Legaalse sissetuleku määrad

(1) Välismaalaste seaduse §-de 2001, 201 või 2101 alusel tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud ning § 232 lõike 5 alusel pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel nõutud legaalse sissetuleku määraks on sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 11 kohaselt kehtestatud toimetulekupiiri ühekordne määr elamisloa taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kokku olenevalt perekonna suurusest.

(2) Välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punkti 3 või 4 alusel tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud ning § 232 lõike 1 punkti 3 alusel pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel nõutud ja § 238 lõike 1 punkti 3 alusel pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlemisel nõutud legaalse sissetuleku määraks on sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 11 kohaselt kehtestatud toimetulekupiiri kuuekordne määr elamisloa taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kokku olenevalt perekonna suurusest.

(3) Välismaalaste seaduse § 162 lõike 1 punkti 1–4 või 6 alusel tähtajalise elamisloa õppimiseks taotlemisel nõutud ning §-s 139 ja § 183 lõike 1 punktis 1 nimetatud legaalse sissetuleku määraks on sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 11 kohaselt kehtestatud toimetulekupiiri 12-kordne määr elamisloa taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kokku olenevalt perekonna suurusest.

(4) Välismaalaste seaduse § 191 alusel tähtajalise elamisloa ettevõtluseks taotlemisel nõutud ning §-s 198 nimetatud legaalse sissetuleku määraks on Eesti Vabariigi 18-kordne keskmine brutokuupalk elamisloa taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kokku, kusjuures nimetatud brutopalga arvutamise aluseks on Statistikaameti arvestatud elamisloa taotluse esitamisele eelneva kvartali kuu keskmine brutopalk.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal.