Ehituserialade riiklik õppekava

(1) Ehituserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks ehituse õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kutsed.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele

1) kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (inglise keeles Mason-concrete worker), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

2) puitkonstruktsioonide ehitus (inglise keeles Carpenter-Log house builder), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

3) ehitusviimistlus (inglise keeles Finishing work in construstion), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd.

(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulitena.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(4) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

(5) Puitkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.

(6) Ehitusviimistluse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse, remondi või kinnisvara korrashoiu valdkonnas ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning on teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehituse valdkonnas;

2) laob erinevatest kivimaterjalidest müüritisi, kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, järgides asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

3) ehitab ja valmistab juhendamisel raudbetoonkonstruktsioone, järgides töörühma liikmena asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

4) järgib nii töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada valitud erialal.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

(1) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 124 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 40 EKAPd;

3) valikõpingud 26 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine

1) sissejuhatus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse 5 EKAPd;

2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

3) ehitusjoonestamise alused 4,5 EKAPd;

4) ehitusmõõdistamise alused 2 EKAPd;

5) troppimine ja tõstetööd 4,5 EKAPd;

6) müüritööde alused 15 EKAPd;

7) müüritööd 20 EKAPd;

8) hüdro- ja soojusisolatsioonitööd 4,5 EKAPd;

9) betoonitööd 18 EKAPd;

10) müüritööde praktika 20 EKAPd;

11) betoonitööde praktika 20 EKAPd;

12) krohvimistööd 4,5 EKAPd;

13) kiviaiad ja -sillutised 4,5 EKAPd.

(1) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–8, 10 ja 12 või 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Müürsepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–5, 8, 9 ja 11 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(1) Eriala õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis on vajalikud töötamiseks ehituse, kinnisvara korrashoiu või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamise valdkonnas ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis omandatud kutse arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehituse valdkonnas;

2) ehitab ja paigaldab kvaliteedinõuete kohaselt puitmaterjalist kande- ja kattekonstruktsioone ning sise- ja väliselemente (uksed, aknad trepid jne), järgides projektdokumentatsiooni, asjakohaseid tööjuhiseid ja materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid;

3) ehitab ja püstitab juhendamisel tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest puitmaju, järgides projektdokumentatsiooni ja etteantud kvaliteedinõudeid;

4) järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada valitud erialal.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud puitkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

(1) Puitkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 121,5 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 30 EKAPd;

3) valikõpingud 28,5 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus puitkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse 5 EKAPd;

2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

3) ehitusjoonestamise alused 4,5 EKAPd;

4) puitliidete valmistamine 14 EKAPd;

5) puitkarkass-seinte ehitamine 12 EKAPd;

6) puitvahelagede ja -põrandate ehitamine 10 EKAPd;

7) katusekonstruktsioonide ehitamine 12 EKAPd;

8) avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine 10 EKAPd;

9) puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 EKAPd;

10) troppimistööd 3 EKAPd;

11) puitrajatiste ehitamine 4 EKAPd;

12) praktika 30 EKAPd;

13) katusekatete paigaldamine 7 EKAPd;

14) palkmaja ehitamine 7 EKAPd.

(1) Käesoleva määruse lisas 3 nimetatud õppekava moodulite number 1–12 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 3 nimetatud õppekava moodulite number 1–12 ja 14 õpiväljundite saavutamisel ja tingimusel, et praktika on toimunud täismahus palkmaja ehitusega tegelevas ettevõttes omandatakse kutsele „Palkmajaehitaja, tase 4” vastavad kompetentsid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehitusviimistluse valdkonnas ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppe läbimist õpilane

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis omandatud kutsete arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehitusviimistluse kutsealal;

2) valmistab ette hoonete erinevad viimistletavad pinnad ja teeb lõppviimistluse vastavalt etteantud tööülesandele, järgides asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

3) järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

4) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

5) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

6) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

7) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

8) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

9) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada valitud erialal.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

(1) Ehitusviimistluse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 96–108 EKAPd, sõltuvalt omandatavatest kutsetest, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 28 EKAPd;

3) valikõpingud 42–54 EKAPd sõltuvalt omandatavatest kutsetest.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus ehitusviimistluse eriala õpingutesse 5 EKAPd;

2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;

3) tasandustööd 5 EKAPd;

4) krohvimistööd 18 EKAPd;

5) soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 18 EKAPd;

6) kuivkrohvplaatide paigaldamine 10 EKAPd;

7) maalritööd 22 EKAPd;

8) rullmaterjalide paigaldamine seintele 12 EKAPd;

9) dekoratiivviimistlus 12 EKAPd;

10) hüdroisolatsioonitööd 4 EKAPd;

11) plaatimistööd 15 EKAPd;

12) erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine 15 EKAPd;

13) PVC- ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamine 14 EKAPd;

14) parketi paigaldamine 20 EKAPd;

15) epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 12 EKAPd.

Õpingute käigus omandatakse järgnevast loetelust vähemalt kahele kutsele vastavad kompetentsid, mille konkreetne valik sätestatakse kooli õppekavas

1) käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1–6 õpiväljundite saavutamisel „Krohvija, tase 4 esmane kutse”;

2) käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1–3 ja 7–9 õpiväljundite saavutamisel „Maaler, tase 4 esmane kutse”;

3) käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1–3 ja 10–12 õpiväljundite saavutamisel „Plaatija, tase 4 esmane kutse”;

4) käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1–3 ja 13–15 õpiväljundite saavutamisel „Põrandakatja, tase 4 esmane kutse”.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

Haridus- ja teadusministri 14. märtsi 2008. a määrus nr 20 „Ehituserialade riiklik õppekava” tunnistatakse kehtetuks.