Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid

(1) Määrusega sätestatakse energeetika- ja tööstusallikatest välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi (edaspidi CO 2 ) heite arvutusliku määramise meetodid.

(2) CO2-heite arvutusliku määramise meetodid on standardmeetod ja massibilansi meetod.

(3) Ühes käitises on lubatud kasutada kombineeritult pidevseire meetodit, standardmeetodit ja massibilansi meetodit, kui käitaja tagab, et CO2-heite seires ei esine puudusi ega peeta topeltarvestust.

Standardmeetodiga määratakse CO2-heide järgmiselt

1) arvutatakse kütusekulu;

2) kütusekulu arvutatakse ümber ühtsesse mõõtsüsteemi energiaühikule;

3) leitakse kütuse eriheide määruse lisast 2 või arvutatakse kütuse süsinikusisalduse ja kütteväärtuse järgi;

4) määratakse kütuse oksüdatsioonitegur ja arvutatakse kütuse süsinikuheide;

5) arvutatakse kütuse süsinikuheite alusel välisõhku väljutatav CO2-heide;

6) leitakse käitise välisõhku väljutatav CO2-heide, summeerides kõigist põletatud kütuseliikidest väljutatud CO2-heited.

Massibilansi meetodiga määratakse CO2-heide järgmiselt

1) määratakse massibilansiga hõlmatud sisendvood ja väljundvood (kütused ja materjalid);

2) määratakse sisend- ja väljundvoogude kogused;

3) määratakse sisend- ja väljundvoogude süsinikusisaldus;

4) leitakse iga sisend- ja väljundvoo jaoks määruse lisas 2 esitatud süsiniku eriheide või arvutatakse see vastava sisend- või väljundvoo süsinikusisalduse järgi;

5) määratakse iga sisend- ja väljundvoo jaoks oksüdatsioonitegur ning arvutatakse iga sisend- ja väljundvoo süsinikuheide;

6) arvutatakse iga sisend- ja väljundvoo süsinikuheite alusel iga sisend- ja väljundvoo CO2-heide;

7) arvutatakse käitise välisõhku väljutatav CO2-heide, lahutades kõikide sisendvoogude CO2‑heidete summast maha kõikide väljundvoogude CO2-heidete summa.

Kütusekulu arvutatakse ümber teradžaulidesse (TJ), kasutades määruse lisas 1 esitatud energiaühikute ümberarvutuse vahekordi ja järgmist valemit

B1 = B × Qr i × n,

kus

B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;

B – kütusekulu, kg;

Qr i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;

n – suhtarv määruse lisast 1.

Süsiniku eriheide (qc) arvutatakse vedelate ja tahkete kütuste, välja arvatud põlevkivi, süsinikusisalduse järgi, kasutades järgmist valemit

qc = 10 × Cr i / Qr i , tC/TJ, kus

Qr i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;

Cr i – kütuse süsinikusisaldus, %.

Elektrijaamades Eesti põlevkivi põletamisel ja põlevkivituha ladestamisel tuhaväljadele arvutatakse süsiniku eriheide, kasutades järgmist valemit

qcpõlevkivi = 10 [Crpõlevkivi + k(CO2)r M × 0,273] / Qrpõlevkivi, tC/TJ, kus

Qrpõlevkivi – põlevkivi kütteväärtus, MJ/kg;

Crpõlevkivi – põlevkivi süsinikusisaldus, %;

(CO2)r M – põlevkivi mineraalse süsinikdioksiidi sisaldus, %;

k – põlevkivi karbonaatide lagunemisastet põlevkivi põletamisel kateldes (kCO2) ja tuhaväljadel CO2 tagasisidumist (ksidumata) arvestavate tegurite korrutis (põlevkivi tolmpõletamisel k = 0,64, põlevkivi keevkihtpõletamisel k = 0,40).

Maagaasi iseloomustavate näitajatena kasutatakse selle koostist (gaaside CH4, C2H6, C3H8, C4H10, C5H12, CO2, CO mahu%), kütteväärtust (kcal/m3, kJ/m3, MJ/m3) ja tihedust (kg/m3) standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa). Maagaasi süsiniku eriheide arvutatakse, kasutades järgmist valemit

qcmaagaas = 10 (0,749 CH4 + 0,799 C2H6 + 0,817 C3H8 + 0,827 C4H10 + 0,832 C5H12 + 0,273 CO2 + 0,429 CO) / Qrmaagaas, tC/TJ, kus

Qrmaagaas = Qmaagaas / ρmaagaas, MJ/kg, kus

Qmaagaas – maagaasi kütteväärtus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), MJ/m3;

ρmaagaas – maagaasi tihedus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), kg/m3.

(1) Tehnoloogilise gaasi (edaspidi gaasisegu) eriheite arvutamiseks kasutatakse gaasisegu koostist (üksikkomponentide CO2, CO, CH4, C2H6, C2H4, C3H8, C3H6, C4H10, C4H8 jt mooli%), üksikkomponentide molaarmassi (g/mol) ja süsiniku aatomite arvu ning gaasisegu kütteväärtust (kcal/m3, kJ/m3, MJ/m3) ja tihedust (kg/m3) reaalse gaasi oleku tingimustel.

(2) Gaasisegu süsiniku eriheide arvutatakse, kasutades järgmist valemit

qcgaas = 103 x (ρgaas x Crgaas/Qrgaas), tC/TJ,

kus

ρgaas – gaasisegu tihedus reaalse gaasi oleku tingimustel, kg/m3;

Crgaas – gaasisegu süsinikusisaldus massi osakaaluna, kgC/kggaas;

Qrgaas – gaasisegu kütteväärtus mahuühiku kohta, MJ/m3.

(3) Gaasisegu süsinikusisalduse arvutamise näide on esitatud määruse lisas 4.

Kütuste süsiniku eriheited on esitatud määruse lisas 2.

Kütuste oksüdatsioonitegur on 1.

(1) Korrutades kütuse või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo tegeliku süsinikukoguse sama kütuse või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo oksüdatsiooniteguriga, arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit

Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc,

kus

B1 – kütusekulu või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo kogus, TJ;

qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;

Kc – oksüdatsioonitegur.

(2) Kütuse põletamisel välisõhku väljutatav või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo CO2-heide (Mco2) arvutatakse gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit

Mco2 = Mc × 3,664,

kus

Mc – kütuse või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo süsinikuheide, GgC.

(3) Standardmeetodi korral leitakse käitise välisõhku väljutatav CO2-heide, summeerides kõigist põletatud kütuseliikidest väljutatud CO2-heited.

(4) Kütuste põletamisel tekkiva CO2-heite arvutamise näide on esitatud määruse lisas 3.

(5) Massibilansi meetodi korral arvutatakse käitise välisõhku väljutatav CO2-heide, lahutades kõikide sisendvoogude CO2-heidete summast maha kõikide väljundvoogude CO2-heidete summa.

(1) Tsemendi ja klinkri tootmisel arvutatakse välisõhku väljutatav CO2-heide gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit

MCO2 = 10–3 × T × qCO2,

kus

T – klinkritoodang, t;

qCO2 – CO2 eriheide, tCO2/t klinkri kohta. CO2 eriheite määramisel arvestatakse otseste mõõtmiste alusel saadud CaO ja MgO keskmist sisaldust klinkris ning kõrvaldatud ahjutolmu kogust ja selle kaltsineerimisastet.

(2) Keraamiliste telliste tootmisel lubjakivipulbri kasutamisest põhjustatud CO2-heide arvutatakse Euroopa Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2004/156, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised (EÜT L 59, 26.02.2004, lk 1–74), lisas X esitatud meetodi alusel.

(3) Lubjatootmisel tekkiva CO2-heite leidmiseks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemit. CO2 eriheide lubjatootmisel on

qCO2 = CO2 / CaO = 0,7857 tCO2/t lubja kohta.

(4) Tööstusharudes, kus CO2 väljutatakse välisõhku mitteenergeetiliste protsesside tagajärjel, arvutatakse CO2-heide gigagrammides (GgCO2) järgmist valemit kasutades

MCO2 = 10–3 × T × CaOT × qCO2,

kus

T – materjali lõpptoodang, t;

CaOT – CaO sisaldus lõpptoodangus, %;

qCO2 – CO2 eriheide, tCO2/t toodangu kohta.

Käesolev määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.