Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend

Määrusega kehtestatakse

1) elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise üldine kord;

2) selliste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord ja tingimused, mille kannab kohaliku omavalitsuse üksus ametniku vahetu sekkumiseta rahvastikuregistrisse turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohateate alusel, mille andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel (edaspidi automaatkanne);

3) paberil elukohateate eestikeelne vorm, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 1, ja ingliskeelne vorm, mis on esitatud lisas 2, ning nende täitmise juhend.

(1) Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise otsus tehakse rahvastikuregistri elukohakandena.

(2) Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult.

(3) Elukohakanne jõustub selle allkirjastamisel. Elukohaandmed hakkavad kehtima rahvastikuregistri seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud kuupäeval.

(1) Elukohakande tegemise aluseks olev dokument salvestatakse elektrooniliselt rahvastikuregistrisse.

(2) Elukohaandmete muutmiseks esitatud välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, välja arvatud juhul, kui õigusakt näeb ette teisiti või kui dokument edastatakse diplomaatiliste või ametlike kanalite kaudu.

(3) Elukohaandmete muutmiseks esitatud võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene või inglise keeles.

Kui elukohaandmete rahvastikuregistrisse registreerimise menetluse käigus esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele lisaandmeid, mis on elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks, kannab kohaliku omavalitsuse üksus need toimikusse.

(1) Elukohakandes või selle tegemisega seotud andmetes esineva vea parandab elukohakande teinud kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole tehnilist suutlikkust elukohakande või selle tegemisega seotud andmete parandamiseks, teavitab ta parandamise vajadusest viivitamata rahvastikuregistri volitatud töötlejat, kes võib kokkuleppel elukohakande teinud ametnikuga elukohakannet või selle tegemisega seotud andmeid parandada.

Kui isik esitab elukohateate kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal, tuvastatakse elukohateate esitanud isik kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel.

Kui elukohateates esinenud puudused kõrvaldatakse määratud tähtajaks, loetakse elukohateade esitatuks esialgsel kohaliku omavalitsuse üksusesse saabumise kuupäeval ning elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevaks loetakse kuupäev vastavalt rahvastikuregistri seaduse §-le 66.

Elukoha aadressi kehtivuse algus

Kui isikud on esitanud ühise elukohateate, võib kohaliku omavalitsuse üksus menetleda elukohateateid eraldiseisvate taotlustena.

Kui isik esitab elukohateates elukoha aadressina sama aadressi, mis on rahvastikuregistrisse kantud kui selle isiku kehtiv viibimiskoha aadress, lõpetatakse viibimiskoha aadressi kehtivus ja esitatud aadress kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadressina.

(1) Rahvastikuregistri seaduse § 69 lõike 8 alusel etteulatuvalt teatatud Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi muutumise korral, esitab isik elukohakande teinud kohaliku omavalitsuse üksusele andmete muutmiseks kirjaliku taotluse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse saamisel uuendab kohaliku omavalitsuse üksus elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise menetluse ja muudab isiku esitatud teate järgi Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teatab isik Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi muutumisest uue elukohateatega, muudab andmed elukohateate saanud kohaliku omavalitsuse üksus. Uue lahkumiskuupäeva või välisriigi aadressi kandmisega rahvastikuregistrisse loetakse varasem kuupäev muudetuks.

(1) Rahvastikuregistri seaduse § 88 lõikes 1 sätestatud aluste olemasolul esitab ruumi omanik kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku taotluse, milles esitab

1) muudetava elukoha aadressi;

2) isiku nime, kelle elukoha aadressina on muudetav aadress rahvastikuregistrisse kantud;

3) kinnituse selle kohta, et isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi elukohana;

4) kinnituse selle kohta, et isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi elukohana.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud andmeid ei pea esitama rahvastikuregistri seaduse § 88 lõikes 3 sätestatud ruumi omaniku teates.

Kui isik või tema seaduslik esindaja on taotlenud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri seaduse § 91 lõike 1 alusel, kantakse isiku elukoha aadress rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse üksuse algatused linna ja linnaosa või valla ja osavalla täpsusega.

(1) Kui isiku elukohaandmeid muutvad andmed edastatakse välislepingu alusel või tulenevad välisriigi dokumendist, teeb elukohakande rahvastikuregistri volitatud töötleja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Kui isiku elukohaandmete muudatus tuleneb perekonnasündmuse kohta käivast välisriigi välja antud dokumendist või välisriigi rahvastikuregistri väljavõttest, teeb elukohakande perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Välisministeerium.

(3) Kui välisriigi dokumendil toodud välisriigi elukoha andmete kehtivuse alguse kuupäev või perekonnasündmuse kuupäev on varasem kui rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguskuupäev, ei kanta isiku elukohaandmeid välisriigi dokumendilt rahvastikuregistrisse.

Kui hooldusõiguslik vanem esitab rahvastikuregistri seaduse § 80 lõike 1 alusel rahvastikuregistri volitatud töötlejale elukohateate oma alaealise lapse välisriigi elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks, eeldatakse teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut juhul, kui alaealise lapse

1) elukohana on rahvastikuregistris välisriigi aadress;

2) elukoht ei ole rahvastikuregistris, välja arvatud juhul, kui alaealise lapse viimase elukohana on rahvastikuregistris Eesti elukoha andmed, mille kehtivus on lõpetatud ruumi omaniku nõudmisel.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb automaatkande juhul, kui

1) elukohateade on esitatud turvalises veebikeskkonnas;

2) elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud käesoleva määruse § 143 kohaselt automaatselt andmekogude vahendusel.

(2) Automaatkande tegemisele kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatükki, arvestades käesoleva peatüki erisusi.

(3) Automaatkanne tehakse, kui selle tegemise tingimuste kontrollimise tulemusel on tehtud kindlaks, et

1) elukohateade ja selles märgitud andmed vastavad kehtestatud nõuetele;

2) ei esine rahvastikuregistri seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud alust keelduda elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisest.

(4) Automaatkande tegemisel teavitatakse turvalises veebikeskkonnas elukohateate esitajat, et tehtud on automaatkanne, ja nimetatakse, mis andmekogu andmeid selleks kasutati.

(1) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele automaatselt järgmiste andmekogude vahendusel

1) rahvastikuregister;

2) aadressiandmete süsteemi infosüsteem;

3) kinnistusraamat.

(2) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse rahvastikuregistri andmete alusel, kas on täidetud järgmised tingimused

1) elukohateade ja nõusolek elukoha muutmiseks on esitatud turvalises veebikeskkonnas;

2) elukohateate esitaja teovõimet ei ole piiratud;

3) isik, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse, on rahvastikuregistri andmesubjekt;

4) isik, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse, on piiratud teovõimega täisealine isik või alaealine laps ja tema elukoha muutmiseks nõusoleku andja on tema seaduslik esindaja;

5) isik, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse, on elukohateates nimetatud ruumi omaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps;

6) kui elukohateatega muudetakse alaealise lapsega vanema elukohaandmeid, ei ole alaealise lapse aadress pärast vanema elukohaandmete muutmist aadress, kuhu ei ole registreeritud täisealise isiku elukohta;

7) selle alaealise lapse või eestkostetava aadress, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse, ei ole pärast elukohaandmete muutmist aadress, kuhu ei ole registreeritud tema vanema või eestkostja elukohta;

8) elukohateates on märgitud välisriigis asuva ruumi aadress.

(3) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse aadressiandmete süsteemi infosüsteemi andmete alusel, kas on täidetud järgmised tingimused

1) elukohateates märgitud Eestis asuva ruumi aadress on aadressiandmete süsteemi infosüsteemis kehtiv;

2) Eestis asuv ruum, mille aadressi on isik elukohateates märkinud ja mida ta kasutab elukohana, on elamu või korter, mida saab kasutada alaliseks elamiseks.

(4) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse kinnistusraamatu andmete alusel, kas elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik on

1) elukohateate esitaja või isik, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku abikaasa või registreeritud elukaaslane;

3) vanem, kelle alaealise lapse elukohaandmeid elukohateatega muudetakse;

4) isikule, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse ja kes ei ole ruumi omanik ega tema abikaasa, registreeritud elukaaslane ega alaealine laps, elukoha muutmiseks nõusoleku andja.

(5) Automaatkande tegemiseks peavad olema täidetud

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimused;

2) üks või mitu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–8 ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimust olenevalt sellest, kelle elukohaandmete muutmiseks on elukohateade esitatud või mis aadress on selles märgitud.

Elukoha aadressis märgitakse riik, maakond, vald, linn, alevik, küla, aadressikoha nimi, hoone number ja korteri või muu omaette ruumi numbri olemasolul selle number.

(1) Kui isik ei ole ruumi omanik, lisatakse elukohateatele kaasomandis oleva eluruumi andmete kandmisel rahvastikuregistrisse kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek, välja arvatud juhul, kui kaasomandi kasutamise kokkuleppest ruumi omanike vahel ei tulene teisiti.

(2) Kaasomanike kokkulepet tõendav dokument lisatakse elukohateatele.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus kannab paberil elukohateatele

1) elukohateate saabumise kuupäeva ja elukohateate numbri;

2) isikukoodid, kui elukohateate esitab Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kelle elukoht registreeritakse esmakordselt Eestis.

(2) Elukohateate numbri loob rahvastikuregistri menetlustarkvara.

(1) Kui isik või tema seaduslik esindaja taotleb rahvastikuregistri seaduse § 110 alusel muudetud elukohaandmete taastamist, taastab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha aadressi linna ja linnaosa või valla ja osavalla täpsusega kohaliku omavalitsuse algatusel rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis sätestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul taastatakse isiku elukohaandmed tagasiulatuvalt nende kehtivuse kaotamise hetkest alates.