Võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 709 lõike 151 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „mida pakutakse” sõnadega „Euroopa Liidus”; 2) paragrahvi 709 lõike 151 punkte 4 ja 5 täiendatakse pärast sõnu „nimetatud makseteenus” sõnadega „Euroopa Liidu piires”; 3) paragrahvi 709 lõike 151 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „nimetatud makseteenused” sõnadega „Euroopa Liidu piires”; 4) paragrahvi 7101 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui seadusest ei tulene teisiti, kohustub krediidiasutus osutama Euroopa Liidus seaduslikul alusel elavale tarbijale käesoleva seaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid ja sõlmima tarbija põhjendatud huvi korral põhimakseteenuste osutamiseks makseteenuse lepingu (edaspidi põhimakseteenuse leping). Krediidiasutus peab võimaldama põhimakseteenuseid kasutada eri kanalite, sealhulgas internetirakenduse kaudu.”; 5) paragrahvi 7101 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Põhjendatud huvi tõendamine ei tohi tarbija jaoks olla ebamõistlikult koormav.”; 6) paragrahvi 7101 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses: „(51) Krediidiasutus ei või keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest lähtuvalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 10 alusel kindlaks määratud riskiisust, kuid võib riskide maandamiseks rakendada eelkõige järgmisi meetmeid: 1) määrata maksekontol olevate rahaliste vahenditega ühes kuus tehtavate maksete maksimumsumma; 2) määrata ühe tehingu maksimumsumma, sealhulgas väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või nendest lepinguriikidest tehtavate tehingute piirsumma; 3) määrata maksekontol hoiustatavate rahaliste vahendite maksimumsumma; 4) keelata sularaha väljavõtmise väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või piirata seda. (52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud meetmeid ei kohaldata rahaülekannetele, millega tasutakse ametiasutusele maksu, trahvi või riigilõivu. (53) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud meetmete kohaldamine ei tohi olla sellise ulatuse või iseloomuga, mis muudab tarbijale põhimakseteenuste kasutamise võimatuks või selliseks, mille tõttu ei ole tarbijal ja tema ülalpeetavatel võimalik rahuldada oma elukondlikke vajadusi.”; 7) paragrahvi 7101 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „23 ja 24” tekstiosaga „23–25”; 8) paragrahvi 7101 lõikes 8 asendatakse sõna „sama” sõnaga „viimane”; 9) paragrahvi 7101 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuseid tarbijale osutama vähemalt eurodes.”; 10) paragrahvi 7101 lõike 12 punktis 3 asendatakse tekstiosa „23 ja 24” tekstiosaga „23–25”; 11) paragrahvi 7101 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuetele mittevastavust tõendab vaidluse korral krediidiasutus.”; 12) paragrahvi 711 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) makseteenuse pakkuja kliendi makstavad tasud, sealhulgas teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise viisi ja sagedusega seotud tasud, ning kui see on asjakohane, siis teave selliste tasude kujunemise ja tasu suuruse jaotuse kohta;”; 13) paragrahvi 711 lõike 1 punkti 24 täiendatakse pärast sõnu „võimaluste kohta” sõnadega „ning vastavad kontaktandmed”; 14) paragrahvi 711 lõiget 1 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses: „25) Finantsinspektsiooni kontaktandmed.”; 15) seadust täiendatakse §-ga 7201 järgmises sõnastuses: „§ 7201. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine (1) Krediidiasutus võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. (2) Krediidiasutus ütleb põhimakseteenuse lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles, kui: 1) esineb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud alus; 2) maksekonto sulgemise kohustus tuleneb rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavast õigusaktist rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. (3) Krediidiasutus võib tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu üles öelda, kui: 1) tarbija on kasutanud maksekontot tahtlikult ebaseaduslikul eesmärgil; 2) tarbija on esitanud põhimakseteenustele juurdepääsu saamiseks ebaõiget teavet, kui õige teabe esitamise korral ei oleks tal sellist õigust olnud; 3) tarbija ei vasta enam käesoleva seaduse § 7101 lõikes 2 nimetatud tingimustele; 4) tarbija maksekontol ei ole vähemalt 24 järjestikuse kuu jooksul tehinguid tehtud; 5) maksekontol ei ole vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel võib krediidiasutus põhimakseteenuse lepingu üles öelda üksnes juhul, kui krediidiasutuse rakendatud käesoleva seaduse § 7101 lõikes 51 nimetatud tarbija suhtes riski maandavad meetmed on ammendunud. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ütleb krediidiasutus tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3–5 sätestatud alustel lepingu ülesütlemise korral ei tohi ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg olla lühem kui kaks kuud. (7) Krediidiasutuse ülesütlemisavaldus tuleb esitada tasuta püsival andmekandjal, selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muus poolte vahel kokku lepitud keeles ja see peab sisaldama: 1) ülesütlemise põhjust, välja arvatud juhul, kui selle avalikustamine on vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega; 2) viidet makseteenuse lepingu suhtes kohaldatavale õigusele ja vaidluste lahendamise korda käsitlevaid tingimusi; 3) teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta ja vastavaid kontaktandmeid ning Finantsinspektsiooni kontaktandmeid. (8) Kui krediidiasutus ütleb põhimakseteenuse lepingu üles vastavalt käesolevale paragrahvile, kohaldatakse käesoleva seaduse § 720 lõikeid 3, 5 ja 6. (9) Krediidiasutusepoolne põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine muul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul on tühine. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisele esitatud nõuetele vastavust tõendab vaidluse korral krediidiasutus.”; 16) paragrahvi 725 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud tasu ei tohi ületada makse saaja makseinstrumendi kasutamise tegelikke kulusid.”; 17) paragrahvi 7332 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui autoriseerimata makse on algatatud makse algatamise teenuse kaudu, tagastab maksja makseteenuse pakkuja maksjale maksesumma vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.”; 18) paragrahvi 7333 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kui makse on algatatud makse algatamise teenuse kaudu, tagastab maksja makseteenuse pakkuja maksjale maksesumma vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.”.

Finantsinspektsiooni seaduse § 462 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Inspektsioon hindab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ja Euroopa Keskpangaga intsidendi olulisust teiste liikmesriikide jaoks ning teavitab neid vajaduse korral.”.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 99. Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 48, 49 või 50 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seotud krediidiandja või -vahendaja kohustuse või võlaõigusseaduse §-s 4034 sätestatud vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 991 järgmises sõnastuses: „§ 991. Krediidi kulukuse ülemmäära järgimata jätmine (1) Võlaõigusseaduse §-s 4062 sätestatud krediidi kulukuse ülemmäära järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.”.

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) selgitus, milles põhjendatakse käesoleva seaduse § 881 lõikes 1 sätestatud põhimakseteenuste osutamise kohustusest vabastamise soovi.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 871 järgmises sõnastuses: „§ 871. Võrguühenduseta kaardipõhised maksetehingud (1) Hädaolukorras, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu tegemist vastavalt Eesti Panga määratud tingimustele. (2) Kui maksja konto suhtes on tehtud arestimisakt, kontol olev vara on arestitud või kontole või kontol olevale varale on seatud käsutuspiirang, teeb krediidiasutus mõistlikke jõupingutusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksetehingute takistamiseks. Kui krediidiasutuse jõupingutustest hoolimata ei ole võrguühenduseta kaardipõhist maksetehingut võimalik ära hoida, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksetehing krediidiasutuse suhtes siduvaks ja krediidiasutuse vastutus arestimisaktist või käsutuspiirangust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest on sel juhul välistatud. (3) Võrguühenduseta kaardipõhiseks maksetehinguks valmisoleku loomise ning sellise maksetehingu tegemise korra ja tingimused kehtestab Eesti Pank määrusega.”; 3) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses: „§ 881. Põhimakseteenuste osutamise kohustus (1) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud osutama võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Finantsinspektsioon võib vabastada krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali tähtajaga või tähtajata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui see on põhjendatud tulenevalt krediidiasutuse või filiaali tegevusest ja selle olulisusest Eestis. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase vabastuse andmisel hindab Finantsinspektsioon, kas: 1) vabastamine mõjutab oluliselt põhimakseteenuste kättesaadavust, toimepidevust ja konkurentsi Eestis; 2) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali makseteenuste turuosa moodustab olulise osa krediidiasutuste makseteenuste turuosast Eestis; 3) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali poolt tarbijatele pakutavate maksekontode osakaal ületab kümmet protsenti kõigist vastava krediidiasutuse või filiaali pakutavatest maksekontodest; 4) esineb muid asjaolusid, millel võib olla oluline tähtsus vabastuse rakendamisel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vabastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon otsuse nelja kuu jooksul krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali taotluse saamisest arvates. Otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele või filiaalile kätte. (5) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude hindamiseks täiendavaid andmeid ja dokumente. (6) Finantsinspektsioon võib omal algatusel käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse kehtetuks tunnistada, kui vabastuse aluseks olnud asjaolud on muutunud või esinevad muud asjaolud, mis on kehtetuks tunnistamisel olulise tähendusega. Krediidiasutus, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni, kui ta enam ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud tingimusele.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 13427 järgmises sõnastuses: „§ 13427. Põhimakseteenuste osutamise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 881 sätestatud põhimakseteenuste osutamise kohustuse rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuste osutamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”; 5) seadust täiendatakse §-ga 14118 järgmises sõnastuses: „§ 14118. Põhimakseteenuste osutamise kohustuse rakendamine (1) Käesoleva seaduse § 881 lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalile, kes ei osutanud võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 15. juulit, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti. (2) Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutust ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali osutama võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, hinnates otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 881 lõikes 3 nimetatud asjaolusid. (3) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal, kes osutasid võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 15. juulit, peavad pärast nimetatud kuupäeva osutama põhimakseteenuseid vähemalt samas ulatuses kui enne nimetatud kuupäeva.”.

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 636 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Finantsinspektsioonile tuleb ühtlasi edastada intsidendi üksikasjad ja teave selle kohta, mida on intsidendi lahendamiseks ette võetud või plaanitakse ette võtta. Kui eelnimetatu esitamine ei ole viivitamata võimalik, tuleb intsidendi üksikasjad ja vastav teave esitada esimesel võimalusel.”; 2) paragrahvi 636 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud teavet ja rakendab asjakohasel juhul vajalikke meetmeid, sealhulgas teavitab vajaduse korral teisi asjaomaseid riigiasutusi.”; 3) seadust täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses: „§ 1011. Õigused ettekirjutuse tegemisel võlaõigusseaduses sätestatud kohustuste rikkumise korral Võlaõigusseaduse §-des 7101, 711, 7111, 7113, 7115, 7116, 7181, 7201, 7211–7214, § 7215 lõikes 1 ning §-des 727 ja 7271 sätestatud kohustuste rikkumise korral on Finantsinspektsioonil õigus teha makseteenuse pakkujale käesoleva seaduse §-des 100 ja 101 sätestatud alusel ettekirjutus.”; 4) seadust täiendatakse §-dega 1102–1104 järgmises sõnastuses: „§ 1102. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele ja ülesütlemisele esitatud nõuete rikkumine (1) Võlaõigusseaduse §-s 7101 sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele või §-s 7201 sätestatud põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks või ülesütlemiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 1103. Maksekontoga seotud tasude esitamisele, läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumine (1) Võlaõigusseaduse §-s 7113, 7116 või 7181 sätestatud maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas maksekontoga seotud tasude esitamise, läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 1104. Makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumine (1) Võlaõigusseaduse §-s 7115, 7211–7214 või § 7215 lõikes 1 sätestatud makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas makseteenuse üleviimise tagamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”.

Riigilõivuseaduse § 9 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kohustatud” sõnaga „vähemalt”.

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 65 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, 711, 7111, 7113, 7115, 7116, 7181, 727, 7271”; 2) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 281, 42, 1132, 4012, 4062, 4192, 4193, 7101, 7211–7214 ja § 7215 lõikes 1 ning § 725 lõikes 9” tekstiosaga „§-des 281, 42, 1132, 4012, 4062, 4192, 4193 ja § 725 lõikes 9”; 3) paragrahvi 65 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-des 45, 50, 61, 6221, 236, 387, 420, 656, 73313 ja 881 sätestatu kohaselt” tekstiosaga „§-des 45, 50, 61, 6221, 236, 387, 420, 656 ja 881 sätestatu kohaselt”; 4) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikega 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile või tema volitatud ametiisikule antud õigusi kohaldatakse Finantsinspektsiooni juhatusele või tema volitatud ametiisikule võlaõigusseaduse §-s 73313 sätestatud õiguste ja kohustuste ulatuses.”; 5) paragrahv 71 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 72 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 72. Tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude hüvitamise piirangute järgimata jätmine (1) Võlaõigusseaduse §-s 1132 sätestatud tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude hüvitamise piirangute järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”; 7) paragrahvid 721–723 tunnistatakse kehtetuks; 8) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses: „§ 771. Enne 2025. aasta 15. juulit käesoleva seaduse §-de 71–723 alusel alustatud väärteomenetluste läbiviimine Enne 2025. aasta 15. juulit käesoleva seaduse §-de 71–723 alusel alustatud, kuid 2025. aasta 15. juuli seisuga lõpetamata väärteomenetlused viib lõpuni väärteomenetluse alustanud kohtuväline menetleja enne 2025. aasta 15. juulit kehtinud õigusaktide alusel.”.

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 15. juulil.