Legislator Case Law & Legislation
109072014015 EE

Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus

19 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Table of Provisions (19)

Statutory Text (19 Articles)

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

Kutseõppeasutuse nimi on Haapsalu Kutsehariduskeskus (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Haapsalu Vocational Education Centre.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Kool asub Lääne maakonnas, Ridala vallas. Koolil on tegevuskoht ka Tallinna linnas.

(2) Kooli postiaadress on Ehitajate tee 3, Uuemõisa, sihtnumber 90401. Kooli e-posti aadress on kool@hkhk.edu.ee. Kooli veebilehe aadress on www.hkhk.edu.ee.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

Kooli õppekeeled on eesti ja inglise keel.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

Koolil on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Kool täidab lisaks kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 loetletule järgmisi ülesandeid

1) korraldab tasemeõpet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ehituse, äriteenuste, puitmaterjalide töötluse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste, turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse ning disaini ja käsitöö õppekavarühmades;

2) korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad;

3) korraldada tasemeõpet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses.

(2) Õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks on koolil õigus

1) osutada majutus-, toitlustus-, paljundus-, konverentsi-, kommunaal-, restaureerimis- ja ehitusteenust;

2) müüa praktilise töö käigus toodetud pagari- ja kondiitritooteid ning puidutooteid ja käsitööesemeid.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Direktor

1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;

2) teostab oma pädevuse piires koolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;

3) esindab kooli talle antud volituste ulatuses;

4) sõlmib kooli töötajatega töölepingud, muudab neid ja ütleb need üles;

5) kinnitab kooli töötajate koosseisu;

6) hindab õppekasvatusala töötaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele;

7) moodustab nõukogu ning juhib selle tööd;

8) kinnitab kooli õppekavad ja teised õigusaktidega ettenähtud dokumendid ja aruanded, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;

9) korraldab kooli arengukava koostamise ja uuendamise ning selle avalikustamise kooli veebilehel;

10) kinnitab kooli eelarve, eelarve täitmise aruande ja hankeplaani;

11) käsutab kooli eelarvevahendeid talle antud volituste ulatuses;

12) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest;

13) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras riigihangete läbiviimise kooli ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks;

14) kehtestab käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tasuliste teenuste ja kaupade hinnad;

15) kinnitab kooli majandusaasta aruande;

16) annab aru kooli nõunike kogule ja kooli pidajale;

17) loob võimalused õpilaste ja töötajate kaitseks, korraldab selle ning kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani;

18) korraldab õpilasesinduse esimese koosseisu valimise;

19) moodustab vajaduse korral komisjone ja töörühmi;

20) lahendab muid küsimusi, mille lahendamine ei ole õigusaktidega antud teiste juhtorganite pädevusse.

(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.

(2) Nõukogu

1) arutab kooli õppekasvatustöö ning majandustegevuse korraldamisega seotud küsimusi;

2) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;

3) kooskõlastab kooli arengukava eelnõu ja esitab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

4) kooskõlastab kooli majandusaasta aruande;

5) kinnitab kooli õppekorralduseeskirja;

6) kinnitab kooli õppeaasta tööplaani, sealhulgas õppekasvatusala töötajate koolitusplaani;

7) kehtestab tasemeõppe õppekulu hüvitamise tingimused, korra ja määra;

8) kehtestab õppetoetuse taotlemise, määramise ning maksmise tingimused ja korra, sealhulgas õppetoetuse maksmise lõpetamise või peatamise aluseks olevate oluliste rikkumiste loetelu;

9) kehtestab põhitoetuse fondi jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel;

10) kehtestab eritoetuse fondi kasutamise korra;

11) kooskõlastab kooli eelarve, eelarve täitmise aruande ja hankeplaani;

12) kinnitab kooli sisehindamisaruande;

13) kooskõlastab kooli õppekavad;

14) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;

15) kinnitab kooli õpilaskonna põhikirja;

16) moodustab vajaduse korral komisjone ja töörühmi;

17) lahendab teisi küsimusi, mis õigusaktide ja kooli põhimääruse alusel kuuluvad tema pädevusse.

(3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Nõukogu moodustab direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult.

(2) Nõukogusse kuuluvad

1) direktor;

2) direktori asetäitjad;

3) kooli struktuuriüksuste juhid;

4) õppevaldkondade eest vastutavad töötajad;

5) õpilaskonna esindaja;

6) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulikuus. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti teel vähemalt 7 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.

(5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.

(6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad kirjalikult, esitades oma digitaalselt allkirjastatud seisukoha e-postiga määratud tähtajaks. Nõukogu liikmed, kes ei esita määratud tähtajaks seisukohta, loetakse otsuse vastu hääletanuks. Otsus võetakse vastu kui selle poolt hääletab 2/3 nõukogu liikmetest.

(7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava kuueks kuuks.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.

(2) Nõunike kogu tegutseb kutseõppeasutuse seaduse § 18 alusel.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Kooli struktuuriüksused on

1) õppeosakond;

2) arendusosakond;

3) haldusosakond;

4) üldosakond.

(2) Struktuuriüksustel võivad olla allüksused.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Õppeosakond kuulub õppedirektori haldusalasse. Õppeosakonna ülesanded on

1) planeerida ja tagada õppekasvatustöö, sealhulgas praktiline tööd ja praktika tulemuslik toimumine ning analüüsida ja hinnata tulemuslikkust;

2) teha õpetatavas valdkonnas pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) korraldada õpilastele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenuse, õpiabi, sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise nõustamisteenuse osutamist ning tagada tervishoiuteenuse kättesaadavus;

4) korraldada õpilastele õppetoetuste maksmine ning nende sõidukulude hüvitamine;

5) korraldada õpilastele koolilõuna kulude katmiseks mõeldud toetuse kasutamine õigusaktides ettenähtud tingimustel ja mahus;

6) tagada õppe kättesaadavus, luues paindlikud ja sobivad õppimisvõimalused erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas hariduslike erivajadustega õppijatele;

7) korraldada õpilaste kooli vastuvõtmine;

8) kaasata õpetajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid, võimaldada personalile erialast ja pedagoogilist täiendusõpet ning tuge haridustehnoloogilises arendustöös;

9) tagada õpilaste arvestuse pidamine Eesti Hariduse Infosüsteemis ning õpilastega seotud dokumentide ja käskkirjade väljastamine;

10) tagada kooli lõpudokumentide väljastamine ning sellekohane arvestus;

11) täiendada ja arendada õppebaasi, sealhulgas raamatukogu õppekavade nõuetest lähtuvalt;

12) korraldada tasuliste teenuste osutamist ja läbi praktilise õppetöö toodetud kaupade müümist;

13) kasutada koolile õppetööks ettenähtud vahendeid sihipäraselt ja otstarbekalt.

(2) Arendusosakond kuulub arendusdirektori haldusalasse. Arendusosakonna ülesanded on

1) koostada kooli arengukava ja viia see ellu koostöös teiste osakondadega;

2) hoida ning arendada avalikke ja välissuhteid kutseõppe tõhustamiseks ning kooli maine kujundamiseks;

3) koostada, käivitada, hallata ja koordineerida õppetööd toetavaid projekte;

4) planeerida kutse-, eri- ja ametialast täiendusõpet, tagada vastavate õppekavade koostamine ja arendamine ning kursuste vormis õppetöö korraldamine;

5) arendada ja hallata kooli veebilehte Internetis;

6) korraldada õpilaste vaba aja veetmist, spordi- ning muid kooliüritusi;

7) korraldada eri sihtrühmadelt tagasiside saamist õppeprotsessi kvaliteedi ja kooli teiste ülesannete täitmise osas ning teabe kogumine lõpetanute tööle asumise kohta;

8) hallata ja arendada kooli kvaliteedijuhtimise süsteemi;

9) arendada koostööd teiste õppeasutuste, tööandjate, ettevõtlus- ja kutseühenduste, Eesti Töötukassa, ettevõtete ja asutuste ning kohalike omavalitsustega koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, õppe kvaliteedi parandamiseks ning muudel asjakohastel eesmärkidel;

10) teavitada üldsust ja huvigruppe õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel erialadel;

11) koguda teavet lõpetanute tööleasumise kohta.

(3) Haldusosakonna ülesanded on

1) tagada kooli taristu sihipärane haldamine ja korrashoid ning valve- ja signalisatsioonisüsteemide korrasolek;

2) tagada kooli töötajate ja õpilaste infotehnoloogiline teenindamine ja IKT seadmetega varustatus;

3) tagada koolikeskkonna turvalisus, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete täitmine;

4) korraldada hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja töötajate teavitamist hädaolukorras tegutsemiseks;

5) tagada kooli kasutuses oleva riigivara säilimine, võõrandamine, inventeerimine ja korrashoid;

6) tagada kooli varustatus vajaliku inventari, seadmete ning materjalidega ja selle korrasolek ning säästlik kasutamine;

7) tagada kooli transpordivahendite sõiduvalmidus, tehniline ülevaatus ja kindlustus;

8) planeerida hankeid ja viia läbi hankemenetlusi koolile vajalike vahendite soetamiseks ja ehitustööde teostamiseks;

9) tagada õpilastele majutamise ja olme korraldamine ning osutada praktilise töö läbiviimise korras teenuseid.

(4) Üldosakonna ülesanded on

1) tagada kooli eelarve koostamine ja pidada arvestust selle täitmise üle;

2) planeerida ja juhtida majandustegevusest, sihtrahastamisest ja muudest allikatest tulevaid rahavoogusid, sealhulgas kontrollida nõudeid ja kohustusi;

3) tagada käesolevas põhimääruses sätestatud tasulistest teenustest saadava tulu ja teenuste osutamisega seotud kulude arvestus;

4) korraldada ja tagada kooli raamatupidamine, finantstegevus ja nendega seotud aruandlus vastavalt õigusaktidele ning kooli raamatupidamise sise-eeskirjale;

5) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja personalitöö korraldamine;

6) tagada kooli andmete ja pedagoogide arvestuse pidamine Eesti Hariduse Infosüsteemis ning dokumentide ja käskkirjade väljastamine;

7) tagada arhiivitöö korraldamine.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Kooli õpilaskonna moodustavad kutseõppe tasemeõppe õpilased.

(2) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(3) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond lihthäälteenamusega oma üldkoosolekul.

(4) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 2/3 õpilaskonnast.

(5) Õpilaskonna põhikirja kinnitab kooli nõukogu.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

(2) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab kooli direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest kooli infotahvlil või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.

(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.

(3) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õpilaselt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud koolituskohal. Õppekulu hüvitamise ülemmäär on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal.

(4) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist täiendusõppes õppijatelt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud koolituskohal. Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

Koolil on õppekasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks vajalikud materiaalsed väärtused.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RT I, 2014, 15

Kool korraldab oma asjaajamist lähtuvalt õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja vastavalt kooli asjaajamise korrale.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →