Siseministri määruste muutmine

Siseministri 27. detsembri 2011. a määruses nr 30 „Häirekeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Häirekeskusel on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Häirekeskuse struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (2) Häirekeskusel on üld- ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Häirekeskuse struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega üld- ja kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (3) Häirekeskusel on embleem. Embleemi hõbedastest kiirekimpudest koosneval kaheksaharulisel tähel on sinisel sõõril väike riigivapp. Sõõri ümbritseb hõbedaste servadega valge võru, mille ülemisel poolel on hõbedane tekst „HÄIREKESKUS” ning mille alumisel poolel on hõbedased tammelehed ja number „112”. Embleemi etalonkujutis on esitatud käesoleva määruse lisas. (4) Häirekeskuse embleemi võib kasutada kujunduselemendina Häirekeskuse kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel ning muudel identiteeti kandvatel esemetel kooskõlas valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhisega. (5) Häirekeskuses on kasutusel Päästeameti põhimäärusega kehtestatud päästeteenistujate staažimärgid.”; 2) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Häirekeskuse ingliskeelne nimetus on Estonian Emergency Response Centre. Kui Häirekeskuse ingliskeelset nimetust kasutatakse koos inglise keelde tõlgitud riigi nimega „Eesti Vabariik”, võib Häirekeskuse ingliskeelsest nimetusest sõna „Estonian” ära jätta.”.

Siseministri 31. augusti 2012. a määruses nr 9 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Ameti sümboolika (1) Ametil on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Ameti struktuuriüksusel või selle allüksusel võib olla oma nimetusega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (2) Ametil on üldplank ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega üld- ja kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (3) Ametil on lipp. Sinisel lipuväljal on tagajalgadel valge lõvi, kes hoiab esikäppade vahel väikest riigivappi. Lõvi keel ja küünised on punased. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7 : 9. Lipu etalonkujutis on esitatud käesoleva määruse lisas 1. (4) Ametil on vapp. Sinisel kilbikujulisel vapil on kujutatud tagajalgadel hõbedast lõvi, kes hoiab esikäppade vahel väikest riigivappi. Vapi etalonkujutis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. (5) Ameti vappi võib kasutada kujunduselemendina ameti kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel ning muudel identiteeti kandvatel esemetel kooskõlas valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhisega.”; 2) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ameti ingliskeelne nimetus on Estonian Police and Border Guard Board. Kui ameti ingliskeelset nimetust kasutatakse koos inglise keelde tõlgitud riigi nimega „Eesti Vabariik”, võib ameti ingliskeelsest nimetusest sõna „Estonian” ära jätta.”; 3) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

Siseministri 27. detsembri 2011. a määruses nr 31 „Päästeameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ametil on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Ameti struktuuriüksusel või selle allüksusel võib olla oma nimetusega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (2) Ametil on üldplank ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega üld- ja kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (3) Ametil on embleem. Embleemil on kujutatud kuldne kiirekimpudest koosnev kaheksaharuline täht, mille keskel on mustal sõõril väike riigivapp. Sõõri ümbritseb hõbedaste servadega punane rõngas. Rõnga ülemisel poolel on hõbedaste tähtedega kiri „PÄÄSTEAMET”. Rõnga alumise poole keskel on oranžil sõõril sinine kolmnurk. Sellest eenduvad kummalegi poole kaks kuldset tammelehte. Embleemi etalonkujutis on esitatud käesoleva määruse lisas 1. (4) Ameti embleemi võib kasutada kujunduselemendina ameti kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel ning muudel identiteeti kandvatel esemetel kooskõlas valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhisega. (5) Ametil on päästeteenistujate staažimärgid. Kõikide staažimärkide aluseks on Päästeameti embleemi tähistav reljeefne kaheksaharuline täht, mille keskel on kuumemailiga kaetud sõõril kuldne number. Tähest sirutuvad kummalegi poole reljeefsed leekidekimbud. 10, 15, 20 ja 25 teenistusaasta märkidel on hõbedased leegid, 30, 35, 40 ja 45 teenistusaasta märkidel kuldsed leegid. 10 ja 15 teenistusaasta märkidel on tähe keskel olev sõõr kaetud musta, 20, 25, 30, 35, 40 ja 45 teenistusaasta märkidel punase läbipaistva kuumemailiga. Märgi kogupikkus on 70 mm, tähe kõrgus 20 mm. Päästeteenistujate staažimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 2. (6) Ametil on demineerija kvalifikatsioonimärgid. Kõikide kvalifikatsioonimärkide aluseks on ringikujuline tammelehtedest pärg, mille peal on vertikaalasendis allasuunatud teravikuga pommi kujutis. Üle pommi kujutise on märgil diagonaalis asetsev välgunool. Pärja diameeter on kõikidel märkidel 25 mm, pommi kujutise kõrgus 24 mm. Kuldmärgil on tammepärg ja välgunool kuldset värvi, pommi kujutis hõbedasest metallist. Hõbemärk on üleni hõbedasest metallist ja pronksmärk on üleni pronksikarva metallist. Demineerija kvalifikatsioonimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 3. (7) Ametil on missioonimedal. Punasest vasest valmistatud 35 mm diameetriga medali esiküljel on reljeefne kaheksaharuline täht. Selle keskel on laineliselt jaotatud ja emailitud sõõril Eesti värvid sinine, must ja valge. Tähte ümbritseb reljeefne kiri „EESTI PÄÄSTEMEESKONNA MISSIOONIL OSALENULE”. Medali esikülge ääristab reljeefne kant. Medali tagumine külg on sile, sellele graveeritakse medali number. Medalit kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Musta põhivärvusega lindi keskel on 8 mm laiune sinine triip, mida ääristab mõlemalt poolt 2 mm laiune oranž triip. Lindi servadel on 1 mm laiune oranž triip. Lindile kinnitatakse medaliga samast metallist naast missiooni nimetusega. Missioonimedali lindilõige on missioonimedali lindiga kaetud alus, mille kõrgus on 10 mm ja laius 35 mm. Missioonimedali teist korda omistamisel väljastatakse tunnistus, vasest naast missiooni nimetusega ning uus lindilõige, mille keskel on punasest vasest araabia number, mis näitab antud medalite arvu. Päästeameti missioonimedali ja lindilõike etalonkujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 4. (8) Ametil on lipp. Lipu mustal kangal on valge rist, mille peal on kitsam punane rist. Selle peal on kaheksaharuline kiirekimpudest koosnev kollane täht, mille keskel on väike riigivapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 9. Piduliku kandelipu suurus on 105 × 135 cm. Kandelipu kangast ümbritsevad kuldsed narmad. Vardaehiseks on kuldne odaots, millesse on lõigatud riigivapi lõvid. Lipu etalonkujutis on esitatud käesoleva määruse lisas 5. (9) Päästeteenistujate staažimärkide, demineerijate kvalifikatsioonimärkide ja missioonimedali andmise korra kehtestab peadirektor käskkirjaga.”; 2) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ameti ingliskeelne nimetus on Estonian Rescue Board. Kui ameti ingliskeelset nimetust kasutatakse koos inglise keelde tõlgitud riigi nimega „Eesti Vabariik”, võib ameti ingliskeelsest nimetusest sõna „Estonian” ära jätta.”; 3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Peadirektorile alluvad vahetult peadirektori asetäitjad ja päästekeskuse juhid.”; 4) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Peadirektori asetäitjale ennetuse alal alluvad tuleohutusjärelevalve osakond, ennetustöö osakond, Eesti Tuletõrjemuuseum, kommunikatsiooniosakond ja kriisireguleerimise osakond.”; 5) paragrahvi 10 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, korraldab, analüüsib, arendab, planeerib”; 6) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) vastutab ameti eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbekohase jaotuse eest oma valdkonnas;”; 7) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Peadirektori asetäitja võib oma valdkonna ning päästekeskuse töö korraldamiseks anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi.”; 8) paragrahvi 17 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) infotehnoloogiliste arendusvajaduste koostamise koordineerimine.”.

Määruse § 3 punktid 3–9 jõustuvad 1. juulil 2014. aastal.