Postiseadus

(1) Käesolev seadus sätestab

1) postiteenusele esitatavad nõuded;

2) postiteenuse osutajale esitatavad nõuded;

3) riikliku järelevalve korralduse;

4) vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada

1) universaalse postiteenuse osutamine;

2) kvaliteetse postiteenuse osutamine;

3) postiteenuse kasutaja õiguste kaitse.

(2¹) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4)

(5) Universaalse postiteenuse osutaja rahvusvahelisele postiteenusele kohaldatakse käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakti Eesti territooriumil toimuva postisaadetise edastamise puhul niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus Eesti Vabariigile siduvate Ülemaailmse Postiliidu aktidega.

(6) Käesoleva seaduse 3. peatükki kohaldatakse universaalsele postiteenusele ning kirisaadetise ja postipaki edastamisele liht- ja tähtsaadetisena.

(1) Postiteenus on adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena.

(2) Edastamine on protsess, mis hõlmab postisaadetiste kogumist, sorteerimist, vedu ja saajale kättetoimetamist.

(3) Postisaadetis loetakse adresseerituks, kui see on lisaks postisaadetise saaja nimele varustatud

1) postiaadressiga või

2) postiaadressile viitava märgistusega või

3) juurdepääsupunkti asukohaga koos saajale postisaadetise saabumise kohta teate saatmiseks vajalike kontaktandmetega või

4) postiaadressile osutava saatedokumendiga.

(4) Riigisisese postiteenuse puhul asuvad postisaadetise saaja ja saatja Eestis.

(5) Rahvusvahelise postiteenuse puhul asub postisaadetise saaja või saatja väljaspool Eestit.

(6) Postiteenus ei ole kirjalike teadete ning muude saadetiste kättetoimetamine enda nimel ja enda majandustegevuse tarbeks.

(1) Postisaadetise saaja (edaspidi saaja) on isik, kellele või kelle postiaadressil tuleb postisaadetis saatja tahte kohaselt kätte toimetada.

(2) Postisaadetise saatja (edaspidi saatja) on isik, kes vastutab postisaadetise sisu eest ning kelle tahtel ja nimel on postisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üle antud.

(3) Postiteenuse kasutajad on saaja ja saatja.

(1) Postisaadetised on

1) kirisaadetis;

2) postipakk;

3) perioodiline väljaanne.

(2) Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ja nõuetekohaselt pakitud ese või esemed ülemaailmse postikonventsiooni tähenduses.

(3) Postipakk on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed.

(4) Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis.

(5) Postiteenused on

1) lihtsaadetise edastamine;

2) tähtsaadetise edastamine;

3)

3¹) partiisaadetise edastamine;

4) kullerpostisaadetise edastamine (edaspidi kullerpost);

5) otsepostisaadetise edastamine (edaspidi otsepost);

6) perioodilise väljaande edastamine;

7) muud postiteenused.

(6) Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk

1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;

2) mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;

3) mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist.

(7) Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk

1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või saaja tuvastamist võimaldava muu tunnuse alusel;

2) mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;

3) mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitist.

(8)

(8¹) Partiisaadetisena edastatakse kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale.

(9) Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk, mis vastab vähemalt neljale järgmisele tingimusele

1) see edastatakse individuaalse kokkuleppe ja kasutaja erinõuete kohaselt;

2) see edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;

3) see kogutakse saatja elu- või asukohast;

4) see väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muul viisil saaja tuvastamist võimaldava tunnuse abil;

5) selle kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil;

6) selle puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine;

7) selle saatjal on võimalik igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine.

(10) Otsepostisaadetisena edastatakse kirisaadetis

1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;

2) mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;

3) mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;

4) mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei muuda sõnumi olemust;

5) mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost».

(11) Otsepost ei ole

1) arvete edastamine;

2) käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–5 sätestatud tingimustele vastava postisaadetise edastamine koos nimetatud tingimustele mittevastava postisaadetisega;

3) adresseerimata saadetiste edastamine.

(12) Kui otsepostisaadetis ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–4 sätestatud tingimusele, loetakse see lihtsaadetiseks.

(13) Tähtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded kehtestab määrusega.

(1) Universaalne postiteenus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja põhjendatud tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.

(2) Universaalse postiteenuse moodustavad järgmised postiteenused

1) ülemaailmses postikonventsioonis ja selle eeskirjades kirjeldatud kirisaadetise riigisisene ja rahvusvaheline edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

2) kuni 20 kilogrammi kaaluva rahvusvahelise postipaki edastamine tähtsaadetisena;

3) perioodilise väljaande edastamine.

(2¹) Universaalse postiteenuse hulka kuuluvad järgmised lisateenused

1) kirisaadetise ja postipaki kindlustamine;

2) kirisaadetise ja postipaki jälgimine.

(3) Universaalse postiteenuse hulka ei kuulu postisaadetise edastamine partiisaadetisena.

(4) Universaalse postiteenuse osutaja on isik, kellele on väljastatud tegevusluba universaalse postiteenuse osutamiseks.

(5) Universaalse postiteenuse osutaja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.

(1) Universaalse postiteenuse osutaja määratakse avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet.

(2) Kui avalik konkurss ebaõnnestub, paneb Konkurentsiamet universaalse postiteenuse osutamise kohustuse kuni viieks aastaks postiteenuse osutajale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi korraldamise ajal oli universaalse postiteenuse osutamise tegevusluba.

(3) Avaliku konkursi võitnud isikule või isikule, kellele on pandud universaalse postiteenuse osutamise kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu alusel, väljastab Konkurentsiamet universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel universaalse postiteenuse osutaja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalse postiteenuse osutamine lühikeses ja pikas perspektiivis kuluefektiivselt, konkurentsi kahjustamata ning põhjendatud tasu eest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi läbiviimise tingimused kehtestab määrusega.

Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu

(1) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud avaliku konkursi läbiviimise tingimustes peab sisalduma pakkuja kohustus esitada vähemalt järgmised andmed

1) universaalse postiteenuse osutamisega lisanduvad kulud ja kaasnevad tulud;

2) universaalse postiteenuse osutamise kohustuseta tehtava tavapärase äritegevuse kulud ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud teenuste osutamise eest kasutajalt võetavad tasud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulude määramisel

1) arvestatakse üksnes universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke kulutusi;

2) jäetakse arvestamata kulud, mida postiteenuse osutaja kannaks universaalse postiteenuse osutamise kohustuseta (tavapärase äritegevuse kulud), ning kulud, mis on tehtud enne pakkumise esitamise kalendriaasta algust.

(1) Universaalse postiteenuse osutaja on kohustatud tagama Eesti postiindeksite süsteemi toimimise, ajakohasuse ja kättesaadavuse kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu aktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

(2) Universaalse postiteenuse osutaja peab postiindeksite süsteemi ning tagab selle kasutamiseks vajalike andmete, dokumentide ja tehniliste lahenduste olemasolu ulatuses, mis on vajalik universaalse postiteenuse järjepidevaks osutamiseks.

(3) Universaalse postiteenuse osutaja edastab aadressiandmete süsteemis kasutamiseks vajalikud postiindeksite andmed aadressiandmete süsteemi vastutavale töötlejale masinloetaval kujul. Andmete koosseis, vorm, edastamise sagedus ja ajakohastamise kord sätestatakse ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1 alusel kehtestatud määruses.

(1) Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks.

(2) Kogumisvõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste kogumiseks juurdepääsupunktidest.

(3) Jaotusvõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise saajale kättetoimetamiseks.

(4) Juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida kasutatakse postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunkti asukoht ei pea olema püsiv.

(4¹) Liikuv juurdepääsupunkt on kindla graafiku alusel liikuv postiteenuse osutamise vahend.

(4²) Automatiseeritud juurdepääsupunkt on postiteenuse osutamist võimaldav püsiva asukohaga automatiseeritud vahend.

(4³) Tellitav juurdepääsupunkt on vahend, millega osutatakse postiteenust postiteenuse kasutaja elu- või asukohas.

(5) Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste osutamine.

(6) Kirjakast on postiteenuse osutaja kogumisvõrgus olev püsivalt paigaldatud vahend postisaadetiste kogumiseks.

(7) Universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele esitatavad nõuded kehtestab määrusega.

(1) Postkast on saaja valduses olev vahend postisaadetise kättetoimetamiseks.

(2) Postkast ja selle paigutamine peavad tagama postisaadetise säilimise.

(3)

(4) Postiteenuse osutajale tuleb tagada juurdepääs postkastile.

(5)

(6)

(7) Postkasti paigutamisest või selle asukoha muutmisest teatatakse universaalse postiteenuse osutajale tema tüüptingimustes sätestatud korras.

(8) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud õigusaktis postkastile ja selle paigutamisele esitatavate nõuete järgimata jätmisel on postiteenuse osutajal õigus jätta postisaadetised saajale edastamata käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud kättetoimetamise võimatuse tõttu.

(9) Postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded kehtestab määrusega.

(1) Postimaksevahend on postmark ja frankeerimismasina jäljend või postisaadetise edastamise eest tasumist tõendav postisaadetisele kantav muu jäljend.

(2) Postmargi kinnitamisega postisaadetisele tõendatakse postiteenuse eest tasumist. Postmargile trükitakse sõna „Eesti” ja margi nimiväärtus, mis on väljendatud araabia numbri, tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil ning mis vastab Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule.

(3) Postmarki saab kasutada ainult universaalse postiteenuse eest tasumise tõendamiseks.

(4) Postmarkide käibele laskmise ja kehtetuks tunnistamise korraldamise ainuõigus on universaalse postiteenuse osutajal.

(5) Postmarkide käibele laskmisel ja kehtetuks tunnistamisel lähtub universaalse postiteenuse osutaja seadustest, ülemaailmsest postikonventsioonist ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadest.

(6) Postmarkide käibele laskmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab määrusega.

(1) Tegevusluba on nõutav järgmiste postiteenuste osutamiseks

1) universaalne postiteenus.

2)

3)

(2) Universaalse postiteenuse osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule.

(3)

(4)

(5) Tegevusluba antakse viieks aastaks.

(6) Universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise ja tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid

1)

2) dokumendid, mis tõendavad teenuse osutamiseks vajaliku postivõrgu olemasolu või selle kasutusõigust tegevusloa kehtivusaja ulatuses;

3) ettepanek käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud tegevusloa kõrvaltingimuste kohta;

4) universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).

(1) Tegevusluba antakse ettevõtjale (edaspidi taotleja), kui ta vastab järgmistele nõuetele

1) taotleja ja taotluses nimetatud tegevus vastab käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;

2) taotleja ja teda juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid ameti- või majandusalase kuriteo kohta;

3) taotleja esitatud tüüptingimused on kooskõlas õigusaktidega ja vastavad käesoleva seaduse eesmärkidele;

4) taotlejal on teenuse osutamiseks vajalik postivõrk või selle kasutusõigus.

(2)

Tegevusloa andmisest keeldumise alused

(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused

1) tegevuse alustamise kuupäev;

2) juurdepääsupunktide arv;

3) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud õigustest või kohustustest.

(2)

(3)

(4) Universaalse postiteenuse osutamise geograafiline piirkond on Eesti Vabariik.

(5)

(6) Tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamisel arvestatakse

1) taotleja ettepanekut;

2) avalikku huvi;

3) vajadust kaitsta postiteenuse kasutaja õigusi;

4) käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud õigusi ja kohustusi.

(7)

(1) Konkurentsiamet võib muuta kehtiva tegevusloa kõrvaltingimusi ja kehtestada uusi kõrvaltingimusi õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks ja tegevusloa omaja põhjendatud taotluse alusel.

(2) Tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise otsustab Konkurentsiamet 30 päeva jooksul tegevusloa omaja vastava taotluse saamisest või õigusaktide muudatuste jõustumisest arvates.

(3) Tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise otsustab Konkurentsiamet 30 päeva jooksul tegevusloa omaja vastava taotluse saamisest arvates.

(4) Konkurentsiamet keeldub tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamisest või tegevusloa kõrvaltingimuste muutmisest, kui soovitud tüüptingimused või kõrvaltingimused on vastuolus õigusaktide nõuetega või käesoleva seaduse eesmärkidega.

(5) Konkurentsiamet toimetab tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise otsuse ning tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegevusloa omajale kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(6) Konkurentsiamet toimetab tema algatusel tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise või uute kõrvaltingimuste kehtestamise otsuse tegevusloa omajale kätte vähemalt 60 päeva enne tegevusloa kõrvaltingimuste muudatuste või uute kõrvaltingimuste jõustumist.

(7) Tüüptingimuste muudatus jõustub taotleja soovitud ajal, kuid mitte enne 30 päeva möödumist Konkurentsiameti otsuse tegemise päevast arvates.

(8)

Tegevusloa kehtivus

Tegevusloa kehtivusaeg

Universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemisel korraldab Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud avaliku konkursi selliselt, et võitja selguks vähemalt 180 päeva enne nimetatud tegevusloa kehtivusaja lõppu.

(1) Kui tegevusloa omaja ei saa täita tegevusloa kõrvaltingimusi või käesolevas seaduses ettenähtud kohustusi, peab ta sellest viivitamata Konkurentsiametit kirjalikult teavitama. Teates tuleb loetleda kohustused, mida tegevusloa omaja ei suuda täita, nimetada täitmata jätmise põhjused ja tegevusloa kehtivuse peatamise tähtaeg.

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(1) Konkurentsiamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel

1) tegevusloa omaja ei ole tegevusloas nimetatud tegevust alustanud tegevusloas ettenähtud kuupäevaks või lõpetab nimetatud tegevuse tegevusloa kehtivusajal;

2) tegevusloa omaja suhtes on välja kuulutatud pankrot.

(2)

(1) Majandustegevusteade esitatakse järgmiste postiteenuste osutamise korral

1) kullerpost;

2) otsepost;

3) perioodilise väljaande edastamine, välja arvatud universaalse postiteenuse osutaja poolt perioodilise väljaande edastamine;

3¹) kirisaadetise edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

3²) postipaki edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

3³) käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemine;

4) muu postiteenus.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse teates ka postiteenuse osutamise geograafiline piirkond.

(2¹) Eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed

1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse osutatavate postiteenuste prognoositav maht ning lähte- ja sihtriigid;

2) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad Eestis;

3) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad;

4) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute kontaktandmed.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.

Eksterritoriaalne postivahetuskeskus on ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt teise riigi universaalse postiteenuse osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil asutatud ja juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis, mille eesmärk on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi territooriumi.

(1) Postiteenuse osutaja on ettevõtja, kes osutab ühte või mitut postiteenust. Ainult postisaadetiste vedu ei ole postiteenuse osutamine.

(2) Postiteenuse osutaja on kohustatud osutama tegevusloaga määratud postiteenust igaühele, kes seda soovib, ja tegema seda võrdsetel tingimustel.

(3) Postiteenuse osutamise võib peatada või lõpetada tegevusloa kehtivusajal ainult käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatud tingimustel Konkurentsiameti vastavasisulise otsuse alusel või vääramatu jõu tõttu.

(4) Postiteenuse osutamine peab vastama käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, postiteenuse osutamiseks sõlmitud lepingus ja tegevusloas sätestatud nõuetele.

(1) Postiteenuse osutaja ei pea täitma postiteenuse osutamiseks sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei vabasta saatjalt postisaadetise edastamiseks vastuvõtnud postiteenuse osutajat kohustusest tagada käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, postiteenuse osutamise lepingus ning tegevusloas sätestatud nõuete täitmine.

(1) Universaalse postiteenuse osutaja postivõrgu kasutamine postiteenuse osutamise eesmärgil on lubatud üksnes vastava kirjaliku lepingu olemasolu korral (edaspidi postivõrgu kasutamise leping). Postivõrgu kasutamise tingimused ja tasud peavad olema kõigile tasuta kättesaadavad postiteenuse osutaja veebilehel ja kõigis tema postkontorites.

(2) Juurdepääs universaalse postiteenuse osutaja postivõrgule peab olema kättesaadav võrdsetel tingimustel ja sama kvaliteediga, millega teine postiteenuse osutaja seda võimaldab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele.

(3) Postiteenuse osutaja võib taotleda juurdepääsu muu hulgas järgmistele postivõrgu osadele või vahenditele

1) postiindeksite süsteem;

2) nimekastid;

3) saadetiste ümbersuunamise teenus;

4) saatjale tagastamise teenus;

5) jaotusvõrk.

(4) Postiteenuse osutaja on kohustatud universaalse postiteenuse osutaja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi postivõrgu kasutamise võimaldamiseks, kui see on vajalik postiteenuse osutamiseks.

(5) Postiteenuse osutajatel on õigus vabalt kokku leppida postivõrgu kasutamise tehnilistes ja ärilistes tingimustes, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

(6) Postivõrgu kasutamise lepingus tuleb kokku leppida kõikides olulistes tingimustes, sealhulgas

1) postivõrgu kasutamise ulatus;

2) postisaadetise üleandmise protseduur;

3) postivõrgu kasutamise tasu ja arveldamise kord;

4) postisaadetise saajale kättetoimetamise tingimused;

5) kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata postisaadetise hoiustamise ja tagastamise tingimused.

(7) Universaalse postiteenuse osutaja postivõrgu kasutamise tasu peab olema kulupõhine ja võib sisaldada mõistlikku kasumit.

(8) Postivõrgu kasutamise lepingu koos taotlusega tegevusloa kõrvaltingimuste muutmiseks edastab universaalse postiteenuse osutaja postivõrku kasutav postiteenuse osutaja Konkurentsiametile kolme tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates.

(9) Postiteenuse osutaja võib keelduda postivõrgu kasutamise lepingu sõlmimisest, kui juurdepääsu võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või kahjustab tema postivõrgu terviklikkust või esinevad muud objektiivsed alused, mis on sätestatud konkurentsiseaduse § 18 lõikes 2.

(10) Postivõrgule juurdepääsuga seotud vaidlused lahendab Konkurentsiamet, juhindudes käesolevast seadusest ja konkurentsiseadusest.

(1) Postiteenuse osutaja keeldub postisaadetise edastamisest, kui selgub, et postisaadetis sisaldab

1)

2)

3) pisar- ja närvigaasi balloone;

4) lõhkevaid ja kergesti süttivaid aineid;

5) mürgiseid ja radioaktiivseid aineid;

6) bioloogilisi nakkusohtlikke aineid;

7) narkootilisi ja teisi psühhotroopseid aineid;

8) happeid;

9) kiiresti riknevaid toiduaineid;

10) elusloomi, välja arvatud siidiussid, mesilased ja kaanid;

11) mürgiseid taimi;

12) esemeid, mis oma omaduste tõttu või pakendiga võivad ohustada postisaadetise saajat ja postitöötajaid või rikkuda teisi postisaadetisi;

13) sündsusetuid ja kõlblusvastase sisuga trükiseid ja esemeid;

14) raha;

15) esemeid, mille sissevedu on keelatud või piiratud edastamise sihtriigi õigusaktidega;

16) esemeid, mille sisse- või väljaveo keeld või piirang on sätestatud teiste õigusaktidega.

(2) Postiteenuse osutaja võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelu oma tüüptingimustes vastavalt ülemaailmsele postikonventsioonile.

(3) Postisaadetisest lähtuva võimaliku füüsilise ohu korral isikutele või asjadele teavitab postiteenuse osutaja sellest viivitamata häirekeskust.

Postiteenuse tasu

(1) Tüüptingimused kehtivad postiteenuse osutamisel postiteenuse kasutajale, kui temaga ei ole sõlmitud teistsugust kokkulepet.

(2) Tüüptingimustes esitatakse

1) postiteenuse liik või liigid;

2) postiteenuse kirjeldus;

3) postisaadetisele esitatavad nõuded (postisaadetise mõõtmed, kaal, lubatud sisu kirjeldus, pakendamine, postiaadressi kohustuslikud osad);

4) postiteenuse kvaliteedinõuded (postisaadetise kättetoimetamise viis, aeg, sagedus) ja asjaolud, mida teenuse osutaja loeb vääramatuks jõuks, ning vajaduse korral käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud erandid;

5) edastamiseks keelatud esemete loetelu;

6) postiteenuse eest tasumise kord ja viis ning tasu muutusest teavitamise kord ja viis;

7) postisaadetise edastamise, edastamise ümberkorraldamise, tagasisaatmise ja väljastamise tingimused ning postisaadetise hoiustamise tähtajad;

8) isikuandmete töötlemise ja kasutamise kord;

9) postkasti paigutamisest või selle asukoha muutmisest teatamise kord universaalse postiteenuse osutamise korral;

10) postiteenuse osutajale kaebuse esitamise ja selle lahendamise kord, sealhulgas menetlus vastutaja väljaselgitamiseks juhtudel, millesse on kaasatud rohkem kui üks ettevõtja;

11) hüvitised postisaadetise kaotsimineku ja kahjustumise korral;

12) viide käesolevas seaduses nimetatud võimalusele pöörduda kaebusega Konkurentsiametisse või kohtusse;

13) muud postiteenuse osutamiseks vajalikud tingimused.

(3) Universaalse postiteenuse osutaja tüüptingimustes sätestatud postisaadetise miinimum- ja maksimummõõtmed ning kaal peavad vastama Eesti Vabariigile siduvates Ülemaailmse Postiliidu aktides esitatule.

(4) Tüüptingimused peavad olema kõigile tasuta kättesaadavad postiteenuse osutaja veebilehel ja kõigis tema postkontorites.

(1) Postiteenuse osutaja märgistab postisaadetise või postiaadressile osutava postisaadetise saatedokumendi viisil, mis tagab postiteenuse osutaja ärinime, postisaadetise edastamiseks üleandmise koha ja kuupäeva tuvastamise.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule eristatakse universaalse postiteenuse osutamise raames märgistusega käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud kokkuleppelise kättetoimetamisajaga lihtsaadetisena edastatavad kirisaadetised.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata perioodiliste väljaannete puhul.

(1) Postisaadetis loetakse kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud juurdepääsupunkti või postkasti kaudu.

(2) Lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis ja perioodiline väljaanne toimetatakse saajale kätte postkasti kaudu, kui puudub teistsugune kokkulepe.

(1) Postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus

1) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada tema postiaadressi puudumise, selle ebatäpsuse, loetamatuse või muu sellesarnase põhjuse tõttu;

2) postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja jooksul postisaadetisele juurdepääsupunkti järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast;

3) postisaadetise eest ei ole tasutud või on tasutud postiteenuse osutaja kehtestatud tasumäärast vähem ja saaja keeldub puuduvat osa tasumast;

4) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile ligipääsu puudumise või käesoleva seaduse § 8 lõike 9 alusel postkasti kohta kehtestatud nõuete järgimata jätmise tõttu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab postiteenuse osutaja tegema mõistlikke pingutusi postisaadetise saaja postiaadressi väljaselgitamiseks.

(3) Postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral tagastatakse postisaadetis saatjale. Postiteenuse osutajal on õigus nõuda tagastamise eest saatjalt mõistlikku tasu.

(4) Kui postisaadetise saatja andmed ei ole postisaadetiselt tuvastatavad või saatja keeldub talle tagastatavat postisaadetist vastu võtmast, on postiteenuse osutajal õigus postisaadetis avada vastavalt käesoleva seaduse §-s 32 sätestatule.

(5) Kui ka postisaadetise avamisel ei selgu selle saatja või saatja keeldub talle tagastatavat postisaadetist vastu võtmast, hoiustab postiteenuse osutaja postisaadetist vastavalt käesoleva seaduse §-s 31 sätestatule.

(6) Kui postiteenuse osutajale tagastatakse teise postiteenuse osutaja poolt edastamiseks vastuvõetud postisaadetis, on tal kohustus teist postiteenuse osutajat sellest teavitada ja korraldada talle postisaadetise üleandmine. Postisaadetise tagastamise eest on õigus võtta tasu.

(1) Postisaadetise hoiustamisele ja müügile kohaldatakse võlaõigusseaduse 6. peatükis sätestatut käesolevas paragrahvis toodud erisustega.

(2) Postiteenuse osutaja on kohustatud kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata postisaadetist hoiustama kuus kuud kättetoimetamise võimatuse esmakordsest ilmnemisest arvates.

(3) Kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata postisaadetise, mille sisu on kiiresti riknev või mis sisaldab reklaam- või turundustrükist, võib postiteenuse osutaja kohe hävitada.

(4) Kui saaja või saatja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja jooksul postisaadetist välja nõudnud, korraldab postiteenuse osutaja selle müümise, annetamise või hävitamise.

(5) Postisaadetises sisalduv kirjalik teade ja väheväärtuslikud esemed hävitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja möödumisel. Muu postisaadetises sisalduv müüakse või annetatakse tingimusel, et see ei riku saatja ega saaja eraelu puutumatust.

(1) Postiteenuse osutajal on suletud postisaadetise avamise õigus

1) kahjustatud postisaadetise sisu kaitsmiseks või selle seisundi fikseerimiseks;

2) postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral saatja kindlakstegemiseks;

3) postisaadetise tollikontrolli võimaldamiseks.

(2) Saaja nõudmisel avatakse tähtsaadetis kättetoimetamisel postiteenuse osutaja juuresolekul.

(3) Postiteenuse osutajal on õigus nõuda saatjalt tähtsaadetise avamist nende vastuvõtmisel.

(4) Avatud postisaadetis märgistatakse ja avamise kohta koostatakse protokoll postiteenuse osutaja kehtestatud korras.

(5) Avatud postisaadetise sisuga on keelatud tutvuda põhjalikumalt, kui seda eeldab avamise põhjus. Postisaadetise avamise juures viibiv isik on kohustatud hoidma postisaadetise avamisel teada saadud postisaladust.

(1) Postisaladus on postisaadetise sisu ja konkreetse isiku postikäivet puudutav informatsioon.

(2) Postiteenuse osutaja, tema töötaja ja postiteenuse osutajat juhtima õigustatud isik peavad hoidma postisaladust nii teenuse osutamise ajal kui ka pärast seda.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud ei tohi hankida teavet postisaadetise sisu või postikäibe täpsemate asjaolude kohta suuremas ulatuses kui postiteenuse osutamiseks vajalik. Sellise teabe kasutamine muul eesmärgil kui postiteenuse osutamine on keelatud.

(4) Erandeid käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud postisaladuse hoidmise kohustusest võib teha üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

(1) Postiteenuse osutajal on õigus töödelda

1) saatja, saaja ja vajaduse korral nende seadusliku või volitatud esindaja üldandmeid isiku tuvastamiseks;

2) saatja ja saaja üldandmeid postiteenuse osutamiseks ning selleks kasutatava aadressiregistri pidamiseks;

3) pensioni ja sotsiaaltoetuse saaja ning vajaduse korral nende seadusliku või volitatud esindaja üldandmeid ning toetuse liiki ja summat käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuse osutamiseks;

4) maksja ja saaja nime, pangakonto numbrit, arve sisu ning maksekorralduse ja rahasiirde andmeid käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 2 nimetatud teenuse osutamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei anna õigust koguda, töödelda ja kasutada postisaadetise sisu puudutavaid andmeid.

(3) Postiteenuse osutaja võib kogutud isikuandmeid töödelda ja kasutada oma reklaami, kliendinõustamise või turu-uuringu eesmärgil õigusaktidega sätestatud korras või isiku nõusolekul. Isikuandmete töötlemise ja kasutamise kord on sätestatud postiteenuse osutaja tüüptingimustes.

(4) Postiteenuse osutaja ei või kasutada isikuandmeid kolmandale isikule teenuse osutamisel, välja arvatud õigusaktidega sätestatud korras.

(5) Postiteenuse osutaja võib isikuandmeid üle anda kolmandale isikule üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

(6) Aadressiregistri vastutav töötleja on postiteenuse osutaja.

(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus osutada rahvusvahelisi postiteenuseid vastavalt Eesti Vabariigile siduvatele Ülemaailmse Postiliidu aktidele.

(2) Euroopa Liidu liikmesriigi universaalse postiteenuse osutajaga lõppmakse kohta sõlmitud lepingus tuleb lähtuda järgmisest

1) lõppmakse suurus sõltub saabuva postisaadetise töötlemise ja kättetoimetamise kuludest;

2) lõppmakse suurus sõltub postiteenuse osutamise kvaliteedist;

3) lõppmakse on läbipaistev ja lähtub võrdse kohtlemise printsiibist.

(3) Lõppmaksena mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses postisaadetise edastamiseks vastuvõtnud välisriigi postiteenuse osutaja poolt postisaadetise Eesti territooriumil kättetoimetamise eest universaalse postiteenuse osutajale makstavat tasu või universaalse postiteenuse osutaja poolt vastuvõtvale postiteenuse osutajale makstavat tasu postisaadetise kättetoimetamise eest sihtriigis.

(1) Universaalse postiteenuse osutajal on oma postivõrgu vahendusel üle Eesti

1) kohustus maksta välja pensionid ja toetused;

2) õigus osutada rahasiirdeteenust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste osutamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses maksekäsundi kohta sätestatut ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatut.

(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti menetlusdokumente.

(2) Perioodilise väljaande saajale kättetoimetamine tuleb tagada viiel päeval nädalas üks kord päevas.

(3) Universaalse postiteenuse ja kirisaadetise edastamise teenuse osutaja peab kohtu- või haldusmenetluses kättetoimetamisele kuuluvaid saadetisi edastama sõltumata nende kaalust.

(4) Menetlusdokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut ja postiteenuse osutaja tüüptingimustes postisaadetise kättetoimetamise kohta ettenähtut üksnes ulatuses, milles see ei ole vastuolus menetlusdokumentide kättetoimetamise sätetega menetlusseaduses.

(5) Perioodiliste väljaannete edastamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab määrusega.

(1) Universaalse postiteenuse osutaja tagab postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise vähemalt viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti ulatuses.

(1¹) Universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid kehtestab määrusega.

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(1) Universaalse postiteenuse osutaja tagab, et temast sõltumatu isik kontrollib universaalse postiteenuse kvaliteedi nõuetele vastavust.

(2) Universaalse postiteenuse osutaja on kohustatud üks kord aastas koostama ja tegema avalikkusele kättesaadavaks aruande käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimise tulemuste kohta. Aruanne peab sisaldama informatsiooni universaalse postiteenuse suhtes esitatud kaebuste arvu ja nende lahendamise kohta.

(1) Universaalse postiteenuse osutamise eest võetav põhjendatud tasu (edaspidi põhjendatud tasu) käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21 nimetatud universaalse postiteenuse osutamise eest võetav tasu, mille kehtestab § 393 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutav minister.

(2) Põhjendatud tasu põhineb universaalse postiteenuse osutamise kuludel, on läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil, tagab universaalse postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele ning on piisav, et järjepidevalt tagada

1) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

2) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

3) kvaliteedinõuete täitmise kulude katmine;

4) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine.

(1) Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kulutõhususest ja võimaldama universaalse postiteenuse osutajal täita õigusaktidega sätestatud kohustusi.

(2) Põhjendatud tasu sisse ei arvata järgmisi kulusid

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) erisoodustuse kulu;

3) finantskulu;

4) sponsorluskulu, kingituste ja annetuskulu;

5) tulumaksukulu;

6) universaalse postiteenuse osutamisega mitteseotud kulu;

7) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse täitmata jätmisest.

(3) Tegevuskulude põhjendatust hinnatakse järgmiste meetodite abil

1) kulude muutuste jälgimine ajas ja nende võrdlemine alampalga muutusega;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud.

(4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamise ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest universaalse postiteenuse põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 391 sätestatut.

(1) Universaalse postiteenuse osutaja esitab taotluse põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile koos põhjenduste ja arvutustega.

(2) Konkurentsiamet kooskõlastab põhjendatud tasu suuruse või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata 30 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 kalendripäevani. Tähtaja pikendamise korral teeb Konkurentsiamet viivituseta teatavaks kooskõlastamise tõenäolise aja ja ettenähtud tähtajast kinni pidamata jätmise põhjuse.

(3) Kui universaalse postiteenuse osutaja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab Konkurentsiamet taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse kuni Konkurentsiametile põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamiseks vajaliku teabe esitamiseni.

(4) Konkurentsiamet teavitab universaalse postiteenuse osutajat ja valdkonna eest vastutavat ministrit põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamisest viie tööpäeva jooksul.

(5) Universaalse postiteenuse osutamise eest võetava põhjendatud tasu suuruse kehtestab määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjendatud tasu suurus kehtestatakse 30 kalendripäeva jooksul lõike 4 kohase põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamise teate saamisest arvates.

(7) Kui valdkonna eest vastutav minister jätab Konkurentsiameti kooskõlastatud põhjendatud tasu suuruse kehtestamata, kehtestab ta põhjendatud tasu suuruse, arvestades töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära tõusu või riigieelarvest perioodiliste väljaannete edastamise kulude katmiseks eraldatud vahendeid.

(8) Universaalse postiteenuse osutaja avalikustab põhjendatud tasu suuruse viivitamata oma veebilehel ja postkontorites pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määruse avaldamist Riigi Teatajas.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määrus, millega kehtestatakse põhjendatud tasu suurus, hakkab kehtima 30 kalendripäeva pärast selle Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva.

(1) Universaalse postiteenuse osutaja peab tulu- ja kuluarvestust eraldi

1) universaalse postiteenuse kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;

2) iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse universaalse postiteenuse kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse.

(2) Universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust.

(3) Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestus peab lähtuma universaalse postiteenuse osutamise protsessist ning selgelt piiritlema selleks vajalikud ressursid, tegevused ja teenused.

(4) Universaalse postiteenuse osutamise korral tuleb järgida kuluefektiivsuse põhimõtet.

(5) Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestus peab lähtuma järgnevatest põhimõtetest

1) põhjuslik seos – kulu peab olema seotud selle tegevuse ja teenusega, mis kulu põhjustab;

2) objektiivsus – kulu jagamise põhimõtted peavad põhinema objektiivsetel alustel ega tohi tekitada universaalse postiteenuse osutajale põhjendamatut kasu või kahju.

(6)

(7) Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor.

(8) Universaalse postiteenuse osutaja esitab majandusaasta aruande lisadena raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande tegevusalade kaupa.

(9) Universaalse postiteenuse osutaja lisab majandusaasta aruandele selgituse temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja kulude jaotamise põhimõtete kohta. Nimetatud põhimõtete muudatusi ja nende tegemise põhjusi kirjeldatakse majandusaasta aruandes.

(10) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada universaalse postiteenuse osutaja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavad põhjendatud lisanõuded, et tagada universaalse postiteenuse osutamisega seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge eristatus.

(11) Perioodilise väljaande edastamise teenuse tulud ja kulud peavad olema universaalse postiteenuse osutaja arvestuses muudest universaalse postiteenuse teenustest eristatavad.

Standardid

Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud

Universaalse postiteenuse rahastamise allikas, makse ja makse määr

Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja

Universaalse postiteenuse makse tasumine, laekumine ja kasutamine

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teatab Euroopa Komisjonile

1) universaalse postiteenuse osutaja nime, isiku- või registrikoodi ja asukoha aadressi;

1¹) meetmetest, mis on võetud universaalse postiteenuse osutamise tagamiseks;

2) kuidas on tagatud postiteenuse kasutaja ja postiteenuse osutaja teavitamine universaalse postiteenuse juurdepääsu tingimustest, tüüptingimustest ja tasudest;

3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid.

(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Konkurentsiamet on vastava nõude esitamise korral kohustatud andma Euroopa Komisjonile piisava ja asjakohase teabe, mida Euroopa Komisjon vajab ülesannete täitmiseks, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.01.1998, lk 14–25) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (ELT L 52, 27.02.2008, lk 3–20).

(3) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Konkurentsiamet võivad anda teavet postiteenuse osutajate kohta teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Euroopa Liidu kandidaatriikide järelevalveasutustele.

(4) Kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või Konkurentsiameti poolt Euroopa Komisjonile antav teave puudutab sellist informatsiooni, mis on saadud postiteenuse osutajalt, peab selle valdaja teavitama postiteenuse osutajat teabe esitamisest Euroopa Komisjonile.

(5) Kui Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või Konkurentsiamet leiab, et Euroopa Komisjonile esitatud teabe avaldamine teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Euroopa Liidu kandidaatriikide järelevalveasutustele ei ole põhjendatud, peab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või Konkurentsiamet Euroopa Komisjonile vastava teabe esitamisel teavitama Euroopa Komisjoni, et ta ei soovi vastava teabe avaldamist nimetatud järelevalveasutustele, ning esitama teabe avaldamata jätmise põhjendused.

(6) Kui Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või Konkurentsiamet on andnud teavet ühele Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Euroopa Liidu kandidaatriigi järelevalveasutusele, siis peab ta põhjendatud nõudmise korral andma samasisulist teavet ka teistele nimetatud järelevalveasutustele.

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet (edaspidi korrakaitseorgan).

(2)

(3)

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.

(1) Konkurentsiameti peadirektoril ja tema volitatud ametnikul on õigus nõuda postiteenuse osutajalt ja teistelt isikutelt käesoleva seadusega Konkurentsiametile pandud ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet. Postiteenuse osutajalt on õigus nõuda andmeid postikäibe ning majandustegevuse rahaliste ja mitterahaliste vahendite kohta. Postiteenuse osutaja postiteenuse osutamisega seotud dokumente ja töövahendeid võib kontrollida tema tööajal.

(2) Teabe või dokumendi saamise taotluse vormistab Konkurentsiamet kirjalikult ja määrab selles teabe või dokumendi esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme päeva.

(3)

(4) Konkurentsiameti ametnik peab tagama talle seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud posti- ja ärisaladuse hoidmise ning tal on õigus kasutada nimetatud teavet ainult oma tööülesannete täitmiseks.

(1) Postiteenuse osutaja tegevuse peale, mis on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa kõrvaltingimustega, võib iga isik esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.

(2) Konkurentsiameti peadirektor või tema volitatud isik vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates.

(3) Konkurentsiameti peadirektoril ja tema volitatud isikul on õigus nõuda lisaandmeid isikult, kellel on või kellel võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet, ning teha ekspertiisi või korraldada kolmanda isiku poolt ekspertiisi tegemine. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatub Konkurentsiameti peadirektori või tema volitatud isiku poolt vastava taotluse esitamisest alates kuni nõutud lisaandmete esitamiseni või ekspertiisi tulemuste saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 120 päevaks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse kohta tehtud otsuse toimetab Konkurentsiamet viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates kätte kaebuse esitajale ja isikule, kelle tegevuse peale kaevati.

(1) Konkurentsiamet esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud arengute ja esilekerkinud probleemide ning Konkurentsiameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise kalendriaasta jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne peab kajastama

1) ülevaadet majandustegevusest postiteenuste valdkonnas koos aasta jooksul toimunud muutuste kirjelduse ja olukorra analüüsiga;

2) ülevaadet postiteenuste kvaliteedi kohta postside valdkonnas ja olukorra analüüsi;

3) Konkurentsiameti tegevuse analüüsi, tegevuses esile kerkinud probleeme ning ettepanekuid edasise tegevuse kavandamiseks;

4) arvamust universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse vastavuse kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

4¹) ülevaadet perioodiliste väljaannete edastamise teenuse mahtudest, teenuse osutamise muutuse dünaamikast, perioodilise väljaande väljaandjatele kohalduvast mõjust ning teenuse tulude ja kulude arengust.

5)

(3) Konkurentsiamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande oma veebilehel, jättes avaldamata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe.

-

(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisisese edastamise ainuõigus 2009. aasta 31. märtsini.

(2) Ainuõigus ei laiene

1) perioodilise väljaande edastamisele;

2) otsepostile;

3) kuni 50 grammi kaaluvale riigisisesele kirjale, mille edastamise tasu on võrdne või kõrgem kui 2,5-kordne universaalse postiteenuse osutaja poolt kirja kõige madalamale kaalukategooriale kehtestatud tasu.

(1) Postiteenuse osutajate riikliku registri tegevus lõpetatakse 2006. aasta 1. oktoobril.

(2) Postiteenuse osutajate riiklikusse registrisse kantud universaalse postiteenuse osutaja andmed kantakse üle majandustegevuse registrisse 2006. aasta 1. oktoobriks.

(3) Postiteenuse osutajate riiklikus registris sisalduvad mitteaktuaalsed andmed kantakse üle riiklikku arhiivi 2006. aasta 1. detsembriks seadusega ettenähtud tingimustel ja korras.

(4) Postiteenuse osutajate riikliku registri tegevust reguleerivad õigusaktid kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevani.

(1) Universaalse postiteenuse osutamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud tegevusluba kehtib kuni tegevusloas märgitud kuupäevani. Universaalse postiteenuse osutaja on kohustatud esitama tüüptingimused ja käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punktis 4 sätestatud ettepaneku tegevusloa tingimuste kohta Konkurentsiametile hiljemalt 2006. aasta 1. oktoobriks.

(2) Universaalse postiteenuse osutajale enne käesoleva seaduse jõustumist postiteenuse osutamiseks väljastatud tegevusload või nende vastavad osad kehtivad kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud universaalse postiteenuse tegevusloa tingimuste ja tüüptingimuste jõustumiseni.

(3) Universaalse postiteenuse osutaja on kohustatud viima oma tulu- ja kuluarvestuse vastavusse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatuga ning esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks universaalse postiteenuse kogumisse kuuluvate teenuste tasud 2006. aasta 1. oktoobriks.

(4) Isik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist saanud õiguse postiteenuse osutamiseks Konkurentsiameti vastavasisulise otsuse alusel, peab oma tegevuse viima kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega 2006. aasta 1. oktoobriks.

(5) Isik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist saanud õiguse postiteenuse osutamiseks Konkurentsiameti vastavasisulise otsuse alusel, ei pea esitama käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tegevuse alustamise teadet.

(6) Isik, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on tegelenud perioodiliste väljaannete edastamisega, peab oma tegevusest Konkurentsiametit teavitama käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras 2006. aasta 1. oktoobriks.

(7) Enne 2009. aasta 1. jaanuari tegevusloa saanud isikud peavad esitama Konkurentsiametile hiljemalt 2009. aasta 31. märtsil teabe oma tegevuse kooskõlla viimise kohta käesoleva seaduse § 14 lõikes 3, § 24 lõikes 1, § 27 lõike 2 punktis 10 ja § 413 lõikes 2 sätestatud nõuetega.

(8) Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 7 esitatud teabe läbi ja teeb otsuse isiku tegevuse jätkamise lubamise või lubamata jätmise kohta 30 päeva jooksul alates nimetatud teabe ametisse laekumise päevast, kuid mitte varem kui 2009. aasta 31. märtsil.

(9) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel väljastatud postiteenuse osutamise tegevusload kehtivad alates 2009. aasta 1. aprillist.

(10) Enne 2009. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse alusel väljastatud universaalse postiteenuse osutamise tegevusluba kehtib kuni universaalse postiteenuse osutaja määramiseni käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud korras, kuid mitte kauem kui 2009. aasta 31. detsembrini.

(11) Käesoleva seaduse § 412 lõikes 3 sätestatud universaalse postiteenuse makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus 2009. aasta 1. aprilliks.

(12) Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja esitab käesoleva seaduse § 413 lõikes 6 sätestatud deklaratsiooni esimese aruandekvartali kohta 2009. aasta 10. juuliks.

(13) Tegevusluba ei väljastata ajavahemikul 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 31. detsembrini postiteenuse osutajale, kellele on antud teises Euroopa Liidu liikmesriigis kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisisese edastamise ainuõigus, samuti tema kontrollitud äriühingule.

(14) Käesoleva seaduse § 21 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.

(15) Enne 2027. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud postiteenuse osutamiseks antud tegevusluba kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni. Postiteenuse osutaja ei pea tegevusloa kehtivuse ajal esitama käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tegevuse alustamise teadet.

(1) Käesoleva seaduse § 392 lõikes 4 nimetatud metoodika töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet oma veebilehel hiljemalt 2026. aasta 10. augustil.

(2) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile esimest korda hiljemalt 2026. aasta 10. septembril.

(3) Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–2027 põhjendatud tasu muutust, mis on suurem kui pool kooskõlastamise aastale eelnenud aastal kehtinud universaalse postiteenuse tasust.

(4) Kuni käesoleva seaduse § 393 lõike 5 alusel esmakordse põhjendatud tasu suuruse kehtestamiseni kehtib käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 61 lõike 2 alusel kehtestatud universaalse postiteenuse taskukohane tasu.

(1) Pärast 2027. aasta 1. jaanuari tasutakse universaalse postiteenuse makse ning esitatakse universaalse postiteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlus ja menetletakse seda käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ja korras.

(2) Universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast korda hiljemalt 2027. aasta 25. jaanuaril.

(3) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makseid makse tasumise kohustuse lõppemisele eelnenud kalendriaastal, nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud maksete osakaalu alusel.

(4) Käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni §-s 411 nimetatud taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 viimast korda hiljemalt 2027. aasta 30. juunil. Nimetatud taotlusse võib koondada rohkem kui ühe kalendriaasta universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavad kulud, kuid mitte pärast käesoleva seaduse § 393 lõike 5 alusel kehtestatud põhjendatud tasu jõustumist kantud kulusid.

(1) Käesoleva seaduse § 392 lõikes 4 nimetatud metoodika perioodilise väljaande edastamise kohta töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet oma veebilehel hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus perioodilise väljaande edastamise põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile esimest korda hiljemalt 2028. aasta 1. juunil.

(3) Enne 2028. aasta 1. novembrit universaalse postiteenuse osutajaga sõlmitud perioodilise väljaande edastamise lepingud tuleb viia käesoleva seaduse §-des 361 ja 391–393 sätestatud nõuetega kooskõlla 2028. aasta 1. novembril. Pärast 2028. aasta 1. novembrit ei kohaldata lepingutingimust, mis on nimetatud sätetega vastuolus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. juulil universaalse postiteenuse toimimist, sealhulgas perioodiliste väljaannete edastamise regulatsiooni toimimist, arvestades postituru arengut, tarbijakäitumise muutusi, teenuse kättesaadavust, rahastamise jätkusuutlikkust ning järelevalve korralduse ja rahastamise tõhusust, ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 3 jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.