EE
Autoerialade riiklik õppekava
Table of Provisions (25)
Statutory Text (25 Articles)
(1) Autoerialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks transporditehnika õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õppe käigus omandatavad osakutsed.
(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele
1) autokeretehnik (inglise keeles car body technician), EKRi 4. tase, õppemaht 180 EKAPd;
2) automaaler (inglise keeles car paint technician), EKRi 4.tase, õppemaht 180 EKAPd;
3) sõiduautotehnik (inglise keeles cartechnician), EKRi 4.tase, õppemaht 180 EKAPd;
4) liikurmasinatehnik (inglise keeles mobile machines technician), EKRi 4.tase, õppemaht 180 EKAPd;
5) veoauto- ja bussitehnik (inglise keeles truck and bus technician), EKRi 4.tase, õppemaht 180 EKAPd.
(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulite kirjeldused.
(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.
(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb võrdselt eriala põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.
(4) Autokeretehniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.
(5) Automaalri eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.
(6) Sõiduautotehniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.
(7) Liikurmasinatehniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 5.
(8) Veoauto- ja bussitehniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 6.
Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tööks autokeretehniku erialal nii iseseisvalt kui meeskonnas, ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane
1) omab autokeretehniku töös vajalikke üldteadmisi ja tööoskusi;
2) kontrollib ja hindab töötulemuse vastavust remondijuhise nõuetele;
3) tunneb ja järgib keskkonnaohutuse nõudeid;
4) mõistab meeskonnatöö vajalikkust ning suhtleb meeskonnakaaslastega korrektselt;
5) kasutab remondimaterjale ja varuosasid säästlikult;
6) hangib, kasutab, töötleb ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;
7) kasutab arvutit nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
8) oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta ning kavandab oma karjääri;
9) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
10) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
11) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
12) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
13) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
14) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. Õppima asumiseks peab isiku tervislik seisund võimaldama õppida ja töötada valitud erialal.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud autokeretehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.
(1) Autokeretehniku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 45 EKAPd;
3) valikõpingud 27 EKAPd.
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine
1) autokeretehniku eriala alusteadmised 31 EKAPd;
2) autode puhastamine ja pindade hooldus ning ettevalmistus järgnevateks kereremondi etappideks 4 EKAPd;
3) autokere ja sisustuse osandamine ning koostamine 5 EKAPd;
4) elektriseadiste, mugavus- ja ohutussüsteemide seadistamine ja remontimine 5 EKAPd;
5) keevitus- ja tuletööd 5 EKAPd;
6) kere ja raami mõõtmine ning õgvendamine 5 EKAPd;
7) pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 7 EKAPd;
8) keredetailide ühendamine 4 EKAPd;
9) klaasitööd 3 EKAPd;
10) plastdetailide töötlemine 3 EKAPd;
11) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;
12) praktika I 15 EKAPd;
13) praktika II 30 EKAPd.
(1) Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Autokeretehnik, tase 4” vastavad kompetentsid.
(2) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3” vastavad kompetentsid.
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tööks automaalri erialal, ning on avatud koostööle, ja luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane
1) omab automaalri töös vajalikke üldteadmisi ja tööoskusi;
2) kontrollib ja hindab töötulemuse vastavust remondijuhise nõuetele;
3) tunneb ja järgib keskkonnaohutuse nõudeid;
4) mõistab meeskonnatöö vajalikkust ning suhtleb meeskonnakaaslastega korrektselt;
5) kasutab remondimaterjale ja varuosasid säästlikult;
6) hangib, kasutab, töötleb ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;
7) kasutab arvutit nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
8) oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta ning kavandab oma karjääri;
9) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
10) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
11) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
12) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
13) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
14) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. Õppima asumiseks peab isiku tervislik seisund võimaldama õppida ja töötada valitud erialal.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud automaalri eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.
(1) Automaalri eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste alased õpingud 30 EKAPd ja praktika vähemalt 45 EKAPd;
3) valikõpingud 27 EKAPd.
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine
1) automaalri eriala alusteadmised 24 EKAPd;
2) autode puhastamine ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks 3 EKAPd;
3) auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 4 EKAPd;
4) plastdetailide remontimine ja käitlemine 4 EKAPd;
5) pindade ettevalmistamine värvimiseks 21 EKAPd;
6) pindade värvimine 16 EKAPd;
7) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;
8) praktika I 15 EKAPd;
9) praktika II 30 EKAPd.
(1) Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Automaaler, tase 4” vastavad kompetentsid.
(2) Käesoleva määruse lisas 3 nimetatud õppekava moodulite number 1, 2, 3, 4, 5, 7 ja 8 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Maalritööde ettevalmistaja, tase 3” vastavad kompetentsid.
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tööks sõiduautotehniku erialal, ning on avatud koostööle, ja luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane
1) omab sõiduautotehniku töös vajalikke üldteadmisi ja tööoskusi;
2) kontrollib ja hindab töötulemuse vastavust remondijuhise nõuetele;
3) tunneb ja järgib keskkonnaohutuse nõudeid;
4) mõistab meeskonnatöö vajalikkust ning suhtleb meeskonnakaaslastega korrektselt;
5) kasutab remondimaterjale ja varuosasid säästlikult;
6) hangib, kasutab, töötleb ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;
7) kasutab arvutit tasemel nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
8) oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta ning kavandab oma karjääri;
9) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
10) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
11) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
12) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
13) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
14) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. Õppima asumiseks peab isiku tervislik seisund võimaldama õppida ja töötada valitud erialal.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud sõiduautotehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.
(1) Sõiduautotehniku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste alased õpingud 30d EKAP ja praktika vähemalt 45 EKAPd;
3) valikõpingud 27 EKAPd.
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised
1) sõiduautotehniku alusteadmised 30 EKAPd;
2) sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine hooldus ja remont 4 EKAPd;
3) mootori hooldus, ülddiagnostika ja remont 6 EKAPd;
4) jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAPd;
5) elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAPd;
6) juhtimisseadmete ja veermike hooldus, ülddiagnostika ning remont 4 EKAPd;
7) kliimaseadmete (soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) hooldus, ülddiagnostika ja remont 1 EKAP;
8) sõiduauto hooldus, ülddiagnostika ja remont 16 EKAPd;
9) liiklusõpetus 3 EKAPd;
10) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;
11) praktika I 15 EKAPd;
12) praktika II 30 EKAPd.
(1) Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Sõiduautotehnik, tase 4” vastavad kompetentsid.
(2) Käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 2 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(3) Käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 3 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(4) Käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 4 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(5) Käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 5 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(6) Käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 6 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(7) Käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud töötamiseks liikurmasinatehniku erialal, ning on avatud koostööle, ja luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane
1) omab liikurmasinatehniku töös vajalikke üldteadmisi ja tööoskusi;
2) kontrollib ja hindab töötulemuse vastavust remondijuhise nõuetele;
3) tunneb ja järgib keskkonnaohutuse nõudeid;
4) mõistab meeskonnatöö vajalikkust ning suhtleb meeskonnakaaslastega korrektselt;
5) kasutab remondimaterjale ja varuosasid säästlikult;
6) hangib, kasutab, töötleb ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;
7) kasutab arvutit nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
8) oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta ning kavandab oma karjääri;
9) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
10) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
11) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
12) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
13) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
14) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. Õppima asumiseks peab isiku tervislik seisund võimaldama õppida ja töötada valitud erialal.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud liikurmasinatehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.
(1) Liikurmasinatehniku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt
1) võtmepädevuste omandamist toetavad üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste alased õpingud 30 EKAPd ja praktika vähemalt 45 EKAPd;
3) valikõpingud 27 EKAPd.
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine
1) liikurmasinatehniku alusteadmised 25 EKAPd;
2) liikurmasina pealisehitise ning selle töö- ja lisaseadmete seisundi hindamine ning hooldamine 5 EKAPd;
3) liikurmasina ning selle töö- ja lisaseadmete ehituses ning remondil kasutatavad materjalid ja nende töötlemistehnoloogia alused 5 EKAPd;
4) mootori hooldus, ülddiagnostika ja remont 6 EKAPd;
5) jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont 3 EKAPd;
6) elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAPd;
7) juhtimisseadmete ja veermike hooldus, ülddiagnostika ning remont 4 EKAPd;
8) kliimaseadmete (soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) hooldus, ülddiagnostika ja remont 1 EKAP;
9) liikurmasina ning selle töö- ja lisaseadmete hooldus, ülddiagnostika ja remont 16 EKAPd;
10) liiklusõpetus 3 EKAPd;
11) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;
12) praktika I 15 EKAPd;
13) praktika II 30 EKAPd.
(1) Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Liikurmasinatehnik, tase 4” vastavad kompetentsid.
(2) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 2 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(3) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 4 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(4) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 5 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(5) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 6 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(6) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(7) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 8 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(8) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 9 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki lisa- ja tööseadmete ning nende hüdrosüsteemide ja kinnitusmehhanismide ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud töötamiseks veoauto- ja bussitehniku erialal, ning on avatud koostööle, ja luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane
1) omab veoauto- ja bussitehniku töös vajalikke üldteadmisi ja tööoskusi;
2) kontrollib ja hindab töötulemuse vastavust remondijuhise nõuetele;
3) tunneb ja järgib keskkonnaohutuse nõudeid;
4) mõistab meeskonnatöö vajalikkust ning suhtleb meeskonnakaaslastega korrektselt;
5) kasutab remondimaterjale ja varuosasid säästlikult;
6) hangib, kasutab, töötleb ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;
7) kasutab arvutit tasemel nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
8) oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta ning kavandab oma karjääri;
9) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
10) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
11) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
12) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
13) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
14) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. Õppima asumiseks peab isiku tervislik seisund võimaldama õppida ja töötada valitud erialal.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud veoauto- ja bussitehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.
(1) Veoauto- ja bussitehniku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt
1) võtmepädevuste omandamist toetavad üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste alased õpingud 30 EKAPd ja praktika vähemalt 45 EKAPd;
3) valikõpingud 27 EKAPd.
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine
1) veoauto- ja bussitehniku alusteadmised 30 EKAPd;
2) veoauto ja bussi kere, pealisehitise ning nende lisaseadmete seisundi hindamine, hooldamine ja remont 4 EKAPd;
3) mootori hooldus, ülddiagnostika ja remont 6 EKAPd;
4) jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAPd;
5) elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAPd;
6) juhtimisseadmete ja veermike hooldus, ülddiagnostika ning remont 4 EKAPd;
7) kliimaseadmete (soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) hooldus, ülddiagnostika ja remont 1 EKAP;
8) veoauto ja bussi ning nende töö- ja lisaseadmete hooldus, ülddiagnostika ja remont 16 EKAPd;
9) liiklusõpetus 3 EKAPd;
10) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;
11) praktika I 15 EKAPd;
12) praktika II 30 EKAPd.
(1) Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Veoauto ja bussitehnik, tase 4” vastavad kompetentsid.
(2) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 2 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(3) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 3 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(4) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 4 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(5) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 5 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(6) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 6 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
(7) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1 ja 7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Mootorsõiduki kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont, tase 4” vastavad kompetentsid.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määrus nr 8 „Autoerialade riiklik õppekava” tunnistatakse kehtetuks.