Energeetika ja automaatika erialade riiklik õppekava
Table of Provisions (9)
Statutory Text (9 Articles)
(1) Energeetika ja automaatika erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks energeetika ja automaatika õppekavarühma kuuluva sisetööde elektriku eriala kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õppe käigus omandatavad osakutsed.
(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu sisetööde elektriku (inglise keeles Electrician) eriala kutsekeskharidusõppele, EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd.
(1) Riiklik õppekava koosneb eriala õppekava üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu moodulite kirjeldused.
(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.
(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.
(4) Sisetööde elektriku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.
Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsuse, mis võimaldab töötada oskustöölisena elektri-, ehitus- ja remonditöödega tegelevates ettevõtetes, paigaldades ja hooldades kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalispingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist).
(2) Eriala õppekava läbimisel õpilane
1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest energeetika ja elektriala valdkonnas;
2) omab üldist ettekujutust energiasüsteemist, selle toimimise põhimõtetest ja energiatootmise viiside eripärast;
3) paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste elektritarvikuid, -juhistikke ja -seadmeid ning kontrollib nende korrasolekut, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;
4) viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid, järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid;
5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;
6) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud sisetööde elektriku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.
(1) Sisetööde elektriku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 109–113 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 36 EKAPd, sõltuvalt valitavate põhiõpingute valikust;
3) valikõpingud 37–41 EKAPd sõltuvalt valitavate põhiõpingute valikust.
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine
1) sissejuhatus sisetööde elektriku eriala õpingutesse 3 EKAPd;
2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;
3) elektritehnika 15 EKAPd;
4) elektrivarustus 6 EKAPd;
5) hoone elektripaigaldiste ehitamine 50 EKAPd;
6) hoone elektripaigaldiste käit 25 EKAPd;
7) nõrkvoolupaigaldiste ehitamine 4 EKAPd;
8) hoonesisesed automaatikatööd 8 EKAPd;
9) välisvalgustuspaigaldiste ehitamine 5 EKAPd;
10) madalpinge õhu- ja kaabelliinide paigaldamine 5 EKAPd;
11) elektrimootorid ja -ajamid 8 EKAPd.
Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–6 ja moodulitest number 7–11 vähemalt ühe mooduli õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Sisetööde elektrik, tase 4” vastavad kompetentsid.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
Haridus- ja teadusministri 29. jaanuari 2010. a määrus nr 4 „Elektrotehnika ja energeetika erialade riiklik õppekava” tunnistatakse kehtetuks.