Ehituserialade riiklik õppekava

(1) Ehituserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kutsed.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele

1) kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (inglise keeles Mason-concrete worker), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

2) puitkonstruktsioonide ehitus (inglise keeles Carpenter-Log house builder), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

3) ehitusviimistlus (inglise keeles Finishing work in construstion), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

4) kinnisvarahooldus (inglise keeles facility serviceman), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

5) hoone tehnosüsteemide ehitus (inglise keeles installation of building water supply, sewage, heating and ventilation systems), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP.

(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulitena.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(4) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

(5) Puitkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.

(6) Ehitusviimistluse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.

(7) Kinnisvarahoolduse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 5.

(8) Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 6.

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse, remondi või kinnisvara korrashoiu valdkonnas ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning on teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehituse valdkonnas;

2) laob erinevatest kivimaterjalidest müüritisi, kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, järgides asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

3) ehitab ja valmistab juhendamisel raudbetoonkonstruktsioone, järgides töörühma liikmena asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

4) järgib nii töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

(1) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 40 EKAPd;

3) valikõpingud 27 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine

1) sissejuhatus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse 5 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) ehitusjoonestamise alused 4,5 EKAPd;

4) ehitusmõõdistamise alused 2 EKAPd;

5) troppimine ja tõstetööd 4,5 EKAPd;

6) müüritööde alused 15 EKAPd;

7) müüritööd 20 EKAPd;

8) hüdro- ja soojusisolatsioonitööd 4,5 EKAPd;

9) betoonitööd 18 EKAPd;

10) müüritööde praktika 20 EKAPd;

11) betoonitööde praktika 20 EKAPd;

12) krohvimistööd 4,5 EKAPd;

13) kiviaiad ja -sillutised 4,5 EKAPd.

(1) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–8, 10 ja 12 või 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Müürsepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–5, 8, 9 ja 11 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(1) Eriala õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis on vajalikud töötamiseks ehituse, kinnisvara korrashoiu või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamise valdkonnas ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis omandatud kutse arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehituse valdkonnas;

2) ehitab ja paigaldab kvaliteedinõuete kohaselt puitmaterjalist kande- ja kattekonstruktsioone ning sise- ja väliselemente (uksed, aknad trepid jne), järgides projektdokumentatsiooni, asjakohaseid tööjuhiseid ja materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid;

3) ehitab ja püstitab juhendamisel tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest puitmaju, järgides projektdokumentatsiooni ja etteantud kvaliteedinõudeid;

4) järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

(1) Puitkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120,5 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 30 EKAPd;

3) valikõpingud 29,5 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus puitkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse 5 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) ehitusjoonestamise alused 4,5 EKAPd;

4) puitliidete valmistamine 14 EKAPd;

5) puitkarkass-seinte ehitamine 12 EKAPd;

6) puitvahelagede ja -põrandate ehitamine 10 EKAPd;

7) katusekonstruktsioonide ehitamine 12 EKAPd;

8) avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine 10 EKAPd;

9) puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 EKAPd;

10) troppimistööd 3 EKAPd;

11) puitrajatiste ehitamine 4 EKAPd;

12) praktika 30 EKAPd;

13) katusekatete paigaldamine 7 EKAPd;

14) palkmaja ehitamine 7 EKAPd.

(1) Käesoleva määruse lisas 3 nimetatud õppekava moodulite number 1–12 ja 13 või 14 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(2)

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehitusviimistluse valdkonnas ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppe läbimist õpilane

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis omandatud kutsete arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehitusviimistluse kutsealal;

2) valmistab ette hoonete erinevad viimistletavad pinnad ja teeb lõppviimistluse vastavalt etteantud tööülesandele, järgides asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

3) järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

4) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

5) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

6) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

7) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

8) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

9) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

12) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

(1) Ehitusviimistluse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 96–108 EKAPd, sõltuvalt omandatavatest kutsetest, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 28 EKAPd;

3) valikõpingud 42–54 EKAPd sõltuvalt omandatavatest kutsetest.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised

1) sissejuhatus ehitusviimistluse eriala õpingutesse 5 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) tasandustööd 6 EKAPd;

4) krohvimistööd 18 EKAPd;

5) soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 18 EKAPd;

6) kuivkrohvplaatide paigaldamine 10 EKAPd;

7) maalritööd 22 EKAPd;

8) rullmaterjalide paigaldamine seintele 12 EKAPd;

9) dekoratiivviimistlus 12 EKAPd;

10) hüdroisolatsioonitööd 4 EKAPd;

11) plaatimistööd 15 EKAPd;

12) erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine 15 EKAPd;

13) PVC- ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamine 14 EKAPd;

14) parketi paigaldamine 20 EKAPd;

15) epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 12 EKAPd.

Õpingute käigus omandatakse järgnevast loetelust vähemalt kahele kutsele vastavad kompetentsid, mille konkreetne valik sätestatakse kooli õppekavas

1) käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1–6 õpiväljundite saavutamisel „Krohvija, tase 4 esmane kutse”;

2) käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1–3 ja 7–9 õpiväljundite saavutamisel „Maaler, tase 4 esmane kutse”;

3) käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1–3 ja 10–12 õpiväljundite saavutamisel „Plaatija, tase 4 esmane kutse”;

4) käesoleva määruse lisas 4 nimetatud õppekava moodulite number 1–3 ja 13–15 õpiväljundite saavutamisel „Põrandakatja, tase 4 esmane kutse”.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis võimaldavad töötada oskustöölisena kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes vastavalt spetsialiseerumisele, kas hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohooldusel ja heakorratöödel või ehitiste tehnosüsteemide tehnohooldusel ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) mõistab kinnisvara korrashoiu eesmärke ja komplekstegevuste olemust ning kinnisvarahooldaja rolli ja vastutust nende elluviimisel;

2) täidab nõuetekohaselt vastavalt spetsialiseerumisele objekti hoolduskavast lähtuvaid tööülesandeid, mis on seotud ehitise krundi, konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamise ja tagamisega;

3) töötab eetiliselt ja vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

4) juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast ja valdkonna üldistest, avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) on avatud koostööle, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

(1) Kinnisvarahoolduse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 40 EKAPd;

3) valikõpingud 31 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine

1) kinnisvarahooldaja alusteadmised 11 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) erialane võõrkeel 8 EKAPd;

4) krundi heakord ja haljastus 15 EKAPd;

5) hoone sisepuhastus ja koristustööd 25 EKAPd;

6) hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ja remont 15 EKAPd;

7) praktika hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ja heakorratöödel 40 EKAPd;

8) hoone küttesüsteemide hooldus 20 EKAPd;

9) hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus 25 EKAPd;

10) hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus 5 EKAPd;

11) ehitise nõrkvoolu ja elektriseadmete hooldus 5 EKAPd;

12) praktika hoone tehnosüsteemide tehnohooldusel 40 EKAPd.

(3)

(1) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1-7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kinnisvarahooldaja, tase 4. Hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd“ vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1–3, 6 ja 8–12 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kinnisvarahooldaja, tase 4. Hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd” vastavad kompetentsid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks ning võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse või kinnisvara korrashoiuvaldkonnas, paigaldades ja hooldades hoone vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteeme (edaspidi hoone tehnosüsteemid).

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) tunneb hoonesiseste tehnosüsteemide tööpõhimõtteid ja nende paigaldusviise ulatuses, mis on vajalik tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, arvestades energiatõhusa ehitamise põhimõtteid;

2) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

3) paigaldab projektist lähtuvalt hoonesiseste tehnosüsteemide torustikud ja nende juurde kuuluvad seadmed ning teeb vajalikud isolatsioonitööd, kasutades asjakohasid töövahendeid ja -võtteid;

4) osaleb töörühma liikmena ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja kaugkütte välistrasside torustike ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamisel, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

5) hooldab ja vajadusel remondib vastavalt hooldusjuhendile hoone tehnosüsteeme, tagades sellega süsteemide vastavuse kavandatud otstarbe tingimustele;

6) töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

7) on avatud koostööle, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

14) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

(1) Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 38 EKAPd;

3) valikõpingud 28 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine

1) hoone tehnosüsteemide ehitaja alusteadmised 15 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 20 EKAPd;

4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välistrasside ehitamine 10 EKAPd;

5) hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont 10 EKAPd;

6) hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine 13 EKAPd;

7) hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont 7 EKAPd;

8) hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 20 EKAPd;

9) kaugkütte välisvõrkude ehitamine 7 EKAPd;

10) hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide hooldus ja remont 10 EKAPd;

11) õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 5 EKAPd;

12) õhk-vesi tüüpi soojuspumpade paigaldamine 5 EKAPd;

13) maasoojuspumpade paigaldamine 5 EKAPd;

14) ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 5 EKAPd.

(3) Põhiõpingute raames peab õpilane saavutama ,käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–10 nimetatud moodulite õpiväljundid ja punktides 11–14 nimetatud mooduleist vähemalt ühe mooduli õpiväljundid.

(1) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1–5 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse“ vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1, 2, 6 ja 7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse“ vastavad kompetentsid.

(3) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1, 2, 8-10 õpiväljundite saavutamisel ja moodulitest number 11–14 vähemalt ühe mooduli õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse“ vastavad kompetentsid.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse hiljemalt 1. septembriks 2021. a.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]