Justiitsminister — Justiitsministri 4. juuni 2003. a määruse nr 44 "Notarite Koja põhikirja kinnitamine" muutmine — RT I, 2020, 10

Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 43 lõike 2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 4. juuni 2003. a määruses nr 44 „Notarite Koja põhikirja kinnitamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 5 asendatakse sõnad „osavõtt notarite tegevuse üle järelevalve teostamisest“ sõnadega „notarite tegevuse üle haldusjärelevalve teostamine“; 2) paragrahvi 3 punktis 3 asendatakse sõnad „justiitsministrile ettepanek distsiplinaarmenetluse“ sõnadega „aukohtule ettepanek aukohtumenetluse“; 3) paragrahvi 3 punkti 8 esimeses lauses asendatakse sõnad „viia läbi sisekontrolli“ sõnadega „teostada haldusjärelevalvet“; 4) paragrahvi 3 punkti 8 teises lauses ja § 15 lõikes 2 asendatakse sõna „sisekontroll“ sõnaga „haldusjärelevalve“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kvoorum fikseeritakse üks kord koosoleku alguses.“; 6) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses: „Otsuse vastuvõtmiseks peab poolthääli olema rohkem kui vastuhääli. Erapooletuid ja hääletamisel mitteosalenuid otsuse vastuvõtmisel ei arvestata.“; 7) paragrahvi 91 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üksikküsimustes võib otsuseid vastu võtta elektroonilisel teel. (2) Elektroonilisel teel ei viida hääletamist läbi juhul, kui: 1) käesoleva põhikirjaga on otsuse tegemiseks ette nähtud salajane hääletamine või 2) 1/10 Notarite Koja liikmetest nõuab salajast hääletamist.“; 8) määrust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses: „§ 92. Veebikoosoleku läbiviimine (1) Notarite Koja koosoleku võib läbi viia veebikoosoleku teel. (2) Veebikoosoleku läbiviimisele kohaldatakse koosoleku läbiviimise sätteid, arvestades käesolevas paragrahvis ette nähtud erisusi. (3) Veebikoosolekul ei ole võimalik otsustada küsimust, mille puhul: 1) on käesoleva põhikirjaga ette nähtud salajane hääletamine või 2) 1/10 Notarite Koja liikmetest nõuab salajast hääletamist. (4) Ettepaneku veebikoosoleku läbiviimiseks teeb eestseisus. (5) Veebikoosolekul hääletamise viisi otsustab eestseisus. (6) Igal Notarite Koja liikmel on veebikoosolekul otsuse vastuvõtmisel ning valimistel õigus esindada ühte Notarite Koja liiget, kui ta esitab sellekohase kirjaliku volikirja Notarite Kojale enne hääletamise algust. (7) Hääletamistulemused ja otsus protokollitakse ning sellele kirjutavad alla Notarite Koja esimees ja protokollija.“; 9) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Eestseisuse volitused algavad valimisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril.“; 10) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Notarite Koja aukohtumenetluse algatamise aluseks on: 1) notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiitsministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi ja notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebus; 2) notari ametitegevuse haldusjärelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo; 3) Justiitsministeeriumi poolt kaebuse edastamine aukohtule. (2) Aukohus võib vahekohtuna lahendada ka notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju. Auasjade menetlemisele aukohtus kohaldatakse aukohtu reglemendis sätestatut. (3) Aukohtul on 11 liiget: viis notarit, viis ringkonna- või riigikohtunikku, üks õigusteadlane. Notarite Koja koosolek valib aukohtu liikmeks viis notarit kolmeks aastaks § 12 lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt. Aukohtu liikmeks võib valida notari, kes on tegutsenud notarina vähemalt viis aastat. Aukohtu liikmed ei või kuuluda eestseisusesse ega revisjonikomisjoni. (4) Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälteenamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Aukohtu liikme taandumise või mõjuval põhjusel eemalviibimise korral võtab asja arutamisest osa teine aukohtu liige. (5) Aukohtul on asja arutamisel õigus nõuda asjaosalistelt selgitusi. Asjaosalisel on õigus viibida asja arutamise juures. Aukohtu istungi toimumisest teatatakse asjaosalisele vähemalt seitse päeva ette. (6) Aukohtu istungi kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab arutlusel olnud asjas tehtud aukohtu otsust. Kui aukohtu liikmed on otsuse allkirjastanud, saadab aukohus otsuse Notarite Kojale. Notarite Koda edastab otsuse asjaosalistele, kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ja Justiitsministeeriumile. (7) Distsiplinaarsüüteo tuvastamise korral võib aukohus määrata notarile distsiplinaarkaristuseks noomituse või rahatrahvi. Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on aukohtu hinnangul kohane karistus ametist tagandamine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notar ametist tagandada. (8) Aukohtumenetluses lähtutakse Notarite Koja aukohtu reglemendis sätestatust. Notarite Koja aukohtu reglemendi kinnitab Notarite Koja koosolek.“; 11) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 12) määrust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: „§ 241. Haldusjärelevalve Haldusjärelevalve teostamisel lähtutakse Notarite Koja haldusjärelevalve korras sätestatust. Notarite Koja haldusjärelevalve korra kinnitab Notarite Koja koosolek.“; 13) paragrahvi 26 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 26. Rakendussätted“; 14) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) 2020. aastal valitud eestseisuse ja revisjonikomisjoni volitused kestavad 2020. aasta 1. novembrist kuni 2023. aasta 31. detsembrini.“. § 2. Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.