendab mõistlikke meetmeid, et töötaja ega teenuse osutaja ei kasutaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suhtluseks isiklikke seadmeid, mille kasutamiseks puudub investeerimisühingu heakskiit või luba, kui investeerimisühingul ei ole võimalik salvestada või kopeerida sellise seadme abil toimunud suhtlust.

(3) Investeerimisühing teavitab klienti ja potentsiaalset klienti enne investeerimisteenuste osutamist sellest, et investeerimisühing salvestab telefoni teel ning elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, mille tulemuseks on või võib olla tehingu tegemine.

(4) Investeerimisühing ei või osutada telefoni teel investeerimisteenuseid seoses kliendi korralduste vastuvõtmise, edastamise ega kliendi nimel või arvel täitmisega, kui klienti ei ole teavitatud telefonikõnede salvestamisest.

(5) Muul viisil saadud korralduse salvestab investeerimisühing püsival andmekandjal kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestisi säilitatakse viis aastat, inspektsiooni nõudel kuni seitse aastat. Nõudmisel esitab investeerimisühing kliendiga toimunud suhtluse salvestised kliendile.

Tehinguaruandlus

Nõuete täpsustamine

(1) Investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital või tegutseva äriühingu puhul algkapital olema vähemalt

1) 50 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 5 nimetatud teenuseid;

2) 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 7 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid;

3) 730 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3, 6, 8 või 9 nimetatud teenuseid.

(2) Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.

(3) Kui investeerimisühing täidab ainult klientide antud tehingukorraldusi ja tema aktsia- või algkapital on väiksem kui 730 000 eurot, on tal õigus hoida sellistest tehingutest tekkinud positsioone oma arvel üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused

1) positsioon tekkis investeerimisühingu võimetusest kliendi korraldust täita või kliendi korralduse osalisest täitmisest;

2) kõigi selliste positsioonide turuväärtus kokku ei ületa 15 protsenti investeerimisühingu omavahenditest;

3) selline positsioon on juhusliku ja ajutise iseloomuga;

4) sellist positsiooni ei hoita kauem, kui on vajalik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kliendi korralduse täitmiseks;

5) investeerimisühing vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92–95 ja IV osas sätestatud nõuetele.

(4) Investeerimisteenuste osutamisest tekkivaid kauplemisportfelli mittekuuluvaid positsioone ei käsitata käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenusena.

(1) Investeerimisühing on oma usaldusväärsuse tagamiseks ja investeerimisteenuste osutamisega seotud riskide vähendamiseks kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, mille nõuded ja arvestamise kord on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse §-s 822.

(2) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud investeerimisteenuseid osutavad investeerimisühingud peavad järgima krediidiasutuste seaduse 7. peatüki 21. jaos sätestatut.

(3) Eesti Pank võib otsustada mitte kohaldada krediidiasutuste seaduse §-des 8645 ja 8646 sätestatud puhvreid vastavalt Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusele nr 2003/361/EÜ määratletud väikese ja keskmise suurusega investeerimisühingutele, kui see ei ohusta finantssüsteemi stabiilsust. Sel juhul peab Eesti Pank teavitama erandi rakendamisest Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja vajaduse korral asjaomaste lepinguriikide pädevaid asutusi ning esitama vastavad põhjendused.

(4) Investeerimisühingu omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud algkapitali minimaalsuurusega või seda ületama.

(5) Investeerimisühingu juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise süsteem peavad võimaldama inspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ja sellekohase aruandluse õigsuse.

(6) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatut.

–

(1) Investeerimisühing peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab investeerimisühing säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.

(2) Kui see on vajalik investeerimisühingu poolt osutatavate teenuste iseloomu või investeerimisühingu finantsseisundi tõttu, võib inspektsioon kehtestada igale investeerimisühingule eraldi likviidsuse piirmäära.

Riskide kontsentratsiooni piirmäärad

Erandid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel

Investeerimisühing peab viivitamata teavitama inspektsiooni ning esitama omapoolse selgituse, kui investeerimisühingu omavahendite suurus väheneb rohkem kui viie protsendi võrra.

Loamenetluse tähtajad usaldatavusnormatiivide arvutamisel

(1) Investeerimisühingu raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja investeerimisühingu põhikirjast.

(2) Investeerimisühingu raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise investeerimisühingu majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.

(3) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud korraldama konsolideeritud raamatupidamist.

(1) Investeerimisühing koostab ja esitab inspektsioonile aruanded seadusega ettenähtud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel kehtestatud korras.

(2) Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, siis tema emaettevõtja, kelle üle inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, koostab ja esitab inspektsioonile konsolideeritud aruandlust.

(3) kehtestab oma määrusega investeerimisühingule ja investeerimisühingu emaettevõtjale aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra.

(4) võib oma määrusega kehtestada välisriigi investeerimisühingu filiaalile aruannete sisu, koostamise metoodika ning esitamise korra.

(5) Inspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid ja aruandeid investeerimisühingu osutatavate teenuste kohta, mis on vajalikud inspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), alusel.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing esitab inspektsioonile järelevalvelisi aruandeid

1) üks kord kuus 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks;

2) üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5, 7 või 8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks.

(2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded üks kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(3) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitatakse inspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.

(1) Investeerimisühing avalikustab majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

(2) Investeerimisühing, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 punktides 3–8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, avalikustab ja esitab inspektsioonile avalikud aruanded kuue kuu ja kaheteistkümne kuu kohta kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(3) võib kehtestada määrusega avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete koostamise metoodika ning nende avalikustamise ja inspektsioonile esitamise korra.

(3¹) Investeerimisühingule kohaldatakse aruannete avalikustamisel krediidiasutuste seaduse § 92 lõigetes 1, 31 ja 5–10 sätestatud nõudeid.

(4) Investeerimisühingu avalikustatav aruanne peab olema kättesaadav investeerimisühingu asukohas, tema kõigis filiaalides ja esindustes ning investeerimisühingu veebilehel. Veebilehe puudumisel esitab investeerimisühing avalikustatava aruande inspektsioonile avalikustamiseks inspektsiooni veebilehel.

(5) Välisriigi investeerimisühingu filiaal avalikustab vähemalt investeerimisühingu viimase aruande majandusaasta kohta, mis on koostatud vastavalt investeerimisühingu asukohariigi õigusaktidele ning tõlgitud eesti keelde.

(1) Investeerimisühing peab avalikustama riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta järgmise teabe

1) riskijuhtimise strateegia ja protsessid oluliste riskide kaupa;

2) käesoleva seaduse 11. peatüki kohaldamise ulatus investeerimisühingus ja tema konsolideerimisgrupis;

3) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite arvutamise põhimõtted;

4) käesoleva seaduse §-s 822 sätestatud protsessi põhimõtted ja metoodika;

5) kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad meetodid.

(2) Investeerimisühing peab avalikustama järgmised andmed omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta

1) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suurus komponentide kaupa;

2) kapitalinõuete suurus riskide kaupa.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave avalikustatakse ja esitatakse inspektsioonile vähemalt kord aastas koos majandusaasta aruandega käesoleva seaduse §-s 109 sätestatud tähtajal. Kui majandusaasta kestel on toimunud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikustamisele kuuluvas teabes olulisi muutusi, avalikustatakse need muutused koos vastava aruandeperioodi vahearuandega käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud viisil ja tähtajal.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed avalikustatakse ja esitatakse inspektsioonile koos majandusaasta aruandega ja vahearuannetega käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud viisil ja tähtaegadel.

(5) kehtestab määrusega täpsemad nõuded investeerimisühingu riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatavatele andmetele ja nende avalikustamise metoodika.

(1) Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.

(2) Investeerimisühingu auditeerimise tulemusel peab audiitor esitama investeerimisühingule ja inspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust ka omavahenditele kehtestatud usaldatavusnõuete ning sisekontrolli süsteemi piisavuse ja tõhususe kohta.

(1) Investeerimisühingu audiitoriks võib nimetada investeerimisühingu auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

(2) Investeerimisühingu audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid kokku mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(3) Investeerimisühingu asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui

1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;

2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ja investeerimisühingu üldkoosolek ei ole ühe kuu jooksul nimetanud uut audiitorit;

3) audiitor on kaotanud inspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

(4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt.

(1) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla

1) investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) investeerimisühingu tegevuse peatumine;

3) investeerimisühingu tütarettevõtja tegevuse peatumine;

4) audiitori märkustega vandeaudiitori aruanne investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;

5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus investeerimisühing ei ole võimeline täitma oma kohustusi;

6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju investeerimisühingule, tema kliendile või klientidele.

(1¹) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühinguga märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu.

(2) Inspektsioonile andmete edastamise nõudele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavalikustamise kohustus.

Investeerimisühingu jagunemine ei ole lubatud.

(1) Investeerimisühingu ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(2) Investeerimisühing võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud investeerimisühinguga, välja arvatud ühendatava ühinguna krediidiasutusega krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.

(3) Kui investeerimisühingud ühinevad uue äriühingu asutamise teel, lõpevad kõigi ühinevate investeerimisühingute tegevusload.

Kahe või enama investeerimisühingu ühinemisel tekkinud uue investeerimisühingu omavahendid ei tohi väheneda madalamale ühinenud investeerimisühingute omavahendite koondtasemest ühinemise hetkel.

(1) Investeerimisühingu ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

(2) Investeerimisühingute vahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama inspektsiooni kolme tööpäeva jooksul ühinemislepingu sõlmimisest arvates.

(3) Investeerimisühingute ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida kontrollib audiitor.

(4) Audiitori aruandes antakse hinnang aktsiate vahetussuhtele ja selle määramisele ning arvamus selle kohta, kas ühendav või asutatav investeerimisühing vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiividele.

(1) Investeerimisühingute ühinemiseks on vaja inspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).

(2) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav investeerimisühing või käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 sätestatud juhul esitavad ühinevad investeerimisühingud ühiselt inspektsioonile vastava taotluse, millele lisatakse alljärgnevad andmed ja dokumendid

1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri;

2) ühinemisaruanne;

3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;

4) audiitori aruanne;

5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;

6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4, 5, 12 ja 13 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3) Ühinemisloa taotlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 53 ja § 55 lõigetes 1–41 tegevusloa taotluse ja selle läbivaatamise kohta sätestatut.

(1) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta või ühinemise tulemusena asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise kohta teeb inspektsioon 30 päeva jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamisest. Otsusest teatatakse viivitamata taotlejale.

(2) Inspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui

1) ühinemisloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile ühinemisloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;

3) ühinemise tulemusena tekkiv investeerimisühing ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või ühinemine muul põhjusel kahjustaks investeerimisühingu klientide huve;

4) inspektsiooni hinnangul ühinemise tulemusena tekkiva investeerimisühingu juht, siseauditi üksuse ülesannete täitja või taotlejas olulist osalust omav isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

5) ühinemine vähendab oluliselt tõhusat konkurentsi väärtpaberiturul või muul põhjusel kahjustaks väärtpaberituru korrapärast toimimist.

(3) Tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral uue investeerimisühingu asutamise teel otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemise tulemusel asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue investeerimisühingu äriregistrisse kandmise päeval.

(4) Ühendatava investeerimisühingu tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval.

(1) Ühinevad investeerimisühingud peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate investeerimisühingute veebilehtedel.

(2)

(2¹) Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitab investeerimisühing viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.

(3) Inspektsioon avalikustab käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras investeerimisühingute ühinemiseks loa andmise otsuse inspektsiooni veebilehel.

(1) Isik, kes soovib osutada aruandlusteenust (edaspidi taotleja), esitab inspektsioonile taotluse käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud ühe või mitme teenuse osutamiseks tegevusloa saamiseks.

(2) Investeerimisühing või turu korraldaja, kes soovib osutada aruandlusteenust, esitab tegevusloa saamiseks käesoleva seaduse § 11910 punktis 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata teises lepinguriigis aruandlusteenuse osutamiseks tegevusloa saanud isikule.

Tegevusloa taotlemiseks esitab taotleja inspektsioonile

1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (ELT L 87, 31.03.2017, lk 126–141), artikli 1 kohaselt nõutud andmed ja dokumendid;

2) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 7, 8, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid;

3) käesoleva seaduse § 11917 lõigetes 1–3 ja 8 nimetatud korrad või nende projektid ja lõigetes 9–12 nimetatud süsteemide kirjeldused ning §-s 11918 nimetatud sise-eeskirjad.

(1) Aruandlusteenuse osutaja tegevusloas nimetamata käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud teenuse osutamiseks taotleb aruandlusteenuse osutaja inspektsioonilt täiendava tegevusloa.

(2) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab aruandlusteenuse osutaja inspektsioonile kirjaliku avalduse, täiendatud tegevusplaani ja uuendatud, käesoleva seaduse § 11917 lõigetes 1–3 ja 8 nimetatud korrad ning lõigetes 9–12 nimetatud süsteemide kirjeldused ning §-s 11918 nimetatud sise-eeskirjad.

Inspektsioon võib keelduda aruandlusteenuse osutaja tegevusloa või ühe või mitme käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud teenuse osutamise õiguse andmisest, kui

1) taotleja või taotleja juhid ei vasta käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/571 sätestatud nõuetele;

2) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

3) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab aruandlusteenuse osutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi õigusaktidest, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad aruandlusteenuse osutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

4) tegevusplaanis esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;

5) käesoleva seaduse § 11917 lõigetes 1–3 ja 8 nimetatud korrad või nende projektid ning lõigetes 9–12 nimetatud süsteemide kirjeldused ning §-s 11918 nimetatud sise-eeskirjad ei ole aruandlusteenuse osutaja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;

6) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;

7) aktsiaseltsile antud aruandlusteenuse osutaja tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 11913 alusel.

Inspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui

1) aruandlusteenuse osutaja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või ei ole osutanud aruandlusteenuseid kuue järjestikuse kuu jooksul;

2) on ilmnenud, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui aruandlusteenuse osutaja poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid;

3) aruandlusteenuse osutaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;

4) ilmnevad käesoleva seaduse § 11912 punktis 3 või 4 sätestatud asjaolud;

5) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni või aruandlusteenuse osutaja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;

6) aruandlusteenuse osutaja avaldab oma tegevuse või juhi kohta ebaõigeid või eksitavaid andmeid või ebaõiget ja eksitavat reklaami;

7) aruandlusteenuse osutaja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi;

8) aruandlusteenuse osutaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust;

9) aruandlusteenuse osutaja tegevuses ilmnevad tunnused, mis Finantsinspektsiooni põhjendatud kahtluse alusel osutavad rahapesule, või aruandlusteenuse osutaja rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;

10) aruandlusteenuse osutaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid;

11) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on aruandlusteenuse osutaja rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

(1) Aruandlusteenuse osutaja juhatuse või nõukogu liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata vaid isiku, kellel on aruandlusteenuse osutaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. Aruandlusteenuse osutaja juhtide teadmised, oskused ja kogemused ühtekokku peavad olema piisavad, et mõista aruandlusteenuse osutaja tegevust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui

1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud aruandlusteenuse osutaja, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;

2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

3) isiku suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

4) isik ei ole suuteline korraldama aruandlusteenuse osutaja tegevust selliselt, et klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;

5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;

6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

(3) Aruandlusteenuse osutaja juhid peavad pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmisele ja peavad tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, seades aruandlusteenuse osutaja ja klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

(4) Juht peab tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral tulemuslikult vaidlustada nõukogu otsuseid ning vajaduse korral tulemuslikult kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste tegemist.

(5) Aruandlusteenuse osutaja määrab oma sise-eeskirjas sellise juhtimiskorra, millega tagatakse organisatsiooni tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus organisatsioonis ja huvide konflikti ennetamine, teostab järelevalvet selle rakendamise üle ning teeb seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil.

(6) Aruandlusteenuse osutaja juhid on kohustatud regulaarselt üle vaatama käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

(7) Aruandlusteenuse osutaja juhi nõuetele vastavuse hindamisel arvestab inspektsioon komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/571 artikli 4 alusel juhtide kohta esitatavaid andmeid.

(1) Aruandlusteenuse osutaja juhi valimisel või määramisel esitab valitav või määratav isik aruandlusteenuse osutajale

1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;

2) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla aruandlusteenuse osutaja juht.

(2) Aruandlusteenuse osutaja teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse §-s 11914 sätestatud nõuete täitmise hindamiseks.

(1) Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda aruandlusteenuse osutaja juhi tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist, kui

1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele;

2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;

3) isiku tegevus aruandlusteenuse osutaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline aruandlusteenuse osutajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või et ta ei ole suuteline korraldama aruandlusteenuse osutaja juhtimist selliselt, et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

(2) Tagasikutsutud aruandlusteenuse osutaja juhi asemele võib uue liikme määrata kohus inspektsiooni nõudel. Kohtu määratud juhi volitused kehtivad uue juhi nimetamise või valimiseni üldkoosoleku poolt.

(1) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja peab kehtestama asjakohase poliitika ja korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 20 ja 21 nimetatud teabe avalikustamiseks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel.

(2) Kauplemiskoondteabe esitaja peab kehtestama asjakohase poliitika ja korra, mis võimaldab koguda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 6, 10, 20 ja 21 sätestatud korras avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha selline teave avalikkusele kättesaadavaks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel.

(3) Aruandlussüsteemi korraldaja peab kehtestama asjakohase poliitika ja korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 nimetatud teabe esitamiseks võimalikult kiiresti ja hiljemalt tehingu toimumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks. Selline teave esitatakse kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud nõuetega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minuti jooksul pärast selle avalikustamist kauplemisteabe aruannete avalikustaja poolt. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minuti jooksul pärast selle avalikustamist kauplemiskoondteabe esitaja poolt. Kauplemisteabe aruannete avalikustaja ja kauplemiskoondteabe esitaja peavad tõhusalt ning järjekindlalt avalikustama sellise teabe viisil, mis kedagi diskrimineerimata tagab teabele kiire juurdepääsu, ning vormis, mis hõlbustab kauplemisteabe aruannete avalikustaja puhul teabe konsolideerimist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega ja kauplemiskoondteabe esitaja puhul teeb selle turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ning kasutatavaks. Kauplemiskoondteabe esitaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 10 ja 21 kohaselt avalikustatav teave peab olema esitatud üldaktsepteeritavas, koostalitlusvõimelises formaadis.

(5) Teave, mille kauplemisteabe aruannete avalikustaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 avalikustab, hõlmab vähemalt järgmist

1) väärtpaberi identifitseerimistunnus;

2) hind, millega tehing tehti;

3) tehingu maht;

4) tehingu aeg;

5) tehingust teatamise aeg;

6) tehingu vääring;

7) tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI”, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või kood „OTC”;

8) kui see on asjakohane, siis märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule peab kauplemiskoondteabe esitaja avalikustatav teave hõlmama

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 10 ja 21 kohaselt avalikustatava teabe korral väärtpaberi identifitseerimistunnuse alternatiivina väärtpaberit identifitseerivaid tunnuseid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6 ja 20 kohaselt avalikustatava teabe korral vähemalt teavet, kas investeerimisotsuse ja tehingu täitmise eest oli vastutav investeerimisühingu algoritm, ja artikli 3 lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise kohustuse täitmise vabastuse korral märget selle kohta, kas vabastus on nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti a või b alusel.

(7) Kauplemiskoondteabe esitaja peab tagama, et esitatav teave koondab kõigi kauplemiskohtade ja kauplemisteabe aruannete avalikustajate andmed ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2017/571 kehtestatud nõuetele vastavate väärtpaberite andmed.

(8) Aruandlusteenuse osutaja peab kehtestama korra, mis aitab ära hoida huvide konflikti klientidega, ning seda korda pidevalt rakendama. Eelkõige peavad turu korraldajana tegutsev kauplemisteabe aruannete avalikustaja, turu korraldaja ja tunnustatud kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kes korraldab ka kauplemiskoondteavet, ning aruandlussüsteemi korraldaja käsitlema kogu kogutud teavet ühetaoliselt, kehtestama asjakohase korra oma muu äritegevuse eeltoodust lahus hoidmiseks ning rakendama seda korda pidevalt.

(9) Aruandlusteenuse osutaja peab kehtestama usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagaksid teabeedastusvahendite turvalisuse ning minimeeriksid andmelaostuse ja andmetele loata juurdepääsu ohtu. Aruandlussüsteemi korraldaja ja kauplemisteabe aruannete avalikustaja kehtestatavad turvasüsteemid peavad ära hoidma teabelekked kauplemisteabe aruannete avalikustaja puhul kuni teabe avalikustamiseni. Aruandlussüsteemi korraldaja kehtestatavad turvasüsteemid peavad tagama ka teabeedastusvahendite autentimise ning säilitama igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Aruandlusteenuse osutajal peavad olema piisavad ressursid ja varuseadmed teenuste osutamise järjepidevuse tagamiseks.

(10) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja kehtestab süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida kauplemisteabe aruannete terviklikkust, märgata andmete väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

(11) Aruandlussüsteemi korraldaja peab kehtestama süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida andmete terviklikkust, märgata investeerimisühingu põhjustatud andmete väljajäämist ja ilmseid vigu, edastada andmed selliste vigade ja väljajäämiste kohta investeerimisühingule ning nõuda vigu sisaldanud aruannete uuesti esitamist.

(12) Aruandlussüsteemi korraldaja peab kasutama süsteeme, mis võimaldavad tal tuvastada tema enda põhjustatud vigu ja väljajäämisi ning esitada või vajaduse korral uuesti esitada inspektsioonile õiged ja täielikud tehinguaruanded.

(13) Aruandlusteenuse osutaja lähtub teenuste osutamisel ühtlasi komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 84–89 sätestatud nõuetest.

(1) Aruandlusteenuse osutaja kehtestab aruandlusteenuse osutaja ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid, mis tagavad aruandlusteenuse osutaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja aruandlusteenuse osutaja juhtorganite otsuste täitmise, ning rakendab neid reegleid.

(2) Aruandlusteenuse osutaja kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama aruandlusteenuse õigus- ja korrapärase osutamise. Aruandlusteenuse osutaja hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning muudab sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide parim kaitse.

(3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks

1) aruandlusteenuse osutaja sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;

2) aruandlusteenuse osutamise kord, sealhulgas kava aruandlusteenuse osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks;

3) töötajate valiku kriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise kord ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe aruandlusteenuse osutaja nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;

4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;

5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.

(1) Investeerimisagent on volituse alusel tegutsev investeerimisühingu esindaja, keda investeerimisühing võib kasutada enda osutatavate investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste reklaamimiseks, tutvustamiseks ja müügiedendustegevuseks, klientide väärtpaberiga seotud korralduste vastuvõtmiseks ja edastamiseks, sealhulgas investeerimisteenusega seotud juhendite edastamiseks, väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamiseks ning väärtpaberitega ja investeerimisühingu osutatavate teenustega seotud nõustamiseks. Investeerimisagent võib nimetatud tegevust teostada ka kõrvaltegevusena.

(2) Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega investeerimisagentide kasutamise korra.

(3) Investeerimisagent võib esindada vaid ühte investeerimisühingut.

(4) Investeerimisühingu poolt investeerimisagendi kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 826 sätestatut.

(5) Käesolevas peatükis investeerimisagendi kohta sätestatut ei kohaldata investeerimisühingu suhtes juhul, kui investeerimisühing ise osutab samaväärset teenust kui investeerimisagent.

(1) Investeerimisagendina võib tegutseda üksnes investeerimisagentide nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud investeerimisagent ning investeerimisühing võib kasutada üksnes nimekirja kantud investeerimisagendi teenust.

(2) Investeerimisagendi kannab nimekirja ja kustutab nimekirjast investeerimisühing, keda ta esindab, või seaduses sätestatud juhtudel inspektsioon.

(3) Nimekiri avalikustatakse inspektsiooni veebilehel.

(1) Füüsilisest isikust investeerimisagendil ja äriühingust investeerimisagendi juhatuse liikmel peab olema laitmatu eri- ja ärialane maine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuna ei või tegutseda isik

1) kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

2) kellel on ärikeeld;

3) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;

4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud füüsilisel isikul peab olema piisav investeerimis- ja muu finantsteenuse osutamisega seotud töö kogemus ja piisav investeerimisalane väljaõpe.

(4) Investeerimisühing, keda investeerimisagent esindab, on kohustatud investeerimisagendi nõudmisel pakkuma talle investeerimisalast väljaõpet.

(1) Isik kantakse nimekirja tema taotluse alusel.

(2) Otsuse nimekirja kandmise või sellest keeldumise kohta teeb taotluse saanud investeerimisühing 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Investeerimisühing kannab taotleja nimekirja viivitamata vastava otsuse tegemise järel.

(3) Nimekirja ei kanta isikut, kes ei vasta käesoleva seaduse § 791 lõigetes 1, 2, 4 ja 5 ning §-s 1193 sätestatud nõuetele.

(4) Füüsilisest isikust investeerimisagendi kohta kantakse nimekirja tema ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed ning investeerimisühingu nimi, keda ta esindab.

(5) Juriidilisest isikust investeerimisagendi kohta kantakse nimekirja tema ärinimi, registrikood, aadress, esindatava investeerimisühingu nimi ning investeerimisühingu tegevusele kaasaaitamise eest vastutava juhatuse liikme ees- ja perekonnanimi.

(6) Nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud investeerimisühing.

(1) Investeerimisühing, keda investeerimisagent esindab, kustutab investeerimisagendi viivitamata nimekirjast oma esindajana, kui

1) investeerimisagent taotleb enda nimekirjast kustutamist;

2) juriidilisest isikust investeerimisagent lõpeb või füüsilisest isikust investeerimisagent sureb;

3) esindussuhe investeerimisagendi ja investeerimisühingu vahel lõpeb;

4) investeerimisagent ei vasta käesolevas seaduses investeerimisagendile esitatud nõuetele;

5) investeerimisagendi juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

6) investeerimisagent on rikkunud käesolevas seaduses sätestatut või investeerimisühingu klientide huvid ei ole piisavalt kaitstud;

7) mõne käesolevas lõikes nimetatud asjaolu ilmnemisel nõuab inspektsioon investeerimisagendi nimekirjast kustutamist.

(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel kustutada investeerimisagent nimekirjast.

(1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kliendi teavitamise kohustuste täitmisele peab investeerimisagent kliendiga või potentsiaalse kliendiga kontakteerumisel avaldama esindatava investeerimisühingu nime ja tema volituse mahu.

(2) Investeerimisagendil ei ole õigust vastu võtta ega hoida kliendi poolt investeerimisühingule üleantavat raha ja väärtpaberit, kui investeerimisagent ei ole ise investeerimisühing või krediidiasutus.

(1) Aruandlusteenuse osutaja on väärtpaberite kohta kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja (edaspidi aruandlusteenuse osutaja).

(2) Kauplemisteabe aruanded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 kohaselt esitatavad aruanded.

(3) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja on isik, kes avalikustab kauplemisteabe aruandeid ühe või mitme investeerimisühingu nimel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 20 ja 21.

(4) Kauplemiskoondteabe esitaja on isik, kes kogub kauplemiskoha korraldajatelt ja kauplemisteabe aruannete avalikustajatelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 nimetatud kauplemisteabe aruandeid ning koondab need andmed pidevaks elektrooniliseks ja reaalajas jälgitavaks andmevooks iga väärtpaberi hinna ja käibe kohta.

(5) Aruandlussüsteemi korraldaja on isik, kes esitab investeerimisühingu nimel inspektsioonile, teiste lepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele tehingute kohta andmeid.

(1) Aruandlusteenuse osutajana tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas peatükis tegevusluba). Kui käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud teenuseid osutab sama isik, kajastatakse teenused, mille osutamiseks talle on antud õigused, ühel tegevusloal.

(2) Aruandlusteenuse osutaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 1, § 54 lõikes 2, §-des 55, 551 ja 57, § 58 lõigetes 1 ja 3–4 ning §-des 581 ja 113 sätestatut.

(1) Reguleeritud turu (edaspidi käesolevas osas turg) korraldamiseks püsiva tegevusalana tuleb inspektsioonilt taotleda vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba).

(2) Tegevusluba tuleb taotleda iga turu korraldamiseks eraldi. Mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevusluba saab taotleda koos turu tegevusloaga või pärast turu tegevusloa saamist.

(3) Igal turul võib olla ainult üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas ja 141.–18. peatükis korraldaja). Korraldaja ei saa korraldada üksnes mitmepoolset kauplemissüsteemi.

(4) Korraldajana tegutsemiseks on õigus üksnes aktsiaseltsil.

(5) Korraldajal ei ole õigust tegeleda tegevusaladega, mis ei ole seotud turu ja korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korraldamisega või mis seavad ohtu turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korrapärase ning usaldusväärse toimimise või tema korraldajana tegutsemise.

(1) Korraldaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 54 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 55, 551, 57, 581 ja 113 sätestatut.

(2) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–10, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud reglemendi projekti ja taotleja äriplaani järgmise kolme aasta kohta (edaspidi käesolevas peatükis taotlus).

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaan peab sisaldama turu kauplemis-, arveldus-, teabe- ja muude süsteemide toimimise täpset kirjeldust, samuti taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada oma määrusega täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaanile.

(1) Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui

1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;

2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile tegevusloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;

3) taotleja ei suuda tulenevalt oma organisatsioonilisest ülesehitusest, õiguslikest ja tehnilistest lahenditest ning vara ja omakapitali ebapiisavusest täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega korraldajale, turule või korraldaja korraldatavale muule kauplemiskohale kehtestatud nõudeid;

4) taotleja muud tegevusalad seavad ohtu turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korra- või õiguspärase toimimise või korraldajana tegutsemise;

5) inspektsiooni hinnangul ei ole taotleja nõukogu ja juhatuse liikmetel piisavalt turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korraldamiseks vajalikke teadmisi või nad ei ole võimelised korraldama turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korra- ja õiguspärast toimimist, samuti kui taotleja juhil ei ole oma kohustuste täitmiseks vajalikku haridust, teadmisi, kogemusi või laitmatut mainet;

6) juht on olnud pankrotivõlgnik või tema suhtes on pankrotimenetlus raugenud, juhi tegevus või tegevusetus on põhjustanud isiku pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või juhi tegevus või tegevusetus on näidanud tema suutmatust korraldada väärtpaberituru kutselise osalise või kutselise investori tegevust selliselt, et võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud;

7) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid;

8) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta headele äritavadele;

9) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab korraldaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, mille õigusnorme kohaldatakse taotleja suhtes või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad korraldaja üle tõhusa järelevalve teostamist.

(2) Tegevusluba omav korraldaja on kohustatud tegevusloa kehtivuse ajal vältima asjaolusid, mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumisele.

(1) Korraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1 ja 3–4 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Inspektsioonil on õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui

1) korratus turul või korraldaja korraldatavas muus kauplemiskohas võib põhjustada ohu riigi majandusele tervikuna või riigi avalikule korrale;

2) korraldaja seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korra- või õiguspärase toimimise;

3) korraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;

4) korraldaja ei suuda oma pädevuse piires tagada turuga või korraldaja korraldatava muu kauplemiskohaga seotud investorite huvide kaitset;

5) korraldaja suhtes esineb käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alus;

6) korraldaja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut või korraldaja tegevus ei vasta headele äritavadele;

7) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on korraldaja rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud tingimusi;

8) korraldaja ei ole täies ulatuses või tähtaegselt täitnud inspektsiooni tehtud ettekirjutust;

9) korraldaja on oma tegevuse või tegevusetuse tõttu kaotanud usalduse;

10) ilmneb, et korraldaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises riigis, kus ta peamiselt tegutseb, korraldaja tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest;

10¹) ilmneb, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui korraldaja poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid;

11) korraldaja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või ei ole tegelenud turu korraldamisega kuue järjestikuse kuu jooksul või korraldaja asutajad on oma tegevusega näidanud, et korraldaja ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates, või korraldaja selgesõnaliselt loobub tegevusloast;

12) korraldaja ei ole alustanud turu korraldamist kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates.

(1) Korraldajas olulist osalust omandavale, suurendavale, vähendavale, võõrandavale ja omavale isikule ning korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 72–78 investeerimisühingu suhtes sätestatut.

(2) Korraldaja avalikustab oma veebilehel selged, õiged ja täpsed andmed aktsionäride kohta, kellel möödunud majandusaasta lõpu seisuga oli korraldajas oluline osalus. Korraldaja muudab andmeid viivitamata pärast nende muutumisest teada saamist.

Tegevusriski maandamine

(1) Korraldaja nõukogu või juhatuse liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata isiku, kellel on korraldaja juhtimiseks vajalikud teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. Inspektsioon võib käsitada korraldaja juhina korraldaja töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid korraldaja arengu või äritegevuse kohta. Inspektsioon teavitab korraldajat viivitamata töötaja või muu isiku käsitamisest korraldaja juhina.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas järgmistel juhtudel

1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud korraldaja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;

2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

3) isiku suhtes on kohus kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

4) isik ei ole suuteline korraldama korraldaja tegevust selliselt, et oleks tagatud turu õigus- ja korrapärane toimimine;

5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;

6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

(3) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab juhtide koosseis olema korraldaja juhtimiseks vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tingimusi arvestades piisavalt mitmekesine ja vastama korraldaja kehtestatud juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttele. Korraldaja juhtide teadmised, oskused ja kogemused ühtekokku peavad olema piisavad, et mõista korraldaja tegevust, sealhulgas peamisi riske.

(4) Korraldaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(5) Korraldaja juhatuse liikmed peavad

1) pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks korraldaja juhtimisel;

2) omama piisavalt teadmisi, oskusi ja kogemusi, et aru saada korraldaja toimimisest, sealhulgas peamistest riskidest;

3) tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral vaidlustada tulemuslikult nõukogu otsuseid ning kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste tegemist.

(6) Korraldaja peab eraldama piisavalt ressurssi ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

(7) Korraldaja juhid määravad kindlaks korraldaja efektiivse ja usaldusväärse juhtimise meetmed, vastutavad nende rakendamise ning regulaarse ülevaatamise eest, arvestades väärtpaberituru korrapärase toimimisega. Meetmete rakendamisel määratakse korraldajas selged vastutusalad ja huvide konflikti ennetamine.

(8) Korraldaja juhid vaatavad regulaarselt üle korraldaja juhtimiskorralduse asjakohasuse ja rakendamise ning võtavad tarvitusele vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

(9) Korraldaja juhtidel peab olema piisav juurdepääs teabele ja dokumentidele, mis on vajalikud korraldajaga seotud juhtimisotsuste ülevaatamiseks ja jälgimiseks.

(10) Korraldaja juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema ootuspärase ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele.

(11) Korraldaja juhtidele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 11–14 ja lõikes 2 sätestatut, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades korraldaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. Kui inspektsioon on andnud korraldaja nõukogu liikmele krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 13 punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

(1) Korraldaja juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik korraldajale esitama

1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;

2) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla korraldaja juht.

(2) Korraldaja teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse §-s 1241 sätestatud nõuete täitmise hindamiseks. Juhi valimise või määramise korral peab korraldaja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse ning audiitori puhul tema nime ja audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla korraldaja audiitor.

(1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib korraldajalt nõuda juhi tagasikutsumist, kui

1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, mittetäielikke või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente;

3) juhi tegevus korraldaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama korraldaja juhtimist selliselt, et tema klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.

(2) Kui korraldaja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

(1) Korraldaja kehtestab protseduurireeglid (edaspidi käesolevas peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad korraldaja tegevust reguleerivate õigusaktide, turu reglemendi ja korraldaja juhtorganite otsuste täitmise ning korraldaja ja turu õigus- ja korrapärase tegevuse, ning rakendab neid.

(2) Korraldaja kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama korraldaja ning turu õigus- ja korrapärase tegevuse. Korraldaja hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud turu parim õigus- ja korrapärane toimimine.

(3)

(4)

(1) Kui see on proportsionaalne korraldaja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, tuleb korraldajas moodustada nomineerimiskomitee, välja arvatud juhul, kui nomineerimiskomitee on moodustanud korraldaja emaettevõtja ja komitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.

(2) Nomineerimiskomitee moodustatakse nõukogu liikmetest. Korraldaja nõukogu määrab ka nomineerimiskomitee pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted.

(3) Nomineerimiskomitee

1) esitab nõukogule korraldaja juhatuse liikme kandidaadid, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiperioodi pikkuse;

2) määrab sihttaseme, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja töötab välja poliitika vähem esindatud soost isikute arvu suurendamiseks ja seatud sihttasemini jõudmiseks;

3) hindab vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid;

4) hindab vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja juhatuse kui terviku kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitab tulemustest nõukogu;

5) töötab välja korraldaja juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõtte ja juhatuse valimise korra, hindab seda regulaarselt ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

(4) Nõukogule juhatuse liikme kandidaatide esitamisel arvestab nomineerimiskomitee juhatuse teadmiste, oskuste ja kogemuste tasakaalu ning juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttega.

(5) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas korraldaja huvidega tervikuna.

(6) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

(1) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada ja maandada turu õigus- ja korrapärase toimimise riskid.

(2) Korraldaja rakendab meetmeid, et tuvastada huvide konfliktid turu, korraldaja või selle omanike ning turu õigus- ja korrapärase toimimise vahel ning maandada huvide konflikti võimalikud kahjulikud tagajärjed turu toimimisele või sellel osalejatele, sealhulgas juhul, kui huvide konflikt võib kahjustada inspektsiooni ja korraldaja koostööd turujärelevalve teostamisel.

(3) Korraldaja rakendab meetmeid, et usaldusväärselt hallata turu korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid salvestava süsteemi (edaspidi kauplemissüsteem) tehnilisi toiminguid ning toime tulla süsteemide riketega.

(4) Korraldaja kehtestab turul läbipaistvalt ja ühetaoliselt kohaldatavad reeglid, millega tagatakse õiglane ja korrapärane kauplemine turul ja tehingute täitmine objektiivsete kriteeriumide alusel.

(5) Korraldaja rakendab meetmeid, et tagada tema süsteemides täidetud tehingute tõhus ja õigeaegne lõpuleviimine.

(6) Korraldaja tagab turu korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset.

(7) Korraldaja ei või ühelgi enda korraldataval turul täita oma arvel kliendi korraldusi ega kaubelda oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel.

(8) Oma arvel kauplemine ostu- ja müügihuvide sobitamisel on tehing, mille täitja asub ostja ja müüja vahele sellisel viisil, et ei võta ostu- ja müügitehingu samaaegsel täitmisel tururiski ning tehing tehakse hinnaga, mille arvelt tehingu täitja ei saa kasu ega kahju, välja arvatud eelnevalt avaldatud vahendus-, teenus- või muu tasu.

(1) Korraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot.

(2) Korraldaja omakapital peab olema vähemalt võrdne summaga, mis on vajalik vastava turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude katmiseks.

(3) Kui korraldaja ei ole alustanud tegevust, arvestatakse turu korraldamiseks vajalike tegevuskulude suurus lähtuvalt äriplaanist, mille taotleja esitab tegevusloa taotlemisel inspektsioonile.

(1) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada turu kauplemissüsteemi töökindlus, piisav võimsus korralduste ja sõnumite tippmahtudega toimetulekuks, korrapärane toimimine pingelises turuolukorras ning kauplemiskünniseid ja -piirmäärasid ületavate või selgelt ekslike korralduste tagasilükkamine.

(2) Korraldaja tagab turu kauplemissüsteemi igakülgse testimise ja selle vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Korraldajal on tõhus talitluspidevusplaan teenuste osutamise jätkuvuse tagamiseks turu kauplemissüsteemi tõrgete korral.

(1) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et vältida ja hallata algoritmkauplemisest ja selleks kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest tulenevat ohtu väärtpaberituru korra- ja õiguspärasele toimimisele. Muu hulgas nõuab korraldaja turul osalejalt algoritmide asjakohast testimist ja selleks vajaliku keskkonna loomist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad võimaldama piirata turul osaleja poolt turu kauplemissüsteemi sisestatud ja täitmata korralduste suhet, aeglustada korralduste voogu, kui on oht turu kauplemissüsteem üle koormata, ning kohaldada ja piirata väikseimat hinnasammu käesoleva seaduse § 1371 tähenduses.

(3) Korraldaja kehtestab läbipaistvad ja õiglased reeglid ühispaiknemisele käesoleva seaduse § 8215 lõike 3 punkti 1 tähenduses ning kohaldab neid ühetaolistel alustel.

(4) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et võimaldada otsest elektroonilist juurdepääsu üksnes tingimusel, et investeerimisühingust või krediidiasutusest turul osaleja on kehtestanud asjakohased sobivusnõuded turule otsest elektroonilist juurdepääsu soovivale kliendile ja kohaldab neid ning vastutab otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu esitatud ja täidetud korralduse vastavuse eest käesoleva seaduse nõuetele.

(5) Korraldaja kehtestab kohased riskikontrolli standardid ja künnised otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu kauplemisele. Korraldaja tagab, et otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu esitatud korraldus on eristatav teistest turul osaleja korraldustest ja sellise korralduse täitmise või otsest elektroonilist juurdepääsu kasutava isiku kauplemise saab vajaduse korral peatada turul osaleja teistest korraldustest ja kauplemistegevusest sõltumata. Korraldaja rakendab meetmeid, et vajaduse korral peatada või lõpetada turul osalejale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesolevas lõikes sätestatu järgimata jätmise korral.

(6) Korraldaja tagab, et algoritmkauplemise käigus turule esitatud iga korraldus on tuvastatav ja turul osaleja tähistab selleks iga sellise korralduse, selle koostamiseks kasutatud algoritmi ja korralduse sisestaja. Nõudmisel esitab korraldaja inspektsioonile käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teabe.

(7) Kauplemise jälgimise võimaldamiseks teeb korraldaja inspektsiooni nõudmisel talle kättesaadavaks teabe kõigi turule esitatud ja täitmata korralduste kohta.

Isereguleerimine

(1) Korraldaja kehtestab reeglid turul osalemise, väärtpaberi turule kauplemisele võtmise ja tehingute tegemise ning täitmise kohta (edaspidi reglement). Reglementi kohaldatakse ja muudetakse ühetaoliselt ning samadel alustel iga turul osaleja, turul osalemise taotleja, turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitendi ja kauplemise taotleja suhtes.

(1¹) Korraldaja tagab reglemendi rakendamisega turu läbipaistva ja tõhusa toimimise selliselt, et on täidetud mõlemad järgmised tingimused

1) väärtpaberitega kauplemise ja väärtpaberite emitentide kohta õige teabe viivitamatu ja üheaegne kättesaadavus kõigile turul osalejatele ning avalikkusele;

2) teabe kohene kättesaadavus turul osalejate pakkumuste ja tehingute tegemise kohta ning tehingute tõhus täitmine.

(1²) Reglementi käsitatakse korraldaja ja turul osalemise õiguse taotleja ning väärtpaberite turule kauplemisele võtmiseks korraldaja ja emitendi või kauplemise taotleja vahel sõlmitava lepingu tüüptingimustena.

(2) Reglemendis sätestatakse vähemalt

1) turu ja selle korraldaja organisatsiooniline ülesehitus korraldaja põhikirjas kajastamata osas;

2) väärtpaberi kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja kauplemise lõpetamise alused, tingimused ning kord;

3) kauplemisele võetud väärtpaberi emitendi peamised õigused ning kohustused korraldaja, turul osalejate ja teiste turule kauplemisele võetud väärtpaberi emitentide suhtes;

4) korraldajale teabe edastamise alused, tingimused ja kord;

5) turule lubamise ja osaleja turult eemaldamise ning otse- ja kaugliikmena tegutsemise alused, tingimused ja kord;

6) turul osaleja peamised õigused ning kohustused korraldaja, teiste turul osalejate, turul osaleja klientide või võlausaldajate ja turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitentide suhtes;

7) turul tehingute võimalikult kiire, ohutu ja tõrgeteta tegemise ning arveldamise tingimused ja kord, tehingust teatamine, tehingu täitmiseks vajaliku teabe edastamine ning väärtpaberi hinnanoteeringu ja muude selliste andmete avalikustamine;

8) väärtpaberi kauplemisele võtmist, kauplemise peatamist ja kauplemise lõpetamist otsustava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord;

9) järelevalvet teostava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused järelevalve teostamisel, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord;

10) leppetrahvid käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest;

11) garantiifondiga seonduv, kui reguleeritud turul on garantiifond.

(3) Reglemendi suhtes ei kohaldata seadusega ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kohta sätestatut.

(4) Korraldajaga sõlmitud leping teenustasu suuruse ja maksmise kohta turul osalemise, väärtpaberi kauplemisele lubamise, turul tehingute tegemise ja muude teenuste eest ei ole reglement.

(1) Korraldajal on õigus reglementi ühepoolselt muuta.

(2) Reglemendi muutmise korral esitatakse reglemendi muudatused kooskõlastamiseks inspektsioonile. Kooskõlastamise taotlemisel esitatakse inspektsioonile vastav kirjalik avaldus, reglemendi projekt koos muudatuste selgitustega ja hinnanguga nende mõju kohta turul osalejatele ning turu toimimisele.

(3) Inspektsioon võib nõuda reglemendi muudatuste täpsustamiseks ja mõju hindamiseks korraldajalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(4) Inspektsioon teeb otsuse reglemendi muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamist.

(5) Inspektsioon keeldub kooskõlastamisest, kui reglemendi muudatused on vastuolus õigusaktidega, ebamõistlikult kahjustavad, vastuolulised, eksitavad või mittetäielikud või kui nende rakendamine ei taga küllaldaselt investorite, emitentide või turul osalejate huvide kaitset.

(1) Reglemendi muudatused jõustuvad nende avalikustamisel käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud korras, kui muudatustes ei ole määratud hilisemat tähtaega.

(2) Avalikustada võib üksnes inspektsiooni poolt kooskõlastatud reglemendi muudatusi.

Korraldaja avalikustab reglemendi oma veebilehel.

Korraldaja üldine kohustus

(1) Õigus turul osaleda on igal Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingul, krediidiasutusel ja muul isikul, kellel on laitmatu ärialane maine, sobiv organisatsiooniline ülesehitus, piisavad oskused, asjatundlikkus ja kogemused turul osalemiseks ning finantsvahendid turul tehtud tehingute kiireks ja tõrgeteta täitmiseks.

(1¹) Igaüks võib taotleda väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, kui väärtpaberite turul kauplemisele võtmine vastab käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja prospektimääruses sätestatule.

(2)

(3)

(4)

(5) Korraldaja tagab, et turul kehtestatud teenustasud, muu hulgas tehingute täitmise tasud, muud tasud ja mis tahes tagastatavad soodustused on läbipaistvalt, õiglaselt ja ühetaolistel alustel kohaldatavad ning ei ajenda korraldusi esitama, muutma, täitma ega tühistama viisil, mis võib ohustada väärtpaberituru korra- ja õiguspärast toimimist.

(6) Korraldaja võimaldab tagastatavaid soodustusi üksnes turutegemise kohustuse täitmise eest üksiku aktsia või aktsiakorvi lõikes.

(7) Korraldajal on õigus määrata korralduse tühistamise tasu vastavalt korralduse hoidmise ajale ja väärtpaberile.

(1) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seoses väärtpaberite turul kauplemisele võtmisega avalikustatava prospekti (edaspidi kauplemisprospekt) ja selle lisade, samuti kauplemisprospekti avalikustamise ja registreerimise suhtes käesoleva seaduse §-des 141–16, 18–21, 24, 31, 32, 37, 39 ja 391 prospekti, selle lisade ning prospekti avalikustamise ja registreerimise kohta sätestatut.

(2) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärtpaberite turul kauplemisele võtmise, kauplemise taotleja ja turul kaubeldavate väärtpaberite emitendi suhtes käesoleva seaduse §-des 31–33, 37, 39 ja 391 väärtpaberite avaliku pakkumise, pakkuja ja emitendi kohta sätestatut.

(3) Käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut kohaldatakse kauplemisprospektile, arvestades, et kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades turul kaubeldava väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu turul kaubeldava väärtpaberi omandamiseks tasus, või kohe pärast väärtpaberi turul kauplemisele võtmist kehtinud müügihinna eest.

(4) Käesoleva osa 14.–18. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud väärtpaberitele. Nimetatud väärtpaberitega turul kauplemine ja nende väärtpaberibörsil noteerimine toimub vastavalt selle turu või väärtpaberibörsi reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse või noteeritakse.

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 1323 ei ole sätestatud teisiti, tuleb seoses väärtpaberite Eestis asuvale või tegutsevale turule kauplemisele võtmisega avalikustada selle kohta käesoleva peatüki nõuetele vastav kauplemisprospekt.

(2) Kauplemisprospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärtpaberite turul kauplemisele võtmise päeval, järgides komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301 sätestatud nõudeid, ühel järgmistest viisidest

1) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes;

2) tasuta trükisena, mis peab olema kättesaadav turu korraldaja tegevuskohas;

3) emitendi registrijärgses asukohas ja pakutavaid väärtpabereid edasimüüvate vahendajate, kaasa arvatud emitendi makseagendi tegevuskohas;

4) emitendi või käesoleva lõike punktis 3 nimetatud muu isiku veebilehel;

5) turukorraldaja veebilehel;

6) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse veebilehel.

(2¹) Kui prospekt avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud viisil, tuleb see avalikustada ka emitendi või vajaduse korral pakutavaid väärtpabereid edasimüüvate finantsvahendajate, kaasa arvatud emitendi makseagendi veebilehel.

(3) Kui väärtpaberite turul kauplemisele võtmisel tehakse varem turul mittekaubeldavate samaliigiliste aktsiate esmapakkumine, peab kauplemisprospekt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule olema avalikkusele kättesaadav vähemalt kuue pakkumise lõpule eelneva tööpäeva jooksul.

(4) Kauplemisprospekt, mis koostatakse Eesti reguleeritud turul kauplemisele võetavate vähemalt 100 000-eurose nimiväärtusega mitteomakapitaliväärtpaberite kohta, ei pea sisaldama kokkuvõtet ning selle võib erandina käesoleva seaduse §-s 32 sätestatust koostada emitendi või kauplemise taotleja valikul kas inglise keeles või inspektsiooni ja emitendi päritolulepinguriigi ja teiste vastuvõtjalepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste kokkuleppel mõnes muus keeles.

(1) Kauplemisprospekti ei pea avalikustama, kui väärtpaberite Eesti turul kauplemisele võtmisel on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest

1) kauplemisele võetavate mitteomakapitaliväärtpaberite emitendiks on lepinguriik, lepinguriigi keskpank või regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Keskpank või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks lepinguriik;

2) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mis on tingimusteta ja tühistamatult garanteeritud lepinguriigi või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt;

3) kauplemisele võetakse krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavad mitteomakapitaliväärtpaberid, mis ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad, mis ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ning mis ei ole tuletisväärtpaberite alusvaraks, koguväärtusega vähem kui 75 000 000 eurot kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul;

3¹)

4) kauplemisele võetavate aktsiate arv moodustab 12 kuu jooksul varem samal turul kauplemisele võetud sama liiki aktsiate arvust kuni 10 protsenti;

5) kauplemisele võetakse aktsiad, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi sama liiki aktsiate vastu, millega juba kaubeldakse samal turul, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine;

6) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mida pakutakse seoses äriühingu ülevõtmispakkumisega väärtpaberite vahetuse teel, tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul käesolevas seaduses kauplemisprospekti suhtes kehtestatud nõuetele vastavat teavet;

7) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mida pakutakse või jaotatakse seoses äriühingu ühinemise või jagunemisega tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis inspektsiooni hinnangul sisaldab käesolevas seaduses kauplemisprospekti kohta kehtestatud nõuetele vastavat teavet ja arvestab Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid;

8) kauplemisele võetakse juba samal turul kaubeldavate aktsiatega sama liiki aktsiad, mida pakutakse või jaotatakse olemasolevatele aktsionäridele seoses aktsiakapitali suurendamisega või muudel juhtudel tasuta tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;

9) kauplemisele võetakse aktsiad, mille puhul dividende makstakse välja sama liiki aktsiatena, millega juba samal turul kaubeldakse tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;

10) kauplemisele võetakse emitendi või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu emiteeritud väärtpaberitega samaliigilised väärtpaberid, mida pakutakse emitendi olemasolevatele või endistele nõukogu või juhatuse liikmetele või töötajatele ja kättesaadav on dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate väärtpaberite arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;

11) kauplemisele võetakse samal turul kaubeldavate aktsiatega samaliigilised aktsiad, mida emiteeritakse seoses teiste väärtpaberite vahetamise või neist tulenevate õiguste täitmisega;

12) kauplemisele võetakse väärtpaberid, millega juba mõnel teisel lepinguriigi reguleeritud turul kaubeldakse, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused.

(1¹)

(2) Kauplemisprospekti ei pea avalikustama, kui mõnel teisel lepinguriigi reguleeritud turul kaubeldavate väärtpaberite puhul on täidetud järgmised tingimused

1) väärtpaberitega või sama liiki väärtpaberitega kaubeldakse teisel reguleeritud turul juba rohkem kui 18 kuud;

2) väärtpaberite kohta on käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või Euroopa Liidus prospekti, kauplemis- või noteerimisprospekti suhtes enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuetele vastavalt koostatud, registreeritud ja avalikustatud prospekt või kauplemis- või noteerimisprospekt;

3) teisel reguleeritud turul kauplemisega seotud regulaarsed kohustused on täidetud;

4) väärtpaberi reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotlev isik avalikustab käesoleva seaduse § 141 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kokkuvõtte, järgides käesoleva seaduse §-s 32 ja § 1322 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kokkuvõttes märgitakse koht, kus on kättesaadav kõige ajakohasem prospekt.

(3) Kui mõned prospektimääruses sätestatu kohaselt kauplemisprospektis nõutavad andmed ei ole kauplemisprospektis esitamiseks asjakohased, arvestades emitendi tegevusvaldkondi või õiguslikku vormi või turul kaubeldavaid väärtpabereid, tuleb kauplemisprospektis esitada nõutavate andmetega vähemalt samaväärne teave tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite nõuetekohast teavitamist.

(4)

(5) määrusega sätestatud tingimustel ja korras võib inspektsioon teha erandeid kauplemisprospektis avalikustatava teabe, samuti selles avalikustatavate andmete koosseisu suhtes, kui

1) teabe avalikustamine kauplemisprospektis oleks vastuolus avalike huvidega või

2) teabe avalikustamine kauplemisprospektis kahjustaks oluliselt emitenti tingimusel, et sellise teabe mitteavalikustamine ei oleks turul kaubeldavate väärtpaberite ja väärtpaberite emitendi, kauplemise taotleja või garantii andja hindamise seisukohalt olulises ulatuses eksitav või

3) mitteavalikustatav teave on reguleeritud turule kauplemisele võtmise seisukohast vähetähtis ega mõjuta emitendi, kauplemise taotleja või garantii andja majandusliku seisundi ja tulevikuväljavaadete hindamist.

(6) Emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on õigus taotleda turul kauplemisele võtmiseks, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse §-s 391 sätestatut, kõigis vastuvõtjalepinguriikides üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse kauplemisprospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(7) Emitendi, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on õigus taotleda Eesti turul kauplemisele võtmiseks, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut, üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse kauplemisprospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kauplemisprospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite suhtes hinnangu andmist ning mis ilmnevad pärast kauplemisprospekti registreerimist, kuid enne turul kauplemise alustamist, tuleb esitada kauplemisprospekti lisas. Kauplemisprospekti lisa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2–4 prospekti lisa suhtes sätestatut.

(1) Kauplemisele võib võtta ainult sellise väärtpaberi, mis vastab reglemendis sätestatud tingimustele, mille kohaselt on tagatud, et

1) väärtpaberiga on võimalik turul õiglaselt, korrapäraselt ja tulemuslikult tehinguid teha komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses finantsinstrumentide reguleeritud turgudel kauplemisele lubamist käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 117–121), artiklite 2–5 tähenduses;

2) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaber on vabalt võõrandatav komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artikli 1 tähenduses;

3) tuletisväärtpaberi olemus võimaldab selle korrapärast ja õiget hinnastamist ning sellega tehtud tehingute kiiret ja tõrgeteta arveldamist.

(2)

(3)

(4) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tagada väärtpaberi kauplemisele võtmisel väärtpaberi vastavus korraldaja kehtestatud kauplemisele võtmise tingimustele ja kauplemisele võetud väärtpaberi vastavuse regulaarne kontrollimine.

(1) Isikul on õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi väärtpaberi kauplemisele võtmise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks väärtpaberi kauplemisele võtmiseks.

(2) Isikul on õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi turul osalemise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks isikule turul osalemise õiguse andmiseks.

(1) Turul osaleja on kohustatud

1) täitma reglementi;

2) korraldama korraldajale õigusakti või reglemendi alusel nõutud ulatuses õige, täpse ja täieliku teabe andmise õigusaktis ja reglemendis sätestatud kohustuste täitmiseks;

3) andma korraldaja poolt nõutud või reglemendis sätestatud ulatuses teavet väljaspool turgu sellel turul kaubeldavate väärtpaberitega oma arvel või kolmanda isiku arvel tehtud tehingutest;

4) järgima ausa ja õiglase kauplemise põhimõtteid ning turul kehtivaid häid tavasid.

(2) Turul osalejad ei ole kohustatud turul omavaheliste pakkumuste ja tehingute tegemisel rakendama üksteise suhtes käesoleva seaduse § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 852, 854–876 ja 891 sätestatut, välja arvatud juhul, kui pakkumusi ja tehinguid tehakse kliendi nimel või arvel.

(3) Korraldaja teavitab inspektsiooni vähemalt üks kord aastas ja inspektsiooni nõudmisel turul osalejatest.

Korraldaja võimaldab teise lepinguriigi investeerimisühingul ja krediidiasutusel osaleda turul otse, kui investeerimisühing või krediidiasutus on Eestis asutanud filiaali, või turu asukohas kohal olemata (edaspidi kaugliige), välja arvatud juhul, kui kohalolek turul tehingute tegemiseks on vajalik turu kauplemistingimustest ja süsteemidest tulenevalt. Kaugliikmele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.

(1) Teises lepinguriigis Eesti turule juurdepääsu võimaldamist kavandav korraldaja esitab inspektsioonile lepinguriigi nime, kus juurdepääsu võimaldada kavatsetakse ja olemasolul turul osalejate ja kaugliikmete andmed.

(2) Kui korraldaja kavatseb võimaldada Eesti turule juurdepääsu teises lepinguriigis, teeb inspektsioon otsuse nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta ning teavitab sellest vastavat lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest arvates. Otsuse teabe edastamise kohta teeb inspektsioon viivitamata korraldajale teatavaks.

(3) Korraldaja võib alustada oma tegevust teises lepinguriigis vastavalt selle lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse taotluse alusel esitab inspektsioon mõistliku aja jooksul nimetatud järelevalveasutusele Eestis asutatud turul osalejate ja kaugliikmete andmed.

(1) Lepinguriigis registreeritud korraldaja võib Eestis võimaldada juurdepääsu enda korraldatavale turule pärast oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse teavitamist.

(2) Inspektsioon võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele esitada taotluse Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi korraldaja korraldatava turu liikmete ja osaliste andmete saamiseks.

(3) Inspektsioonil on õigus teatada lepinguriigi korraldaja poolt Eestis toime pandud õigusrikkumisest selle korraldaja üle järelevalve teostajale.

(1) Korraldaja sõlmib kirjaliku kokkuleppe iga turul turutegemise strateegiat rakendava investeerimisühinguga ja kontrollib selle täitmist.

(2) Kui see on asjakohane turu kauplemise laadi ja ulatuse puhul, rakendab korraldaja tegevuskava piisava hulga investeerimisühingutega sellise kokkuleppe sõlmimiseks, mis eeldab investeerimisühingult siduvate ja konkurentsivõimeliste hinnapakkumuste tegemist turul korrapärase ja prognoositava likviidsuse tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kokkuleppes määratakse kindlaks investeerimisühingu kohustused likviidsuse pakkumisel ning selle eest saadavad soodustused kas tagasimaksena või muul viisil ja lõikes 2 nimetatud juhul investeerimisühingu mis tahes muud õigused.

(4) Korraldaja teavitab turutegemise strateegiat rakendava investeerimisühinguga kokkuleppe sõlmimisest inspektsiooni ja esitab nõudmisel kogu lisateabe, mis on inspektsioonile vajalik, et kontrollida, kas korraldaja järgib käesolevas paragrahvis sätestatut.

(1) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud täitma käesoleva seaduse § 134 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, välja arvatud juhul, kui turul kaubeldakse väärtpaberiga selle emitendi nõusolekuta.

(2)

(3)

(4)

(5)

(1)

(2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitor ning emitent on kohustatud maandama piisavalt huvide konflikti, enesekontrolliriski ning muud riskid audiitori sõltumatusele.

(3) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitoriks võib nimetada selle emitendi auditeerimiseks sõltumatu, piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse audiitori.

(4) Turul kaubeldava väärtpaberi Eesti emitendi asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel turul kaubeldava väärtpaberi emitendi uue audiitori, kui audiitor inspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele.

(5) Isikud, kellele kuulub vähemalt viis protsenti turul kaubeldava väärtpaberi emitendi osa- või aktsiakapitalist või sellega esindatud hääleõigustest, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud audiitorettevõtja asendamist äriseadustiku §-s 3291 sätestatud korras.

(1) Turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendi (edaspidi aktsiaemitent) juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna (edaspidi käesolevas paragrahvis juhid) tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad olema selged ja läbipaistvad ning lähtuma äriühingu pikaajalistest eesmärkidest, arvestades seejuures aktsiaemitendi majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve.

(2) Tasustamise põhimõtetes tuleb määrata ka juhtide aktsiatega, aktsiaoptsioonidega või muude sarnaste õigustega, mis on seotud aktsiaemitendi aktsia omandamisega, tasustamise alused ja ka minimaalne periood, mille jooksul ei või eelnimetatud õigust teostada või kasutada.

(3) Aktsiaemitendi nõukogu kinnitab aktsiaemitendi juhtide tasustamise põhimõtted ja teostab nende järgimise üle järelevalvet.

(4) Aktsiaemitendi juhtidele majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

(5) Aktsiaemitendi juhtidele tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist

1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhi ülesannetega;

2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.

(6) Aktsiaemitent peab kehtestama juhtide tasustamise põhimõtete kontrollimise protseduuri.

(7) Aktsiaemitendi juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha aktsiaemitendi õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist. Aktsiaemitent võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui

1) aktsiaemitendi üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;

2) aktsiaemitendi juhid ei täida tulemuskriteeriume või

3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

(8) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati aktsiaemitendi juhile tulemustasu maksmine.

(9) Aktsiaemitent peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhtide tasustamise põhimõtted ja nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul

1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;

2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.

(10) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.

(1) Korraldajal on õigus peatada või lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul

1) kui emitent või kauplemise taotleja on rikkunud korraldaja suhtes õigusakti või reglemendi alusel tekkinud kohustust;

2) kui kaubeldav väärtpaber ei vasta reglemendi nõuetele;

3) investorite huvide kaitseks;

4) turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muul reglemendis sätestatud alusel.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peatab või lõpetab korraldaja tehingute tegemise ka väärtpaberiga seotud või sellele viitavate, käesoleva seaduse § 2 lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega, kui see on vajalik väärtpaberiga tehingute tegemise peatamise või lõpetamise eesmärgi saavutamiseks.

(1²) Kui kauplemine peatatakse või lõpetatakse seoses turukuritarvituse kahtluse, ülevõtmispakkumise või turukuritarvituse määruse artiklis 7 või 17 sätestatu rikkumisega, sealhulgas teise lepinguriigi järelevalveasutuse nõudel, nõuab inspektsioon väärtpaberi ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamist või lõpetamist ka muus kauplemiskohas ning süsteemse täitja poolt, kelle üle inspektsioon teostab järelevalvet.

(2)

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 11, 12 ja 6 nimetatud juhtudel väärtpaberiga tehingute tegemise peatamine või lõpetamine ei tohi põhjustada olulist kahju investori huvidele ega ohustada turu korrapärast toimimist.

(4) Korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 11 ja 2 nimetatud peatamisest või lõpetamisest või selle tühistamisest ja avalikustab nende kohta teabe oma veebilehel.

(5) Investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks on inspektsioonil õigus teha korraldajale ettekirjutus või kiiret reageerimist nõudvatel juhtudel anda korraldajale korraldus

1) väärtpaberitega tehingute tegemise peatamiseks turul kuni 10 järjestikuseks päevaks iga kord, kui on rikutud või on alust arvata, et rikutakse käesolevas seaduses kauplemisele või korraldatud teabe edastamisele või avalikustamisele sätestatud nõudeid;

2) väärtpaberitega tehingute tegemise lõpetamiseks turul;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud peatamise või lõpetamise otsuse muutmiseks.

(6) Inspektsioonil on õigus nõuda teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt selles lepinguriigis tegutseval turul väärtpaberi ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamist või lõpetamist, kui see on vajalik Eesti investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks, sealhulgas juhul, kui inspektsioon saab lõikes 4 nimetatud teabe või kui kauplemine peatatakse või lõpetatakse seoses turukuritarvituse kahtluse, ülevõtmispakkumise või turukuritarvituse määruse artiklis 7 või 17 sätestatu rikkumisega ning kui ei esine lõikes 5 nimetatud asjaolusid.

(7) Kui inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 12, 5 ja 6 nimetatud juhtudel väärtpaberi ja lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamise või lõpetamise ettekirjutuse või esitab korralduse või jätab selle esitamata või tühistab ettekirjutuse, teavitab ta selles lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning avalikustab vastava teabe oma veebilehel.

(1) Korraldajal on õigus väärtpaberiga kauplemine ajutiselt peatada või piirata seda väärtpaberi lühiajalise olulise hinnamuutuse korral kas korraldaja korraldataval turul või muul turul ja erakorralisel juhul tühistada, muuta või korrigeerida selle väärtpaberiga tehtud tehinguid.

(2) Korraldaja määrab kauplemise ajutise peatamise parameetrid erinevate varaklasside ja alamklasside likviidsust, turu mudelit ning väärtpaberituru osaliste olemust arvesse võttes ja tagab, et sellised tingimused on piisavad, et vältida ohtu väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele.

(3) Kui turg on ühes või mitmes lepinguriigis komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/570, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad likviidsuse poolest olulise turu kindlaksmääramist seoses kauplemise ajutisest peatamisest teavitamisega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 124–125), artikli 1 tähenduses oluline selle väärtpaberi likviidsusele, mille kauplemise korraldaja peatab, rakendab korraldaja vajalikke süsteeme ja korda inspektsiooni ja iga teise lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks, et teistes kauplemiskohtades oleks võimalik selle väärtpaberiga kauplemine peatada, kuni korraldaja taastab selle väärtpaberiga kauplemise.

(4) Korraldaja esitab kauplemise peatamise parameetrid ja nende olulised muudatused terviklikul ja võrreldaval viisil inspektsioonile. Inspektsioon edastab korraldajalt saadud teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(1) Korraldaja kehtestab aktsiatele, hoidmistunnistustele, kaubeldavatele investeerimisfondidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 27 nimetatud ja muudele sellesarnastele väärtpaberitele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/588, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses aktsiate, hoidmistunnistuste ja börsil kaubeldavate fondide hinnasammude korda käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 411–416), hinnasammu, mis väljendab väärtpaberi likviidsust eri turgudel ja väärtpaberi keskmist ostu- ja müügipakkumuste vahemikku.

(2) Korraldaja kohandab iga väärtpaberi hinnasammu, arvestades vajadusega võimaldada mõistlikult stabiilseid hindu, seejuures liigselt piiramata ostu- ja müügipakkumuste vahemiku edasist vähenemist.

(3) Kaubeldava investeerimisfondina käsitatakse investeerimisfondi, mille vähemalt ühte liiki osaku või aktsiaga kaubeldakse kogu päeva jooksul vähemalt ühes kauplemiskohas ja vähemalt ühe turutegijaga, kes rakendab meetmeid, et fondi osakute või aktsiate hind kauplemiskohas ei erineks märkimisväärselt nende puhasväärtusest, ja kui see on asjakohane, siis nende indikatiivsest puhasväärtusest.

(1) Korraldaja registreerib iga päev kronoloogiliselt kõik turul tehtud tehingud.

(2) Korraldaja registreerib vähemalt tehingu tegemise aja, tehingu teinud turul osaleja andmed, tehingu esemeks olnud väärtpaberid, nende arvu, nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse ja hinna.

(3) Korraldaja säilitab registrisse kantud andmeid vähemalt viis aastat nende registreerimisest arvates.

(4)

(1) Korraldajal on õigus turu õigus- ja korrapäraseks toimimiseks vabalt valida Eesti või teise lepinguriigi väärtpaberiarveldussüsteem juhul, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusele.

(2) Turul osalejal on õigus valida arveldussüsteem turul väärtpaberitega tehtud tehingute arveldamiseks, kui

1) turu ja soovitava arveldussüsteemi vahel on piisav õiguslik, tehniline ja organisatsiooniline side, mis võimaldab turul tehingute võimalikult kiiret, ohutut ja tõrgeteta tegemist;

2) inspektsioon on andnud nõusoleku turu arveldussüsteemist erineva süsteemi kasutamiseks.

(3) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud nõusoleku, kui talle esitatud tõendite alusel on kõrvaldatud kõik inspektsiooni kahtlused, et arveldussüsteemi kasutamine kahjustab või võib kahjustada turu õigus- ja korrapärast toimimist.

(1) Kui korraldaja on võtnud kohustuse tagada turul tehtud tehingute täitmine, peab ta moodustama garantiifondi või sõlmima vastava garantii- või kindlustuslepingu.

(2) Garantiifond on krediidiasutustes või Eesti Pangas pangakontol olev või väärtpaberitesse investeeritud rahasumma, mida peamiselt kasutatakse või mis võimaldab seda kasutada väärtpaberitega turul tehtavate tehingute täitmise tagamiseks.

(3) Garantiifondi valitseb korraldaja.

(4) kehtestab oma määrusega nõuded garantiifondi moodustamisele, selle suurusele ning kasutamisele.