"2011. aasta riigieelarve seaduses" kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandusfondi toetuse, muude toetuste ja hüvitiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele „2011. aasta riigieelarve seaduse”

1) § 3 lõike 1 alusel määratavate vahendite (edaspidi tasandusfond) jaotus;

2) § 3 lõike 2 alusel jaotatavate muude vahendite jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord hariduskulude toetuseks, toimetulekutoetuste maksmise toetuseks, sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks, sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitamiseks, saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendavaks toetuseks ning 2010. aastast 2011. aastal kasutamiseks ülekantud tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (edaspidi koos toetusfond).

Tasandusfondi vahendid summas 72 316 030 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtuvalt „2011. aasta riigieelarve seaduse” § 3 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.

Toetusfondi vahendid summas 230 843 357 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 4–21.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste hariduskulude toetuseks määratakse 200 923 713 eurot.

(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 181 348 855 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 5–13 kehtestatud arvestuspõhimõtetest üldhariduskoolide õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate ning tugispetsialistide personalikulude ja täienduskoolituse, investeeringute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Paragrahvide 5–11, § 12 lõike 1 ja § 13 alusel arvestatud toetust tohib kasutada üksnes üldhariduskoolide õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate ja tugispetsialistide töötasu ja täienduskoolituse kulude katteks ning õppevahendite soetamiseks.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab lõikes 2 nimetatud vahendite arvelt katma uutele riiklikele õppekavadele üleminekuks vajalikud „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 20 lõikes 1 nimetatud õppevahendite soetamise ning õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate ning tugispetsialistide tööalase täienduskoolituse kulud.

(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse statsionaarses õppes kooliastmeti aluseks järgmised õpilase kohta kehtestatavad baastoetuse (edaspidi pearaha) määrad

1) I kooliastmes 759 eurot, 2) II kooliastmes 926 eurot, 3) III kooliastmes ja pikendatud õppeajaga klassides 1071 eurot, 4) gümnaasiumis 948 eurot.

(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse mittestatsionaarses õppes aluseks järgmised pearaha määrad

1) tavakooli I–III kooliastmes 803 eurot, 2) tavakooli gümnaasiumis 650 eurot, 3) vanglas 1365 eurot.

(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad

1) klassijuhataja tasu 1049 eurot, 2) juhtimiskoha lisatoetus 15 117 eurot, 3) lisatund 569 eurot, 4) õppetund 16,3 eurot.

(1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täitumuse piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni.

(2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liidetakse 1.–4. ja 3.–6. klasse.

(3) „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 51 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täitumuse piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täitumuse piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Liitpuuetega õpilaste klassi, toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi, hooldusõppel olevate õpilaste klassi ja autismi spektri häiretega õpilastest moodustatud väikeklassi täitumuse piirnormiks loetakse 6 õpilast ja muude hariduslike erivajadustega klasside puhul arvestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 93 lõikega 8. 12 õpilase täitumuse piirnormiga klasside puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui 12 õpilase täitumuse piirnormiga klassides on I ja II kooliastmes üle 12 õpilase, siis toimub liitmine vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele.

(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.

(5) Klassikomplektide arv mittestatsionaarses õppes leitakse klassiastmeti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täitumuse piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täitumuse piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui III kooliastmes õpib klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täitumuse piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.

(6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täitumuse piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata.

(7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning kohaliku omavalitsuse üksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2.

Eriolukorras olevaks kooliks on

1) kool, mis asub väikesaarel;

2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli jaoks soodsam.

Statsionaarses ja mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 5 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele. Pearaha ei arvestata eksternõppes ja mittestatsionaarses õppes üksikaineid õppiva ning koduõppel oleva õpilase eest.

(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme statsionaarse õppevormiga klassidele ja III kooliastme mittestatsionaarse õppevormiga klassidele.

(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha statsionaarse õppe korral järgmiselt

1) 1–16 õpilase puhul (17–n)-kordne pearaha, 2) 18–24 õpilase puhul (24–n)-kordne pearaha, 3) 27–33 õpilase puhul (34–n)-kordne pearaha,

kus „n” on õpilaste arv sellel klassiastmel.

(3) Mittestatsionaarse õppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.

(4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus „n” on õpilaste arv vastavas klassis.

(5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme statsionaarse õppega klassidele lisaraha vastavalt lõikele 2, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus „n” on õpilaste arv klassis.

(1) Lisaraha ei eraldata kohaliku omavalitsuse üksusele eesti, soome ja inglise õppekeelega I–III kooliastme klasside eest, kui neis on õpilasi kokku 1000 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis on õpilasi kokku 1000 või rohkem. Piirang ei rakendu vanglaõppe puhul. Asumitega kohaliku omavalitsuse üksuse puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.

(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme statsionaarse õppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 6 lõikes 6 esitatud põhimõtet.

(3) Lisaraha ei arvestata III kooliastme statsionaarse õppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.

(4) Lisaraha ei arvestata III kooliastme mittestatsionaarse õppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv mittestatsionaarse õppe III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast.

(5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.

(6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud koolidele lisaraha arvestamiseks hariduslike erivajadusteta õpilaste klassidele peab kooli klasside keskmine täitumus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast.

(7) Hariduslike erivajadustega klasside puhul ei arvestata lõigetes 1–3 toodud kitsendusi.

(1) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.

(2) Üksikaineid mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.

(3) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.

(4) Iga § 6 lõike 2 alusel liidetud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.

(5) Vene õppekeelega I–III kooliastme hariduslike erivajadusteta õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(6) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.

(7) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(8) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 6 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(9) Muudest riikidest saabunud migrantide, asüülitaotlejate või pagulaste lapse eest, kes õpib eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis ning kes on Eestis viibinud vähem kui kolm aastat, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

(10) Lihtsustatud õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased ei õpi lihtsustatud õppes.

(11) Lihtsustatud õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased õpivad lihtsustatud õppes.

(12) Toimetuleku- või hooldusõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased ei õpi toimetuleku- või hooldusõppes.

(13) Toimetuleku- või hooldusõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased õpivad toimetuleku- või hooldusõppes.

(14) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

(15) Lapsevanema soovil koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid I kooliastmes kaheksateist õppetunni määra ulatuses, II kooliastmes kahekümne kuue õppetunni määra ulatuses ja III kooliastmes kolmekümne nelja õppetunni määra ulatuses.

(16) Iga § 6 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast.

(17) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt

Õpilaste arv Klassikomplektide arv Arvestatud ametikohti 1–199 1 0,1 2–3 0,25 4–5 0,5 6–7 1 8–… 1,5 200–349 2 350–599 2,5 600 ja rohkem 3

(18) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt koormusega.

(19) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme statsionaarse õppega klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.

(1) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 57 eurot iga 1.–12. klassis õppiva õpilase kohta (edaspidi õppevahendite toetuse määr). Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile mittestatsionaarse õppe nädalase õppekoormuse mahust.

(2) Investeeringute toetusteks arvestatakse 288 eurot § 6 alusel moodustatud klassi kohta ja 6,7 eurot õpilase kohta. Seda toetust ei arvestata kodu-, haigla- ja vanglaõppel olevate õpilaste eest.

(1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassisõppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisest tulenevate hariduskulude vähenemise kompenseerimisel arvestatakse vahendeid lähtuvalt „Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse” § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 14 763 933 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel koolilõuna toetuseks vastavalt määruse lisale ja kooskõlas „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 42 lõigetega 2–4.

(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 0,78 eurot.

(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel: /9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAgGBgcGBQgHBwcJCQgKDBQNDAsLDBkSEw8UHRofHh0a HBwgJC4nICIsIxwcKDcpLDAxNDQ0Hyc5PTgyPC4zNDL/2wBDAQkJCQwLDBgNDRgyIRwhMjIyMjIy MjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjL/wAARCAAWAbADASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD3PVdU tNF0u41K/eRLS2TfK6RPIVXudqAnA6k44GSeAapy+J9Nh1GxsHF8Lq+iE0CDT7g/ISASxCYTBZd2 7G3cN2Mis/xv9svdOttD03yDfajLwJ8tGI4gZW81V5aFyqQv2xOOuQrXPDUGmrbz3FrFINQdwmoy XSr9qaZRnExXgkBsqB8gVl2fIVoA3KK5fxJrGo6fqMcVneeTGYgxX/hHby/yckZ8yFwo6D5SMjr0 IrQ8N311qGnSS3k/nSCUqG/suewwMA48uZix6n5gcHp1BoA0Pt1v/aP2ASZuhF5zIqk7UzgFiOFy c4zjdtbGdrY4/UfFGtJrF9a6ZNpUqGX7LZm5tLuOFJNoXMl0qtEzCXcnlDaScLvD/LUZnmTwVrd8 sskM97rE8N3dxsUaGEXf2VpgRwhjt4wd3QeXubPzZ2PFEEL+Gn8M2EUaS6lbtYwQQqAIYSBHJKFH ASJG3Y4BO1AQXXIBcm1C8i8ZWWm5gNjc6fPcY8s+YskUkK/e3YKkTdNuQV6nOBsVnzaLZT65bazI s/262iaGJhcyKgRuWBjDbDkgE5B+6v8AdGOf+Is2sJ4N19LOxsZbE6VcedNNePHIn7t922MRMGwM EZZcnjjrQB2Fcv4n1++0vUbWDT5IHxE8txB/Z9zdSNyBGMwA+SrYlG9g3K8K2GA2NMm1iXzf7Wsb G1xjy/sl49xu65zuiTHbpnOT0xzj+GL63s/BcOsX8my4u/8ASb8lSzi6c4aHaMsWR8QqnLDYqckU AR3ut69a+E49ZH9jSOqSXDJbSPOlypb9xBC3y5eRWVRJg/NjEbbhiTW/G+j2UE9tYazpU+rLKsAt ftSPIjFwjfulbe7KCT5a/MxXaOSKr23gqy1jw5aQeIrWfzjLc3b20d5JGIXuXd5IyYnAk2iVo93c bsABiK6i+sbfUbOS1uo/MhfBIDFSCCCrKwwVYEAhgQQQCCCKAKfh7UptW0SG7uFjWUvJG2wFQ2x2 TdtJJjJ25MbHchJVuVNalV7Gxt9Os47W1j8uFMkAsWJJJLMzHJZiSSWJJJJJJJri7q68Vf8ACdaS zaNownGmXoRBq0pUr5truJb7NkEHbgYOcnkY5AO8rh7HxRrV9q0dtbzaVPDc3Z8iWS0u7dPs6yE/ upWUx3MjQgsNjIBtLDeoJGp4jM1xZaNZX0ccVvfXsUOo7HLIq7GcR7iACjypHCdyjeJCuAWGJPEP /EzurDRLf5pjd297cMvP2eGGUSqzD/beIRgZBO5mAIjYUAU/B3iubxDcXlvcG08+C3t7mSODIa0a UyA20oJJ82MxYY/Lnd9xcc9ZVPTdLtNJt2htEkAdy8jyyvLJI2AMu7ksxwAASTgKB0AFcv45n15b ONLfTdNksxqenmOWTUHSRm+1QkAoISAN3GdxwOcE/LQB2lcfr3ii+0zXJYrWaxks7eJPNjltLkhZ DuLebdRq0duqoY3+ZScEk7VIatS8v9etfCuq3r6baDVLe3mktba1me6WVlTKA/JGxJbjaB6YPPEa XNn4d8JWo0xv7SZogtiolBfUZmUuDvAwWkOXaTGOWduATQBHd+L9N8PDSbLxJqem22qXaKJlSdUj jby3Zn+dgwiLRsoJ7lR3rc+3W/8AaP2AyYujF5yoykbkzglSeGwcZxnbuXONy5z9K8PW+n6LoNhO 32mTRoo0gmwUy6wmEvtB7qzcHOM+oBqv4u/dWOm3qcXFtqtn5T/3fNmWB+OhzHNIvPTdkYIBABoa prml6JEZNSv4Lb91LMqO/wA7pGu+Qqn3m2rydoNV7/xX4f0zTrm/vNasY7W1leCZ/PU7ZVBLRYBy ZAAfkHze1V/GHhZPF+h3GlT309vbzROjRoqlHfgxu3G47HCsArLnGGyOKz/EWkponws8R2EFzPLa xaVcrbpNtPkRCAhYlIUEqoHBbc3qxoA6TUtUtNJt1mu3kAdwkaRRPLJI2CcIiAsxwCSADgKT0BNR 3Wt6dZ6dBfvcebb3G37ObZGnafcNw8tYwzP8oLfKD8oJ6Ams++/d+PtElf5Y30++gVzwGkL2zhAf 7xWORgOuEY9Aa5/w18uu6PdNxb3P9ueRKfuS+bfJLHtPRt8as646qpYZAJoA7SbVtNttLGqT6haR aeUVxdvMqxFWxtO8nGDkYOecio7PXNL1C6a1tb+CS6XzCYN+JAI5Width52h1Zd2MEjg1j+GreW8 8Jzrb3s9n9p1C9nhurcIzGN7uV0dN6spVkIIOCCrZHY1H4W8A6b4VsLvTrWWSTTbp52lsJEVoH8x zjO4M5IjCR/e2kLkrkk0ASQ/EHw/cfZ/IOqy/aYjPBs0a8bzYxty64i+ZfnXkcfMPUV0FhfW+p6d bX9nJ5lrdRJNC+0jcjAFTg8jII61h2MEOt+INdu7mKOezjRdKijkUSRuoG6dlJ4wzSCJ1He2wSSM LqanNrEXlf2TY2N1nPmfa7x7fb0xjbE+e/XGMDrngA0Kr/brf+0fsAkzdCLzmRVJ2pnALEcLk5xn G7a2M7Wxy/w6m1h/BugJeWNjFYjSrfyZobx5JH/dpt3RmJQuRknDNg8c9aNPury28IeJNYsrf7Tq zXeoyomwt50kMkkMK7Vxn5IYkwuCcZ6kkgBr3ii+0zXJYrWaxks7eJPNjltLkhZDuLebdRq0duqo Y3+ZScEk7VIatC21DWIvEOk6bqJsT9p0qW4uBbxv8txE8KtsYtzGfOOAVyNvU5wBLmz8O+ErUaY3 9pM0QWxUSgvqMzKXB3gYLSHLtJjHLO3AJo0fwlZaXFokkkk899pOnpYRTieSNGQKFbMQbZ8xUE5B +6vPyjABoXuuaXp90trdX8Ed03lkQb8yESSrEjbBztLsq7sYBPJqOTxHpCaXDqUd9HdWk77IHsgb kzMM5Eaxhi5G1iQoOArE8A4y/GHgiz8aQQ22pXU7WkUsUotMAR7kfLNlQH3NGXj+/tAbO3cAa0Lh oNH060N/LPqt3HKRatLHEbiaZgwAQKqKG2FxkBQEDFiFDNQBoWN9b6jZx3VrJ5kL5AJUqQQSGVlO CrAggqQCCCCARVisPSLaa1h1edZLS41a5uPPuYEmIiim8mNUi3bSwGxYssVyclgoDBRz9rdeKv8A hOtWZdG0YznTLIOh1aUKF8262kN9mySTuyMDGByc8AHcTzw2tvLcXEscMESF5JJGCqigZJJPAAHO a4/w54g8Qalf2dnef2aTsM12zWV3ZSbdhBWGKdP3gWQx5k3DhgCikqTqaz/pHijQbG44sT591z92 W4jCeVGc8Nw8soXrugVhjYaL7/ia+KtLt7f5o9Jle7upRyEkaFo0hP8AtMs7SHBJUIuQBIpoAr23 ij+z7y/g8S32lWkcHkkXIl8qFJJA7fZizn55EVFYt8pZZFOxR1r2PjL+0/FUdpYTWN3pckpt0mgb zAxEJlMgnDeWWBBTyMeZgeZnZWxonhfSfD0tzLpsM6SXOPOea7lnLYZ36yM2PmkkY46liTzVj+xN O/tj+1fs/wDpfXdvbZu27PM2Z2+Zs+Tfjdt+XO3igDQorP1ObWIvK/smxsbrOfM+13j2+3pjG2J8 9+uMYHXPHP8Aw6m1h/BugJeWNjFYjSrfyZobx5JH/dpt3RmJQuRknDNg8c9aANDxTq91pkVlHYXM EVxNKS4ewnvX8pVO5lhhIY4cxgsSFG7k5Kg008YrpvhW78Q+IpdNtrcO5torW4ZmYKnMR81YyZ96 SjZtUjAUjINWPD88Kprur6hLHDcC9nS6aZgot4YWKxA55RDEFmwTjMzOMB6NJ0pdT03XX1K2kW31 24kd7WTcjCAxJAuejKXSIPghWXftPK5oA1E1zS5bO1vIb+Ce0upRDDcwv5kTOSQBvXKjLDaMnliF +8QDYur+zsfI+2XcFv58qwQ+dIE8yRvuouerHBwByaL+xt9T065sLyPzLW6ieGZNxG5GBDDI5GQT 0rn9Mt5fF3w80b+072cfb9PgkvvJCL9pV4h5iN8p2q2452bWHYigDQg8VaFc6c99b6nBLCkUMzrG S0irMAYgYx84ZwRtXG5iQACeKNP8T6bqeoiwgF9HdNE0ypd6fcW25FKhiDKig4Lr09RVfwf4WTwh odvpUF9PcW8MSIsbqoRH5MjrxuG9yzEMzYzhcDio7GFdZ8Qa7eSGT7PEi6VbtHIw4Ub5njkUgqS7 iNtpyGthk5ACgGhpviDT9WuGhsvtcgCF1naymSCRcgZSVkCODkEFWORyMjmo5vFfh+3lkjm1qxTy vNErtOoSIxtGjq752qwaWMbSQfmHFZ+k2UXh7xDbaBpTztpn9nvNJBNO8/2VkeNIgrOSyK6mUBSd p8n5QMPmvfeAIL/xbB4lfV75NSt4pYoJ1WLfArsCqoNmzaqmZfnR2PmklsqpABqax4u0fQriaC/k uw8FuLqYw2M86xREsA7tGjBR+7fqR901Y0rxBp+s3Fxb2n2tZ7dEeWO6sprZgrlgpAlRSQSjjIz0 NZ/iSCGd7LR4Yo1fV71HvCigl4YlDyGRR99GWOOBieMTKDnhT0EcEMLzPFFGjzPvlZVALttC5b1O 1VGT2AHagCndaFo99qMGo3mlWNxfQbfJuZrdHkj2ncu1iMjBJIx0NFroWj2Ooz6jZ6VY299Pu865 ht0SSTcdzbmAyckAnPU0UUAaFFFFAGfb6Z9k1i7vbebbDe4kuIGXO6YKqLIrZ+X5ECleQdqkbTu3 mmaFo+ieb/ZOlWNh52PM+yW6Rb8ZxnaBnGT19TRRQBoVHPBDdW8tvcRRzQSoUkjkUMrqRggg8EEc YoooAkrP/sLR/wC2P7X/ALKsf7T/AOf37Onnfd2/fxu+7x16cUUUAaFFFFABUZgha4S4aKMzojIk hUblViCwB6gEqpI77R6UUUAE8EN1by29xFHNBKhSSORQyupGCCDwQRxiq+m6TpujW7W+l6faWMDO XaO1hWJS2AMkKAM4AGfYUUUAXKjmghuUCTxRyoHVwrqGAZWDKee4YAg9iAaKKAJKz7XQtHsdRn1G z0qxt76fd51zDbokkm47m3MBk5IBOepoooA0Kz7jTPtesWl7cTbobLMlvAq42zFWRpGbPzfI5ULw BuYncduwooA0Kr31hZ6nZyWd/aQXdrJjfDPGJEbBBGVPBwQD+FFFAEc2k6bc6WNLn0+0l08IqC0e FWiCrjaNhGMDAwMcYFSX1hZ6nZyWd/aQXdrJjfDPGJEbBBGVPBwQD+FFFAFiiiigDP0zQtH0Tzf7 J0qxsPOx5n2S3SLfjOM7QM4yevqa0KKKAI4IIbW3it7eKOGCJAkccahVRQMAADgADjFU7fTPsmsX d7bzbYb3ElxAy53TBVRZFbPy/IgUryDtUjad28ooALXQtHsdRn1Gz0qxt76fd51zDbokkm47m3MB k5IBOeprQoooAKp6lpOm6zbrb6pp9pfQK4dY7qFZVDYIyAwIzgkZ9zRRQAabpOm6Nbtb6Xp9pYwM 5do7WFYlLYAyQoAzgAZ9hVgQQrcPcLFGJ3RUeQKNzKpJUE9SAWYgdtx9aKKAI76ws9Ts5LO/tILu 1kxvhnjEiNggjKng4IB/CixsLPTLOOzsLSC0tY87IYIxGi5JJwo4GSSfxoooAsUUUUAFRwQQ2tvF b28UcMESBI441CqigYAAHAAHGKKKAKd1oWj32owajeaVY3F9Bt8m5mt0eSPady7WIyMEkjHQ1oUU UAZ+s6Z/bOnPp0k3l2lxmO7ULlpYSCGjBz8u7gFuTt3Y2sQy6FFFABVc2Fm1nNZm0gNrNv8ANhMY 2SbyS+5eh3FmJz1yc9aKKAI9N0nTdGt2t9L0+0sYGcu0drCsSlsAZIUAZwAM+wq5RRQBn3WhaPfa jBqN5pVjcX0G3ybma3R5I9p3LtYjIwSSMdDWhRRQB//Z , kus

K – konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus; Õ1 – õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õ2-8 – õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õ9 – õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õ+ – õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; T – koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 3 827 789 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks, õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks, koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks ning õpilaskodude toetuseks vastavalt määruse lisale.

(2) Ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks arvestatakse vahendeid 3,33 eurot õpilase kohta. Vähema kui 5000 õpilasega maakondade kohta arvestatakse ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks lisaks 3200 eurot, mis jaotatakse võrdselt vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.

(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 1,5 eurot vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kuni 26-aastase elaniku kohta. Vähema kui 15 000 kuni 26-aastaste elanikega maakondade kohta arvestatakse õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks lisaks 4800 eurot, mis jaotatakse võrdselt vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.

(4) Koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2009. aasta tegelikest palgakuludest.

(5) Õpilaskodu toetuseks arvestatakse 2000 eurot iga riiklikult toetataval õpilaskodu kohal elava õpilase kohta kooskõlas „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 82 lõikega 5.

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 983 136 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel.

(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks ning klassikomplektide või õpilaste arvu ja õppevormi muutustest tingitud suurenenud palgakulude toetuseks. I taotlusvoorus eraldatakse täiendavaid vahendeid kuni 8 kuu kulude ulatuses.

(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu ja õppevormi muutustest tingitud suurenenud palgakulude, õpilaskodu ja koolilõuna ning õppevahendite soetamise kulude katteks.

(4) II taotlusvoorus arvestatakse klassi täitumuse piirnorme vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 51 lõike 1 punktidele 2–12. „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 51 lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud klassid loetakse moodustatuks I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähemalt 4 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähemalt 4 hariduslike erivajadustega õpilast. Teiste klassidega ja omavahel ei liideta „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 51 lõike 1 punktides 2 ja 12 toodud klasse. II taotlusvoorus eraldatakse täiendavaid vahendeid pärimuskultuurialaseks õppeks kogu aasta ulatuses ning muuks otstarbeks kuni 4 kuu kulude ulatuses.

(5) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide arvestuslike kulude koondmuutuste kaudu, lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamise kohta kehtestatud korrast ja määradest.

(6) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Koolilõuna ja õppevahendite soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Õpilaskodu toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui on suurenenud täitumus riiklikult toetavatel kohtadel piirmäära ulatuses. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt, aga mitte rohkem kui 1 tund 10 õpilase kohta.

(7) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 31. märtsiks 2011. a ja II taotlusvooru korral 25. septembriks 2011. a.

(8) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes.

(9) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–8 toodud tingimustele ning esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 30. maiks 2011. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 30. novembriks 2011. a.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks on 2010. aastast 2011. aastal kasutamiseks üle kantud 332 276 eurot.

(2) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 3–14.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusel on finantsraskuste tekkimisel võimalik taotleda toetust tulubaasi stabiliseerimise meetmest. Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning taotlusele lisatakse valla- või linnavalitsuse koostatud raskest finantsolukorrast väljatulemise kava (edaspidi kava) ja finantsplaani projektid.

(4) Kava täitmise tulemusena peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma täita talle seadusega pandud ülesandeid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kava ja finantsplaani alusel otsustatakse toetuse eraldamine.

(5) Kava koostatakse perioodiks, mille jooksul on võimalik täita lõikes 4 ja lõike 8 punktis 7 nimetatud tingimused. Perioodi pikkus sõltub finantsraskuse iseloomust ning valitud meetmete rakendamisest.

(6) Kava peab sisaldama järgmisi osasid

1) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra analüüs;

2) andmed võlausaldajate nõuete kohta;

3) andmed varade ja kohustuste kohta;

4) meetmed tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks;

5) tegevuskava raskest finantsolukorrast väljatulemiseks tegevusalade kaupa;

6) piirangud ja tingimused investeerimistegevusele ning kohustuste võtmisele;

7) muud raskest finantsolukorrast väljatulemiseks vajalikud andmed ja ettepanekud.

(7) Finantsplaanis näidatakse

1) artikli täpsusega kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud (jaotatuna nii majandusliku sisu kui ka tegevusalade järgi), investeerimistegevus, finantseerimistehingud ning muutused kassas ja hoiustes perioodiks, mille kohta kava koostatakse;

2) meetmed seadusega sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmääradest kinnipidamiseks.

(8) Finantsplaan peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele

1) kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuskulud ilma remondikuludeta ja tähtajaks tasumata arveteta peavad olema 2011. aastal vähemalt 20% väiksemad kui 2008. aastal;

2) igaks eelarveaastaks võib olla arvestatud investeeringuprojektide omaosaluse katteks kuni 0,2% põhitegevuse tuludest või kuni 6500 eurot, olenevalt kumb on suurem;

3) lisaks punktis 2 toodud kuludele võib aastatel 2011–2012 teha investeeringukulusid ainult varade hävinemise vältimiseks või avariiohtlikkuse kõrvaldamiseks, kui nimetatud töid ei ole võimalik edasi lükata ning kulude hädavajalikkuse kohta on olemas ekspertiisiakt;

4) kohaliku omavalitsuse üksuse planeeritav põhitegevuse kulude ja tulude vahe peab olema alates 2012. aastast positiivne;

5) kohaliku omavalitsuse üksus maksab elanikele toetusi ainult vajaduspõhiselt ning lõpetab muul viisil arvestatud toetuste maksmise vähemalt kava perioodiks;

6) juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse finantssuutlikkus ei võimalda laenukohustuste täitmist, nähakse esmase meetmena ette maksegraafikute pikendamine;

7) kohaliku omavalitsuse üksuse võlakoormus ei ületa saneerimiskava perioodi lõpuks seadusega sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmäära.

(9) Rahandusministeerium analüüsib lõike 3 alusel esitatud taotlust ja esitab 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates taotlejale seisukoha kava koostamise menetluse algatamise või algatamisega nõustumata jätmise kohta.

(10) Rahandusministeerium võib esitada seisukoha kava koostamise menetluse algatamisega nõustumata jätmise kohta, kui tema hinnangul suudab taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus raskest finantsolukorrast välja tulla ilma tulubaasi stabiliseerimise toetuseta.

(11) Kui Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel kava ja finantsplaani projekti elluviimisel võimalik raskest finantsolukorrast välja tulla või need ei vasta käesolevas paragrahvis toodud nõuetele, esitab Rahandusministeerium kava ja finantsplaani projekti kohta muudatusettepanekud.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumi ettepanekutele vastavalt muudetud kava ja finantsplaani projektid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile.

(13) Lõike 12 kohaselt ministeeriumidega kooskõlastatud kava ja finantsplaani projektid esitab valla- või linnavalitsus volikogule heakskiitmiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab volikogu otsuse heakskiidetud kava ja finantsplaani alusel toetuse taotlemiseks Rahandusministeeriumile.

(14) Toetuse eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Rahandusminister sõlmib toetuse eraldamiseks asjaomase kohaliku omavalitsuse üksusega riigieraldise kasutamise lepingu. Lepinguga kinnitatud kava ja finantsplaan on kohaliku omavalitsuse üksusele aluseks oma tegevuste kavandamisel ja eelarvete koostamisel.

(1) Kooskõlas „Sotsiaalhoolekande seaduse” §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 määratakse kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuste maksmise toetuseks 26 337 991eurot.

(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 23 409 384 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale

(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 2 928 607 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud „Sotsiaalhoolekande seaduses” kehtestatud tingimustest.

(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 9. oktoobriks 2011. a. Taotluses näidatakse ära kuude lõikes vahendite kasutamine jooksval eelarveaastal, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.

(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele, analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 23. oktoobriks 2011. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.

(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 4. detsembriks 2011. a.

(8) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele ei piisa käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega lõikes 7 nimetatud tähtpäevani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile.

(9) Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigete 4, 5 ja 8 tingimustele mittevastavad taotlused.

(1) Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitamiseks määratakse 17 576 eurot. Jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas.

(2) Iga 2010. aastal kohaliku omavalitsuse üksuse registreeritud sünni või surma kohta eraldatakse 1,598 eurot.

(1) Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratakse 2 816 375 eurot. Jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas.

(2) Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuse vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel

SKA = 350 + P2010 * A + H2010 * B, kus

SKA – konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks; P2010 – 2010. aasta II–IV kvartalis toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv kohaliku omavalitsuse üksuses; A – arvestuslik väärtus 2010. aasta II–IV kvartalis toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta eurodes; H2010 – hooldatavate puuetega laste arv 31. detsembri 2010. a seisuga kohaliku omavalitsuse üksuses Sotsiaalkindlustusameti andmetel; B – arvestuslik väärtus 2011. aastal puudega lapse hooldaja kohta eurodes.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks, sh sotsiaalprojektide kaasfinantseerimiseks, ning täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.

(1) Kooskõlas „Püsiasustusega väikesaarte seaduse” § 12alusel kehtestatud korragamääratakse saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 415 426 eurot. Jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas.

(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel: /9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAgGBgcGBQgHBwcJCQgKDBQNDAsLDBkSEw8UHRofHh0a HBwgJC4nICIsIxwcKDcpLDAxNDQ0Hyc5PTgyPC4zNDL/2wBDAQkJCQwLDBgNDRgyIRwhMjIyMjIy MjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjL/wAARCAA0AGMDASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD3+iii gAooqnqWrabo1utxqmoWljAzhFkupliUtgnALEDOATj2NAGfqmvTaZ4g0rTjb2kkeouY4x9rK3BY As5WIptKKoDMxcccAFtqtuVxeo+IfB2p3tvLceOtN+yQvHIbFdQtRFJJG+9HY48zIYKcBwDtGQQS D0mma7o+t+b/AGTqtjf+TjzPslwkuzOcZ2k4zg9fQ0AaFFFFABRRRQAUUUUAFFFFAHP+KbFNTisr Zo4L3ypTdSaVKy4volUoy7W+U7Wkjcbvl3qgJXIYR+FNF0yyfUNU0yeSWC/dFijYyAWsUa7Rbqjn 92EkMx2YXaXK4G0CrGpeGIdQ1ldXXUdStL+O3FvBJbzjbCpYs5EbAoxf5Q29W+4hGCoNaGl6bDpN gtpC0jgO8jySEFpJHcu7nAAyzMzYAAGcAAYFAGX/AMJDqn/Qma5/3+sv/kitTVdKsdc0u40zU7aO 5s7hNksT9GH8wQcEEcggEYIrL/4QTwf/ANCpof8A4Lof/ia1NV1Wx0PS7jU9TuY7azt03yyv0Ufz JJwABySQBkmgDl9FTV/CniC18PXN7d63pd8kklpeXUoe7tWQZdZjwXiJI2yAfKzKh6oa6S20aztN cv8AV4U2XV/FDFcYAAfyt+1jgZLYfBJJ4VRxiuX0bxb4YfZq+reJ9DXVZ4gDD/aULLZocEwoQ2Dg gbn/AI2UHhQipsaf4w0vWfEI0vR7mDUY0tGuLi6tJfMjgO9VjQsoK7nzIcbsgRnjBzQBT0/SrHxW b7Udbto7+IXs9tbWd1+8ggSGQw5EZ+QuWjd95XcBIUyQOdTw74fi8PWd1ClxPcyXN3LcyTTyvI7b jhFLOzE7Y1jTOedmepNRz+Gg9xK1rq2pWFrO5eeztGjWORmOXIYoXjLdzGycksMMSxx/FdzqFlLp Oi+FLqOC/ZJIhYQrDthhMEixTurAlIo5Vj5XjquHJVaAOk1u1nvNHnt7aLzZn27U+3S2ecMCf3sQ LrwOw56HgmuX8BeHfEGhvcHXLv7azy3TLP8AaGj4e4Zx/oyZi+fJl8zO8eZsxha7io542mt5Ykmk gd0KrLGFLISPvDcCMjryCPUGgDzt9MsdZ8Ua3qkngeDWvOlWztruWO2EH7kFGaTzG80MJTIjMqNl Io9obHPeaTZzado1jZXF3JeT29vHFJcyZ3TMqgFzkk5JGep69TVPR9Mg8K6G8E2qTz2sG+Z7m+MS lF+8zMyqoPO5mdssSzEk1l+CLnXL6K7udSupLmw3tFZTSrEGuFWefE48sAFHiMAB4zsJAwQzAHWU UUUAFFFFABWfrOm2Gp6c8eo6TBqscWZUtZoY5NzgHG0SfKGOSASR16gVoVT1S1u7ywaCy1CTT52d D9pjiSRlUOCwAcFclQVyQcZzg4xQBwdhN8LLywS8udF8OaZG/l+WNRtbWEvvgin+XPXCzoD6HPbB O54Zh02y8S6taaPYaNb6fJZWd5BLptqsRlWQzL87KcSD93uUgDhyOep0F8G+GRpdlpj6Bps1nYoU top7ZZREDjdjcCckjJPUnk5NWLLw9pmnapJqNnBJDO9vHalEnk8pYk+4ixbtihecYUY3N/eOQDUq MQQrcPcLFGJ3RUeQKNzKpJUE9SAWYgdtx9akooAKKKKAI54Ibq3lt7iKOaCVCkkcihldSMEEHggj jFSUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQB//2Q== , kus

S – saarvalla või saarelise osaga valla täiendav toetus; Cy – väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2011. a seisuga (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning sõiduvahendiga sõidetava tee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga) kilomeetrites (y=2) ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3); Py – parameetri väärtus ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta eurodes (y=3).

(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel „2011. aasta riigieelarve seaduse” § 3 lõike 2 alusel jaotatud vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.

(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus „Kokku” nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ette nähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.

(3) Määruse lisas toodud tasandus- ja toetusfondi eraldiste rahavoolise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2011. a.