Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava

(1) Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks tekstiili- ja nahatöötluse õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele

1) rõivaõmbleja (inglise keeles Dressmaker), EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

2) tekstiiliseadmete operaator (inglise keeles Textile machinery operaator) EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd.

(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulitena.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb võrdselt eriala põhiõpingute moodulitesse lõimitud ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(4) Rõivaõmbleja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

(5) Tekstiiliseadmete operaatori eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õmbleja teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud töötamiseks nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena õmblusettevõttes ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis kutse- ja eriala arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest;

2) mõistab tootmisprotsessi tervikuna ja teab meeskonna liikmena oma rolli tähtsust selles;

3) tunneb erinevaid materjale, töötleb neid vastavalt tehnoloogiale ja omadustele, kasutab materjale säästlikult;

4) õmbleb erinevaid tooteid ja tootesõlmi, töötab sõltuvalt toote eripärast erinevatel õmblusmasinatel ja kuumniiske töötlemise seadmetel ning kasutab vastavaid töö- ja abivahendeid;

5) tööülesande täitmisel juhindub etteantud korraldustest, tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja tootenäidisest, kontrollib ja hindab töötulemust vastavalt sellele;

6) töötab ergonoomiliselt ning järgib keskkonnaohutuse nõudeid;

7) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

14) omab valmisolekut asuda tööle õpitud kutsealal.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud rõivaõmbleja eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

(1) Rõivaõmbleja õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 21 EKAPd;

3) valikõpingud 30 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAPd;

2) õmblustehnoloogia alusõpe 15 EKAPd;

3) tootesõlmede õmblemine 18,5 EKAPd;

4) voodrita toodete õmblemine 14,5 EKAPd;

5) voodriga toodete õmblemine 14,5 EKAPd;

6) töökorralduse alused 4,5 EKAPd;

7) õmbleja praktilised tööd 24 EKAPd;

8) karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

9) praktika 21 EKAPd.

Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Õmbleja, tase 4” vastavad kompetentsid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud töötamiseks tekstiiliseadmete operaatorina nii iseseisvalt kui meeskonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis kutse- ja eriala arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest;

2) mõistab tootmisprotsessi tervikuna ja teab meeskonna liikmena oma rolli tähtsust selles;

3) teenindab mitmesuguseid tekstiiliseadmeid kodu- ja tehniliste tekstiilide tootmisvaldkonnas;

4) täidab iseseisvalt tööülesandeid tootmisprotsessis, valib ja kasutab töökäsust ning materjalist lähtudes eelnevalt tekstiiliseadme juhtimissüsteemi sisestatud juhtimisprogramme;

5) töötab erinevates tootmisvaldkondades arvestades töödeldava tooraine ja tehnoloogilise protsessi seadmete ja töövahenditega, millega tagab toote kvaliteedi;

6) tööülesannete täitmisel juhindub etteantud tehnilistest ja normdokumentidest ning kvaliteedinõuetest;

7) vajadusel töötab erinevatel õmblusseadmetel;

8) hooldab tekstiiliseadmeid ja parandab pisirikkeid;

9) töötab ergonoomiliselt ning järgib kvaliteedi- ja tööohutusnõudeid;

10) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

11) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

12) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

13) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

14) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

15) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

16) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

17) omab valmisolekut asuda tööle õpitud kutsealal.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud tekstiiliseadmete operaatori eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

(1) Tekstiiliseadmete operaatori õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 25 EKAPd;

3) valikõpingud 30 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine

1) sissejuhatus kutseõpingutesse 4,5 EKAPd;

2) kiu ettevalmistamine 9 EKAPd;

3) kraasimine 15 EKAPd;

4) villaku laotamine 9,5 EKAPd;

5) tootearenduse alused 3,5 EKAPd;

6) materjaliõpetus 11,5 EKAPd;

7) töökorralduse alused 9 EKAPd;

8) mehhatroonika seadmed 17,5 EKAPd;

9) tekstiilitööstuse seadmed 9,5 EKAPd;

10) karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd.

Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Tekstiiliseadmete operaator, tase 4” vastavad kompetentsid.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrus nr 7 „Õmbluserialade riiklik õppekava” tunnistatakse kehtetuks.