Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord

(1) Määrus sätestab riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise korra.

(2) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse käesolevas määruses ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.

(3) Käesolevat määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud vahenditele ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega.

(1) Eelarvestrateegia koostamiseks esitab ministeerium igal aastal Rahandusministeeriumile

1) valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõu, mis on kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga;

2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande;

3) ministeeriumi valitsemisala rahastamiskava (edaspidi rahastamiskava).

(2) Kui valdkonna arengukava puudub või valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõu ei kata kogu valitsemisala tegevusi ja eelarvet, esitab ministeerium katmata osa kohta Rahandusministeeriumile

1) valitsemisala arengukava;

2) valitsemisala arengukava tegevuskava eelnõu käesoleva määruse lisas 3 esitatud vormil;

3) valitsemisala arengukava tegevuskava täitmise aruande.

(3) Tegevuspõhise eelarve korral esitab ministeerium eelarvestrateegia koostamiseks igal aastal Rahandusministeeriumile

1) programmide eelnõud vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 5;

2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande;

3) kulumudeli, mis kajastab otse- ja kaudsete kulude jaotust programmi tegevustele, muutuseid jaotuses võrreldes eelmise perioodiga, kulude jaotamise käitureid ja selgitusi käiturite määramise kohta, ning kulude programmides kajastamise põhimõtete kirjelduse.

(4) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvestrateegia koostamiseks Rahandusministeeriumile käesoleva määruse kohaselt koostatud rahastamiskava.

(5) Keskvalitsuse üksusena määratletud juriidilise isiku finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele vastavalt.

(6) Lõigetes 1–3 toodud dokumendid esitatakse ainult sisu muutumisel.

(1) Rahastamiskava on järgmise ja sellele järgneva kolme eelarveaasta ministeeriumi valitsemisala finantsplaanid. Rahastamiskava kinnitatakse eelarvestrateegiaga.

(2) Rahastamiskava projekti koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärkidest ja rahandusministri esitatud valitsemisala kululagedest.

(3) Põhiseaduslikud institutsioonid lähtuvad rahastamiskava koostamisel rahandusministri esitatud kululagedest.

(4) Kululagede koostamise aluseks on kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse pärast selle heakskiitmist tehtud Vabariigi Valitsuse otsustega.

(5) Rahandusministeerium esitab kululaed koos eelarvestrateegia ja eelarve projekti koostamise protsessi suunistega ministeeriumidele hiljemalt jaanuarikuu 12. tööpäeval.

(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt koosneb rahastamiskava esimese aasta finantsplaanist, valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõust või valitsemisala arengukava tegevuskava eelnõust ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.

(2) Tegevuspõhise eelarve korral koosneb ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt programmide eelnõudest.

(3) Põhiseaduslike institutsioonide eelarve projekt koosneb rahastamiskava esimese aasta finantsplaanist ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.

(1) Rahastamiskava esitatakse ministeeriumi valitsemisala asutuste või asutuste gruppide lõikes ning selles kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud määruses toodud nõuetele.

(2) Tegevuspõhise eelarve korral kavandatakse programm valitsemisala meetmete, tegevuste ja vajadusel alategevuste lõikes. Eelarve infosüsteemis kavandatakse tegevuskulud programmi arvestusobjekti tegevuste või alategevuste tasemel ning tegevustulud, investeeringud ja finantseerimistehingud programmi või tegevuse tasemel, lähtudes käesolevas määruses sätestatud nõuetest.

(3) Tulud planeeritakse selle asutuse eelarves, kes on nende laekumise eest vastutav. Kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud planeeritakse selle asutuse eelarves, kus neid vahendeid kasutatakse, kui riigieelarve seadus ei sätesta teisiti. Kulud ja investeeringud planeeritakse kehtiva eelarvestrateegia ministeeriumi valitsemisala korrigeeritud kululae piires. 2019-08-12 11:06:13 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „teisiti“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

(4) Ministeeriumide valitsemisalade vaheliste tehingute elimineerimiseks kasutatakse tehingupartneri koodi.

(5) Vahendite kohta esitatakse eelarve infosüsteemis selgitused vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse lisas 1 toodud selgitused programmi tegevuste või alategevuste lõikes.

(1) Mittemaksulistena kavandatakse järgmised tulud: saadud toetused ja siirded, kaupade ja teenuste müük, varade ja varude müük, dividendid ning muud laekumised.

(2) Tulud sisestatakse eelarve infosüsteemi seal ette antud detailsuses järgmiselt

1) riigilõivud kavandatakse eelarve kontol algusega 320;

2) kaupade ja teenuste müügist saadav tulu, välja arvatud riigilõivud, kavandatakse eelarve kontodel algusega 322 või 323;

3) keskkonnatasud kajastatakse eelarve kontol algusega 382;

4) tulud trahvidest ja muudest varalistest karistustest kajastatakse eelarve kontol algusega 383;

5) dividenditulud kajastatakse eelarve kontol 652010;

6) majandustegevusest laekuv tulu, mida võib kasutada nende tulude saamisega seotud kulude tegemiseks, kavandatakse eelarve liigiga 44 ja eelarve kontol 322. Raamatupidamises kajastatakse need tulud kontodel algusega 322000 kuni 323290.

(3) Üüri- ja renditulud ning hoonestusõigustest saadavad tulud kajastatakse järgmiselt

1) üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude eelarve konto 323 koosseisus kõik teenitavad tulud;

2) üürimisel või rentimisel üürile- või rendileandjale laekuvaid kommunaalkulusid ei kajastata tuluna, vaid selle summa ulatuses vähendatakse rendileandja kulusid;

3) hoonestusõiguse tulu kajastamisel esitatakse perioodilised kasutusrendi tingimustel saadavad tulud eelarve kontol 323;

4) hoonestusõiguse tulu kajastamisel esitatakse kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute alusel laekuvad summad eelarve kontol 381.

(1) Saadud toetuste ja majandustegevusest laekuvate tulude arvel tehtavate kulude planeerimisel lähtutakse vastavate tulude laekumise prognoosist.

(2) Kavandatud arvestuslike vahendite maht peab vastama seadustes või lepingutes sätestatud arvestuspõhimõtetele. Arvestuslikud kulud planeeritakse riigieelarvesse objektikoodiga.

(3) Kuni tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuni esitatakse kulud tegevusalade koodide lõikes. Tegevuspõhise riigieelarve korral esitatakse kulud arvestusobjekti „Programm“ tegevuse või alategevuse tasemel.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksustele finantsplaanis kavandatud toetused suurusega üle ühe miljoni euro esitatakse eelarve infosüsteemis eraldi kulureal. Kui toetuse saajaks võivad olla lisaks kohaliku omavalitsuse üksustele muud isikud, kajastatakse toetus üldises korras. Kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riikliku ülesande kulude katmise vahendid kavandatakse eelarve infosüsteemis eraldi kulureal.

(5) Riigi Kinnisvara AS-ile kavandatud vahendid eristatakse ministeeriumi valitsemisala asutuste vahel jaotamata eelarve kontodel algusega 45, 5, 6, 206 ja objektikoodiga SE000028. Vahendid kavandatakse sihtotstarbelisteks makseteks perioodiliste eelarveprotsessis kokku lepitud kohustuste täitmiseks.

(6) Tööjõukulud esitatakse eelarve infosüsteemis eelarve kontol algusega 50 ja majandamiskulud eelarve kontol algusega 55. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse tööjõu- ja majandamiskulud eelarve kontol algusega 5.

(7) Projektitoetused esitatakse eelarve infosüsteemis projektide lõikes eelarve kontol algusega 450 ja tegevustoetused saajate lõikes eelarve kontol algusega 452. Investeeringuteks antavatele projektitoetustele lisatakse objektikood. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse projekti- ja tegevustoetused eelarve kontol algusega 45.

(8) Kui toetuse saajal on õigustagasi nõuda projektitoetusteks antavate vahendite arvel tehtud kulutuste sisendkäibemaks, kavandatakse vahendid ilma käibemaksuta.

(9) Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahendid kavandatakse eelarve objektikoodiga SE000024.

(1) Siirdena kajastatakse tehingud, kus ühe ministeeriumi valitsemisala asutus annab teise ministeeriumi valitsemisala asutusele sihtotstarbelist toetust eesmärgiga, et teine neid vahendeid kasutaks, ootamata vastu kaupu või teenuseid. Siirdena ei kajastata välistoetuse vahendite ega ka välistoetustega kaasneva riikliku kaasfinantseeringu edasiandmist.

(2) Riigiasutus planeerib siirde ainult juhul, kui ka teise ministeeriumi valitsemisala asutus seda kajastab. Antud siire kajastatakse eelarve kontol 71 ja saadud siire eelarve kontol 70. Saadud siirdele lisatakse siirde andja tehingupartneri kood ja siirde andmisel siirde saaja tehingupartneri kood.

(3) Siirde andja ja saaja kasutavad tegevusala koodi või tegevuspõhise eelarve korral programmi koodi lähtuvalt vahendite kasutuse eesmärgist.

(1) Edasiantavate maksudena planeeritakse riigieelarve seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud vahendid.

(2) Tulud kavandatakse eelarve kontol algusega 30, välja arvatud keskkonnatasud ja Patendiameti toimingute riigilõiv, mille korral kasutatakse eelarve kontosid algusega vastavalt 38 ja 32.

(3) Kuludes kavandatakse vahendid eelarve kontol algusega 45, kui edasiantav maks jaotatakse konkreetsetele projektidele. Kui edasiantav maks antakse tervikuna üle maksu vahendavale asutusele, kajastatakse see eelarve kontol 601.

(1) Vahendatavad välistoetused planeeritakse toetuse andmise tingimuste õigusakti või meetme tegevuse tasandil rakendamise eest vastutava ministeeriumi valitsemisalas. Otselaekuvad välistoetused kavandatakse projektide lõikes toetuse saaja eelarves.

(2) Vahendatav välistoetus planeeritakse liigiga 40, laekumine eelarve kontol 359 ja edasiandmine eelarve kontol algusega 45.

(3) Kui välistoetus laekub välistoetuse andjalt otse toetuse saajale või vahendajale, lisatakse tuludes eelarve objektikood algusega VT ning välistoetusega seotud kulutused kajastatakse eelarve kontodel vastavalt planeeritud kasutamisele.

(4) Riiklik kaasfinantseering käesoleva määruse tähenduses on Eesti riigi poolt välistoetuste kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud toetus.

(5) Riikliku kaasfinantseeringu andmine ning määr otsustatakse vahendatava välistoetuse korral välistoetuse andmist käsitleva siseriikliku õigusakti väljatöötamisel ning otselaekuva välistoetuse korral eelarve koostamise käigus.

(6) Riiklik kaasfinantseering planeeritakse riigieelarvesse ministeeriumide üleselt Rahandusministeeriumi eelarves liigiga 31. Vahendite kasutamise eest vastutav ministeerium kavandab saadavad vahendid Rahandusministeeriumi tehingupartneri koodiga, eelarve liigiga 40 ja eelarve kontol 358.

(7) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on elluviija, toetuse saaja, projekti partnerite või kolmandate osapoolte panus projekti nende kulutuste rahastamiseks, mida toetusest ei hüvitata.

(8) Omafinantseering kavandatakse eelarve liigiga 20, 30, 43 või 44.

(9) Välistoetused ja vastav riiklik kaasfinantseering sisestatakse eelarve infosüsteemi välistoetuste vormil, täites kõik etteantud väljad ning selgitustes esitatakse teave vastavalt käesoleva määruse lisale 1.

(10) Perioodi 2014–2020 struktuurivahendist rahastatava meetme või selle tegevuse rahastamise teisele rahastamisallikale üleviimiseks esitab asjaomane rakendusasutus Rahandusministeeriumile väljumisstrateegia käesoleva määruse lisas 5 toodud vormil. Väljumisstrateegia esitatakse ainult sisu muutumise korral.

(1) Investeeringuna planeeritakse materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks kasutatavad vahendid. Investeeringu soetusmaksumuse määramisel lähtutakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“. Tööjõukulude kapitaliseerimise korral esitatakse need tööjõukulude, mitte investeeringute eelarves.

(2) Kinnisasja ja vallasasja suunatavad investeeringud kavandatakse eelarve kontode ja liikide lõikes.

(3) Vahendid investeeringuteks vallasasjade soetamiseks planeeritakse soetusgruppidena järgmiselt

1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) investeeringud;

2) transpordivahendid;

3) muud investeeringud.

(4) Vajadusel võib vallasasjadesse suunatavaid investeeringuid planeerida lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud gruppidele järgmiste soetusgruppidena

1) inventar;

2) masinad ja seadmed.

(5) Soetusgrupist võib vajadusel esitada investeerimisprojekti eraldiseisva üksikprojektina.

(6) Kinnisasja suunatava investeeringu ja vallasasja suunatava investeeringu soetusgrupi selgitused esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 1.

(7) Kui investeering toimub etappidena erinevatel aastatel, planeeritakse iga etapp vastava aasta eelarvesse.

(8) Riigiasutuste investeeringud planeeritakse koos käibemaksuga.

(9) Investeeringute lisataotlused, välja arvatud § 12 kohased hoonestatud kinnisasja investeeringu lisataotlused, esitatakse ja neid menetletakse lisataotluste läbivaatamise käigus.

(10) Investeeringute lisataotluste hindamisel lähtutakse järgmistest üldistest nõuetest

1) projekt on seostatud valdkonna arengukavadega, välja arvatud põhiseaduslikel institutsioonidel;

2) projekt mõjutab positiivselt teisi valdkondi;

3) projekti teostamisel paranevad avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus;

4) projekt on jätkusuutlik ja tasuv;

(11) Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksusele kavandatud investeeringutoetused peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 3 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 1 ja § 34 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtetega.

(1) Hoonestatud kinnisasja suunatavate investeeringute lisataotluste ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse lisaks § 11 lõikes 10 esitatud põhimõtetele järgmistest põhimõtetest

1) objekt on ehitustehniliselt kriitilises seisukorras;

2) projekt on kooskõlas riigi kinnisvarapoliitiliste eesmärkidega, eelkõige paraneb pinnakasutus;

3) projekti teostamisel saavutatakse energiamajanduse arengukava eesmärke.

(2) Hoonestatud kinnisasja suunatavate investeeringutena ei käsitleta Riigi Kinnisvara AS-i hallatavate varade remondiks tehtavaid investeeringuid. Hoonestatud kinnisasja suunatavaid prioriteetide järjekorda seatud investeeringute, välja arvatud remondiks tehtavad investeeringud, lisataotlusi menetletakse kolmes etapis

1) idee ehk kavandamisotsuse ettevalmistamine;

2) kavandamine ehk projekteerimisotsuse ettevalmistamine;

3) projekteerimine ehk ehitamisotsuse ettevalmistamine.

(3) Kavandamisotsuse ettevalmistamise algatab ministeerium lisataotluse esitamisega Rahandusministeeriumile käesoleva määruse § 11 lõikes 10 sätestatud põhimõtetele vastavuse hindamiseks. Kui lisataotlus vastab käesoleva määruse § 11 lõikes 10 sätestatud põhimõtetele, edastab Rahandusministeerium taotluse Riigi Kinnisvara AS-ile käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhimõtetele vastavuse hindamiseks.

(4) Projekteerimisotsuse ettevalmistamisel hindab Riigi Kinnisvara AS lisataotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhimõtetele ning tagastab taotluse Rahandusministeeriumile, kes edastab taotluse eelarvestrateegia või riigieelarve protsessis Vabariigi Valitsusele projekteerimisotsuse tegemiseks. Etapi lõpuks valmivad ruumiprogramm ja projekteerimise lähteülesanne, vajadusel detailplaneering.

(5) Ehitamisotsuse ettevalmistamisel viiakse läbi projekteerimishange. Etapi lõpuks valmib põhiprojekt. Valminud põhiprojekti alusel prognoositakse ehitusmaksumus. Rahandusministeerium edastab taotluse Vabariigi Valitsusele ehitushanke läbiviimise otsustamiseks. Pärast positiivse otsuse tegemist Vabariigi Valitsuses teostatakse investeering otsustatud projekti kohaselt.

Infotehnoloogia projektide kavandamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest

1) riigi põhifunktsioonide teostamist toetavate IKT arendusprojektide korral tuleb rahastamisallikana eelistada riigieelarve piirmääraga vahendeid;

2) välistoetustest rahastatakse eelkõige IKT arendusprojekte, mis on suunatud innovatsioonihüppe saavutamisele, uute tehnoloogiliste lahenduste piloteerimisele, uute turvalahenduste ning infrastruktuuri komponentide väljatöötamisele ja rakendamisele. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad Rahandusministeeriumile välistoetustest rahastamist taotlevate IKT arendusprojektide taotluste soovid käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil. Esitatud taotlusi kasutatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest rahastatavate taotlusvoorude planeerimiseks;

3) piirmääraga vahendite kasutamise korral eelistatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Liidu regulatsioonide ülevõtmiseks vajalike IKT arendusprojektide rahastamist. Nimetatud kulude katteks esitavad põhiseaduslikud institutsioonid Rahandusministeeriumile IKT-projektide lisataotlused käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil;

4) infosüsteemide ja taristu haldamise püsikulud kaetakse riigieelarve piirmääraga vahendite arvel ja IKT arendusprojektide realiseerimise tulemusel vabanenud rahalised vahendid suunatakse arendusprojekti jätkusuutlikkuse tagamiseks arendusega seotud infosüsteemi või taristu haldamise püsikulude katteks;

5) projekt peab olema kooskõlas riigi IKT poliitikaga ning sellest tulenevate juhiste ja soovitustega;

6) projekt peab olema teostatav, hankijal on suutlikkus projekt edukalt ellu viia ning investeeringu kavandamisel tuleb arvesse võtta kõiki aspekte, mis võivad mõjutada projekti edukat elluviimist;

7) projekti oodatavad lõpptulemused, mille saavutamisel saab projekti pidada edukaks, peavad olema mõõdetavad;

8) projekti tulemuste kasutamise ulatus, sotsiaalmajanduslik mõju ja kasutajate arvukus peavad õigustama projekti investeeringut planeeritavas mahus;

9) projekti tulemusi peab saama jätkusuutlikult kasutada. Projekti planeerides peab läbi mõtlema, kuidas tagatakse loodud lahenduse jätkusuutlik haldamine. Projekti kirjelduses näidatakse ära, kuidas kavatsetakse loodud IKT- lahendust hallata ja haldust rahastada;

10) projekti planeerides peab läbi mõtlema tööprotsessid ja menetlusloogika ning vajadusel tegema ümberkorraldusi, et vähendada protsessidega seotud kulusid.

(1) Finantseerimistehingud kavandatakse lähtuvalt eelarveklassifikaatorist.

(2) Kapitalirenditehingute klassifitseerimisel lähtutakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“.

(1) Ministeeriumi valitsemisala planeeritaval aastal sõlmitavatest uutest kapitali- ja kasutusrendi lepingutest tulenev pikaajaliste kohustuste mahu juurdekasv esitatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil ja see kajastatakse nii üldise mõjuna kui ka valitsemisalade lõikes riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas.

(2) Mitterahalistest kuludest planeeritakse põhivara amortisatsioon ja põhivara jääkväärtuse mahakandmine müügi korral eeldusel, et eelarveprojekti on kavandatud sama põhivara müügist saadav tulu.. Mitterahalised kulud kavandatakse eelarve infosüsteemis eelarve liigiga 60.

(3) Amortisatsiooni planeerimisel võetakse aluseks olemasoleva põhivara jooksva aasta eeldatav amortisatsioon ning planeeritavad varade soetustest, müügist ja ümberhindlustest tulenevad muutused.

(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarveprojektiga koos esitab ministeerium Rahandusministeeriumile

1) ettepanekud riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta koos selgituste ja arvestustega;

2) õigusaktide eelnõud, mille mõjudega ministeeriumi valitsemisala eelarveprojektis on arvestatud ja mis riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 kohaselt peavad olema Riigikogus algatatud enne riigieelarve eelnõu Riigikogule esitamist;

3) eelarve projekti seletuskirja Rahandusministeeriumi edastatud vormil käesoleva määruse lisas 1 toodud juhiste kohaselt.

(2) Lisataotluses toob ministeerium välja järgmise teabe

1) millise valdkondliku arengukava või valitsemisala arengukava eesmärgi täitmisele tegevus kaasa aitab ja kuidas;

2) millise Vabariigi Valitsuse prioriteediga tegevus on seotud;

3) kinnisasja ja IKT projektide puhul projekti valmimisega seotud edaspidised püsikulud või kulude kokkuhoiu;

4) arvestuse alused.

(3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud eelarve projekti seletuskirja muudab ja täiendab ministeerium jooksvalt tulenevalt Vabariigi Valitsuse otsustest ministeeriumi valitsemisala eelarveprojekti kohta.

(1) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–4, §-s 3 ja § 10 lõikes 10 nimetatud materjalid ning §-s 13 ja § 16 lõikes 2 nimetatud lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile igal aastal hiljemalt 1. märtsil.

(2) Käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. juunil ja neid menetletakse aastaringselt. Lisataotlus esitatakse ministri poolt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga.

(3) Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud finantsplaanid ja § 16 lõike 1 punktis 3 nimetatud seletuskiri esitatakse Rahandusministeeriumile igal aastal hiljemalt 1. juunil.

(4) Käesoleva määruse § 15 lõikes 1 ning § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. juulil.

(5) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 ning § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitatakse elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga.

(6) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, esitatakse käesolevast määrusest tulenevad dokumendid ja informatsioon Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemi kaudu.

(7) Lõikes 1 toodud tähtajast hiljem esitatud lisataotluseid ei menetleta.

(1) Rahandusministeerium kontrollib ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti vastavust riigieelarve seaduse, käesoleva määruse ja muude õigusaktide nõuetele.

(2) Nõuetele mittevastavad materjalid tagastab Rahandusministeerium esitajale viie tööpäeva jooksul materjalide Rahandusministeeriumisse jõudmise päevast alates, tuues välja puudused.

(3) Esitaja parandab puudused ja esitab täpsustatud materjalid Rahandusministeeriumile kolme tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumilt tagastatud materjalide saamise päevast alates.

(4) Kui lõikes 3 toodud tähtaja jooksul materjale ei ole esitatud, koostab materjalid esitamata jätnud ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti Rahandusministeerium.

(1) Ministeeriumid liigendavad oma valitsemisala eelarved eelarveklassifikaatori detailsuses viie tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates ning esitavad liigendatud eelarve Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemi kaudu. Rahandusministeerium valmistab 10 tööpäeva jooksul ministeeriumidelt liigendatud eelarve saamisest arvates ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, milles nähakse ette vahendite jaotus vähemalt riigieelarve seaduse § 31 lõikes 1 nõutud detailsuses.

(2) Ministeeriumid esitavad riigieelarve seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud täiendavaks liigenduseks oma valitsemisala eelarved kooskõlas eelarveklassifikaatoriga Rahandusministeeriumi ette antud tähtajaks eelarve infosüsteemi kaudu järgmises ulatuses

1) asutustele ja asutuste gruppidele seaduses määratud piirmääraga tööjõu- ja majandamiskulud liigendatakse tööjõukuludeks ja majandamiskuludeks, välja arvatud tegevuspõhise eelarve korral;

2) piirmääraga vallasasja investeeringud liigendatakse soetusgruppide kaupa eelarve liikide lõikes.

(3) Põhiseaduslikele institutsioonidele käesolevat paragrahvi ei kohaldata.

(1) Ministeerium esitab vajadusel taotluse jooksva eelarveaasta liigenduse muutmiseks Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemi kaudu hiljemalt aprilli, juuli ja oktoobri viiendaks ning detsembri esimeseks tööpäevaks. Iga muudatusettepaneku kohta esitatakse selgitus katteallika ja uue tekkinud kuluvajaduse kohta. Kiireloomuliste muudatusettepanekute korral võib taotluse esitada jooksvalt, märkides selgituses taotluse kiirendatud korras menetlemise vajaduse põhjenduse.

(2) Rahandusministeerium valmistab liigenduse muutmist käsitleva Vabariigi Valitsuse korralduse muutmise eelnõu ette laekunud taotluste alusel ja esitab selle kümne tööpäeva jooksul taotluste laekumisest arvates Vabariigi Valitsusele.

(3) Ministeeriumi valitsemisala eelarve liigenduse muutmine, sealhulgas tegevuspõhise eelarve kaudsete kulude jaotuspõhimõtte muutmine, mis ei nõua Vabariigi Valitsuse liigendamist käsitleva korralduse muutmist, toimub eelarveaasta kestel jooksvalt eelarve infosüsteemis. Muudatustest teavitatakse e-posti teel Rahandusministeeriumi. Tegevuspõhise eelarve kaudsete kulude jaotuspõhimõtteid muudetakse eelarve infosüsteemis pärast Rahandusministeeriumilt nõusoleku saamist.

(4) Põhiseaduslike institutsioonide eelarve liigenduse muutmine eelarveaasta kestel toimub jooksvalt eelarve infosüsteemis.

(5) Kui tulenevalt jooksva aasta riigieelarve seaduse või Vabariigi Valitsuse tegevuskava muutmisest muutub valitsemisala arengukava tegevuskava, siis esitatakse koos liigenduse muudatusega ka korrigeeritud tegevuskava koos selgitustega muudatuste sisu kohta.

(1) Ministeeriumid esitavad enda ja oma valitsemisala asutuste põhjendatud taotlused vahendite ülekandmiseks Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemis ette antud vormil hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta jaanuari kümnendal tööpäeval.

(2) Eelarve infosüsteemis esitatakse investeeringute ja investeeringutoetuste ülekandmise kohta selgitus, miks jäid vahendid kasutamata ja milleks kasutatakse vahendeid järgmisel aastal.

(3) Ülekandmist saab riigiasutus taotleda vahenditele jäägiga alates 100 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata tegelikult laekunud ja kasutamata tuludest sõltuvate vahendite korral, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt.

(4) Lõikes 3 nimetamata tuludest sõltuvate vahendite ja edasiantavate maksude, välja arvatud saadud siirded ja omandireformi reservfondist saadud vahendid, ülekandmist ei pea taotlema ja vastavad kasutamata jäänud summad kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse automaatselt.

(1) Otsuse vahendite ülekandmise kohta teeb rahandusminister kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(2) Kui vahendite ülekandmise taotluses esitatud andmetes või selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium puudustest viivitamata taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates.

(3) Vahendeid ei kanta üle, kui taotlus ei vasta §-s 21 toodud nõuetele või selles esinevaid olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.

(4) Rahandusministeerium võib keelduda vahendite ülekandmisest, kui alanud aasta riigieelarves on vahendid samaks otstarbeks ette nähtud.

(5) Põhjendatud juhtudel võib rahandusminister erandkorras vahendeid üle kanda ka § 21 lõikes 1 toodud tähtajast hiljem esitatud nõuetekohase taotluse alusel.

(6) Ülekantud vahendeid saab kasutada alates neljandast tööpäevast pärast rahandusministri otsuse allkirjastamist.

Rahandusministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 2 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.