Kohtu registriosakonna kodukord

Registriosakonna töökorraldusele kohaldatakse «Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorras» sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.

(1) Kohtunike tööjaotusplaanis määratakse kohtunik, kes täidab registripidamisülesandeid, mis on ette nähtud seadusega. Kohtunik ei kuulu registriosakonna koosseisu.

(2) Justiitsminister nimetab ja vannutab kohtunikuabi ametisse eksamikomisjoni ettepanekul ning määrab kohtu ja kohtumaja, kus kohtunikuabi teenistusse asub. Kohtudirektor määrab struktuuriüksuse, mille koosseisu kohtunikuabi kuulub. Kohtudirektor võib ilma kohtunikuabi nõusolekuta suunata ta tööle teise kohtumajja, kui teine kohtumaja asub samas asulas.

(3)

(4) Kohtudirektor kinnitab registriosakonna koosseisu. Osakonna koosseisus on kohtunikuabi ametikohad ning võivad olla kantseleijuhataja, vanemregistrisekretäri, registrisekretäri, arhivaari ja tehnilise sekretäri ametikohad ning muud ametikohad.

(5) Kohtudirektor nimetab ametisse

1) kantselei juhataja osakonna juhataja ettepanekul nende kohtuteenistujate seast, kes on sooritanud registrisekretäri eksami;

1¹) vanemregistrisekretärid osakonna juhataja ettepanekul nende registrisekretäride seast, kes on keerukamate tööülesannete täitmisel silma paistnud, ja kui selline ametikoht on justiitsministri käskkirja alusel kohtusse loodud;

2) registrisekretärid osakonna juhataja ettepanekul nende tehniliste sekretäride seast, kes on olnud teenistuses vähemalt kolm kuud ja kes on sooritanud registrisekretäri eksami;

3) teised osakonna koosseisu kuuluvad kohtuteenistujad peale kohtunikuabi.

(1) Registriosakonnal on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega värvi- ja reljeefpitsat ning võib olla rõhtpitsat kirjavahetuse jaoks.

(2) Kohtudirektor võib registriosakonna juhataja ettepanekul otsustada kasutusele võtta rohkem kui ühe lõikes 1 nimetatud pitsati ja tõestamistoiminguid tegevate registriosakonna ametnike nimelised pitsatid, lähtudes «Notariaadiseaduse» § 53 punktist 4.

(3) Kohtudirektor korraldab registriosakonna ja selle ametnike pitsatite kujundamise, registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise «Riigivapi seaduses» ettenähtud korras.

(4) Kohtu registriosakonna ja selle ametnike pitsatijäljendid ning tõestamistoimingute tegemiseks pädevate ametnike allkirjanäidised saadetakse teiste kohtute registriosakondadele ja Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele iga kalendriaasta alguses ning tõestamistoimingute tegemiseks pädevate teenistujate vahetumisel.

Kui registridokumentide originaale on vaja viia ühest kohtust teise, siis korraldab transportimise ja vastutab selle eest saatja kohtu kohtudirektor.

(1) Registriosakonna juhatajaks on kohtudirektori määratud kohtunikuabi.

(2) Registriosakonna juhataja puudumisel täidab tema kohuseid kohtudirektori poolt registriosakonna kohtunikuabide seast nimetatud kohusetäitja.

(3) Ärakiri registriosakonna juhataja või juhataja kohusetäitja määramise ja vabastamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele teadmiseks.

(4) Registriosakonna juhataja vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine üle kohtu kohtudirektori poolt määratud kohtuteenistuja osavõtul. Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtukantseleisse. Akti ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele.

(1) Registriosakonna juhataja ülesanne on korraldada osakonna tegevust. Ta tagab, et osakonna pädevusse kuuluvaid hagita tsiviilasju menetletakse ning isikuid teenindatakse ning järelevalve- ja sunniabinõusid rakendatakse õiguspäraselt ja kiiresti ning et registreid peetakse ja infosüsteeme kasutatakse nõuetekohaselt.

(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab osakonna juhataja lisaks kohtunikuabi kohustustele järgmisi ülesandeid

1) kehtestab pärast kohtunikuabide arvamuse ärakuulamist kirjaliku korraldusega kohtunikuabide tööjaotusplaani nende kohtuasjade kohta, mille jaotamine on automatiseerimata. Kodukorras ettenähtud juhtudel jaotab juhataja asju ümber;

2) kohtudirektori juhiseid arvestades kehtestab osakonna muude ülesannete jaotuse, teenistujate asendamise korra ning määrab e-posti kontrollimise eest vastutajad, tõestamistoimingute tegijad ja osakonnaväliste andmekogude kontrollijad;

3) kontrollib teenistusülesannete täitmist ja korraldab tööaja arvestust;

4) korraldab kaebuste, määruskaebuste ja vastuväidete lahendamist;

5) korraldab osakonna arhiivi ülevaatust ja dokumentide hävitamist;

6) kehtestab abinõude süsteemi, mis tagab dokumentide säilimise ning süüdlase kindlakstegemise dokumendi rikkumise, hävimise või kadumise korral;

7) vajaduse korral rakendab abinõusid, mis tagavad infosüsteemi sisestatud andmete säilimise ning välistavad volitamata juurdepääsu ja töötlemise;

7¹) vajaduse korral esitab Registrite ja Infosüsteemide Keskusele käesoleva kodukorra § 301 lõigetes 1 ja 31 nimetatud taotlusi;

8) kirjaliku korraldusega kehtestab osakonna ja selle ametnike pitsatite, templite ning dokumendiplankide kasutamise ja hoidmise korra ulatuses, mis ei kuulu kohtudirektori pädevusse, ning korraldab kodukorras ettenähtud pitsatijäljendite ja allkirjade näidiste ning ärakirjade saatmise teistesse osakondadesse ja Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusse;

9) teeb kohtudirektorile esildisi inventari-, lähetus- ja koolitusvajaduste ning muude asjaolude kohta ning ettepanekuid puhkuste ajakava, osakonna koosseisu, palgafondi, ergutuste ja distsiplinaarkaristuste ning kohtunikuabikandidaadi juhendamise kohta;

10) vajaduse korral algatab asendusregistriosa ja asenduskaardi avamise;

11) korraldab osakonna tööks vajalike erivahendite arvestust ja jaotamist;

12) korraldab osakonda kuuluvale kohtuteenistujale katseaja lõpu ja iga-aastasi hindamisvestlusi;

13) otsustab teha kanded paberil peetavasse asendusregistrisse, kui ajutiselt ei ole võimalik infosüsteemi tehnilise rikke tõttu arvutis pidada äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasustuste registrit, kommertspandiregistrit või laevakinnistusraamatut.

(1)

(2) Kantselei juhataja allub vahetult registriosakonna juhatajale.

(3) Registriosakonna juhataja määrab, millised registrisekretärid ja tehnilised töötajad alluvad vahetult kantselei juhatajale.

(1) Kantseleijuhataja ülesandeks on korraldada registriosakonna kantselei tegevust, sealhulgas

1) tagada tõhus töökorraldus dokumentide vastuvõtmise, edasisaatmise, registriga tutvumise, andmete väljastamise ja arhiivipidamise alal;

2) täita registriosakonna juhataja ülesandel käesoleva kodukorra § 6 lõike 2 punktides 5 ja 11 nimetatud kohustusi;

3) abistada registriosakonna juhatajat tema ülesandel käesoleva kodukorra § 6 lõike 2 punktides 6–9 nimetatud kohustuste täitmisel;

4) kontrollida talle vahetult alluvate teenistujate ametikohustuste täitmist;

5) tagada registriosakonna kirjavahetuse, sealhulgas elektronkirjade arvelevõtmine ja vastamine;

6) täita registriosakonna juhataja ühekordseid ülesandeid.

(2) Tööülesannete jaotuse kantselei juhatajale alluvate teenistujate vahel ja nende vastastikuse asendamise korra kehtestab registriosakonna juhataja kantselei juhataja ettepanekul.

(3) Kantselei juhataja võib registriosakonna juhataja määramisel täita ka registrisekretäri ülesandeid ulatuses, mis ei sega tal kantselei tegevuse korraldamist.

(1) Registriosakonnas täidab seaduses sätestatud kohtuniku ülesandeid kohtunike tööjaotusplaanis määratud kohtunik (edaspidi registrikohtunik).

(2)

(3) Registrikohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse registriasja lahendamise kohta, köidetakse vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(4) Registrikohtuniku üldised seisukohad registriasjade lahendamise kohta ning registri- ja laevatoimikusse köidetud seisukohtade ärakirjad köidetakse eraldi toimikusse, mis peab olema kõigile registriosakonna töötajaile kättesaadav.

(1) Registriosakonna koosseisu kuuluv kohtunikuabi

1) otsustab oma pädevusse kuuluva lahendi tegemise;

2) koostab registrikohtunikule lahendite eelnõusid;

3) sisestab registrikohtuniku tehtud lahendi teksti infosüsteemi ning kinnitab oma salasõnaga;

4) kinnitab registrikande ja märke;

5) teeb «Äriseadustiku» §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;

6) teeb «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» §-s 54 nimetatud kandeid;

7) vaatab läbi toimikusse köidetavaid dokumente, mis ei ole aluseks kande tegemisele (nõukogu liikmete andmed jne);

8) kinnitab ärakirju ja väljatrükke;

9) annab välja tõendeid registrikande puudumise või muutmatuse kohta;

10) annab välja laeva lipudokumendid;

11) tuvastab registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;

12) jälgib, et toimikud vastaksid käesolevas kodukorras ettenähtud nõuetele;

13) rakendab hoiatus- ja sunnivahendeid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemise puhul alla seadusega lubatud alampiiri;

14) juhendab kohtunikuabikandidaate ning osakonna juhataja määramisel notarikandidaate, üliõpilastest praktikante ning registrisekretäre ja osakonna teisi töötajaid ning juhendajana vaatab läbi ja kinnitab juhendatava tehtud lahendite projekte;

15) algatab laevakinnistusregistri asendusosa avamise menetluse;

16) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;

17) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema poolt määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 1000;

18) taotleb «Erakonnaseaduse» § 12 lõike 3 alusel ja tingimustel erakonna sundlõpetamise algatamist;

18¹) täidab «Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 «Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta» rakendamise seaduse» § 3 lõigetes 1–3 sätestatud kohustusi;

19) annab välja «Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 «Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» rakendamise seaduse» (RT I 2004, 81, 543) § 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tõendeid ning täidab lõikes 4 sätestatud ülesannet;

20) edastab «Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» artiklis 14, «Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta» artiklis 11 ja «Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 «Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta» artiklis 13 nimetatud teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks;

21) annab välja «Äriseadustiku» § 4339 lõikes 2 nimetatud tõendi.

(2) Registrikohtunik võib määrata, et registriasja materjalid, mida ta arutab avalikul istungil, valmistab ette kohtunikuabi.

(1) Registrisekretär

1)

2) teeb «Äriseadustiku» §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;

3) kinnitab ärakirju ja väljatrükke;

4) annab välja tõendeid vastavalt «Äriseadustiku» § 28 lõikele 4;

5) tuvastab registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;

6) vaatab vajadusel läbi ilma kandemääruseta toimikusse köidetavaid dokumente (nõukogu liikmete nimekirjad jm);

7) hoiatab asjaosalisi isikuid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemise puhul alla seadusega lubatud alampiiri;

8) jälgib, et toimikud vastaksid käesolevas kodukorras ettenähtud nõuetele;

9) juhendab registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante;

10) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;

11) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema poolt määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 1000;

12) taotleb «Erakonnaseaduse» § 12 lõike 3 alusel ja tingimustel erakonna sundlõpetamise algatamist;

13) teeb seaduses sätestatud alusel osanike ja hooneühistu liikmete nimekirjas muudatusi.

(2) Registriosakonna juhataja võib vajaduse korral anda registrisekretärile tehnilise sekretäri ülesandeid.

Registrisekretär võib vaadata läbi avaldusi ning koostada registrikohtunikule ja kohtunikuabile kandemääruste ning muude kohtumääruste eelnõusid lihtsamates registriasjades.

Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks registrikohtuniku või kohtunikuabi poole, kui

1) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast registrikohtuniku seisukohast;

2) registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused.

Registrisekretär peab registriasja andma kohtunikuabide tööjaotusplaani alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes

1) füüsilisest isikust ettevõtjaks;

2) täis- või usaldusühingu osanikuks, registrisse kantud esindama volitatud isikuks või prokuristiks;

3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutajaks, juhatuse või nõukogu liikmeks, prokuristiks või audiitoriks;

4) välismaa äriühingu, kelle filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgseks esindajaks, filiaali juhatajaks või prokuristiks;

5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks või juhatuse liikmeks või sihtasutuse nõukogu liikmeks või «Mittetulundusühingute seaduse» §-s 31 nimetatud mittetulundusühingu organi liikmeks või sihtasutuse audiitoriks.

Vanemregistrisekretärile kohaldatakse registrisekretäri kohta sätestatut.

Tehnilise sekretäri ülesandeks on registriosakonna juhataja, registrikohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride abistamine registrite pidamisel, sealhulgas

1) dokumentide vastuvõtmiseks ja lahendite täitmiseks vajalike tehniliste toimingute tegemine;

2) isikute teenindamine, kes esitavad registriosakonnale dokumente või kes tutvuvad registriandmetega või tellivad neist ärakirju ja väljatrükke;

3) dokumentide skaneerimine;

4) väljasaadetavate kirjade postitamine ning saabunud kirjade arvelevõtmine ja kätteandmine.

(1) Registriosakonna koosseisu kuuluv arhivaar korraldab registriosakonna arhiivi pidamist vastavalt käesoleva kodukorra nõuetele, sealhulgas

1) võtab dokumente arhiivi vastu ja annab arhiivist välja;

2) tagab arhiivipäeviku korrektse täitmise;

3) vastutab arhiivis hoitavate dokumentide säilivuse eest.

(2) Arhivaar juhendab teda abistavaid registri- ja tehnilisi sekretäre ning täidab registriosakonna juhataja määratud ulatuses registri- ja tehnilise sekretäri ülesandeid.

Kui registriosakonna koosseisus ei ole arhivaari kohta, täidab arhivaari ülesandeid registriosakonna juhataja määratud registri- või tehniline sekretär.

(1) Kohtunikuabid, kantselei juhataja, arhivaar ja registrisekretärid on kohustatud oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama, eelkõige tutvuma pidevalt õigusaktide muudatustega, Riigikohtu lahenditega ning õigusajakirjade ja õiguskirjandusega.

(2) Kohtunikuabid, kantselei juhataja, arhivaar ja registrisekretärid on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse poolt korraldatavast täiendusõppest.

(1)

(2)

(3) Kohtunikuabi, kantselei juhatajat, arhivaari või registrisekretäri ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtunikuabi- või notarikandidaadi või üliõpilasest praktikandi.

(4) Notarikandidaate ja üliõpilastest praktikante juhendavale kantselei juhatajale, arhivaarile ja registrisekretärile makstakse juhendamise eest lisatasu kohtudirektori määratud ulatuses.

(1) Registriosakonnal on vastuvõtuaeg isikute teenindamiseks – dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks – igal tööpäeval vähemalt neli tundi.

(2) Laevakinnistusraamatu kinnistamisavalduste vastuvõtt ning laeva lipudokumentide väljastamine toimub igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

(3) Vastuvõtuajad kinnitab kohtudirektor registriosakonna juhataja ettepanekul, ärakiri vastuvõtuaegade kinnitamise kohta saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

(1) Registriosakonna külastajatele on sissepääsuks avatud vaid dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks ettenähtud ruumid.

(2) Registriosakonna muudesse ruumidesse lubatakse külastajaid vaid põhjendatud vajadusel ning selle registriosakonna teenistuja nõusolekul ja vastutusel, kelle juurde nad minna soovivad.

(1) Teave vastuvõtuaegade, ametliku elektronposti aadressi, registriosakonna tööpiirkonna, riigilõivu tasumise korra ja registriosakonnas peetavate registrite kohta pannakse registriosakonna ruumides või selle sissekäigu juures nähtavale kohale.

(2) Teenistujad, kes registriosakonna külastajaid vastu võtavad ja teenindavad, kannavad nimesilti oma nime ja ametinimetusega.

(3) Registriosakonna teenistuja jagab isikutele informatsiooniks teabelehti ning peab andma kohapeal, samuti telefoni ja elektronposti teel teavet järgmistes küsimustes

1) registriosakonna tööpiirkonna ulatus;

2) registriosakonnas peetavate registrite loetelu;

3) registriosakonna vastuvõtuajad ja dokumentide edastamis- ja vastuvõtukord;

4) ärakirjade, väljatrükkide, tõendite ja lipudokumentide väljastamise kord;

5) registriosakonna ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ametlik elektronposti aadress;

6) lahenditest asjaosalistele teatamise kord;

7) tasumisele kuuluvate riigilõivude määrad ning tasumise kord;

8) notari ametitoimingud registriasjade ajamisel.

(4) Registriosakonna teenistuja ei anna isikutele muud õiguslikku teavet kui lõikes 3 nimetatud.

(1) Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid registriosakonnas.

(2) Notaril ning tema poolt volitatud notaribüroo töötajal võimaldatakse dokumente esitada ja kätte saada ning registritega tutvuda igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

(2¹) Lõikes 2 sätestatud toimingutes on notariga võrdsustatud registrikaardile kantud pankrotihaldur või ajutine haldur ja kohtutäitur, kes teostab laeva suhtes täitetoiminguid.

(3) Notari soovil teatatakse talle tema tõestatud või kinnitatud avalduse või määruskaebus alusel lahendi tegemisest või antakse vajalikud dokumendid, sealhulgas lipudokumendid, talle või tema poolt volitatud notaribüroo töötajale kohapeal kätte.

(1) Registriosakonnale esitatavaid dokumente võib kohapeal vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja ainult vastuvõtuajal.

(2) Posti või elektronposti teel esitatud dokumente võib vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja.

(1) Registriosakonnale paberkandjal esitatud dokumentidele tehakse viivitamatult vastuvõtupealdis, milles märgitakse

1) vastuvõtmise päev, kuu ja aasta;

1¹) täpne kellaaeg, kui tegemist on kinnistamisavalduse või kommertspandiregistri kandeavaldusega;

2) esitatud dokumentide lehtede koguarv;

3) vastuvõtja nimi ja allkiri.

(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi (avalduse, määruskaebuse vm) esimesele leheküljele. Kõikidele teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik andma oma allkirja või lööma kuupäevaga nurgatempli. Kui dokumendi lehed on kinni köidetud, antakse allkiri vaid esimesele leheküljele.

(3) Elektrooniliselt esitatud dokumendi puhul asendab vastuvõtupealdist dokumendi arvelevõtmine päevikus.

(1) Vastuvõetud dokumendid võetakse viivitamatult arvele kas registripäevikus, laevakinnistuspäevikus, majandusaasta aruannete päevikus või kaebuste päevikus, või kui nad ei kuulu päevikusse kandmisele, siis võetakse arvele kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras.

(2) Dokumentide arvelevõtja jälgib, et päeviku ja vastuvõtupealdise andmed, sh vastuvõtukuupäev, oleksid ühesugused.

(3) Kui kandeavaldusega kaasneb registripiirkonna vahetus, peab uue asukoha järgne arvelevõtja asjaomase ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse arvele võtma senise registrikoodiga.

(4) Kui ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus mitmekordse registripiirkonna vahetumisega naaseb registripiirkonda, kus ta varem oli registrisse kantud, siis tuleb ta arvele võtta senise registrikoodi ja registriasja numbriga.

Dokumentide esitaja soovil väljastab dokumente vastuvõtnud teenistuja pärast vastuvõtupealdise tegemist tõendi, mis sisaldab

1) registriosakonna nime;

2) dokumentide esitaja nime;

3) vastuvõetud lehtede koguarvu ja esitaja nõudel ka esitatud dokumentide loetelu;

4) teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning vastuvõtmise päeva, kuud ja aastat.

–

(1) Dokumente vastuvõttev teenistuja on kohustatud vastu võtma kõik esitatud dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid. Keeldumise kohta määrust ei vormistata.

(2) Posti teel registriosakonda saadetud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tagastatakse isiku soovil registriosakonnas kohapeal kuue kuu jooksul majandusaasta aruande registriosakonda saabumisest. Posti teel saabunud majandusaasta aruanded ja nendega koos esitatavad dokumendid ei kuulu edasisele säilitamisele.

Seaduses ettenähtud juhtudel saadab registriosakond kande tegemiseks vajalikud dokumendid teise registriosakonda. Sel juhul lisatakse dokumentidele saatekiri, millele kirjutab alla registrikohtunik, kohtunikuabi või registrisekretär.

(1) Kui kinnistamisavaldus on tehtud mitme eri registriosakonna tööpiirkondades asuvate laevade kohta, tehakse esitatud avaldusest ja dokumentidest kinnitatud ärakirjad ning need saadetakse registriosakonnale, kelle tööpiirkonnas asub teine avalduses puudutatud laev. Avaldus koos esitatud dokumentidega köidetakse laevatoimikusse selles registriosakonnas, kuhu dokumendid esitati. Kinnitatud ärakirjade edastamisest teisele registriosakonnale teavitatakse dokumentide esitajat.

(2) Lõiget 1 ei kohaldata, kui kinnistamisavaldusest või muul viisil selgub, et dokumendid on esitatud või esitatakse igasse puudutatud registriosakonda iseseisvalt.

(1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandemääruse tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata.

(2) Kui laevakinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandemääruse tegemist tagasi, võib avalduse esitamiseks õigustatud isikule tema soovil tagastada avaldusele lisatud originaaldokumendid.

(3) Lõikes 2 nimetatud dokument tagastatakse allkirja vastu. Tagastatud dokumendist teeb tagastamise otsustanud kohtunikuabi kinnitatud ärakirja, mis köidetakse vastavasse toimikusse. Nende ärakirjade tegemist ei kanta tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(4) Lõikes 3 nimetatud ärakirja õigsuse kinnitanud teenistuja lisab ärakirjale märkuse originaaldokumendi tagastamise asjaolude kohta.

(1) Registriga tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite tellimisel võib päringu aluseks olla

1) ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi;

2) ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikood;

3) laeva registrinumber, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni registri number või kalalaeva pardanumber;

4) laeva omaniku nimi.

(2) Lõikes 1 toodud reeglist võidakse kõrvale kalduda üksnes kohtunikuabi või registrisekretäri kirjalikul loal, kui see on vajalik kohtule, pädevale asutusele või notarile seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Luba köidetakse vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(3) Lõikes 2 nimetatud eraldi luba ei ole vaja, kui tutvumise kohta tehakse sissekanne tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(1) Igaüks võib registriosakonnas kohapeal tutvuda registrikartoteegiga ja laevakinnistusregistriga, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avalike toimikutega. Sellist tutvumist ei märgita tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võivad registriosakonnas kohapeal tutvuda registri- või laevatoimikuga, samuti tehniliste abiregistrite ja muude lõikes 1 nimetamata dokumentidega. Tutvumiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Selline tutvumine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(2¹) Õigustatud huvi olemasolu eeldatakse, kui tutvumistellimus esitatakse kohtu, pädeva asutuse või notaribüroo blanketil või elektrooniliselt ja selle on vastavalt allkirjastanud või digitaalallkirjaga varustanud selleks pädev isik. Kahtluse korral või kui tutvumistellimus esitatakse elektrooniliselt, on kohtunikuabi või registrisekretär kohustatud kontrollima allakirjutanud isiku pädevust.

(2²) Õigustatud huvi tuvastamise kohustuse korral kontrollitakse isiku õigustatud huvi olemasolu iga tutvumiseks soovitud dokumendi lõikes eraldi.

(3) Tutvumiseks võib ühele isikule korraga kätte anda ainult ühe toimiku, abiregistri või muu paberdokumendi.

(4) Kui tutvutakse paberdokumendiga, peab tutvumise juures pidevalt viibima registriosakonna teenistuja, kes jälgib ja vastutab, et tutvuja ei rikuks dokumente, ei köidaks toimikut lahti ega võtaks dokumente kaasa. Dokumente ja toimikuid tutvujalt tagasi võttes peab ta kontrollima, kas kõik tutvumiseks antud dokumendid on rikkumata kujul alles.

(5) Kui teenistuja avastab, et tutvumiseks antud dokumente rikutakse, võetakse kaasa või toimikut köidetakse lahti, siis peab tutvumise katkestama ning kutsuma kohale kohtukordniku või politseiametniku.

(5¹) Registrikaardiga, laevakinnistusregistriosaga, hooneühistu liikmete nimekirjaga, skaneeritud või elektrooniliselt esitatud dokumendiga võib kohapeal tutvuda andmete arvutikuvaril taasesitamise või väljatrüki vaatlemise teel. Tutvuja võib andmed arvutikuvaril ise esile kutsuda, kui on tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ning tutvujal ei ole võimalik andmeid muuta, täiendada ega kustutada.

(5²) Lõikes 51 nimetatud dokumentidega võib tutvuda ükskõik millises registriosakonnas, hoolimata sellest, millises registriosakonnas vastavat registrikaarti, laevakinnistusregistriosa või hooneühistu liikmete nimekirja peetakse või millisele registriosakonnale vastav dokument esitati.

(6) Tutvumistellimus täidetakse samal päeval. Vähem kui poolteist tundi enne vastuvõtuaja lõppu esitatud tellimused võib täita järgmisel tööpäeval.

(7)

(8) Kui tutvumistellimust ei täideta kohe või kui tellija soovib tutvumist hiljem, siis täidetakse tellimus tellija täidetud tellimislehel näidatud tähtajaks.

(9) Tellimislehe blanketil nähakse ette variandid samal päeval tutvumise, järgmisel tööpäeval tutvumise ning hilisemal kuupäeval tutvumise kohta. Blanketil märgitakse tellimuse samal päeval täitmiseks kuluv aeg, samuti lõike 6 teises lauses nimetatud asjaolud ning hoiatus, et kui asjaomane registriasi on menetluses, siis võib tutvumine edasi lükkuda.

(10) Justiitsministeerium tagab tellimislehe kättesaadavuse Interneti kaudu; selle täitmisel edastatakse tellimisandmed registriosakonna elektroonilisse postkasti.

(11) Tutvumistellimuse võib esitada ka posti, telefaksi ja elektronposti kaudu.

(12) Kui registriasi, mille dokumente tutvumiseks telliti, on menetluses või ei saa muul registriosakonnast tuleneval põhjusel tutvumist võimaldada, võtab registriosakonna teenistuja tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed, et kokku leppida uus tutvumisaeg.

(1) Igaüks võib tellida registrikaardi, laevakinnistusregistriosa, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avalike toimiku dokumentide ärakirju ja väljatrükke kas registriosakonda ilmudes, telefaksi, posti või elektronposti teel või Interneti kaudu. Seda ei märgita registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võib tellida ka registri- ja laevatoimiku, abiregistri või muu lõikes 1 nimetamata dokumendi ärakirja või väljatrüki. Väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Väljastamine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(3) Ärakiri ja väljatrükk väljastatakse vastavalt tellija soovile kas registriosakonnas kohapeal või posti, elektronposti või telefaksi teel. Kohapeal täidetakse ärakirja või väljatrüki tellimus kas «elavas järjekorras» või tellimuslehe täitmisega.

(3¹) Registrikaardist, laevakinnistusregistriosast, hooneühistu liikmete nimekirjast, skaneeritud või elektrooniliselt esitatud dokumendist võib väljatrüki tellida ükskõik millisest registriosakonnast, hoolimata sellest, millises registriosakonnas vastavat registrikaarti, laevakinnistusregistriosa või hooneühistu liikmete nimekirja peetakse või millisele registriosakonnale vastav dokument esitati.

(4) Ärakirja ja väljatrüki tellimisele kohaldatakse käesoleva kodukorra § 39 lõikeid 6–12.

(5) Ärakiri ja väljatrükk tehakse valguskoopiana valgele paberile.

(6) Väljatrüki puhul eeldatakse üksnes kehtivate andmetega väljatrüki tellimist, kui tellija ei ole avaldanud selget soovi saada nii kehtivate kui kehtetute andmetega väljatrükk.

(1) Registriosakond võib isiku soovil väljastada ärakirja ja väljatrüki kinnitatuna.

(2) Kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamine märgitakse tutvumise ja ärakirjade väljastamise raamatusse.

(3) Kinnitatud ärakirjale ja väljatrükile tehakse kinnitusmärge järgmiste andmetega

1) kinnitus ärakirja õigsuse kohta;

2) kinnitamise päev, kuu ja aasta;

3) tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber;

4) registriosakonna või selle ametniku värvipitsati jäljend;

5) kinnitusmärke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi (v.a nimelise pitsati kasutamise korral) ja allkiri.

(4) Kui registriosakonna infosüsteem ei trüki seda automaatselt, märgitakse väljatrüki kinnitusmärkes «Tõestamisseaduse» §-st 42 tulenevad täpsustused

1) millise registri väljatrükiga on tegemist;

2) kas väljatrükk sisaldab vaid kehtivaid või nii kehtivaid kui kehtetuid andmeid;

3) väljatrüki andmete ajaline seis;

4) andmete kohta, mis ei ole registrikaardi või laevakinnistusregistriosa andmed, selgitus, et neil ei ole seadusega ettenähtud avalikku usaldatavust ja et väljastaja ei vastuta nende õigsuse eest.

(5) Kinnitusmärge tehakse teksti lõppu. Kui ärakiri või väljatrükk koosneb mitmest lehest, siis tehakse kinnitusmärge igale lehele eraldi või köidetakse lehed nööri ja reljeefpitseriga kokku.

(6) Kinnitusmärke juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada.

(7) Vastavalt tellija soovile väljastatakse kinnitatud ärakiri registriosakonnas, notari kaudu või posti teel.

(8) Registrikaardi ja laevakinnistusregistriosa kinnitatud väljatrükk või ärakiri tehakse valguskoopiana võltsimisvastaste turvaelementide ning kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile. Justiitsministeerium tellib selleks registriosakondadele ühesugused blanketid.

Justiitsministri eraldi määrusega reguleeritakse igaühe õigus tellida registrikaardi või digitaalse dokumendi kinnitatud väljatrükke notaribüroost.

Kui laevakinnistusraamatut pidavale registriosakonnale on esitatud avaldus laevakinnistusraamatusse kande või märke tegemise kohta, mille alusel ei ole veel kandemäärust tehtud, siis tuleb laevakinnistusregistriosa väljatrükile lisada viide vastava avalduse olemasolule ja esitamisajale ning laevakinnistuspäeviku sissekande numbrile.

(1) Igaüks võib tellida registriosakonnas kohapeal või posti, elektronposti või telefaksi teel tõendit selle kohta, et teatud kannet registris ei ole või et teatud kannet pole muudetud.

(2) Tõendile märgitakse

1) asjaolu, mida tõendatakse;

2) tõendi väljastamise alusena viide «Äriseadustiku» § 28 lõikele 4 (välja arvatud laevakinnistusregistri puhul);

3) väljastamise päev, kuu ja aasta;

4) registriosakonna või tõendi väljastanud ametniku värvipitsati jäljend;

5) tõendi väljastanud ametniku nimi (v.a nimelise pitsati kasutamisel) ja allkiri.

(3) Vastavalt tellija soovile antakse tõend talle kätte registriosakonnas kohapeal või posti teel.

(4) Käesoleva paragrahvi sätteid, välja arvatud lõike 2 punkti 2 kohaldatakse ka hooneühistu liikmete nimekirja kantud andmete suhtes.

Väljatrükid, ärakirjad ja tõendid väljastatakse tellijale viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Väljastamise tähtaega võib registriosakonna juhataja või kantseleijuhataja pikendada kuni 15 tööpäevani, teatades tellijale sellest viie tööpäeva jooksul.

Kui esmakandeavaldus jäeti rahuldamata või võeti enne kandemääruse tegemist tagasi, siis hoitakse kõiki selle dokumente ja võimaldatakse nendega tutvumist registri- või laevatoimiku kohta sätestatud korras.

(1) Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri lahendi ja kande suhtes on asjaosaliseks vastav ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus. Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur, on asjaosaliseks tema.

(1¹) Usulise ühenduse kohta käiva lahendi ja kande suhtes on asjaosalisteks vastava avalduse esitanud usulise ühenduse juhatus või seda asendav organ ja usuline ühendus, kelle kohta kanne tehti.

(2) Kommertspandiregistri kande ja lahendi, sealhulgas määruse, suhtes on asjaosaliseks nii pantija kui ka vastav pandipidaja, sõltumata sellest, kumb esitas avalduse. Kande suhtes on asjaosalisteks ka kõik pandipidajad, kelle kasuks on seatud sellest kandest järgmiste järjekohtadega kommertspandid.

(1) Laevakinnistusraamatu lahendi, kande ja märke suhtes on asjaosaliseks kõik isikud, kelle laevakinnistusregistrisse kantud õigusi see puudutab, samuti isikud, kelle õiguste kohta taotletakse kande või märke tegemist, muutmist või kustutamist.

(1¹) Välismaisele laevaomanikule kuuluva laeva kohta tehtud lahendi, kande või märke suhtes on lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele asjaosaliseks ka «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» §-s 41 nimetatud välismaise laevaomaniku esindaja.

(2) Veeteede Amet on asjaosaline registriosa 1. ja 2. jao kande suhtes ning 3. jao kande suhtes, kui see puudutab riigivara kasutajat. Veeteede Amet ei ole asjaosaline käesoleva kodukorra § 173 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 177 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatu suhtes.

(3) Kohtutäitur ja pankrotihaldur on asjaosaline enda avaldusel tehtud lahendi, kande ja märke suhtes.

(4)

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri lahendi ning kande tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul arvates registrikande tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise kandemääruse või kohtumääruse allakirjutamisest.

(2) Laevakinnistusraamatu lahendi, kande ja märke tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval arvates kande või märke tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise kandemääruse või kohtumääruse allakirjutamisest.

(1) Kandemäärus, millega kandeavaldus jäetakse rahuldamata või rahuldatakse osaliselt, samuti määrus, millega määratakse puuduste kõrvaldamiseks pikem tähtaeg kui kuus kuud, toimetatakse kätte asjaosalisele. Kui notar tõestas avalduse või tema poolt kinnitatud avalduse aluseks oleva tehingu, toimetatakse määrus kätte notarile kui avaldaja esindajale, lisakoopia saadetakse avaldajale. Vajadusel võib kasutada teistsuguseid kättetoimetamise viise.

(2) Kohtumäärus, mille registripidaja on teinud omal algatusel, toimetatakse kätte asjaosalisele. Kui seadus ei nõua kohtumääruse asjaosalisele kättetoimetamist, võib selle asjaosalisele edastada.

(3) Määruse kättetoimetamisele kohaldatakse «Tsiviilkohtumenetluse seadustikus» kättetoimetamise kohta sätestatut. Elektroonilise kättetoimetamise puhul, kui isik on avaldanud oma elektronposti aadressi, võrdsustatakse «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 314 lõikes 5 sätestatud elektroonilise kinnitusega elektronposti edastamiseks kasutatud infosüsteemi automaatne vastuvõtuteatis. Infosüsteemi vastuvõtuteatise võrdsustamist elektroonilise kinnitusega ei kohaldata kättetoimetamisel notarile.

(4) Kande või märke tegemisest teatamiseks edastatakse asjaosalisele või teda esindavale notarile registrikaardi või -osa kehtivate ja kehtetute kannetega kinnitamata väljatrükk. Väljatrükile võib lisada ka infosüsteemi sisestatud registrikaardi väliste andmete kehtiva seisu. Kohtunikuabi korraldusega võib registrikaardi või -osa väljatrükile lisada kandemääruse ärakirja, kui määruses kirjeldatakse antud avalduse rahuldamise seisukohast olulisi asjaolusid.

(5) Lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud dokumendid saadetakse asjaosalisele elektronpostiga. Kui elektronpostiaadress ei ole teada, siis saadetakse need lihtkirjaga.

(6) Välismaisele hüpoteegipidajale edastatakse kandest teatamiseks lipudokumendi väljatrükk.

(1) Enne käesoleva kodukorra §-s 50 nimetatud ärakirja või väljatrüki postitamist vastuvõtuajal registriosakonda ilmunud asjaosalisele või asjaosalise seadusjärgsele või kirjalikult volitatud esindajale võidakse allkirja vastu ärakirja või väljatrüki kohapeal kätteandmist võimaldada, kui see ei takista registriosakonna tööd.

(2) Dokumentide kätteandja on kohustatud kontrollima kättesaaja isikusamasust ning õigust olla asjaosaliseks või asjaosalise esindajaks. Volitatud esindajate volikirjad tuleb köita vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(3) Laevaomanikule või tema esindajale antakse käesoleva kodukorra §-s 50 nimetatud ärakiri või väljatrükk ning §-s 52 nimetatud lipudokument postitamise asemel kohapeal kätte, välja arvatud juhul, kui ta on postitamist soovinud või ei ole järgi tulnud.

(1) Laevakinnistusregistriosa avamisel tuleb väljastada

1) merelaeva omanikule merelaevatunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 1) ning kui ta seda soovib, siis ka liputunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 2);

2) siseveelaeva omanikule siseveelaevatunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 3).

(2) Mere- või siseveelaevatunnistus ning liputunnistus (edaspidi lipudokument) väljastatakse ka siis, kui laevakinnistusregistriosa andmed muutuvad ja registriosakonnale on tagastatud senine lipudokument. Sel juhul kriipsutatakse senine lipudokument enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi ning uuele trükitakse kõik laevakinnistusregistriosa kehtivad andmed.

(3) Kui lipudokument on hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatu, väljastatakse laeva omanikule pärast riigilõivu tasumist korduv lipudokument. Korduva lipudokumendi taotlemisel peab laevaomanik registriosakonnale tagastama varemväljastatud lipudokumendi, mis seejärel kriipsutatakse enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi, või tõendama selle hävimist või kadumist.

(4) Lipudokument väljastatakse ühes eksemplaris, sõltumata ühis- või kaasomanike arvust. Kui tegemist on kaas- või ühisomanikega, disponenti ei ole ning asjaosalised ei ole soovinud mere- või siseveelaevatunnistuse saatmist notarile või konsulaarametnikule, siis saadetakse tunnistus

1) kaasomanikule, kellele kuulub suurim osa laevast;

2) ühisomanike või võrdsete kaasomanike puhul sellele, kelle perekonnanimi on tähestikulises järjestuses esimene;

3) ühis- või kaasomanike kirjalikul kokkuleppel punktis 1 või 2 nimetamata ühis- või kaasomanikule;

4) «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» §-s 41 sätestatud esindaja olemasolul esindajale.

(5) Laevale kasutusvalduse seadmisel väljastatakse lipudokument kasutusvaldajale, mitte omanikule.

(1) Lipudokumendile trükitakse ainult kehtivad andmed.

(2) Lipudokumendil näidatakse ära ka kehtetud laevanimed.

(3) Mere- ja siseveelaevatunnistusele ei märgita kandeid, mis koormavad osa laevast.

(4) Korduvale lipudokumendile märgitakse samad andmed, mis vastavale lipudokumendile, lisaks märkus korduva lipudokumendi väljastamise põhjuse kohta.

(5) Lipudokument trükitakse võltsimisvastaste turvaelementide ja kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile, mille keskel on purjelaeva kujutis. Justiitsministeerium tellib selleks kõigile registriosakondadele ühesugused blanketid.

(6) Lipudokumendi tekst trükitakse lehe esimesele poolele, tagumine pool jääb tühjaks. Kui tekst hõlmab mitut lehte, siis kinnitatakse need omavahel 2 öösiga ning köidetakse riigilipuvärvides ehispaelaga kokku. Paela otsad kinnitatakse reljeefpitsatiga dokumendi külge. Reljeefpitsati jäljendi juurde teeb dokumendi allkirjastanud kohtunikuabi omakäelise märkuse selle kohta, mitu lehte antud dokument sisaldab, ning lisab oma allkirja, nime ning päeva, kuu ja aasta.

(7) Lipudokumendi valguskoopia köidetakse laevatoimikusse.

(8)

(1) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva, teisaldatava ujuvvahendi ning ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kustutamisel võib omanik nõuda, et laevakinnistusregistriosa sulgenud kohus väljastaks talle laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi (käesoleva kodukorra lisa nr 4).

(2) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend väljastatakse ühes eksemplaris. Tõendist tuleb enne väljastamist teha ärakiri, mis köidetakse vastavasse laevatoimikusse.

(3) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend trükitakse käesoleva kodukorra § 53 lõikes 5 nimetatud lipudokumendi blanketile.

(1) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit enne laevakinnistusregistriosa sulgemist ja väljaantud lipudokumentide tagastamist registriosakonnale.

(2) Erandkorras võib kohtunikuabi merelaeva puhul laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastada enne lipudokumentide tagastamist, kui lipudokumentide kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud ning isik, kellele lipudokument on väljastatud, annab kirjaliku kinnituse lipudokumendi viivitamatu tagastamise kohta koos hiliseima tagastamistähtajaga ning kinnitusega, et ta on teadlik, et vastasel juhul võidakse teda trahvida.

(3) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui laeva kohta on laevakinnistusraamatusse tehtud kustutamisega võrdne lipuõiguslik märge «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» § 55 lõike 5 või § 57 lõike 4 kohaselt.

(4) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui registriosakond on pärast registriosa sulgemist avastanud, et registriosa sulgemine toimus ilma õigusliku aluseta.

(1)

(2) Kui seadusega ei ole riigilõivu tasumist ette nähtud, peab tellija tasuma ärakirja ja väljatrüki eest vastavalt kohtus kehtestatud korrale 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest.

(1) Kui riigilõiv on tasutud Internetipangas või makseterminalis, kontrollib registriosakonna juhataja määratud teenistuja riigilõivu tasumist elektrooniliselt ning fikseerib kontrollimise tulemused registriosakonna juhataja kehtestatud korras allkirjastatud ja kuupäevastatud märkusega kandeavalduse vastuvõtupealdise juures või vastavas tehnilises abiregistris või muul viisil.

(2) Mitut registriosakonda puudutava toimingu puhul on riigilõivu tasumise kontrollimise kohustus sellel registriosakonnal, kelle viitenumbrit on riigilõivu tasumisel kasutatud.

(3) Registriosakonna teenistuja parandab infosüsteemi sisestatud riigilõivu summa, kui see on tagasi makstud või selle suurus on muutunud teistel põhjustel

Registriosakonnas on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene seadusest.

(1) Registriosakonnas peetakse infosüsteemi osana kaebuste päevikut

1) määruskaebuste kohta;

2) vastuväidete kohta;

3) registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste kohta.

(2) Laevakinnistusraamatu puhul registreeritakse kaebused ja «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» § 57 lõike 3 alusel esitatud vastuväited laevakinnistuspäevikus.

(1) Kaebuste päevikusse märgitakse esitaja nimi, vastuvõtmise kuupäev, sisu ning menetlemise või edasisaatmise käik.

(2) Määruskaebuse ja vastuväite puhul märgitakse lisaks, millist registrit kaebus puudutab.

(1) Kaebuse, määruskaebuse ja vastuväite vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva kodukorra §-s 28 sätestatut.

(2) Posti teel saabunud kaebusele, määruskaebusele ja vastuväitele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.

(3) Kaebused edastatakse registriosakonna juhatajale.

(4) Määruskaebus ja vastuväide edastatakse lahendi teinud kohtunikuabile.

Kui määruskaebus tuleb edastada ringkonnakohtusse, jäävad registriosakonda toimiku ringkonnakohtus olemise ajaks toimikudokumentide, samuti määruskaebuse kinnitatud ärakirjad; nende tegemist ei pea märkima tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(1) Määruskaebuse esitajale tuleb viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul, teatada määruskaebuse registrikohtunikule üleandmisest.

(2) Määruskaebuse alusel uue lahendi tegemisest teatakse käesoleva peatüki 12. jaos ettenähtud tähtaegadel ja korras.

(1) Registriosakonna juhataja teeb registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta kirjaliku otsuse 10 päeva jooksul pärast kaebuse vastuvõtmist ning vajadusel võtab asjaomaselt teenistujalt seletuskirja.

(2) Otsusega ei saa muuta lahendite, kannete ega märgete sisu.

(3) Otsus antakse allkirja vastu või postitatakse kaebuse esitajale, otsuse ja kaebuse ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele.

(4) Otsus koos kaebusega köidetakse registri- või laevatoimikusse või kui see ei puuduta konkreetset registriasja, siis kaebuste kausta.

(1) Registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse edastab juhataja viivitamatult kohtudirektorile koos omapoolse seletuskirjaga.

(2) Kohtudirektor teeb registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse kohta otsuse ja teatab sellest kaebajale kuu aja jooksul. Vajadusel võib ta tähtaega pikendada, teatades sellest kaebajale.

(3) Otsus antakse allkirja vastu või postitatakse kaebuse esitajale. Otsuse, kaebuse ja seletuskirja ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele.

(4) Otsus koos kaebuse ja seletuskirjaga köidetakse registri- või laevatoimikusse, või kui see ei puuduta konkreetset registriasja, siis kaebuste kausta.

(1) Registriosakonna arhiivi pidamise eest vastutab registriosakonna arhivaar või käesoleva kodukorra §-s 19 nimetatud registri- või tehniline sekretär (edaspidi arhiivipidaja).

(2) Arhiivipidaja äraolekul määrab registriosakonna juhataja talle asendaja ning vajadusel teenistujad, kes teda abistavad.

(3) Arhiivipidaja ja teda asendavad ning abistavad teenistujad peavad tundma tulekustutite kasutamist, teadma hädaabinumbreid ja evakueerimisvahendite asukohta.

(1) Registriosakonna arhiivis säilitatakse

1) registrikartoteeke;

2) laevakinnistusregistrit;

3) äritoimikuid, avalikke toimikuid, registritoimikuid ja laevatoimikuid.

(2) Paberil peetavad tehnilised abiregistrid antakse arhiivi säilitamiseks pärast nende täitumist või pärast elektrooniliste abiregistrite kasutuselevõttu.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud dokumente hoitakse väljaspool arhiiviruume, siis tuleb sellele vaatamata täita kõiki käesolevast jaost tulenevaid hoiu- ja ohutusnõudeid.

(4) Arhiivis võib säilitada ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata registriosakonna dokumente.

(1) Registriosakonna arhiivis töötab arhiivipidaja ning teised registriosakonna teenistujad, kelle teenistusülesanded seda nõuavad.

(2) Asjaomase kohtu teised teenistujad, kohtunikud, samuti Justiitsministeeriumi ametnikud võivad registriosakonna arhiivis viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul.

(3) Lõikes 1 ja 2 nimetamata isikuid on keelatud arhiiviruumi lasta. Erandeid võib teha mõjuval põhjusel registriosakonna juhataja loal ning tingimusel, et juures viibivad nii arhiivipidaja kui ka registriosakonna juhataja.

(1) Registrikaarte, registriosi, toimikuid, samuti tehnilisi abiregistreid ning registriosakonnale esitatud või saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente ei või registriosakonna ruumidest välja viia.

(2) Kui registrikohtuniku tööruum asub registriosakonnaga samas majas, siis võib lahendi tegemiseks vajalikke dokumente viia tema tööruumi.

(3) Kui registrikohtunikul on vaja registridokumente kasutada väljaspool registriosakonna hoonet, valmistab arhiivipidaja talle vajalike dokumentide koopiad. Kui registrikohtunik neid koopiaid enam ei vaja, tagastab ta need arhiivipidajale, kes koopiad hävitab.

(4)

(1) Arhiivipidaja peab arhiivipäevikut, millesse märgitakse arhiivis säilitatavate dokumentide arhiivist väljaandmine ja arhiivipidajale tagastamine.

(2) Arhiivipidajat tuleb teavitada arhiivis säilitatavate dokumentide edastamisest ühelt menetlejalt teisele. Arhiivipidaja teeb vastava märke arhiivipäevikusse.

Kui registridokument osutub kohtu- või kohtueelne menetlus vajalikuks dokumentaalseks tõendiks, siis väljastatakse nõudmisel kas vastava dokumendi kinnitatud ärakiri, väljatrükk või originaal. Toimikudokumendi originaali väljastamisel säilitatakse toimikus vastava dokumendi kinnitatud ärakiri, millele lisatakse viide, et originaaldokument on väljastatud kohtumenetluse läbiviimiseks.

Registriosakonna paberdokumentidest säilitatakse

1) kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele äri-, avalikku-, registri- või laevatoimikusse – 3 aastat;

2) registripäevikut (välja arvatud kommertspandiregistri registripäevikut), majandusaasta aruannete päevikut, tutvumise ja ärakirjade raamatut, kaebuste päevikut, kaebuste kausta – 3 aastat pärast viimase sissekande tegemist;

3) äriregistri A-osa ettevõtja ning A- ja B-ossa kantud filiaali toimikuid – 10 aastat pärast registrist kustutamist, esmakandeavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist; teise registriosakonda üleviimisel 3 kuud arvates käesoleva kodukorra § 206 lõikes 3 nimetatud märkuse tegemisest;

4) kommertspandiregistri registripäevikut ja laevakinnistuspäevikut – 30 aastat pärast viimase sissekande tegemist;

5) äriregistri B-osa ettevõtja, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutuse toimikuid ning laevatoimikuid – 30 aastat pärast registrist kustutamist või registriosa sulgemist, esmakandeavalduse või esmakinnistamisavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist; teise registriosakonda üleviimisel 3 kuud arvates käesoleva kodukorra § 206 lõikes 3 nimetatud märkuse tegemisest;

6) kustutatud ja suletud registrikaarte ning laevakinnistusregistriosi, samuti käesoleva kodukorra § 5 lõikes 4 nimetatud dokumente – alatiselt;

7) erakonna, usulise ühenduse, sihtasutuse, krediidiasutuse, kindlustusseltsi ja investeerimisfondi toimikudokumente – alatiselt.

Pärast dokumendi säilitustähtaja möödumist teatab kohtudirektor sellest maa-arhiivile, kes korraldab dokumentide hindamise «Arhiivieeskirja» sätete kohaselt.

(1) Registriosakonna arhiiv peab paiknema hoone tulekindlas osas.

(2) Arhiiv peab olema kaitstud kõrvaliste isikute ligipääsu suhtes.

(3) Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga kuumas ruumis. Arhiiviruumi temperatuur peab olema 17–21 kraadi Celsiuse järgi.

(4) Arhiivis peavad olema tulekustutusvahendid, vahendid dokumentide evakueerimiseks hävimisohu korral ja kile riiulite katmiseks veeavarii korral.

(5) Arhiiviruumis peab elektrijuhtmestik olema kaetud ja pistikupesad maandatud.

(6) Elektrienergia katkemisel on arhiiviruumis keelatud kasutada lahtist tuld. Kasutada võib ainult taskulampe või akulaternaid.

(7) Registrikaarte (registriosi) ning toimikuid tuleb hoida eraldi ruumides. Juhul kui see ei ole võimalik, tuleb tarvitusele võtta täiendavad abinõud dokumentide hävimisohu vähendamiseks.

(1) Vähemalt üks kord aastas teostab registriosakonna juhataja registriosakonna arhiivi ülevaatuse.

(2) Registriosakonna arhiivi ülevaatuse käik ja tulemused protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele teadmiseks.

(1) Dokumentide hävitamist, sealhulgas rikutud turvapaberite ja lipudokumentide hävitamist korraldab registriosakonna juhataja või tema määramisel kantseleijuhataja üks kord kuue kuu jooksul. Hävitamine teostatakse kohtudirektori poolt nimetatud kohtuametniku osavõtul.

(2) Hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatud dokumentide aastakäik (kirjavahetuse puhul), tehniliste abiregistrite alguse ja lõpu kuupäev, toimikute puhul toimiku liik ja vastav registrikood või laeva registrinumber ning hävitatud turvapaberite ja lipudokumentide kontrollnumbrid. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtu kantseleisse.

(1) Äriregister koosneb registrikartoteegist, äritoimikutest ja registritoimikutest.

(2) Registrikartoteek koosneb ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.

(1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register koosneb registrikartoteegist, avalikest toimikutest ning registritoimikutest.

(2) Registrikartoteek koosneb mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta avatud registrikaartidest. Erandina avatakse mittetulundusühingu registrikaart ka hooneühistu kohta.

(1) Kommertspandiregistri moodustab registrikartoteek, mis koosneb kommertspandiga koormatud ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.

(2) Kommertspandi kohta säilitatavad dokumendid köidetakse äriregistri toimikutesse.

(1) Käesoleva kodukorra §-des 87–89 nimetatud registrikartoteegid koosnevad registriosakondade kaupa «Äriseadustiku» § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi registrikannetena salvestatud andmetest.

(2) «Äriseadustiku» § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi hoitakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuses.

(1) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta registrikannetena salvestatud registrikartoteegi andmed moodustavad tema registrikaardi.

(2) Registrikaardi andmeid säilitatakse andmeturbe huvides täiendavalt väljatrüki kontrolleksemplarina (§ 244).

(3) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta samas registriosakonnas avatud registrikaardid nummerdatakse. Ettevõtja ja filiaali registrikaartide numeratsioon hõlmab ka kommertspandiregistri registrikaarte.

(1) Äriregistri registrikartoteek jaguneb A-osa ja B-osa registrikaartideks.

(2) Äriregistri registrikartoteegi A-ossa kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjate, täisühingute ja usaldusühingute ning Euroopa majandushuviühingute kohta avatud registrikaardid.

(3) Äriregistri registrikartoteegi B-ossa kuuluvad osaühingute, aktsiaseltside, Euroopa äriühingute,Euroopa ühistute, Euroopa territoriaalse koostöörühmituste ja tulundusühistute kohta avatud registrikaardid.

(1) Välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistri A-osa või B-osa registrikaart vastavalt sellele, millisele Eesti äriühingu liigile on välismaa äriühing kõige sarnasem.

(2) Kaarditüübi valik tehakse kandemäärusega.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikartoteek jaguneb mittetulundusühingute registrikaartideks ja sihtasutuste registrikaartideks.

Registrikaardile kantavad andmed jagunevad vastavalt käesolevale kodukorrale veergudeks.

«Äriseadustiku» §-s 41 sätestatud tähestikulist kartoteeki ei peeta.

Igale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele annab infosüsteem esmakordsel registrisse kandmisel kordumatu registrikoodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kehtestatud korras.

Registrikood ei muutu

1) registripiirkonna vahetumisel;

2) äriühingu ümberkujundamisel;

3) ühinemises osaleval ühendaval ühingul või sihtasutusel;

4) eraldumises osaleval jaguneval ühingul või sihtasutusel;

5) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes «Äriseadustiku» § 8 lõike 3 või 4 alusel omandab teise registrissekantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte koos ärinimega ning kantakse käesoleva kodukorra § 238 lõike 1 alusel samale registrikaardile.

A-osa registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» kantakse kande järjekorranumber.

A-osa registrikaardi teise veergu päismikuga «a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala» kantakse

1) «a»-ga tähistatult – ettevõtja ärinimi;

2) «b»-ga tähistatult – füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohaks või täis- või äriühingu asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada vastava maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;

3)

4) eeltoodu muutmine.

Välismaa äriühingu filiaali puhul on A-osa registrikaardi teises veerus järgmised erisused

1) esimesel kohal – alapealkirjaga «Välismaa äriühing» – on välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik; omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse;

2) teisel kohal – alapealkirjaga «Filiaal» – on filiaali ärinimi, asukoht koos aadressiga.

(1) A-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «ettevõtja, täisosanik, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse

1) füüsilisest isikust ettevõtja kaardile tema isikuandmed;

2) täisühingu kaardile täisosaniku andmed;

3) usaldusühingu kaardile täisosaniku ja esindama volitatud usaldusosaniku isikuandmed;

4) täis- ja usaldusühingu kaardile esindama volitatud isiku isikuandmed;

4¹) Euroopa majandushuviühingu kaardile liikmete ja juhatuse liikmete isikuandmed;

5) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos «Äriseadustiku» § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;

6) äriühingu lõpetamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijaks on täisosanik, esindama volitatud usaldusosanik või esindama volitatud isik);

7) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgsete esindajate isikuandmed, samuti esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg ning filiaali juhataja isikuandmed;

8) reeglid selle kohta, kuidas punktides 2–41 ja 6 nimetatud isikud esindavad ühingut või punktis 7 nimetatud juhatajad esindavad filiaali;

9) eeltoodu muutmine.

(2) A-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 3. veergu kantud isikute (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja, pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

(1) A-osa registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «prokurist» kantakse

1) prokuristi isikuandmed;

2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reeglid, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos füüsilisest isikust ettevõtjaga või osanikuga või esindama volitatud isikuga või filiaali juhatajaga (selle puudumisel kehtib prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);

3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata (selle õiguse puudumist kandes ei märgita);

4) eeltoodu muutmine.

(2) A-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

A-osa registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «õiguslik seisund» kantakse

1) ettevõtja õiguslik vorm (füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing usaldusühing või Euroopa majandushuviühing);

2) usaldusühingu registrikaardile usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus eurodes (seda ka siis, kui sama isik on juba kantud 2. veergu esindama volitatud usaldusosanikuna);

3) majandusaasta alguse ja lõpu aeg;

3¹) Euroopa majandushuviühingu tegutsemistähtaeg, kui ühing on tähtajaline;

3²) andmed füüsilisest isikust ettevõtja ajutise ja hooajalise tegevuse ning tegevuse peatamine kohta;

3³) ettevõtja või filiaali menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;

4) äriühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;

5) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

6) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 3. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

7) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

8) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;

9) eeltoodu muutmine.

Välismaa äriühingu filiaali puhul on A-osa registrikaardi viiendas veerus järgmised erisused

1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eestis äriregistri A-ossa kantavale äriühingule on antud äriühing õiguslikult kõige sarnasem;

2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;

3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;

4) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama;

5) eeltoodu muutmine.

A-osa registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse

1) «a»-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;

2) «b»-ga tähistatult

– likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

– viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;

– kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;

– viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;

– viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;

– muud märkused;

– märkus selle kohta, et Euroopa majandushuviühingu liige on vabastatud Euroopa Liidu Nõukogu 1985. a 25. juuli määruse (EMÜ) nr 2137/85 «Euroopa majandushuviühingu kohta» artikli 26 lõike 2 järgi vastutusest ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema ühingusse astumist;

– ümberregistreeritud füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev;

3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

B-osa registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» märgitakse kande järjekorranumber.

B-osa registrikaardi teise veergu päismikuga «a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala» kantakse

1) «a»-ga tähistatult ettevõtja ärinimi;

2) «b»-ga tähistatult ettevõtja asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;

3)

4) eeltoodu muutmine.

Välismaa äriühingu filiaali puhul on B-osa registrikaardi teises veerus järgmised erisused

1) esimesel kohal – alapealkirjaga «Välismaa äriühing» – on välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik; omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse;

2) teisel kohal – alapealkirjaga «Filiaal» – on filiaali ärinimi, asukoht koos aadressiga.

(1) B-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «osa- või aktsiakapital» kantakse osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu aktsiakapitali suurus eurodes, selle muutmine ning osaühingu puhul märge sissemakseta asutamise kohta.

(2) Kui seadus näeb ette, märgitakse osakapitali suurus ja selle muutmine ka tulundusühistu registrikaardile.

Välismaa äriühingu filiaali puhul kantakse B-osa registrikaardi kolmandasse veergu välismaa osaühingu, aktsiaseltsi või muu neile sarnase äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus asukohamaa valuutas ning selle muutmine.

(1) B-osa registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «juhatus, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse

1) juhatuse liikme või kui Euroopa äriühingul on haldusnõukogu liikme isikuandmed;

2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos «Äriseadustiku» § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;

3) äriühingu lõpetamise korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijaks on juhatuse või Euroopa äriühingu puhul ka haldusnõukogu liige);

4) krediidiasutuse moratooriumi korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava moratooriumikandega – moratooriumihalduri isikuandmed;

5) kindlustusandja erirežiimi korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava erirežiimikandega – erirežiimihalduri isikuandmed;

6) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgse esindaja isikuandmed, samuti esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg ning filiaali juhataja isikuandmed;

7) juhatuse liikmete, haldusnõukogu liikmete, filiaali juhatajate ja likvideerijate esindusõiguse reeglid;

8) eeltoodu muutmine.

(2) B-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 4. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri, ajutise halduri ja moratooriumihalduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

(1) B-osa registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «prokurist» kantakse

1) prokuristi isikuandmed;

2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reeglid selle kohta, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos juhatuse liikmega, haldusnõukogu liikme või filiaali juhatajaga (selle puudumisel kehtib iga prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);

3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata (selle õiguse puudumist kandes ei märgita);

4) eeltoodu muutmine.

(2) B-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

B-osa registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga «õiguslik seisund» kantakse

1) ettevõtja õiguslik vorm (osaühing, aktsiaselts, Euroopa äriühing (Societas Europaea), Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea), Euroopa territoriaalne koostöörühmitus, tulundusühistu);

2) ühingu põhikirja kinnitamise aeg, samuti põhikirja muudatuse tegemise aeg ning vajadusel muudatuste kirjeldus;

3) osade või aktsiate registreeritus Eesti Väärtpaberite Keskregistris;

4) majandusaasta algus- ja lõppkuupäev;

5) äriühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;

6) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 4. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

8) pankrotimenetluse lõppemise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes lahendi tegi;

9) viide Eesti Panga presidendi määrusele krediidiasutuse moratooriumi kehtestamise kohta ning selle jõustumise ajale;

10) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

11) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;

12) kui seadus näeb ette, siis märge selle kohta, et tulundusühistu liikmete vastutust on vähendatud või see on välistatud;

13) tulundusühistu eesmärk ning kui ühistu põhikiri näeb ette liikmete lisavastutuse või isikliku vastutuse, siis ka ühistu liikmete isikuandmed;

13¹) Euroopa territoriaalse koostöörühmituse liikmete isikuandmed;

13²) ettevõtja või filiaali menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;

14) osa- või aktsiakapitali suuruse üheaegsel vähendamisel ja suurendamisel sellekohane märkus koos viitega selle aluseks olevale otsusele (3. veergu kantakse osa- või aktsiakapitali lõplik summa);

14¹) aktsiakapitali tingimuslik suurendamine koos viitega selle aluseks olevale otsusele (3. veergu kantakse majandusaasta jooksul aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel suurenenud aktsiakapitali suurus);

14²) «Äriseadustiku» § 520 lõikes 52 nimetatud märge;

15) eeltoodu muutmine.

Välismaa äriühingu filiaali puhul on B-osa registrikaardi kuuendas veerus järgmised erisused

1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eestis äriregistri B-ossa kantavale äriühingule on antud äriühing õiguslikult kõige sarnasem;

2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;

3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;

4) ühingu põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muudatuse tegemise aeg ja muudatuste kirjeldus kantakse registrikaardile vaid siis, kui selline kanne tehakse äriühingu asukohamaa registrisse;

5) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama.

B-osa registrikaardi seitsmendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse

1) «a»-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;

2) «b»-ga tähistatult

– likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

– viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;

– kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;

– tulundusühistu alaliik (piiratud vastutusega, liikmete lisavastutusega või liikmete isikliku vastutusega);

– viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris ja viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;

– viide aktsiaseltsi esmaselt taotletud ärinimele, kui see erineb esmakande tulemusena äriregistrisse kantud ärinimest;

– muud märkused;

3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

Mittetulundusühingu registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» märgitakse kande järjekorranumber.

Mittetulundusühingu registrikaardi teise veergu päismikuga «a) nimi, b) asukoht» kantakse

1) «a»-ga tähistatult – ühingu nimi;

2) «b»-ga tähistatult – ühingu asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;

2¹) hooneühistu puhul hooneühistule kuuluva kinnisasja registriosa number, kinnistusjaoskonna kood ja kinnisasja aadress;

3) eeltoodu muutmine.

(1) Mittetulundusühingu registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «juhatus, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse

1) juhatuse liikme isikuandmed;

2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos «Äriseadustiku» § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;

3) ühingu lõpetamise korral samaaegselt neljandasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijad on juhatuse liikmed);

4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);

5) asjaolu, et juhatus võib ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ja koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel («Mittetulundusühingute seaduse» § 27 lõige 4);

6) likvideerija eraldi esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib likvideerijate ühine esindusõigus, mida kandes ei märgita);

7) eeltoodu muutmine.

(2) Mittetulundusühingu registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 3. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

Mittetulundusühingu registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «õiguslik seisund» kantakse

1) põhikirja kinnitamise aeg;

2) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste üldine kirjeldus;

2¹) hooneühistu eesmärk;

2²) hooneühistu majandusaasta algus- ja lõppkuupäev;

2³) hooneühistu osakapitali suurus;

3) ühingu tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;

4) ühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;

5) ühingu lõpetamist tühistav ühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

6) ühingu ühinemine ja jagunemine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 3. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

8) ühingu registrist kustutamine ning selle alus;

8¹) mittetulundusühingu menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;

9) eeltoodu muutmine.

Mittetulundusühingu registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse

1) «a»-ga tähistatult – kande tegemise päev, kuu ja aasta;

2) «b»-ga tähistatult

– likvideeritud ühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

– viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;

– kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;

– viide mittetulundusühingu alaliigi kohta (eriseaduse alusel tegutseva ühingu liik);

– viide ühingu registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;

– viide ühingu ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erines mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;

– muud märkused;

3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

Sihtasutuse registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» märgitakse kande järjekorranumber.

Sihtasutuse registrikaardi teise veergu päismikuga «a) nimi, b) asukoht» kantakse

1) «a»-ga tähistatult – sihtasutuse nimi;

2) «b»-ga tähistatult – sihtasutuse asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;

3) eeltoodu muutmine.

Sihtasutuse registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «eesmärk» kantakse sihtasutuse eesmärk ning selle muutmine.

(1) Sihtasutuse registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «juhatus, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse

1) juhatuse liikme isikuandmed;

2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos «Äriseadustiku» § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;

3) lõpetamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijad on juhatuse liikmed);

4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);

5) likvideerijate eraldi esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib ühine esindusõigus, mida kandes ei märgita);

6) eeltoodu muutmine.

(2) Sihtasutuse registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 4. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

Sihtasutuse registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «õiguslik seisund» kantakse

1) asutamisotsuse tegemise aeg;

2) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus;

3) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;

4) lõpetamise päev, kuu ja aasta ning alus ja muud võimalikud asjaolud;

5) lõpetamist tühistav sihtasutuse tegevuse jätkamise päev, kuu ja aasta, alus ning muud võimalikud asjaolud;

6) ühinemine ja jagunemine, selle alus ning muud võimalikud asjaolud;

7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 4. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

8) registrist kustutamine ning selle alus;

8¹) sihtasutuse menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;

9) eeltoodu muutmine.

Sihtasutuse registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse

1) «a»-ga tähistatult – kande tegemise päev, kuu ja aasta;

2) «b»-ga tähistatult

– likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

– viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;

– kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;

– viide registreeritusele ja registreerimisnumbrile ettevõtteregistris;

– viide sihtasutuse ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;

– muud märkused;

3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

(1) Andmed kommertspantide kohta on registrikaardil rühmitatud pantide kaupa, ühe pandi lõikes veergude kaupa.

(2) Pandi andmete ees näidatakse pandi infosüsteemi-sisene järjekorranumber koos märkusega, et sellel ei ole õiguslikku tähendust.

Kommertspandiregistri registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» märgitakse kande järjekorranumber.

Kommertspandiregistri registrikaardi teise veergu päismikuga «pantija» kantakse

1) kommertspandiga koormatud ettevõtja või filiaali ärinimi;

2) ettevõtja või filiaali elu- või asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada vastava maakonna;

3) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

Kommertspandiregistri registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «pandisumma» kantakse

1) kommertspandi rahaline suurus eurodes;

2) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

Kommertspandiregistri registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «järjekoht» kantakse

1) kommertspandi järjekoht sõnaga (näiteks «esimene», «teine» jne);

2) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

Kommertspandiregistri registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «pandipidaja» kantakse

1) pandipidaja isikuandmed;

2) kui ühe pandi kohta on mitu pandipidajat, siis pandisumma murdosaline jaotus nende vahel;

3) eeltoodu muutmine. Kandele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

Kommertspandiregistri registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga «kustutamine» kantakse kommertspandi kustutamine, millele lisatakse selle kande number, mida see muudatus puudutab.

Kommertspandiregistri registrikaardi seitsmendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse

1) «a»-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;

2) «b»-ga tähistatult

– viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;

– kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;

– kui füüsilisest isikust ettevõtja on kantud äriregistrisse rohkem kui ühe ärinime all, siis viited tema teistele ärinimedele ja registrikoodidele;

– märge selle kohta, et registripidaja on avastanud pärast kandele allakirjutamist kande kandemäärusele mittevastavuse ning on sellest puudutatud isikutele teatanud;

– muud märkused;

3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

(1) Laevakinnistusraamat jaguneb kaheks allandmekoguks: laevaregistriks ja ehitatavate laevade registriks.

(2) Laevakinnistusraamatu (nii laevaregistri kui ehitatavate laevade registri) andmeid hoitakse laevakinnistusregistris, laevatoimikutes ja laevakinnistuspäevikus.

(1) Laevaregistrisse kantakse merelaevad ja siseveelaevad.

(2) Ehitatavate laevade registrisse kantakse

1) ehitatavad merelaevad;

2) ehitatavad siseveelaevad;

3) ehitatavad teisaldatavad ujuvvahendid ehk ehitatavad teisaldatavad laevad;

4) teisaldatavad ujuvvahendid ehk teisaldatavad laevad.

(1) Merelaeva, siseveelaeva, ehitatava merelaeva, ehitatava siseveelaeva, ehitatava teisaldatava ujuvvahendi ja teisaldatava ujuvvahendi (edaspidi üldnimetusega laev) kinnistamisel avatakse laevakinnistusregistris tema kohta laevakinnistusregistriosa (registriosa).

(2) Registriosasid peetakse elektroonilisel kujul.

(3) Registriosa jaguneb andmete paigutuse poolest kolmeks jaoks.

(4) Registriosale märgitakse lisaks registriosa andmetele viide laevakinnistuspäevikusse kantud avaldusele (plomm). Plomm peab olema nähtav nii laevakinnistusraamatuga tutvumisel kui ka registriosa väljatrükil. Plomm kustub pärast kande või eitava kandemääruse tegemist.

(1)

(2) Laevaregistri registriosa 1. jao pealkirjaks on «……kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu «LAEV»», 2. jao pealkirjaks «……kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu «LAEVA OMANIK»» ning 3. jao pealkirjaks «……kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu «LAEVA KOORMATISED»». Pealkirja kohal paikneb sõna «Laevaregister».

(3) Ehitatavate laevade registriosa 1. jao pealkirjaks on «……kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu «EHITATAV LAEV»», 2. jao pealkirjaks «……kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu «EHITATAVA LAEVA OMANIK»» ning 3. jao pealkirjaks «……kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu «LAEVA KOORMATISED»». Pealkirja kohal paiknevad sõnad «Ehitatavate laevade register».

(4)

(5) Registriosa jaod jagunevad lahtriteks. Registriosa lahtri ülaosas asub lahtri päismik lahtri nimetusega ja järjekorranumbriga, mis on allpool olevast lahtri sisust eraldatud horisontaaljoonega.

(6) Laevaregistri registriosa 1. jao 6. lahter jaguneb all-lahtriteks, mille päismikus asub all-lahtri nimetus ja järjekorda näitav täht.

(7) Kanded jaotatakse vastavalt sisule jagudesse, lahtritesse ja all-lahtritesse.

(8)

(1) Iga laevakinnistusraamatusse kantud laev saab majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korras kordumatu registrinumbri, mis on ühtlasi tema kohta avatud registriosa numbriks. Laeva registrinumbri määrab laevakinnistusraamatu infosüsteem automaatselt.

(2) Registrinumber ei muutu laeva nime muutumisel ega ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse üleminekul ega registripiirkonna vahetumisel.

(3) Registrinumber kantakse iga jao iga lehekülje vasakusse ülanurka vastavasse lahtrikesse päismikuga «Laeva registrinumber».

(4) Kui laeva registrinumbri märkimisel on tehtud viga või kui laeva registrinumber peab muutuma ilma, et kaasneks üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse, siis kirjutatakse registriosa ümber. Veeteede Ametile tuleb teatada laeva uus registrinumber.

Esimesse lahtrisse päismikuga «Nimi» kantakse laeva nimi.

Teise lahtrisse päismikuga «a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber» kantakse

1) «a»-ga tähistatult Sideameti poolt antud laeva kutsungsignaal;

2) «b»-ga tähistatult Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ehk Lloydi laevaregistri number;

3) «c»-ga tähistatult kalalaeva pardanumber, kui see on olemas.

Kolmandasse lahtrisse päismikuga «a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal» kantakse

1) «a»-ga tähistatult sõna «merelaev»;

2) «b»-ga tähistatult laeva tüüp kasutusala järgi (näiteks: segalastilaev, kalapüügilaev, reisilaev, reisiparvlaev, veeremilaev jne);

3) «c»-ga tähistatult laevakere põhimaterjal (näiteks: teras, puit, klaasplastik jne).

Neljandasse lahtrisse päismikuga «a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht» kantakse

1) «a»-ga tähistatult laeva ehitusaasta;

2) «b»-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;

3) «c»-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik.

Viiendasse lahtrisse päismikuga «Kodusadam» kantakse laeva kodusadam.

(1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga «Tehnilised andmed» kantakse

1) all-lahtrisse «a» üldpikkus (meetrites);

2) all-lahtrisse «b» pikkus (meetrites);

3) all-lahtrisse «c» laius (meetrites);

4) all-lahtrisse «d» parda kõrgus (meetrites);

5) all-lahtrisse «e» süvis (meetrites);

6) all-lahtrisse «f» kogumahutavus ehk brutotonnaaž;

7) all-lahtrisse «g» puhasmahutavus ehk netotonnaaž;

8) all-lahtrisse «h» viide mõõtmistulemuste aluseks olevale dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale;

9) all-lahtrisse «i» kandejõud tonnides;

10) all-lahtrisse «j» peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides).

(2) Kui laev pole mõõdetud vastavalt 1969. aasta laevade mõõtmise rahvusvahelisele konventsioonile, märgitakse kogumahutavuse ja puhasmahutavuse ühikuna bruto- ja netoregistertonnid.

Seitsmendasse lahtrisse päismikuga «Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)» kantakse

1) esmakinnistamise aeg, esmakinnistamise teostanud registriosakonna nimi ja viide esmakinnistamise alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, siis osutatakse sellele asjaolule;

2) laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse seetõttu, et laev kantakse välisriigi registrisse, siis viidatakse ka välisriigile, mille registrisse laev kantakse. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras, siis viidatakse alusdokumendi asemel seadusesättele.

(1) Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse

1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudetav lahter» lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab;

2) üheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudatused» kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1–6 tehtud muudatustele.

(2)

Kümnendasse lahtrisse päismikuga «Lipuõiguslikud märkused» kantakse

1) viide seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu;

2) teated muudatuste kohta Eesti lipu kandmist lubavates asjaoludes;

3) märkus selle kohta, et laeval on lubatud kanda teise riigi lippu ning samal ajal keelatud kanda Eesti lippu;

4) märkus selle kohta, et laeval on taas lubatud kanda Eesti lippu ning viide selle aluseks olevale seaduse sättele;

5) märkus selle kohta, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti lippu koos selgitusega, et sellega loetakse laev registrist kustutatuks, kuid laeval lasuvad koormatised jäävad kehtima. Märkusele lisatakse viide selle aluseks olevale seadusesättele.

Esimesse lahtrisse päismikuga «Nimi» kantakse laeva nimi.

Teises lahtris päismikuga «a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber» märgitakse «c»-ga tähistatult kalalaeva pardanumber.

Kolmandasse lahtrisse päismikuga «a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal» kantakse

1) «a»-ga tähistatult sõna «siseveelaev»;

2) «c»-ga tähistatult laevakere põhimaterjal.

Neljandasse lahtrisse päismikuga «a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht» kantakse

1) «a»-ga tähistatult laeva ehitusaasta;

2) «b»-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;

3) «c»-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik.

Viiendasse lahtrisse päismikuga «Kodusadam» kantakse laeva kodusadam.

Kuuendasse lahtrisse päismikuga «Tehnilised andmed» kantakse

1) all-lahtrisse «a» üldpikkus (meetrites);

2) all-lahter «b» jääb tühjaks;

3) all-lahter «c» jääb tühjaks;

4) all-lahter «d» jääb tühjaks;

5) all-lahter «e» jääb tühjaks;

6) all-lahter «f» jääb tühjaks;

7) all-lahter «g» jääb tühjaks;

8) all-lahter «h» jääb tühjaks;

9) all-lahtrisse «i» laeva kandejõud tonnides;

10) all-lahter «j» peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides).

Seitsmendasse lahtrisse päismikuga «Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)» kantakse

1) esmakinnistamise aeg ja viide esmakinnistamise alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, siis osutatakse sellele asjaolule;

2) laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse seetõttu, et laev kantakse välisriigi registrisse, siis viidatakse ka välisriigile, mille registrisse laev kantakse. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras, siis viidatakse alusdokumendi asemel seadusesättele.

(1) Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse

1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudetav lahter» lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab;

2) üheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudatused» kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1–6 tehtud muudatustele.

(2)

Kümnendasse lahtrisse päismikuga «Lipuõiguslikud märkused» kantakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 6 nimetatud tingimuste korral viide sama seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu.

Esimesse lahtrisse päismikuga «a) nimi, b) ehitusnumber vm tähis, c) liik» kantakse

1) «a»-ga tähistatult laeva nimi;

2) «b»-ga tähistatult laeva ehitusnumber või muu laeva eristav tähis, teisaldatava ujuvvahendi korral ka kutsungsignaal;

3) «c»-ga tähistatult asjaolu, kas tegemist on ehitatava merelaevaga, ehitatava siseveelaevaga, ehitatava teisaldatava ujuvvahendiga või teisaldatava ujuvvahendiga. Teisaldatava ujuvvahendi puhul võib märkida selle täpsema liigi (näiteks: ujuvdokk, ujuvkraana, ujuvtöökoda, puurplatvorm jne).

Teise lahtrisse päismikuga «a) ehitaja, b) ehituskoht» kantakse

1) ehitaja;

2) ehituskoht ja riik; teisaldataval ujuvvahendil lisaks ka asukoht (täienditega «ehituskoht» ja «asukoht»).

(1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Tõend ehitatava laeva püsiva tähistatuse ning valmimise järel laevaregistrisse kandmiseks kõlblikkuse kohta» märgitakse viide «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» § 32 lõike 4 alusel väljaantud dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale.

(2) Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamisel jäetakse lahter tühjaks.

Neljandasse lahtrisse päismikuga «Kinnistamine. Muudatused» kantakse

1) esmakinnistamise päev, kuu ja aasta ning viide alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi;

2) selgitav viide lahtrites 1–3 tehtud muudatustele, vajadusel viidatakse alusdokumendile või seadusesättele.

Viiendasse lahtrisse päismikuga «Sulgemine (kustutamine)» kantakse registriosa sulgemise päev, kuu ja aasta ning viide selle põhjusele (laeva kustutamine laevakinnistusraamatust, üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse jm).

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber – kandega kohakuti.

(2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut kaasomanikku, siis eristatakse nad 1. lahtrisse kantavale kande numbrile järjekorranumbri lisamisega (näiteks kantakse 1. kandega 2. lahtrisse 3 kaasomanikku, kes eristatakse 1. lahtris vastavalt kandenumbritega «1.1.», «1.2.» ja «1.3.»).

(1) Teise lahtrisse päismikuga «Omanik, disponent» kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning välismaise laevaomaniku esindaja ja laevaühingu disponendi (korrespondentreederi) nimi.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule märgitakse

1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele isikukood, selle puudumisel sünniaeg; samuti elukoht;

2) juriidilise isiku nime järele tema registrikood (kui see on olemas); samuti asukoht;

3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga;

4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega;

5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna: «Disponent».

Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Osa» kantakse kohakuti 2. lahtri vastavate andmetega kaasomanikule kuuluva laevaosa suurus murdarvuna ja ühisomaniku puhul sõna «Ühisomand». Ainuomaniku puhul jääb lahter tühjaks.

Neljandasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris» märgitakse selle 2. ja 3. lahtrisse tehtud kande järjekorranumber, mille juurde 5. lahtrisse tehtav kanne kuulub.

(1) Viiendasse lahtrisse päismikuga «Omandi alus. Muudatused. Piirangud» kantakse

1) viide laeva esmakinnistamisel omandamise, kinnistatud laeva omandi ülemineku ning mõttelise osa ülemineku alusele;

2) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osundatakse asjaõiguslike muudatuse aluseks olevale tehingule (asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament jne). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutumisel ei ole vaja sellele osundada;

3) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile;

4) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ja muud omandiõiguse kitsendused ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele;

5) eelmärke, vastuväite, märkuse ning keelumärke kustutamine.

(2)

(3)

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber – kandega kohakuti.

(2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut kaasomanikku, siis eristatakse nad 1. lahtrisse kantavale kande numbrile järjekorranumbri lisamisega (näiteks kantakse 1. kandega 2. lahtrisse 3 kaasomanikku, kes eristatakse 1. lahtris vastavalt kandenumbritega «1.1.», «1.2.» ja «1.3.»).

(1) Teise lahtrisse päismikuga «Omanik, disponent» kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning välismaise laevaomaniku esindaja ja laevaühingu disponendi (korrespondentreederi) nimi.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule märgitakse

1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg; samuti elukoht;

2) Eestis registreeritud juriidilise isiku nime järele tema registrikood (kui see on olemas); samuti asukoht;

3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga;

4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega;

5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna «Disponent».

(1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Omandi alus. Piirangud. Muudatused» kantakse

1) laeva kandmisel laevakinnistusraamatusse laeva omandiõiguse tekkimise alus;

2) kui ehitaja ei ole omanikuks, siis viide sellele ning «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» § 44 lõikes 2 nimetatud kinnitusele;

3) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osundatakse muudatuse õiguslikule alusele (asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament jne). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutumisel ei ole vaja sellele osundada;

4) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile;

5) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele;

6) eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine.

(2)

(3)

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse 2. ja 3. lahtrisse tehtavate kannete järjekorranumbrid vastavate kannetega kohakuti.

(2) Hüpoteegi osadeks jagamise korral lisatakse osahüpoteegi järjekorranumbrile osa tähistav järjekorranumber (näiteks 2.1., 2.2.).

Teise lahtrisse päismikuga «Hüpoteegisumma» märgitakse kohakuti 3. lahtris oleva asjaomase kandeosaga kolmandas lahtris nimetatud hüpoteegisumma numbrina. Kasutusvalduse korral jääb lahter tühjaks.

Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Hüpoteek, kasutusvaldus» kantakse

1) viide sellele, kas tegemist hüpoteegi või kasutusvaldusega;

2) hüpoteegipidaja või kasutusvaldaja nimi ning isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood (kui see on olemas) ning elu- või asukoht;

3) kui laev kuulub Eesti Vabariigile, siis viide riigivara kasutaja kohta;

4) hüpoteegi korral märgitakse hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma) ning vastav rahaühik;

5)

6) mitme hüpoteegipidaja olemasolul igale kuuluv murdosa;

7) hüpoteegi liik, kui tegemist on ühis- või osahüpoteegiga;

8) ühishüpoteegi korral teiste koormatud laevade registrinumbrid;

9) kui hüpoteegiga on koormatud kaasomanikule kuuluv laevaosa, siis viide vastavale kaasomanikule ja talle kuuluva laevaosa suurusele murdosana;

9¹) kui avalduses on taotletud või kui menetleja on määranud, siis hüpoteegi järjekoht;

10) kui avalduses on taotletud, siis kasutusvaldust piirav mõne kasutusviisi välistamine;

11) kui avalduses on taotletud, siis viide kasutusvalduse kestusele;

12) viide kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras, siis viide seadusesättele.

(1) Neljandasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris» kantakse selle 1. lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida 5. lahtrisse kantav muutmiskanne puudutab – kohakuti 5. lahtrisse tehtava kandega.

(2) Viiendasse lahtrisse päismikuga «Muudatused» kantakse 2. ja 3. lahtris olevate kannete muudatused, täiendused ja kitsendused, sealhulgas

1) hüpoteegi loovutamine uuele hüpoteegipidajale ning viide selle alusdokumendile;

2) hüpoteegi jagamine osahüpoteekideks ning viide selle alusdokumendile;

3) järjekohtade kokkuleppeline muutmine ning viide selle alusdokumendile;

4)

(3) Vajadusel võidakse eelmärge teha 3. lahtrisse.

(4) Eelmärke tegemisel juhindutakse käesoleva kodukorra § 251 lõikest 1.

(1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris» kantakse selle 1. lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida 7. lahtrisse kantav kustutamiskanne puudutab – kohakuti 7. lahtrisse tehtava kandega.

(2) Seitsmendasse lahtrisse päismikuga «Kustutamine» kantakse kolmandasse ja viiendasse lahtrisse kantud õiguse laevakinnistusraamatust kustutamine. Samuti kantakse seitsmendasse lahtrisse eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine. Vajadusel viidatakse kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras, siis seadusesättele.

(1) Kohtunikuabide tööjaotusplaani kehtestab registriosakonna juhataja osas, mida ei ole käesoleva kodukorra § 188 alusel automatiseeritud ega kindlaks määratud kohtunike tööjaotusplaaniga.

(2) Kohtunikuabide tööjaotusplaaniga määratakse kindlaks registriasjade registrikohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride (edaspidi menetlejad) vahel jaotamise reeglid.

(3) Samuti määratakse kohtunikuabide tööjaotusplaaniga kindlaks

1) kande aluseks mitteolevate, kuid sisulist läbivaatamist vajavate dokumentide (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete nimekiri jne) kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid;

2) sunni- ja karistustoimingute (§ 190 lõige 1) menetlejate vahel jagamise reeglid;

3) menetlejate üksteise asendamise reeglid;

4) kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötajate võimalikult ühtlase töökoormuse tagamiseks.

(1) Kohtunikuabide tööjaotusplaan peab tagama, et kohtunikuabid ja registrisekretärid saaksid menetleda võimalikult kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane.

(2)

(3)

Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, siis peab registriosakonna juhataja selle menetleja pooleliolevad asjad teistele menetlejatele ümber jaotama.

(1) Registriasju võib menetlejate vahel jaotada automatiseeritult tingimusel, et

1) jaotamine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole ette prognoositav;

2) käesoleva kodukorra § 186 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud.

(2) Registriosakonna infosüsteemis jagatud registriasja saab ümber jagada registriosakonna juhataja salasõnaga korraldusega, mis peab jääma registripäevikus nähtavaks.

Menetleja taandamise korral läheb registriasi kohtunikuabide tööjaotusplaanis ettenähtud asendusreeglite kohaselt järgmisele menetlejale. Registripäevikus tehakse muudatus käesoleva kodukorra § 188 lõikes 2 sätestatud korras. Menetleja taandamisega seotud dokumendid köidetakse registri- või laevatoimikusse.

(1) Registriosakonna teenistuja on kohustatud teatama registriosakonna juhatajale või vahetult antud registriasja menetlejale asjaoludest, mis võivad olla aluseks

1) rahatrahvi määramisele;

2) ametiülesande korras kande tegemisele;

3) registripidaja poolt sundlõpetamise otsustamisele või registrist kustutamisele;

4) tsiviil- või kriminaalprotsessi korras sundlõpetamise algatamisele.

(2) Kui registriosakonna juhatajale on saanud teatavaks asjaolusid, mis võivad olla lõikes 1 nimetatud toimingute aluseks, siis peab ta tagama, et alustataks menetlust.

(1) Registriasjade numeratsioon hõlmab kõiki registriosakonnas tehtud lahendeid ja hoiatusi.

(2) Laevakinnistusraamatu asjade puhul registriasjade numeratsiooni ei kasutata, asjaajamises asendab seda laeva registrinumber.

(1) Infosüsteem annab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele kõige esimese lahendi tegemisel registriasja numbri.

(2) Kommertspandi puhul antakse registriasja number ettevõtja või filiaali kohta käiva esimese kommertspandiregistri lahendi tegemisel ning see jätkub ka sama ettevõtja või filiaali järgmiste pantide suhtes.

Järgnevate kandemääruste tegemisel lisatakse registriasja numbrile kaldkriipsuga eraldatult hilisemate kandemääruste järjekorranumber (2, 3, 4 jne).

Kui kanne tehakse ilma kandemääruseta, siis tekib ja täieneb registriasja number nii, nagu oleks tehtud määrus.

Kohtumääruse tegemisel ja hoiatuse väljasaatmisel lisatakse registriasja numbri lõppu vastavalt tähis «M1» või «H1», järgmiste määruste ja hoiatuste puhul «M2» või «H2», «M3» ja «H3» jne.

Ettevõtja ja filiaali registriasja numbri ette lisatakse täht «Ä», mittetulundusühingu puhul täht «M», sihtasutuse puhul täht «S», kommertspandi puhul täht «K».

(1) Enne ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja ärinime või nime piisavat eristatavust teistest ärinimedest või nimedest ning ärinime vastavust «Äriseadustiku» § 12 lõikele 3 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kaudu, täiendava vajaduse korral ka Patendiameti elektroonilise andmebaasi kaudu.

(2)

(3) Enne talunime sisaldava füüsilisest isikust ettevõtja ärinime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kaudu kinnistusraamatu infosüsteemist, kas seda nime kandev kinnistu või katastriüksus on olemas ja kas avaldaja võib seda nime talu pidamiseks kasutada. Päringu tegemisel tuleb märkida avalduses esitatud ettevõtte aadress.

Enne laevanime laevakinnistusraamatusse kandmise otsustamist kontrollib menetleja selle piisavat eristatavust teiste Eesti laevade nimedest Veeteede Ameti väljastatud dokumendi põhjal.

Kui kande või märke muutmine või kustutamine kahjustaks registriossa või kommertspandiregistrisse kantud isiku õigust, siis peab registriasja menetleja enne kande või kandemääruse tegemist kontrollima, et oleks esitatud puudutatud isiku vormikohane nõusolek kande või märke muutmiseks või kustutamiseks.

(1) Menetleja peab ettevõtja või filiaali ärinime või asukoha muutmise või ümberkujundamise otsustamise järel tegema «Äriseadustiku» § 33 lõikest 71 tulenevad toimingud.

(2) Äriühingute ühinemise ja jagunemise otsustamisel peab menetleja juhul, kui enam kui ühe ühinemises või jagunemises osaleva ühingu varale on seatud kommertspant, kontrollima pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe olemasolu pandikannete järjestamise kohta.

(3) Ettevõtja äriregistrist kustutamise otsustamisel peab menetleja kontrollima, et ettevõtja kohta seatud kommertspandid oleksid kustutatud.

«Äriseadustiku» § 58 lõikes 3 nimetatud asjaolude puudumist kontrollib infosüsteem enne kande tegemist automatiseeritud korras.

Laevakinnistusraamatu lahendit tehes teatab menetleja kandemääruse täitjale isikute nimed, kes on antud lahendi, kande ja märke suhtes asjaosalisteks ning kellele neist tuleb väljastada lipudokument.

(1) Kui registripidajal on ligipääs kinnistusraamatu ja vallasvararegistrite andmetele, kontrollib menetleja osa- või aktsiakapitali mitterahalise sissemakse puhul sissemakse eseme omandiõigust elektrooniliselt vastavast andmekogust.

(2) Väljatrükk päringu tulemusest köidetakse registritoimikusse või tehakse päringu tulemusest elektrooniline dokument, mis lisatakse registripäevikusse.

(1) Kui taotletakse registrikaardi 2. veergu kantud asukoha või registriosa 1. jakku kantud kodusadama, asukoha või ehituskoha muutmise kohta kande tegemist ning uus asukoht, kodusadam või ehituskoht asub teises registripiirkonnas, siis võtab avalduse vastu senine registriosakond.

(2)

(1) Käesoleva kodukorra § 205 lõikes 1 nimetatud avaldust menetleb ja asukoha muutmise kande teeb senine registriosakond.

(2) Asukoha muutmisel ei avata uut registrikaarti.

(3) Registrikaardi viimasesse veergu teeb senine registriosakond «Äriseadustiku» § 57 lõikes 2 nimetatud märke, millega teavitatakse asukoha muutmisest.

(4) Asukoha muutmise kande tegemise järel läheb registripäeviku või majandusaasta aruannete päeviku pooleliolevate menetluste menetlemise kohustus üle uuele registriosakonnale. Pabertoimiku olemasolu korral saadab senine registriosakond selle uuele registriosakonnale.

Kui asukohta vahetanud ettevõtja või filiaali kohta oli avatud kommertspandiregistri registrikaart, tehakse asukoha muutmisest tulenevad muudatused kommertspandiregistri registrikaardile automatiseeritud korras «Äriseadustiku» § 33 lõike 71 alusel. Uut kommertspandiregistri registrikaarti ei avata.

(1) Laeva siirdumisel teise registripiirkonda senist registriosa ei suleta ning uut registriosa ei avata.

(2) Laeva kodusadama, ehituskoha või asukoha muutmise kande teeb uus registriosakond.

(3) Senine registriosakond saadab avalduse koos lisatud dokumentide ja oma saatekirjaga viivitamata uuele registriosakonnale ning lisab neile asjaomastesse toimikutesse köidetud dokumendid.

(4) Senisesse registriosakonda peavad jääma uude registriosakonda saadetud toimikudokumentide, sealhulgas käesoleva kodukorra § 205 lõikes 1 nimetatud avalduse kinnitatud ärakirjad.

Kui äriühingute ühinemise korral on enam kui ühe ühinemises osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib ühinemise kanda äriregistrisse ainult siis, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepped pandikannete järjestamise kohta.

(1) Kõigepealt tehakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile deklaratiivne ühinemiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse

1) millised ühingud või sihtasutused ühinemises osalevad – näidatakse ära nende ärinimed või nimed, asukohad ja aadressid ning registrikoodid;

2) kuidas ühingud või sihtasutused ühinemisest osa võtavad (ühendatavana, ühendavana või ühinevana ja ühinemise käigus asutatavana);

3) asjaolu, et ühinemine loetakse toimunuks alles ühendava ühingu või sihtasutuse või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile ühinemiskande tegemisega;

4) viide ühinemislepingule ja -otsusele.

(2¹) Piiriülese ühinemise puhul märgitakse kandes lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele ka see, millise liikmesriigi õigusele vastavalt ühinemine toimunuks loetakse.

(3) Lõike 2 punktis 1 ettenähtud kandeosas ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

(1) Pärast deklaratiivse ühinemiskande tegemist väljastatakse piiriüleses ühinemises osalevale ühendatavale äriühingule «Äriseadustiku» § 4339 lõikes 2 nimetatud tõend (käesoleva kodukorra lisa nr 5).

(2) Tõend väljastatakse ühes eksemplaris. See prinditakse käesoleva kodukorra § 41 lõikes 8 nimetatud blanketile. Tõendi väljastamine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(1) Alles pärast käesoleva kodukorra §-s 211 nimetatud deklaratiivse ühinemiskande tegemist saab teha konstitutiivse ühinemiskande ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile.

(1¹) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 211 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes näidatakse ära ühinemise käigus kustutatavate ühingute või sihtasutuste ärinimed või nimed, asukohad ja aadressid ning registrikoodid ning viidatakse ühinemise aluseks olevale ühinemislepingule ja -otsusele. Kui tegemist on ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutusega, siis peab kanne sisaldama ka muid asutamiseks vajalikke andmeid.

(3) Lõikes 2 nimetatud andmetena ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

(1) Piiriülese ühinemise puhul saadetakse teade ühinemiskande tegemisest viivitamata selle liikmesriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse, mille õigusele ühendatav ühing allub, kontaktaadressile. Teade koostatakse eesti ja inglise keeles ja see peab sisaldama järgmiseid andmeid

1) teate väljastanud kohtu nimi;

2) ühendava äriühingu nimi, registrikood ning ühinemiskande tegemise kuupäev;

3) teate väljastamise päev, kuu ja aasta;

4) teate koostanud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi, ametikoht ja allkiri.

(2) Teate edastamisel elektrooniliselt kinnitatakse teade digitaalallkirjaga. Teate edastamisel paberkandjal prinditakse see käesoleva kodukorra § 41 lõikes 8 nimetatud blanketile. Teatele lisatakse registriosakonna värvipitsati jäljend. Teate saatmine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(1) Pärast käesoleva kodukorra §-s 213 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemist märgitakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile viivitamatult konstitutiivse ühinemiskande tegemise aeg ning tehakse kustutamiskanne.

(1¹) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 213 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud kustutamiskandes ei märgita dokumentide hoidja andmeid.

(1) Samaaegselt käesoleva kodukorra §-s 213 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisega kantakse ühinemise käigus kustutatava ühingu kommertspandid üle ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

(2) Samaaegselt käesoleva kodukorra §-s 215 nimetatud kustutamiskande tegemisega suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart, märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingule.

(1) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda või on tegemist piiriülese ühinemisega, saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid koos saatekirjaga ühendava või ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale või teise liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele.

(2) Kui dokumendid saadetakse elektrooniliselt, edastatakse need koos digitaalallkirjastatud saatekirjaga.

Kui äriühingute jagunemise korral on enam kui ühe osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib jagunemise kanda äriregistrisse ainult juhul, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepped pandikannete järjestamise kohta.

(1) Kõigepealt tehakse jagunemise käigus omandava või asutatava ühingu või sihtasutuse kaardile deklaratiivne jagunemiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse

1) millised ühingud või sihtasutused jagunemises osalevad – nende ärinimed või nimed, asukohad, aadressid ning registrikoodid ning nende seisund jagunemises (jagunev, omandav, jagunemise käigus asutatav);

2) kas tegemist on jaotumise või eraldumisega;

3) asjaolu, et jagunemine loetakse toimunuks alles jaguneva ühingu või sihtasutuse kaardile jagunemiskande tegemisega;

4) jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse korral ka muud asutamiseks ettenähtud andmed;

5) viide jagunemislepingule ja -otsusele või jagunemiskavale.

(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kandeosas ei pea märkima selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

(1) Alles pärast käesoleva kodukorra §-s 220 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemist saab teha konstitutiivse jagunemiskande jaguneva ühingu või sihtasutuse registrikaardile.

(1¹) Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 220 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse

1) asjaolu, et jagunev ühing või sihtasutus annab jaotumise käigus oma vara või eraldumise käigus osa oma varast üle omandavale ühingule või sihtasutusele;

2) omandavate ühingute või sihtasutuste ärinimed või nimed, asukohad, aadressid ja registrikoodid;

3) viide jagunemislepingule ja -otsusele või jagunemiskavale.

(3) Jaotumise korral lisatakse lõikes 2 nimetatud andmetele, et ühing või sihtasutus on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja kohta kannet ei tehta.

(1) Pärast käesoleva kodukorra §-s 222 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg viivitamatult informatiivse kandena omandava ühingu või sihtasutuse registrikaardi eelviimasesse veergu.

(2) Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 222 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

(1) Jaotumise korral kantakse pärast käesoleva kodukorra §-s 222 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist kustutatud äriühingute kommertspandid üle omandava või jagunemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

(2) Pärast lõikes 1 nimetatud kommertspandiregistri registrikannete tegemist suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart. Märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta omandavale või jagunemise käigus asutatud äriühingule.

Kui jaotumine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid koos saatekirjaga omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

(1) Äriühingu ümberkujundamisel tehakse registrikaardile ümberkujundamiskanne. Kui ümberkujundamisega kaasneb registrikaardi liigi muutumine (A-osa asemel B-osa kaart või vastupidi) ja registripiirkonna vahetus, tuleb äriühingule avada uus registrikaart. Kui ümberkujundamisega kaasneb registripiirkonna vahetus, kuid registrikaardi liik ei muutu, juhindutakse käesoleva peatüki 5. jao sätetest.

(2) Registrikaardi liigi muutumisel kantakse uuele registrikaardile kõik vajalikud esmakande andmed. Registrikaardi eelviimasesse veergu märgitakse, et tegemist on ümberkujundamisega ning viidatakse ümberkujundamiseelsele ärinimele. Samuti viidatakse ümberkujundamiseelsele asukohale ja aadressile, kui need olid erinevad ümberkujundamisjärgsest asukohast ja aadressist ning ümberkujundamise aluseks olevale otsusele. Kannete numeratsioon algab numbriga üks.

(3) Kui ümberkujundamisega ei kaasne registrikaardi liigi muutumist, kantakse senisele registrikaardile ümberkujundamise käigus muutunud andmed. Registrikaardi eelviimasesse veergu märgitakse, milliseks äriühingu liigiks ühing on ümber kujundatud, ja viide ümberkujundamise aluseks olevale otsusele.

Pärast ümberkujundamiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg senisele registrikaardile ning kaart suletakse tehniliste võimaluste olemasolu korral automatiseeritud korras.

Kommertspandiregistri registrikaardil muudetakse koos ümberkujundamise äriregistrisse kandmisega pantija ärinimi. See ja muud ümberkujundamisest tulenevad muudatused tehakse «Äriseadustiku» § 33 lõike 71 alusel tehniliste võimaluste olemasolu korral automatiseeritud korras.

Ümberkujundamine senist kaarti sulgemata

(1) Kui täisühingu registrikaardile kantakse usaldusosanik, loetakse ühing ümberkujundatuks usaldusühinguks.

(2) Kui usaldusühingu registrikaardilt kustutatakse kõik usaldusosanikud ning alles jääb vähemalt 2 täisosanikku, loetakse ühing ümberkujundatuks täisühinguks.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel on registripidaja õigustatud muutma ilma sellekohase avalduseta registrikaardi viiendasse veergu kantud õiguslikku vormi, samuti muutma teise veergu kantud ärinime ühinguliiki näitava täiendi või lühendi osas.

(1) Registriosa hävimise korral algatatakse registrikohtuniku, kohtunikuabi või puudutatud isiku avalduse alusel asendusregistriosa avamise menetlus.

(2) Kohtuniku või kohtunikuabi avaldus on lihtkirjalik, kuid peab olema varustatud registriosakonna pitseriga ning selle esitamine tuleb märkida laevakinnistuspäevikusse.

(3) Avalduses näidatakse ära asendusregistriosa avamise vajadus ning asendusregistriossa kavandatud kande sisu ning laeva registrinumber.

(4) Lõikes 3 nimetatud avalduse sisu avaldab registriosakond vähemalt kolm kuud enne asendusregistriosa avamise otsustamist ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded».

(5) Lõikes 3 nimetatud avalduse kinnitatud väljatrükk saadetakse viivitamatult pärast esitamist kõigile laevakinnistusraamatusse kantud isikutele.

(1) Kui kanne või märge kaotab hilisema kande tõttu tähenduse, siis näidatakse hilisemas kandemääruses, et tähenduse kaotanud varasem kanne või märge märgitakse kehtetuks.

(2) Registrikaardi 1. ja viimasesse veergu kantud andmeid ei märgita ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamisel kehtetuks.

Kui hilisemal kandel või selle osal ei ole iseseisvat tähendust ning tema sisuks on üksnes varasema kande või märke kehtetuks tunnistamine, siis sätestatakse kandemääruses, et kehtetuks tuleb märkida ka hilisem kanne või selle osa ise.

(1) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omandaja soovib end «Äriseadustiku» § 8 lõike 3 või 4 alusel kanda äriregistrisse ärinime all, mis sisaldab senise ettevõtja ärinime ning see toimub üheaegselt senise füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisega, siis ei avata uut registrikaarti, vaid jätkatakse senise ettevõtja registrikaardile kannete tegemist.

(2) Registrikaardi 5. veergu märgitakse ärinime edasikasutamise õiguslik alus.

(3) Lõiget 1 ei kohaldata, kui senise ettevõtja registrikaart on juba suletud. Lõikes 2 nimetatud märkus tehakse sel juhul uuele registrikaardile.

(1) Eesmise järjekohaga kommertspandi kustutamisel, kui pandipidajate kokkuleppel ei ole teisiti otsustatud ja avaldatud, teeb registriasja menetleja ilma avalduseta kande, milles vähendab järgmiste pantide järjekohti ühe arvu võrra.

(2) Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui korraga registriosakonnas menetluses olnud mitmest kommertspandi registrisse kandmise avaldusest on rahuldatud tagumise järjekohaga avaldus ning eesmise järjekohaga kandeavaldusele on järjekoht reserveeritud, kuid jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande tegemist tagasi.

(1) Kui ettevõtja, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja filiaali elu- või asukoha või aadressiandmed muutuvad ettevõtjast, sihtasutusest, mittetulundusühingust ja filiaalist sõltumatult (näiteks muutub kohanimi või kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad), tehakse vastav parandus registrikaardile automatiseeritud korras.

(2) Parandusest teatamiseks loetakse registriandmete kättesaadavaks tegemist Internetis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel rubriigis «Lihtpäring ja menetlusteave».

(1) Tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluse käigus tehtud kohtulahendi alusel tehakse kanne või märge kohtunikuabi või registrisekretäri poolt ilma kandemääruseta. Infosüsteemi-siseselt tehakse siiski õigusliku tähenduseta määrus, mida välja ei trükita.

(2) Kui kohtulahendis ei sisaldu kande või märke konkreetset teksti, sõnastab selle kohtunikuabi või registrisekretär.

(3) Kui kohtulahend muudab kande või märke kehtetuks, märgitakse see kehtetuks.

(4) Kohtulahendi alusel tehtavas kandes või märkes tuleb näidata lahendi teinud kohtu nimi, lahendi tegemise aeg ning kohtuasja number, samuti kande või märke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi.

(5) Kohtulahendi muutmise või tühistamise kohta tehakse märge samasse veergu, kus asub selle alusel tehtud kanne või märge.

Kui kohtulahend on jõustunud või kuulub kohesele täitmisele, tehakse selle alusel viivitamatult kanne või märge, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu puhul juhinduvalt seadusega sätestatud järjekorrast.

(1) Kandemääruse täitmine hõlmab

1) kande jõustamist;

2) registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplari paigutamist toimikute vahele ning senise väljatrüki hävitamist;

3) kande aluseks olnud dokumentide toimikusse köitmist ja toimiku sisukorra täiendamist;

4) toimikus säilitatavatesse dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemist;

5) Ametlikes Teadaannetes avaldatavate tekstide avaldamiseks saatmist;

6) asjaosalistele ja vajadusel teistele registriosakondadele lahendi ja kande tegemisest teatamist;

7) toimikute arhiivipidajale andmist või tagastamist;

8) registri- või kaebuste päevikusse vajalike sissekannete tegemist;

9) muid seadusest või käesolevast kodukorrast tulenevaid toiminguid.

(2) Registriasja menetleja peab hoolitsema, et kandemääruse täitmises osalevad teenistujad teeksid nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

(3) Kande jõustanud isikud vastutavad selle eest, et kannete tegemisel peetaks kinni käesoleva kodukorra §-s 198 ettenähtud järjekorrast.

(1) Registrikande kinnitavad oma salasõnaga kande otsustamiseks pädev isik ja kandemääruse täitjana registrikaardi kontrolleksemplari välja trükkinud teenistuja.

(2) Kande otsustamiseks pädev isik võib samaaegselt olla kandemääruse täitjaks.

(3) Kande otsustamiseks pädeva isikuna võib kande kinnitada iga registrikohtunik või kohtunikuabi.

(4) Registrisekretär võib registrikande kinnitada nii registrikohtuniku kui ka kohtunikuabi asemel, sõltumata sellest, kas ta ise osales registriasja menetlemises. Registrisekretär võib samaaegselt olla kandemääruse täitjaks.

(5) Vajalike salasõnadega kinnitatud kande edastab infosüsteem Registrite ja Infosüsteemide Keskuses hoitavasse «Äriseadustiku» § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi.

(6) Registrikanne on jõustunud, kui ta on salvestatud «Äriseadustiku» § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasis.

(7) Registrikandel on kolmandate isikute suhtes «Äriseadustiku» § 34 lõigetes 2 ja 3 ning «Mittetulundusühingute seaduse» § 80 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud avalik usaldatavus hetkest, mil Registrite ja Infosüsteemide Keskus on Internetis oma koduleheküljel rubriigis «Menetlusteave» teinud kättesaadavaks andmed avalduse esitamise aja ning kande liigi ja kande tegemise aja kohta («Äriseadustiku» § 68 lõige 2).

(8) Arvutivõrgu kaudu registrikaardi andmete vaatamisel, väljatrükil ning kohtumääruse avalikul kättetoimetamisel või registripidaja poolt teate avaldamisel «Ametlikes Teadaannetes» ei näidata registrikande kinnitanud või kohtumääruse teinud isikute andmeid.

(1) Registrikande jõustumise järel trükitakse välja kõik registrikaardi andmed väljatrüki kontrolleksemplarina.

(2) Väljatrüki teinud teenistuja paigutab uue kontrolleksemplari äri- või avaliku toimiku vahele ning hävitab senise kontrolleksemplari.

(3) Registriosakonna juhataja võib määrata, et väljatrükk tehakse kahes eksemplaris ning teine kontrolleksemplar paigutatakse registritoimiku vahele.

(1) Kandemääruse täitmine hõlmab järgmisi toiminguid

1) kande või märke jõustamine;

2) kande aluseks olnud dokumentide laevatoimikusse köitmine ja toimiku sisukorra täiendamine;

3) laevatoimiku dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemine;

4) laevatoimiku arhiivipidajale andmine või tagastamine;

5) asjaosalistele kande või märke tegemisest teatamine ja selle kohta laevakinnistuspäevikusse märke tegemine;

6) vajadusel teistele registriosakondadele dokumentide edastamine;

7) muud seadusest või käesolevast kodukorrast tulenevad toimingud.

(2) Registriasja menetleja peab hoolitsema, et kandemääruse täitmises osalevad teenistujad teeksid kõik nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

(1) Kande jõustab oma digitaalallkirjaga kande otsustamiseks pädev isik.

(2) Kanne on jõustunud, kui see on pärast digitaalallkirjastamist salvestatud laevakinnistusraamatu andmebaasi.

(1) Kui registriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekoha, mis vastab avalduste esitamise ajalisele järjekorrale laevakinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samal ajal, saavad kanded sama järjekoha.

(2) Kui registriosa eri jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud ühel ajal, tuleb kandes märkida avalduse esitamise ajast tulenev järjekoht teiste samal päeval tehtavate kannete suhtes.

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui sissekantavatel õigustel ei ole järjekohasuhet või kui avaldajad on määranud kannete järjekohad, mis kajastuvad kande tekstis.

(4) Kandele allakirjutanud isik ja kandemääruse täitja vastutavad käesoleva kodukorra § 198 lõikes 2 ning käesolevas §-s ettenähtud kannete tegemise korrast kinnipidamise eest.

(1)

(2) Kui eelmärge, vastuväide, märkus või keelumärge kaotab kande tegemise tõttu tähenduse, tuleb ta kehtetuks märkida.

(3) Kui eelmärke, vastuväite, märkuse või keelumärkega tagatud asjaõiguse kandeavalduses pole märke kustutamist taotletud, kustutatakse see pärast kande tegemist ametikohustuste korras.

(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid vaatab kohtunikuabide tööjaotusplaani kohaselt läbi kohtunikuabi või registrisekretär.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide läbivaatamisel peab läbivaataja kontrollima aruande vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas

1) aruande esitamistähtajast kinnipidamist ning aruandes ettenähtud andmete olemasolu;

2) aruande allakirjutamise nõuetest kinnipidamist;

3) asjaolu, et aruandes oleks kajastatud ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse ärinimi või nimi, registrikood ja asukoht;

4) asjaolu, et osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei oleks langenud alla seadusega lubatud alampiiri;

5) et bilansis ei oleks nullväärtusega kirjeid (välja arvatud juhul, kui eelneval majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev summa);

6)

7) et majandusaasta aruandega oleks esitatud äriühingu müügitulu kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kohaselt;

7¹) et majandusaasta aruandega oleks esitatud mittetulundusühingu ja sihtasutuse aruandeaasta põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kohaselt;

8) asjaolu, et vandeaudiitori aruanne on registriosakonnale esitatud ja vandeaudiitori aruande avaldanud audiitoril oli «Audiitortegevuse seaduse» § 81 lõike 1 kohaselt audiitorteenuse osutamise õigus, kui registriosakonnale esitatud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus on ette nähtud;

9) asjaolu, et kui registriosakonnale on esitatud muudetud või parandatud aruanne, siis ka vandeaudiitori aruanne oleks antud muudetud või parandatud aruande kohta;

10) aruandeandmete kokkulangevust registriandmetega (aadress, osa- või aktsiakapitali suurus, juhatuse ja nõukogu koosseis jne). Kui aruandes märgitud sidevahendite numbrid ei lange kokku registriosakonnale varem esitatud sidevahendite numbritega või kui vandeaudiitori aruande avaldanud audiitori andmed ei lange kokku varem teatatud audiitori andmetega, siis loetakse seda sidevahendite numbrite või audiitori andmete muutmisest teatamiseks. Esitatud andmete põhjal tehakse vajalikud muudatused ka infosüsteemis.

(2¹) Aruandluskeskkonnas koostatud ja aruandluskeskkonnas kõigi raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslike isikute poolt digitaalallkirjastatud majandusaasta aruandes kontrollib läbivaataja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud asjaolu.

(3) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid vaadatakse läbi viie kuu jooksul nende esitamisest.

(1) Kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina «Äriseadustiku» §-s 71 rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Samuti talitatakse aruande- ja registriandmete lahknevuse korral, vajadusel kohaldatakse «Äriseadustiku» § 61.

(2) Majandusaasta aruannete läbivaatamiseks pädev kohtunikuabi või registrisekretär teeb ettevõtjale, kelle aruanne kuulub kohtunikuabide tööjaotusplaani alusel tema menetlusse, registrist kustutamise hoiatuse, kui ettevõtja ei ole registriosakonnale 6 kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet. Kui ettevõtja ei ole hoiatuses sätestatud tähtaja jooksul nõutavat majandusaasta aruannet esitanud, kohaldatakse «Äriseadustiku» §-des 60 ja 71 ettenähtud abinõusid.

(3) Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu on varatu või kui tema netovara on langenud alla seadusega lubatud alampiiri, rakendatakse sobivaid sunnivahendeid, mida seadus võimaldab.

(3¹) Kui käesoleva kodukorra § 261 lõike 2 punktis 7 sätestatud andmed vajavad enne Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt põhitegevusala määramist täpsustamist, teeb esitatud andmete täpsustamiseks vastava hoiatuse või järelepärimise registriosakond.

(4) Kui isikut ei ole trahvi maksmisest hilisema kohtumääruse alusel vabastatud, tuleb «Äriseadustiku» § 71 alusel tehtud trahvimääruse täitmist kontrollida, kontrollimise tulemuste arvestust pidada ning infosüsteemi-sisesed trahvi olekud infosüsteemi sisestada.

Ettevõtja ja filiaali äritoimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas

1) avaldus, samuti avalduse muutmise või tagasivõtmise avaldus ning kommertspandiregistri avaldusele lisatud pantija või pandipidaja nõusolek kande tegemiseks;

2) avaldusele lisatud koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, mis on avalduse aluseks;

3) asutamisleping või asutamisotsus, samuti selle muutmise kokkulepe või otsus;

4) põhikiri;

5) juhatuse liikmete, nõukogu liikmete, audiitori ja revidentide ning pankrotitoimkonna liikmete andmed;

6) allkirjanäidised;

7) panga teatis osa- või aktsiakapitali sissemakse kohta;

8) mitterahalise sissemakse tegemisel – sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid;

9) audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;

10)

11) majandusaasta aruanne;

12) avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;

13)

14) kommertspandileping ning selle muutmise kokkulepped;

15) muud seaduse alusel esitatud dokumendid;

16) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud «Äriseadustiku» § 32 alusel.

Mittetulundusühingu avalikku toimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas

1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;

2) asutamisleping, samuti selle muutmise kokkulepe;

3) põhikiri;

4) andmed juhatuse ja pankrotitoimkonna liikmete kohta;

5) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;

6) registriosakonna nõudmisel esitatud andmed mittetulundusühingu liikmeskonna kohta;

7) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud «Äriseadustiku» § 32 alusel.

Sihtasutuse avalikku toimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas

1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;

2) asutamisotsus, samuti selle muutmise otsus; asutamisotsust asendav notariaalselt tõestatud testament;

3) põhikiri;

4) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;

5) sihtasutusele üleantud kinnisasja või registrisse kantava vallasasja puhul – väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist;

6) juhatuse, nõukogu ja pankrotitoimkonna liikmete ja audiitori andmed;

7) notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;

8) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;

9) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud «Äriseadustiku» § 32 alusel.

(1) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu ja sihtasutuse registritoimikusse köidetakse dokumendid, mis ei kuulu äri- või avalikus toimikus säilitamisele, sealhulgas

1) tõend riigilõivu tasumise kohta;

2) kirjavahetus (postiümbrikut säilitatakse toimikus, kui ainult sellel on vajalikku teavet aadressi või postitamiskuupäeva kohta);

3) aadressiandmed.

(2) Kandemäärused ja registripidaja poolt omal algatusel tehtud kohtumäärused on elektroonilised ja neid toimikusse ei köideta.

(3) Registritoimiku sisukord peab sisaldama märkust kande- ja kohtumääruse teatavakstegemise viisi kohta.

(1) Laevatoimikusse köidetakse kinnistatud laeva kohta säilitatavad dokumendid.

(2) Lipudokumendi, samuti laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamisel köidetakse laevatoimikusse selle kinnitamata ärakiri. Kui väljastatakse uus lipudokument seoses registriandmete muutumisega (§ 52 lõige 2), siis kriipsutatakse eelmise lipudokumendi ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi.

(3) Kui väljastatakse uus lipudokument seoses eelmise kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumisega (§ 52 lõige 3), siis kriipsutatakse eelmise ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi ning tehakse sellele märkus originaali kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise kohta. Samamoodi talitatakse kasutamiskõlbmatuks muutunud lipudokumendi originaaliga, kui see on registriosakonnale tagastatud.

Toimiku väliskaanele märgitakse

1) registriosakonna nimetus;

2) toimiku liik;

3) ettevõtja või filiaali ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi;

4) registrikood, laeval registrinumber;

5) registriasja number;

6) käesoleva kodukorra § 272 lõikes 3, §-s 276, § 277 lõigetes 1–3, §-s 279 nimetatud märkused ja joonimised.

(1) Toimikus säilitatavate dokumentide kohta peetakse toimikus sisukorda.

(2) Kandemääruse täitmisel tõmmatakse otsuse tegemise aluseks olnud dokumentide kohta sisukorda tehtud sissekande lõppu vahejoon, et eristada neid hiljem esitatud dokumentidest.

(1) Äri- ja avaliku toimiku vahel säilitatakse registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplari; registriosakonna juhataja määramisel võib täiendavat kontrolleksemplari säilitada ka registritoimiku vahel.

(2) Kui ettevõtja või filiaali kohta on avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis tuleb säilitada ka selle väljatrüki kontrolleksemplari.

(3)

(4) Kandemääruse täitnud teenistuja teeb kande jõustumise järel uue väljatrüki, paigutab selle toimikusse ning samaaegselt hävitab senise väljatrüki.

(1) Dokumendid köidetakse toimikusse esitamise järjekorras ning nummerdatakse lehtede kaupa.

(2) Numeratsioon läbib ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja laeva kohta avatud kõiki samaliigilisi toimikuid.

(3) Toimiku sisukorda (§ 269) ning registrikaardi või registriosa väljatrükke (§ 270) ei nummerdata.

(1) Kui toimikusse on köidetud 200 lehte, avatakse uus toimik.

(2)

(3) Kui ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta on rohkem kui üks samaliigiline toimik, siis tuleb nad nummerdada ja säilitada koos. Toimiku järjekorranumber märgitakse väliskaanele.

(4) Kui on avatud uus toimik, märgitakse eelmise toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise päev, kuu ja aasta.

(5) Eelmise toimiku tagumisele sisekaanele märgib uue toimiku avanud teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub. (Näide: «Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 32–81.»)

(1) Kui üks ja sama registriosakonnas säilitatav dokument puudutab mitut ettevõtjat, filiaali, mittetulundusühingut, sihtasutust või laeva, säilitatakse ühes toimikus dokumendi originaal, teistes kinnitatud ärakirjad koos viitega, millises toimikus on originaaldokument.

(2) Ärakirjad kinnitab toimikut köitev teenistuja, varustades nad oma allkirja ja nime ning pitseri ja kuupäevaga. Kinnitamist ei kanta tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(1) Elektrooniliselt esitatud dokumendid salvestatakse registripäevikusse või laevakinnistuspäevikusse (elektroonilisse toimikusse). Registripäevikus märgitakse elektroonilise dokumendi juurde dokumendi liik, tunnus tema kuuluvuse kohta äri- (avalikku) või registritoimikusse ning tema kehtetuse korral vastavasisuline märge.

(2) Kui kõik dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis pabertoimikut eraldi ei peeta. Arhiivipäevikusse tehakse märge, mille kaudu on tuvastatav, et avatud on ainult elektrooniline toimik.

(3) Paberkandjal esitatud dokumendi lihtärakirja võib hävitada ja seda ei pea toimikusse köitma, kui

1) see on korrektselt skaneeritud;

2) sellest on võimalik tellida väljatrükki;

3) sellega kohapeal tutvumine on võimalik arvutiekraanil esitamise või väljatrüki vaatlemisega.

(4) Kui osa dokumentidest on elektroonilised ja osa paberkandjal, peab pabertoimiku sisukord sisaldama viidet selle kohta, et toimikut peetakse osaliselt elektrooniliselt.

Kui esmakandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande või kandemääruse tegemist tagasi, siis säilitatakse kõiki selle ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumente tema kohta avatud registritoimikus.

Kui toimiku väliskaanele kantud ärinimi või nimi muutus (sh ettevõtja ümberkujundamise käigus), siis tõmbab toimiku köitja toimikukaanel vana ärinime või nime maha ja kirjutab uue.

(1) Kui ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev kustutati registrist, siis kriipsutab toimiku köitja toimiku esimese väliskaane kahe diagonaaljoonega läbi ja märgib kaanele, et ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev on registrist kustutatud.

(2) Kui kustutamiskanne tehti seoses ühinemise või jagunemisega, siis märgitakse ära ka ühendava või ühinemise käigus tekkinud või omandava ühingu või sihtasutuse ärinimi või nimi ja registrikood.

(3) Kustutamiskande tegemise järel märgitakse vastava toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise kuupäev ja aasta.

(4) Toimiku tagumisele sisekaanele märgib vastav teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub. (Näide: «Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 47–96.»)

Kustutatud toimikuid hoitakse kehtivatest toimikutest eraldatuna.

Ühinemise, jagunemise käigus kustutatud ühingute ja sihtasutuste toimikud hoitakse koos ühendava, ühinemise käigus asutatud, omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse toimikutega, tehes nende väliskaanele selgitavad märkused.

Kui kandeavalduses, põhikirjas, asutamislepingus või muus lisatud dokumendis toodud andmed ei vasta registrikandele kandemääruse teistsuguse sõnastuse tõttu ja nendest ärakirjade väljastamine oleks eksitav, siis peab registriasja menetleja vastava dokumendi juurde tegema sellekohase märkuse.

(1) Kui toimikusse köidetakse uus dokument, mille tõttu varem toimikusse köidetud dokument kaotab tähenduse ning sellest ärakirjade väljastamine oleks eksitav (põhikiri, nõukogu liikmete nimekiri, audiitorite nimekiri, sidevahendite numbrid jms), siis joonitakse tähenduse kaotanud dokument kahe diagonaaljoonega läbi.

(2) Lisaks tähenduse kaotanud dokumendi läbijoonimisele märgitakse sellele uue dokumendi asukoht toimikus. (Näide: «Uus põhikirja tekst asub 45.–49. lehel.»)

Kandemääruse korral, millega avaldus jäetakse rahuldamata, tehakse vastavale kandeavaldusele ja sellele lisatud dokumentidele märkus selle kohta, et nende alusel ei ole kannet või märget tehtud.

Käesolevas peatükis nimetatud märkusele, mis tehakse toimikudokumenti, lisab märkuse tegija oma allkirja, ameti ning märkuse tegemise päeva, kuu ja aasta.

Registripäevikut, laevakinnistuspäevikut, majandusaasta aruannete päevikut, tutvumise ja ärakirjade raamatut ning arhiivipäevikut ja kaebuste päevikut peetakse elektroonilise infosüsteemi osana.

(1) Kandeavalduste ning muude toimikusse köidetavate dokumentide esitamine märgitakse registripäevikusse esitamise järjekorras.

(2) Posti teel saabunud kommertspandiregistri dokumendid loetakse üheaegselt esitatuks ning kantakse registripäevikusse sel päeval saabunud dokumentidest kõige viimasena.

Registripäevik kajastab andmeid registriasjade menetlemise kohta. Vastutav teenistuja märgib registripäevikusse, kui infosüsteem ise neid ei genereeri, infosüsteemis ettenähtud andmed, sealhulgas

1) dokumendi vastuvõtmise kuupäev ning kommertspandiregistri avalduse puhul ka kellaaeg (see peab kattuma vastuvõtupealdise andmetega);

1¹) märge, et kandeavaldus on esitatud kiirmenetluse korras;

2) ettevõtja või filiaali ärinimi, mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi, kelle kohta dokumendid esitati; registripiirkonna vahetuse korral ka registrikood ning korduva registripiirkonna vahetuse korral ka senine registriasja number;

2¹) notariaalse asutamise puhul asutamistehingu tõestamise toimingu number (nimetatud kood koosneb järgmistest komponentidest: aastaarv – kaks viimast numbrit; notari identifikaator – kaks tähte; notariaalaktis või -märkes märgitud ametitoimingu number – kuni kümme numbrit. Näide: 04/AB/123456) või Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe kaudu esitatud kandeavaldusele äriregistri internetipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber (nimetatud kood koosneb järgmisest komponentidest: kandeavaldusele infosüsteemi poolt antud unikaalne number ja kontrollnumber. Näide: 1014);

3) dokumendi esitaja andmed või kui dokument on saabunud posti teel, siis sellekohane märge;

4) tasutud riigilõivu suurus;

5) kandeavaldusele lisatud dokumentide loetelu, sealhulgas elektrooniliselt esitatud dokumendi link;

6) enne kandemääruse tegemist täiendavalt toodud dokumentide loetelu ja nende esitamise kuupäev;

7) lahendi, kande ja hoiatuse tegemise, sh määruse ja hoiatusega antud tähtajad;

8) dokumentide vastuvõtja ja registriasja menetleja isikuandmed;

9) andmed lahendist, kandest ja hoiatusest asjaosalistele teatamise kohta ning teatamise nurjumise kohta (postitatud teate tagastamine).

10)

(1) Laevakinnistusraamatu avalduste esitamine märgitakse laevakinnistuspäevikusse esitamise järjekorras.

(2) Kui sama isik esitab korraga mitu avaldust, loetakse nad üheaegselt esitatuks ning kantakse laevakinnistuspäevikusse sama kellaajaga.

(3) Posti teel saabunud dokumendid loetakse üheaegselt esitatuks ning kantakse laevakinnistuspäevikusse sel päeval saabunud dokumentidest kõige viimasena.

Laevakinnistuspäevik kajastab andmeid laevakinnistusasjade menetlemise kohta. Vastav teenistuja märgib laevakinnistuspäevikusse, kui infosüsteem ise neid ei genereeri, infosüsteemis ettenähtud andmed, sealhulgas

1) dokumendi laevakinnistuspäevikusse sisestamise kuupäeva ja kellaaja;

2) avalduse liigi;

3) avalduse ja kaebuse esitamise viisi;

4) kaebuse sisu ja menetlemise käigu;

5) registriasja menetleja ja alammenetleja;

6) avalduse ja kaebuse esitaja;

7) esitatud dokumendid, sealhulgas dokumendi tõestanud notari nime ja tema ametitoimingute raamatu registri numbri või dokumendi esitanud kohtutäituri nime, dokumendi allkirjastamise päeva, kuu ja aasta;

8) laevaga seotud isikud (omanik, hüpoteegipidaja jne);

9) laeva või ehitatava laeva andmed;

10) tasutud riigilõivu summa;

11) määruse liigi;

12) märke määruse teatavakstegemise kohta.

Majandusaasta aruannete päevikusse märgitakse infosüsteemis ettenähtud andmed majandusaasta aruannete ja nendega koos esitatavate dokumentide esitamise ja läbivaatamise kohta, sealhulgas

1) andmed aruande esitanud ettevõtja kohta;

2) majandusaasta algus- ja lõppkuupäevad;

3) esitatud aruannete osad koos esitamise kuupäevaga;

4) vandeaudiitori aruande avaldanud audiitori ja vandeaudiitorite ühingut esindava vandeaudiitori nimi ning aruande allkirjastamise kuupäev;

5) andmed aruande vastuvõtja ja kontrollija kohta.

Tutvumise ja ärakirjade raamatusse märgitakse infosüsteemis ettenähtud andmed

1) registri- ja laevatoimikuga, tehnilise abiregistriga tutvumise kohta;

2) kinnitatud väljatrüki ja ärakirja väljastamise kohta;

3) kinnitamata ärakirja või väljatrüki väljastamisel registri- ja laevatoimikust ning tehnilisest abiregistrist;

4) registrikande puudumise või muutmatuse tõendi väljastamise kohta;

5) käesoleva kodukorra §-s 2111 nimetatud tõendi väljastamise kohta;

6) piiriülese ühinemise käigus ühinemiskande tegemise kohta väljastatud teate kohta.

Tutvumist võimaldanud, ärakirja, väljatrüki või tõendi väljastanud teenistuja kannab tutvumise ja ärakirjade raamatusse infosüsteemis ettenähtud andmed, sealhulgas

1) tutvumise või väljastamise päev, kuu ja aasta;

2) objekt, mille dokumentidega tutvuti või mille kohta ärakiri, väljatrükk või tõend väljastati;

3) tutvuja või tellija nimi;

4) viide isikut või ametit tõendavale dokumendile, mille punktis 3 nimetatud isik esitas;

5) märge ärakirja või väljatrüki õigsuse kinnitamise kohta;

6) tasutud riigilõivu summa;

7) sissekande tegija nimi.

Ärakirjade ja väljatrükkide eest riigilõivu tasumise tõenditele märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber ning neid säilitatakse järjekorranumbrite järgi arhiivis või asjaomase registri- või laevatoimiku vahel.

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri keskandmebaas Registrite ja Infosüsteemide Keskuses ja laevakinnistusraamatu andmebaas Registrite ja Infosüsteemide Keskuses moodustavad ühtse infosüsteemi.

(2) Kohtu registriosakondade keskandmebaasi ja laevakinnistusraamatu andmebaasi haldamist Registrite ja Infosüsteemide Keskuses reguleeritakse eraldi määrusega.

(1) Infosüsteemi halduri, spetsiaaltarkvara tugiisiku, keskserveri andmehalduri ja hooldaja ülesandeid täidab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, tagades muuhulgas infosüsteemi kasutajate andmete lisamise, muutmise ja tühistamise ning infosüsteemi uuenduste tegemise.

(2) Üldise kasutajatoe, keskserverite varukoopiate tegemise ning registriosakondade ja keskandmebaasi vahelise digitaalse andmeside tagab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

(1) Registriosakonna infosüsteemi kasutaja on kohtunik, kohtunikuabi, registriosakonna või Justiitsministeeriumi teenistuja, kes kasutab oma seadusest tulenevate ülesannete või tööülesannete täitmiseks registriosakonna infosüsteemi.

(2) Registriosakonna infosüsteemi kasutaja on kohustatud

1) infosüsteemi sisenemiseks sisestama oma kasutajatunnuse ja salasõna;

2) töökohalt lahkudes, sh ka lühiajalise lahkumise korral, sulgema infosüsteemile ligipääsu selliselt, et avamiseks tuleb uuesti sisestada kasutajanimi ja salasõna;

3) tagama oma salasõnade salastatuse;

4) järgima infosüsteemi ning riist- ja tarkvara kasutamisjuhendi nõudeid;

5) vältima pädevusevälist andmete infosüsteemi sisestamist ning sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning pädevusevälist muutmist ja kustutamist;

6) vältima kõrvaliste isikute juurdepääsu infosüsteemile ja registriosakonna riistvarale;

7) takistama infosüsteemi sisestatud andmetega pädevusevälist tutvumist, kopeerimist ning ülekandmist;

8) võtma tarvitusele abinõud, et andmete edasiandmisel andmesidevahenditega, samuti andmekandjate transportimisel ei toimuks registriandmetega tutvumist, nende kopeerimist, muutmist ja kustutamist;

9) kui õigesti sisestatud salasõna ei võimalda infosüsteemi kasutada, teatama sellest viivitamatult Registrite ja Infosüsteemide Keskusele;

10) mitte paigaldama (installeerima) arvutisse iseseisvalt uut tarkvara.

Registriosakonna infosüsteemi salvestatud andmeid, registriosakonnas paigaldatud riist- ja tarkvara ning ametialast ligipääsu teistele andmekogudele (Eesti väärtpaberite keskregistrile, rahvastikuregistrile, karistusregistrile jne) võib kasutada üksnes teenistuslikul otstarbel.

Kasutajanime ning salasõna sisestamine peab võimaldama teha selle sisestajal infosüsteemis üksnes tema ametipädevusele vastavaid tööoperatsioone.

(1) Registrite ja Infosüsteemide Keskus annab registriosakonna infosüsteemi kasutajale registriosakonna juhataja taotlusel IT-abi kaudu tööülesannete täitmiseks registriosakonna infosüsteemi kasutajanime ja isikliku salasõna ning seejärel kasutajaõigused. Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib toimingu teha ka registriosakonna juhataja.

(2) Salasõna saanud teenistuja on kohustatud esialgse salasõna viivitamatult välja vahetama.

(3) Salasõna teisele isikule teatavakstegemine ning teise isiku poolt kasutamine on keelatud ning seda loetakse raskeks distsiplinaarsüüteoks.

(3¹) Registriosakonna infosüsteemi kasutaja töölt lahkumisel taotleb registriosakonna juhataja viivitamata Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt IT-abi kaudu lahkuva kasutaja kasutajaõiguste lõpetamist. Tehniliste võimaluste olemasolu korral teeb registriosakonna juhataja toimingu viivitamata ise.

(4) Laevakinnistusraamatu infosüsteemi sisenemine toimub teenistuja isikutunnistuse abil infosüsteemi kasutajajuhendi kohaselt.

(5) Laevakinnistusraamatu infosüsteemi kasutajaõiguste andmisele ja lõpetamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 31.

(1) Registriosakonna infosüsteemi kasutaja võib oma salasõna ise muuta ning kord kvartalis on ta kohustatud oma salasõna muutma.

(2) Salasõna peab koosnema 6 kuni 8 märgist, vähemalt 2 neist peavad olema numbrid. Salasõnaks ei või olla sama teenistuja kasutajanimi, tema nimi või sünniaeg.

(1) Kui salasõna on teistele isikutele teatavaks saanud või on tekkinud sellekohane kahtlus, määrab registriosakonna juhataja salasõna muutmise. Registrite ja Infosüsteemide Keskus võib sellisel juhul ette hoiatamata teenistuja kasutajaõigused peatada.

(2) Iga teenistuja on kohustatud viivitamatult teatama registriosakonna juhatajale, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada registriosakonna riistvara.

(3) Eksimused andmekaitsenõuete vastu peab registriosakonna juhataja dokumenteerima ja rakendama asjakohaseid meetmeid.

(4) Raskete rikkumiste korral, näiteks arvutivõrku sissemurdmisel, andmete hävimisel või hävitamisel, tuleb viivitamatult informeerida Registrite ja Infosüsteemide Keskust, et kõrvaldada oht ja rakendada vastumeetmeid.

Iga tööpäeva lõpul tuleb infosüsteemi salvestatud andmestik salvestada arhiveerimisseadmele ja hoida vähemalt ülejärgmise tööpäeva lõpuni selleks määratud seifis.

Vajaduse korral kehtestab registriosakonna juhataja arvutiandmete kaitse täiendavad organisatsioonilised nõuded ning informeerib nendest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu.

Kui infosüsteem ei loo märkeid automatiseeritud korras, kannab registriosakonna tööjaotuskorra alusel määratud teenistuja ise infosüsteemi järgmised märked

1) kandeliik kandedokumentide vastuvõtmisel, registripäeviku või laevakinnistuspäeviku täitmisel või hiljemalt kandemääruse koostamisel;

2) lahendiliik;

3) lahendi ja kande jõustumise olek;

4) tulundusühistu alaliik;

5) mittetulundusühingu alaliik, kui tegemist on eriseaduse alusel tegutseva ühingu liigiga;

6) kohtumäärusega määratud rahatrahvi olek;

7) võõrkeelse dokumendi keeletunnus;

8) muud nõutud infosüsteemi sisesed märked.

Kandeliigi alusel määratleb infosüsteem kandeobjekti menetlusliku seisundi (registrisse kantud, pankrotis, kustutatud jne).

(1) Elu- või asukoha ja aadressi sisestamisel ei tohi piirduda üksnes tekstilise sisestusega. Tingimata sisestatakse Eesti ametliku haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori kõige madalama taseme kood, mida on võimalik valida. (Näide: registrikande tegemisel piisaks valla tasemest, aga kui on teada asula, siis valitakse asulataseme kood.)

(2) Eriti hoolikalt tuleb koodi õigsust kontrollida siis, kui kohanimi on klassifikaatoris kasutusel rohkem kui üks kord (näiteks nii asula kui ka valla või maakonna nimena).

(3) Kui elu- või asukoht on välismaal, valitakse välisriigi kood, muud andmed sisestatakse tekstina.

(1) Infosüsteemi sisestatakse

1) osaühingu, aktsiaseltsi, Euroopa äriühingu ja sihtasutuse asutajad – asutamislepingu või -otsuse alusel;

2) tulundusühistu asutajad, kui ühistu liikmeid ei kanta registrikaardile – asutamislepingu alusel;

3) osaühingu osanikud, kui osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris – osa võõrandamisteate, osakapitali suurendamise ja vähendamise otsuse alusel. Kui osanike andmed infosüsteemis puuduvad, sisestatakse need majandusaasta aruandele lisatud osanike nimekirja alusel;

4) äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmed – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;

5) pankrotitoimkonna liikmed – pankrotihalduri esitatud nimekirja alusel;

6) tulundusühistu revisjonikomisjoni liikmed või revidendid – ühistu esitatud dokumendi alusel;

7) äriühingu ja sihtasutuse audiitorid – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;

8) usulise ühenduse liikmeskogudused – ühenduse esitatud dokumendi alusel;

9) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude liikmed – liidu esitatud nimekirja või teate alusel;

10) hooneühistu liikmed ja andmed nende liikmesuse kohta vastavalt «Hooneühistuseaduse» § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatule – hooneühistu või notari esitatud andmete alusel;

11) hooneühistule kuuluvad hooned kui vallasasjad – hooneühistu või notari esitatud dokumendi ja ehitisregistri andmete alusel;

12) andmed osa pantimise kohta – osa pantimise teate alusel;

13) juhatuse ja nõukogu liikmete volituste kestvus – juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks pädeva organi otsuse alusel, esmakande puhul asutamislepingu või -otsuse alusel;

14) ettevõtja tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorina (EMTAK) – registripidaja sisestab ettevõtja tegevusalad kandeavalduse ja vastava teate alusel, Registrite ja Infosüsteemide Keskus määrab põhitegevusala majandusaasta aruandega esitatud andmete alusel;

15) mitterahalise sissemakse hindamist kontrollinud audiitor – audiitori arvamuse alusel;

16) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikme ja nõukogu esimehe, täis- ja usaldusühingu osaniku ning välismaa äriühingu filiaali juhataja aadress, kui isikul puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht – isiku poolt esitatud andmete alusel;

17) «Äriseadustiku» §-s 63 nimetatud Interneti-kodulehe aadress – isiku poolt esitatud andmete alusel.

(2) Osaühingu ja aktsiaseltsi asutaja andmete sisestamisel toimub selle isiku osanikuks või aktsionäriks märkimine automaatselt.

(3) Isikuandmetena sisestatakse

1) ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood ning elu- või asukoht;

2) lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute puhul ka sissemakse suurus;

3) lõikes 1 punktides 3–10 nimetatud rolli tekkimise ja lõppemise aeg.

Infosüsteemi sisestatud isikukoodi võib registriosakond avaldada

1) Ametlikele Teadaannetele avaldamiseks saadetud teate tekstis, kui teade sisaldab informatsiooni isiku kohta, kelle andmed on kantud registrikaardile;

2) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.

Kohtulahendi andmed, millega isikule on kohaldatud äri- või ettevõtluskeeldu, sisestatakse infosüsteemi. Infosüsteemi tuleb sisestada

1) isiku ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) keelu õiguslik alus;

4) keelu olek;

5) ärikeelu ulatus;

6) ärikeelu kehtivuse aeg;

7) keelu alguse ja lõppemise aeg.

(1) Järgmised paberdokumendid skaneeritakse ja edastatakse digitaalselt Registrite ja Infosüsteemide Keskusele

1)

2) põhikirjad;

3) erakondade programmid;

4)

4¹) äriühingute vahebilansid, lõppbilansid ja vara jaotusplaanid;

4²)

5) muud dokumendid registriosakonna juhataja määramisel.

(2) Skaneerimisel ja digitaalsel edastamisel lähtutakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse antud tehnilisest juhendist.

(1) Jõustumismärge tehakse jõustunud määruse teksti lõppu automatiseeritud korras.

(2) Jõustumismärge sisaldab andmeid määruse jõustumise kuu, päeva ja aasta kohta ning võib sisaldada andmeid lahendi kinnitamise, edasikaebamise ja edasikaebamise tulemusena tehtud lahendi kuu, päeva ja aasta kohta.

Registriosakonna teenistuja täidab laevakinnistusraamatu infosüsteemis lisaks andmete põhiväljadele ka ingliskeelsed väljad, kui nende täitmine on ette nähtud.

(1) Registrite ja Infosüsteemide Keskus jälgib registriosakondade andmesisestuse korrektsust ning teatab avastatud puudustest registriosakonnale.

(2) Registriosakonna juhataja määratud teenistujad parandavad andmesisestuse puudused, mida on võimalik ilma lahendi ja kande sisu muutmata parandada.

Teiste andmekogude pidajad, muud asutused ja kolmandad isikud kasutavad arvutivõrgu kaudu äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning kommertspandiregistri andmeid Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teabesüsteemi kaudu.

Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu rahvastikuregistri andmeid

1) kui tekib kahtlus registriosakonnale esitatud isikuandmete õigsuses;

2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikukoodi ja elukoha väljaselgitamiseks, kui seda pole kohtulahendis märgitud;

3) registrikande-väliste isikute puuduvate isikukoodide ja elukohtade väljaselgitamiseks;

4) laevakinnistusraamatusse kantavate isikute isikukoodide ja elukohtade kontrollimiseks.

Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu karistusregistri andmeid, kui tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses, sealhulgas asjaolus, kas füüsiliselt isikult on võetud kohtuotsusega õigus tegelda ettevõtlusega.

(1) Märge aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris tehakse registrikaardile automatiseeritud korras Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel.

(1¹) Lõikes 1 nimetatud märkest teatamiseks loetakse registriandmete kättesaadavaks tegemist Internetis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel rubriigis «Lihtpäring ja menetlusteave».

(2) Registriosakond kontrollib arvutivõrgu kaudu Eesti väärtpaberite keskregistri andmeid juhul, kui «Äriseadustik» kohustab äriühingut esitama äriregistri pidajale Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise või kinnituse. Äriühingult sel juhul teatise või kinnituse esitamist ei nõuta.

(3) Registriosakond kontrollib äriühingu puhul, kelle aktsiad või osad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, aktsionäride või osanike andmete vastavust äriregistri kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele.

(3¹) Kui registriosakond avastab kontrolli käigus, et Eesti väärtpaberite keskregistri andmed ei vasta kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele, teavitab ta sellest Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat.

(4) Justiitsministeeriumi ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kokkuleppel võib kehtestada korra, mille kohaselt kohtu registriosakond võtab äriühingult vastu ja edastab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale dokumente, mida äriühing peab seaduse järgi äriühingu asutamisel, ühinemisel, aktsiate või osade registreerimisel või aktsia- või osakapitali suuruse muutmisel Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale esitama.

(1) Aruandeperioodi kohta, mis algas enne 2009. aasta 1. jaanuari, võib raamatupidamiskohustuslane esitada majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid registriosakonnale paberkandjal või saata postiga. Käesoleva kodukorra §-s 34 sätestatut ei kohaldata.

(2) Kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registriosakonnas kohapeal, väljastatakse aruande esitajale käesoleva kodukorra §-s 30 sätestatud tõend.

(3) Paberkandjal esitatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb registriosakonnas pärast aruande päevikus arvelevõtmist ühe tööpäeva jooksul skaneerida.

(4) Aruanded tuleb skaneerida loetavalt. Aruanne, mis on skaneeritud, märgistatakse registriosakonna juhataja poolt kehtestatud korras. Skaneeritud aruanne edastatakse digitaalselt Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.

(1) Kui kannete tegemine arvutis peetavas äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasustuste registris, kommertspandiregistris või laevakinnistusraamatus ei ole ajutiselt võimalik infosüsteemi tehnilise rikke tõttu, võib registriosakonna juhataja otsusel teha kandeid paberil peetavasse asendusregistrisse.

(2) Kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti, kohaldatakse paberil peetavasse asendusregistrisse kannete tegemisel käesolevas kodukorras sätestatut niivõrd kuivõrd see on asjaolusid arvestades võimalik.

(3) Paberil peetakse ka tehnilisi abiregistreid.

(4) Paberil peetavasse asendusregistrisse kannete tegemine hõlmab muuhulgas

1) kande tegemist asendusregistrisse ja selle allkirjastamist;

2) kehtetule kandele punase joone allatõmbamist;

3) suletud registrikaardi läbikriipsutamist;

4) asendusregistri arhiivi andmist;

5) asjaosalistele kande tegemisest teatamist.

(5) Kanded trükitakse, kasutades kirjatüüpi Times New Roman ja tähesuurust 12 punkti.

(6) Kui kannete tegemine arvutis peetavasse äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasustuste registrisse, kommertspandiregistrisse või laevakinnistusraamatusse on taas võimalik, salvestatakse paberil peetud asendusregistrisse tehtud kanded viivitamata käesolevas lõikes nimetatud registritesse.

– § 31825. [Kehtetud - RTL 2006, 3, 38 - jõust. 09.01.2006]

(1) Registrikaardi andmete ülekandmist ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise teostab automatiseeritud korras Justiitsministeeriumi Registrikeskus.

(2) Registrikaardi andmete ülekandmine automatiseeritud korras hõlmab järgmisi toiminguid

1) uue registrikaardi avamine ja senise sulgemine;

2) seniselt registrikaardilt kehtivate kannete ülekandmine uuele registrikaardile;

3) märkuse tegemine registrikaardi viimasesse veergu selle kohta, et registriandmed on teise registriosakonna tööpiirkonda üle kantud automatiseeritud korras;

4) asjaosaliste teavitamine registriosakonna tööpiirkonna muutmisest elektronposti teel;

5) senises registriosakonnas pooleliolevate registrimenetluste ülekandmine uue registriosakonna registripäevikusse;

6) senise registriosakonna majandusaasta aruannete päeviku sissekannete ülekandmine uue registriosakonna majandusaasta aruannete päevikusse;

7) senises registriosakonnas pooleliolevate trahvimenetluste ülekandmine uue registriosakonna andmebaasi.

8) kehtivate registrikaardiväliste andmete ülekandmine uue registriosakonna andmebaasi.

(1) Registriosa andmete ülekandmiseks ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise senist registriosa ei suleta ja uut ei avata.

(2) Registriosa andmete ülekandmiseks edastab senine registriosakond vastavad laevatoimikud uuele registriosakonnale.

(3) Pärast lõikes 2 nimetatud toimikute saabumist teeb uus registriosakond registriosa 1. jao 9. lahtrisse laevakinnistusraamatu infosüsteemi kasutajajuhendi kohaselt märkuse selle kohta, et laev on ametiülesande korras kantud teise registriosakonna tööpiirkonda.

(1) Hiljemalt viiendal tööpäeval enne registriosakondade tööpiirkondade muutumise jõustumist võib kandeavaldusi ja hiljemalt kolmandal tööpäeval enne registriosakondade tööpiirkondade muutumise jõustumist võib kinnistamisavaldusi vastu võtta ja neid menetleda senine registriosakond. Senine registriosakond peab tagama, et vastuvõetud avalduste menetlemine lõpetatakse enne registriosakondade tööpiirkondade muutumise jõustumist.

(2) Kui dokumendid esitatakse registriosakonnale pärast lõikes 1 nimetatud päeva, tehakse senises registriosakonnas dokumentidele vastuvõtupealdis käesoleva kodukorra § 28 lõikes 1 sätestatud korras ja need edastatakse uuele registriosakonnale senises registriosakonnas registri- või laevapäeviku sissekannet tegemata.

(3) Senisest registriosakonnast saadetud dokumendid kantakse registri- või laevakinnistuspäevikusse ja neid menetletakse uues registriosakonnas.

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri dokumendid transporditakse senisest registriosakonnast uude registriosakonda Registrite ja Infosüsteemide Keskusega kooskõlastatud ajagraafiku alusel.

(2) Registridokumentide transportimisele kohaldatakse käesoleva kodukorra §-s 41 sätestatut.

(1) Kuni 2005. aasta 23. detsembrini võib kandeavaldusi ja kuni 28. detsembrini võib kinnistamisavaldusi vastu võtta ning neid menetleda senine registriosakond. Senine registriosakond peab tagama, et nimetatud avalduste menetlemine lõpetatakse enne 2006. aasta 1. jaanuari.

(2) Registriandmete ülekandmisest teatatakse ettevõtjale, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele, kelle andmed ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise üle kanti.

(3) Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur, teatatakse registriandmete ülekandmisest ka talle.

(4) Kui ettevõtja kohta on avatud kommertspandiregistrikaart, teatatakse registriandmete ülekandmisest kõikidele registrikaardile kantud pandipidajatele.

(5)

(6) Registriosa andmete ülekandmisest teatatakse kõikidele laevakinnistusraamatusse kantud isikutele ja kohtutäiturile ning pankrotihaldurile, kui laevakinnistusraamatus on nende avalduse alusel tehtud kehtivaid kandeid või märkeid, väljastades registriosa kinnitamata väljatrüki.

(1) Tegevusala andmed kustutab registripidaja «Äriseadustiku» § 5211 lõike 1 alusel ametiülesande korras.

(2) Lõikes 1 nimetatud korras tehtava määruse projekti võib Registrite ja Infosüsteemide Keskus infosüsteemis registripidajale ette valmistada.

(1) Kuni 2006. aasta 1. jaanuarini täidab kohtudirektori ülesandeid haldusdirektor.

(2) Käesoleva kodukorra § 312 rakendamisel ei skaneerita kehtetuid dokumente. Varemesitatud dokumentide skaneerimisel on 1. prioriteediks tulundusühistute põhikirjad, 2. prioriteediks aktsiaseltside põhikirjad, 3. prioriteediks osaühingute põhikirjad. Registriosakonna juhataja kehtestab skaneerimise tööjaotus- ja ajagraafiku. Enne 2001. aastat esitatud majandusaasta aruandeid skaneerima ei pea.

(3)

(4)

(5) Kuni 2006. aasta 1. jaanuarini täidab Harju Maakohtu registriosakonna ülesandeid Tallinna Linnakohtu registriosakond.

(6) Käesoleva kodukorra §-d 1 ja 2 loetakse alates 2006. aasta 1. jaanuarist kehtetuks.

(7) Käesoleva kodukorra § 259 lõike 2 ja § 261 lõike 3 sätteid kohaldatakse Harju Maakohtu registriosakonna suhtes alates 2006. aasta 1. jaanuarist. Kuni selle kuupäevani skaneerib Tallinna Linnakohtu registriosakond majandusaasta aruande viie kuu jooksul selle esitamisest ja vaatab aruande läbi kaheksa kuu jooksul selle esitamisest.

(8) Registripidaja arvestab registrikaardile kantud hooneühistu ja tulundusühistu osakapitali ning usaldusühingu usaldusosaniku sissemakse kroonides ümber eurodeks «Euro kasutusele võtmise seaduses» sätestatud korras. Registrikaardil tehakse nimetatud muudatus automaatselt.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]