Maareformi läbiviimisel ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord

Määrus reguleerib ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale (edaspidi ehitise teenindamiseks vajalik maa) hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks, kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi ehitise juurde maareformi käigus maad omandada ja teine kaasomanik taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamist.

Maa ostueesõigusega erastamine

Maad omandada soovivale kaasomanikule ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamine, tagastamine, munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine viiakse läbi maareformi seaduse alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtestatud vastava menetluskorraga.

(1) Valla- või linnavalitsus kontrollib, kas kõik ehitise kaasomanikud on esitanud maa omandamise või hoonestusõiguse seadmise avalduse. Maa ostueesõigusega erastamise korral kontrollitakse, kas avaldus on esitatud tähtaegselt.

(2) Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole esitanud maa omandamise avaldust, teavitab valla- või linnavalitsus avalduse esitamata jätnud kaasomanikku võimalusest esitada maareformi menetluse eeltoimingute ajal avaldus maa omandamiseks ning määrab avalduse esitamiseks ühekuulise tähtaja. Ühtlasi selgitab valla- või linnavalitsus, et avalduse esitamata jätmise korral on õigus ehitise teenindamiseks vajalikku maad omandada teisel ehitise kaasomanikul, kes taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist, tagastamist, munitsipaalomandisse andmist või riigi omandisse jätmist, ning kõigi ehitise kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus.

(3) Kui ehitise kaasomanik ei esita valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja jooksul avaldust maa omandamiseks, on teistel kaasomanikel õigus taotleda tema kaasomandi osale vastava ehitise teenindamiseks vajaliku maa osa omandamist võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega ehitises, kui maa omandamist taotlevad kaasomanikud ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab valla- või linnavalitsus kaasomanikele vähemalt ühekuulise tähtaja.

(1) Kui ehitise kaasomanik soovib omandada ka teise kaasomaniku ehitise osale vastavat osa maast, siis peab maa omandisse andmise otsus sisaldama andmeid ehitise kõikide omanike ja kaasomandi osade suuruse kohta, teavet maa omandisse andmise menetluses tehtud toimingute kohta ja muid olulisi asjaolusid.

(2) Maa omandaja ja kaasomanik, kes ei ole avaldanud soovi maad omandada, võivad kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni sõlmida notariaalselt tõestatud kokkuleppe maale hoonestusõiguse seadmiseks. Kokkulepe peab sisaldama maa omandaja kohustust seada maa omandamisel hoonestusõigus kõigi ehitise kaasomanike kasuks. Kõigi kaasomanike kokkulepe peab sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi, kaasa arvatud hoonestusõiguse tasu ja tähtaeg.

(3) Erastamise korraldaja teavitab ehitise kaasomanikke maa kinnistusraamatusse kandmisest kohe pärast kinnistamisotsuse ärakirja saamist. Maa tagastamise või munitsipaalomandisse andmise korral saadab teavituse valla- või linnavalitsus.

(4) Pärast maa kinnistusraamatusse kandmist võivad ehitise kaasomanikud sõlmida hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kui lepingut ei sõlmita, on ehitise kaasomanikul, kes ei avaldanud soovi maad omandada, õigus nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks ühe aasta jooksul maa kinnistusraamatusse kandmisest arvates.

(5) Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole avaldanud soovi maad omandada ja teised ehitise kaasomanikud ei soovi tema ehitise osale vastavat osa maast omandada, jäetakse vastav osa maast riigi omandisse ja hoonestusõiguse seadmise menetlus viiakse läbi maareformi seaduse § 351 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt. Sellisel juhul määrab hoonestusõiguse tingimused maavanem, andes kõigile ehitise kaasomanikele võimaluse hoonestusõiguse tingimuste kohta vastuväidete esitamiseks. Samuti määrab maavanem hoonestusõiguse tingimused juhul, kui vähemalt ühe ehitise kaasomaniku osale vastavat osa maast ei soovi omandada teised ehitise kaasomanikud.

Hoonestusõiguse tähtaeg määratakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 4 alusel.

(1)

(2) Maa müügileping peab sisaldama

1) kokkulepet hoonestusõiguse seadmise tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärke kandmise kohta;

2) ostuhinna järelmaksuga tasumise korral erastaja eesõigust hoonestusõiguse kandmiseks esimesele järjekohale. Eelmärge erastaja eesõiguse kohta kantakse kinnistusraamatusse.

Pärast maa kinnistusraamatusse kandmist peab maavanem või valla- või linnavalitsus, kes tegi maa omandisse andmise otsuse, teavitama ehitise kaasomanikku, kes ei ole avaldanud soovi maad omandada, et tal on õigus nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks ühe aasta jooksul maa kinnistusraamatusse kandmisest arvates. Teavitus peab sisaldama ka selgitust asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 sisu kohta.