Eesti Panga presidendi määruste muutmine

Eesti Panga presidendi 9. juuli 2014. aasta määruse nr 13 „Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord” (RT I, 06.01.2015, 19) § 3 lõiget 4 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt

„(4) Lõikes 1 nimetatud tegur määratakse järgmiselt: 1) tegur on 0, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõude katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili; 2) tegur on 0,2, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõude katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili; 3) tegur on 0,4, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõude katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili; 4) tegur on 0,6, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata pangandusmääruse artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõude katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.”.

Eesti Panga presidendi 1. detsembri 2015. aasta määruse nr 9 „Krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamine ja teise riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamine” (RT I, 02.12.2015, 15) § 5 lõiget 3 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt

„(3) Kui kolmanda riigi määratud asutus ei ole oma jurisdiktsioonis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud, kohaldab selles riigis krediidiriskipositsioone omav krediidiasutus 0% määra, välja arvatud juhul, kui Eesti Pank on kehtestanud ja avaldanud asjaomases kolmandas riigis asuvatele krediidiriskipositsioonidele kohaldatava määra.”.

Eesti Panga presidendi 30. mai 2016. aasta määruse nr 6 „Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamine” (RT I, 28.04.2020, 8) preambulit muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt

„Määrus kehtestatakse krediidiasutuste seaduse § 8649 lõike 2 punkti 1 alusel.”.

Eesti Panga presidendi 27. augusti 2019. aasta määruse nr 6 „Kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskikaalu alampiiri kehtestamine” (RT I, 04.09.2019, 1) preambulit muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt

„Määrus kehtestatakse Eesti Panga seaduse § 241 lõike 2 punkti 6 ning krediidiasutuste seaduse § 854 punkti 3 alusel.”.