Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Ülikooli vaheline haldusleping — RT I, 2019, 7

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium), keda esindab seaduse alusel minister Mailis Reps, ja Tallinna Ülikool (edaspidi ülikool), keda esindab seaduse ja põhikirja alusel rektor Tiit Land, edaspidi koos pooled ja eraldi pool, tuginedes ülikooliseaduse § 501 lõikele 5, on sõlminud järgmise halduslepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja järel. Lisad on lepingu lahutamatud osad ja moodustavad koos lepinguga pooltevahelise tervikliku kokkuleppe. 2. Lepingu eesmärk ja tähtaeg 2.1. Lepingu eesmärk on toetada kõrgharidustaseme õppe läbiviimist ning leppida kokku poolte õigused, kohustused ja vastutus, mida kohaldatakse riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel ülikoolile, samuti leppida kokku tegevustoetuse eraldamise kord, juhindudes tegevustoetuse eraldamisel ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest. 2.2. Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2019–2021. 3. Ülikooli eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused 3.1. Kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks ja kvaliteedi tagamiseks ülikool: 3.1.1. pakub õppe-, loome-, teadus- ja arendusasutusena kestlikult kõrgharidusstandardile vastavat teadus- ja teadmuspõhist õpet kõrgharidustaseme kolmel astmel õigusaktides, ülikooli arengukavas ja muudes strateegilistes dokumentides sätestatu alusel, sealhulgas: 3.1.1.1. vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi, arendamise ja populariseerimise eest järgmistes õppekavagruppides: sotsiaalteenused, isikuteenindus, õpetajakoolitus ja kasvatusteadused, humanitaaria, keeled ja kultuurid; samuti kunstide õppekavagrupi audiovisuaalsete tehnikate ja meedia tootmise õppekavarühmas, sotsiaalteaduste õppekavagrupi sotsioloogia ja kulturoloogia ning poliitikateaduse ja kodanikuõpetuse õppekavarühmades ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi arvutikasutuse õppekavarühmas, sealhulgas arendades eestikeelset oskussõnavara ja kujundades üliõpilastes eesti keelt väärtustavaid hoiakuid; 3.1.1.2. pakub punktis 3.1.1.1 nimetatud õppekavagruppides kõigis vastuvõtuks avatud õppekavarühmades eestikeelset õpet kõrghariduse esimesel kahel astmel, leppides põhjendatud erisused ministeeriumiga kokku; 3.1.1.3. seab prioriteediks õpetajate ja õppejõudude järelkasvu tagamise, luues õpetajakoolituses paindlikud, õppija vajadustest lähtuvad taseme- ja täiendusõppe võimalused, toetades õpetajakoolituse positiivse kuvandi loomist ning levitades seda gümnaasiumiõpilaste ja teiste valdkondade üliõpilaste seas; 3.1.1.4. laiendab õpetajakoolituse partnerkoolide võrgustikku väljaspool Tallinna ja Harjumaad asuvate haridusasutuste seas; 3.1.1.5. kujundab õpetajakoolituse õppekavad ümber nii, et need vastaksid paremini iga õppija individuaalsetele vajadustele; 3.1.1.6. seab eesmärgiks õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi aineõpetajate koolituse rühma vastuvõetute arvu suurendamise; 3.1.1.7. suurendab informaatikaõpetajate ettevalmistamist ning infotehnoloogiaalaste pädevuste õpetamist teistes õppekavades; 3.1.1.8. võtab bakalaureuseõppe eripedagoogika ja magistriõppe eripedagoog-nõustaja õppekavade esimesele õppeaastale vastu mõlemas astmes vähemalt 40 üliõpilast; 3.1.1.9. arendab bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupis keskkonnakorralduse bakalaureuseõppe õppekava selliselt, et see suunaks lõpetajaid enam edasi õppima loodusainete õpetajakoolituse õppekavadel ning korraldab ümber keskkonnakorralduse magistriõppe õppekava; 3.1.1.10. suurendab psühholoogia magistriõppekaval koolipsühholoogiale suunatud õppekohtade arvu alates 2019/2020. õppeaastast; 3.1.1.11. analüüsib koos Tartu Ülikooliga koostöövõimalusi humanitaaria ning keelte ja kultuuride õppekavagruppides ning lepib temaga neis kokku; 3.1.1.12. õpetab muusika ja esituskunstide õppekavarühmas koreograafia eriala kõrghariduse I ja II astmel toetades sellega tantsuhariduse ja tantsupeokultuuri säilimist; 3.1.2. väärtustab õppeprotsessis õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavat õpikäsitust ja üliõpilaste kaasatust ning võimaldab paindlikku õppekorraldust, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist ning rahvusvahelist õpirännet, sealhulgas 3.1.2.1. nüüdisajastab õppekavasid, sealhulgas integreerib õppekavadesse mobiilsusakna; 3.1.2.2. arendab jätkuvalt õppijate tagasisidesüsteemi; 3.1.3. tagab bakalaureuseõppe õppekavades praktika mahu 6 EAP, tehes praktikakohtade leidmiseks koostööd tööandjatega, ja pöörab erilist tähelepanu praktika võimaldamisele välisüliõpilastele; 3.1.4. arendab akadeemiliste töötajate karjäärimudelit, väärtustades häid õpetamis- ja juhendamisoskusi, rahvusvahelist õpi- ja töörännet ning ülikoolivälist erialast töökogemust, pakub konkurentsivõimelist töötasu ning võimaldab kõrgetasemelist enesetäiendamist, sealhulgas 3.1.4.1. rakendab uue karjäärimudeli koos uute akadeemiliste töötajate hindamise kriteeriumitega; 3.1.4.2. loob õppejõudude arendusprogrammi, et toetada õppejõudude võimalusi enese mitmekülgseks ja süsteemseks arendamiseks, sealhulgas tagab õppejõudude oskused e-õppe ning kaasaegse õppe läbiviimiseks digitehnoloogia abil; 3.1.5. tõhustab meetmeid õpingute katkestamise vähendamiseks, toetades üliõpilaste õppimist, sealhulgas pöörates tähelepanu katkestamise vähendamisele esimesel õppeaastal; 3.1.6. parendab doktoriõppe tulemuslikkust ja suurendab koostööd mitteakadeemilise sektoriga; 3.1.7. arvestab õppe korraldamisel erivajadusega üliõpilastega sõltuvalt erivajaduse iseloomust ning suurendab töötajate, sealhulgas õppejõudude teadlikkust erivajadusega üliõpilaste toetamise võimalustest; 3.1.8. edendab kõrghariduse rahvusvahelistumist, võõrkeelsete õppekavade arendamisel pöörab senisest enam tähelepanu Eesti tööturu ja majanduse vajadustele, arvestades Eesti teaduse tugevaid külgi ja rahvusvahelise koostöö traditsioone; kõigis vähemalt kaheaastastes ingliskeelsetes õppekavades, välja arvatud välisülikoolidega ühisõppekavades, on 6 EAP mahus eesti keele ja kultuuri õpe; 3.1.9. võimaldab eestikeelse õppekava alusel õppivale üliõpilasele, kelle emakeel ei ole eesti keel, riigikeele süvaõpet kuni ühe aasta piires, arvestades õppekava vastuvõtutingimusi; 3.1.10. arvestab õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel muu hulgas õppe- ja teadustegevuse kvaliteedi välishindamise tulemustega, tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlike aruannete tulemuste ja soovituste ning üliõpilaste tagasisidega. 3.2. Kõrgharidustaseme õppe tõhusaks korraldamiseks ülikool: 3.2.1. tagab oma tegevuse kestlikkuse ning arvestab töökorralduse arendamisel ja struktuuri kujundamisel riigi eesmärgiga tõhustada riigisektori, sealhulgas avalik-õiguslike institutsioonide toimimist; 3.2.2. tagab õppekavade tõhusa toimimise, lähtudes muu hulgas selgelt määratletud kriteeriumidest, näiteks teaduspõhisus, üliõpilaste piisav arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus ja vastavus tööturu ootustele; tehes õppekavade arendamisel jätkuvalt koostööd teiste õppeasutustega vastavalt vajadusele, sealhulgas 3.2.2.1. vähendab alates 2020/2021. õa ärinduse ja halduse õppekavagrupi juhtimise ja halduse rühma esimesel astmel eestikeelsetele õppekavadele vastuvõttu 48% võrreldes 2017/2018. õa tegeliku vastuvõtuga ning kasutab vabanevat õpetamise ressurssi majandusteadmiste ja ettevõtluspädevuse arendamiseks teistel erialadel; 3.2.2.2. vähendab alates 2019/2020. õa sotsiaalteaduste õppekavagrupis vastuvõttu 10% võrreldes 2017/2018. õa tegeliku vastuvõtuga; 3.2.2.3. ei suurenda vastuvõttu bakalaureuseõppes sotsiaalteenuste õppekavagrupi sotsiaaltöö ja nõustamise rühmas mitte rohkem kui 60 üliõpilaseni, sh sotsiaalpedagoogika õppekavale kuni 20 üliõpilast; 3.2.2.4. ei suurenda vastuvõttu ajakirjanduse ja infolevi õppekavagrupi raamatukogunduse, teabe, arhiivinduse rühmas võrreldes 2017/2018. õa tegeliku vastuvõtuga; 3.2.3. moodustab doktoriõppe õppekohad tabelis 1 esitatud jaotuse alusel: Tabel 1. Doktoriõppes moodustatavate õppekohtade miinimumarv Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 2019. a ja oodatav lõpetajate arv 2023. a Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 2020. a ja oodatav lõpetajate arv 2024. a Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 2021. a ja oodatav lõpetajate arv 2025. a 25 25 25 Tabel 2. Doktoriõppes ministeeriumi ja ülikooli vahelise kokkuleppe alusel moodustatud õppekohtade arv 2015–2018 Aasta 2015 2016 2017 2018 Moodustatud õppekohtade arv 25 25 25 25 3.2.4. võib viia läbi ainult osakoormusega õpet õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupis ning teistesse õppekavagruppidesse liigituvatel õppekavadel, mille alusel toimub õpetajate tasemeõpe. Käesolevas punktis kirjeldatud juhul ei ole ülikoolil õigust nõuda üliõpilaselt õppekulude hüvitamist; 3.2.5. lubab õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavadel ning teistesse õppekavagruppidesse liigituvatel õppekavadel, mille alusel toimub õpetajate tasemeõpe, õppekulusid hüvitamata õppida üliõpilasel: 3.2.5.1. kes töötab õpetajana, aga kellel ei ole õpetajana töötamiseks vajalikku akadeemilist kraadi ja 3.2.5.2. kes on juba õppinud samas kõrgharidustaseme õppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta ning sellesse õppesse vastu võtmisest on möödas lühem aeg kui õppekava kolmekordne või integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe korral kahekordne nominaalkestus; 3.2.6. nõuab kõigil uutel ingliskeelsetel õppekavadel kolmandate riikide (s.o väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvate riikide) kodanikelt õppekulude hüvitamist vähemalt 1500 eurot semestris. Erandiks on ülikoolide vaheliste vahetuslepingute, riiklike või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel või ministeeriumiga põhjendatud juhtudel kokku lepitud õppekavadel õppivad üliõpilased. Parimatele üliõpilastele võib anda õppeteenustasu vähendavaid stipendiume kuni 25% ulatuses arvestuslikult laekuvast õppeteenustasu summast. 3.3. Ühiskonnaga seotuse tagamiseks ülikool: 3.3.1. arvestab oma tegevuses tööturu ja laiemalt kogu ühiskonna ootuste ja vajadustega, levitab tõenduspõhist mõtteviisi ning suurendab avalikkuse teadlikkust ülikooli tegevusest, sealhulgas 3.3.1.1. toetab regionaalarengut, tagades kõrgel tasemel esimese astme kõrgharidusõppe ning täiendõppe pakkumise Haapsalus ning osaledes regionaalsetes arendusprojektides; 3.3.1.2. osaleb aktiivse partnerina programmi „Noored kooli” koolituse elluviimisel; 3.3.2. toetab elukestvat õpet ja avardab võimalusi osaleda kõrgharidus- ja täiendusõppes, arvestades eri ühiskonnarühmade vajadustega; 3.3.3. suurendab koostööd õppeasutuste, ettevõtjate, tööandjate, vilistlaste ja teiste asjaomaste partneritega, sealhulgas 3.3.3.1. teeb koostööd üldhariduskoolide ja kutseõppeasutustega (üleminekute toetamine, õppekavade arendus, erialade populariseerimine), sealhulgas pakkudes õpilastele erinevaid võimalusi osaleda ülikooli pakutavas õppes. 3.4. Hariduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ülikool: 3.4.1. annab panuse „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammi tegevuste elluviimisesse ning kogu strateegia eesmärkide saavutamisse. 3.5. Teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustamiseks ülikool: 3.5.1. tagab oma teadus- ja arendustegevuse eesmärkide saavutamise, riigisiseste ja -väliste projektide kaasrahastamise, uurimissuundade arendamise ning taristu ajakohastamise, täiendamise ja ülalpidamise; 3.5.2. tagab teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ja järjepidevuse ning teadusvaldkondade tasakaalustatud ja kestliku arengu; 3.5.3. annab panuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”” eesmärkide saavutamisse. 4. Riigieelarvest vahendite eraldamine Ministeerium kohustub: 4.1. lähtuma ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest eraldatavate vahendite määramisel tegevustoetuse arvestamise tingimustest ja korrast; 4.2. arvestama tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda, õppekavagruppi või õppekavale vastu võetud üliõpilaste hulka lisaks punktis 3.1.1.1 nimetatud õppekavagruppidele ka spordi õppekavagrupi ja matemaatika õppekavarühma bakalaureuseõppesse, psühholoogia õppekavagruppi, koreograafia õppekavadele, Haapsalu kolledži esimesele astmele vastu võetud üliõpilased ning ühisõppekavadele vastuvõetud üliõpilased, kui ühel ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil on vastutus vastavas õppekavagrupis; 4.3. lähtuma doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel punktis 3.2.3 kokku lepitud doktoriõppe kohtade arvust. Kui ülikool moodustab punktis 3.2.3 kokku lepitud miinimumarvust vähem doktoriõppe kohti, lähtutakse doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel tegelikult moodustatud doktoriõppe kohtade arvust; 4.4. eraldama tulemusstipendiumi fondi, võttes arvestamise aluseks ülikoolis kõrghariduse esimesel ja teisel astmel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvu; 4.5. katma pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud ja Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga. Kui kõigis ülikoolides kaitstud doktorikraadide arv ületab kokkulepitud õppekohtade koguarvu, lähtutakse tulemustasu eraldamisel iga ülikooliga kokkulepitud õppekohtade arvust. Võimaluse korral eraldatakse tulemustasu ka ülikooliga kokkulepitud doktoriõppe õppekohtade arvust enam kaitstud doktorikraadide eest, arvestades ülikoolidega kokkulepitud õppekohtade arvu omavahelist proportsiooni. Kulude katmise akti kinnitavad ministeeriumi rahandusosakonna juhataja ning ülikooli määratud isik; 4.6. eraldama tegevustoetuse hulgas emeriitprofessorite ja -dotsentide tasu ja nooremteadurite töötasude maksmise ning TLÜ Pedagoogika Arhiivmuuseumi toetusi; 4.7. vajaduse korral eraldama lisaks sihtotstarbelisi toetusi punktis 3.4.1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastamise kokkuleppes nimetatud tingimustel; 4.8. eraldama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel määratavad toetused rahastamise kokkuleppega; 4.9. toetama täiendavalt IT Akadeemia programmist infotehnoloogia õpetajate ettevalmistust ning struktuuritoetuse vahenditest õpetajakoolituse kompetentsikeskuste arendamist ja õpetajate täienduskoolitusi. 5. Ülikooli kohustused ja õigused lepingu täitmisel 5.1. Ülikool kohustub: 5.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 5.1.2. esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande lepingu lisa 1 kohaselt hiljemalt 10.10.2021; 5.1.3. esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud ülikooli majandusaasta aruande, mille osaks olev tegevusaruanne sisaldab ülevaadet lepingu punktides 3.1–3.5 kajastatud olulisemate eesmärkide täitmisest. Aruanne esitatakse hiljemalt 30.06.2020 ja 30.06.2021; 5.1.4. esitama ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi seatud tähtajaks lepingu täitmisest tuleneva lisateabe ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkuste ja juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga; 5.1.5. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida ülikooli esitatud aruannete ja nende aluseks olevate andmete õigsust ning vastavust õigusaktidele; 5.1.6. täitma lepingu punktis 6.1.4 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 5.1.7. täitma lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi kuni 2022.–2024. aasta halduslepingu ja 2022. aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni. 5.2. Ülikoolil on õigus: 5.2.1. saada kõrgharidustaseme õppe ning teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks ning lepingus kokku lepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud alustel määratud tegevustoetust ning teisi õppe-, teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavateks tegevusteks ette nähtud eraldisi lepingu täitmiseks sõlmitava konkreetse aasta rahastamise kokkuleppe alusel; 5.2.2. saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. 6. Ministeeriumi kohustused ja õigused lepingu täitmisel 6.1. Ministeerium kohustub: 6.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe ning teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalikud vahendid. Tegevustoetuse taotlemisel riigieelarvesse lähtutakse tarbijahinnaindeksist ja kõrgharidusega töötajate keskmise palga tõusust. Riigieelarvelise eraldise mittevastavuse korral alustatakse ülikoolide nõudmisel läbirääkimisi lepinguliste kohustuste mahu vähendamiseks vältimaks hariduse kvaliteedi langust. Ülikoolide täiendavad regionaalpoliitilised tegevused rahastatakse väljaspool tegevustoetust vastavate riiklike programmide kaudu; 6.1.2. kandma riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid ülikoolile üle iga kalendrikuu 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 vastava kalendriaasta rahastamise kokkuleppes sätestatud tegevustoetuse eelarvest; 6.1.3. eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimise korral ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ning kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ja ülejäänud kuude summad vastava kuu 15. kuupäevaks. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral tasaarvestuse pärast rahastamise kokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastaval aastal ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; 6.1.4. eraldama kalendriaastatel 2019–2021 kuni vastava aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni tegevustoetust igal kalendrikuul 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral tasaarvestuse pärast rahastamise kokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastaval aastal ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; 6.1.5. eraldama kuni 2022.–2024. aasta halduslepingu ja 2022. aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni ülikoolile 2022. aastal tegevustoetust igal kalendrikuul eelmise aasta tegevustoetuse mahu alusel, juhindudes lepingu punktis 6.1.4 sätestatud maksmise ja tasaarvestuse korrast; 6.1.6. osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel; 6.1.7. täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid. 6.2. Ministeeriumil on õigus: 6.2.1. teha järelevalvet ülikooli tegevuse üle lepingu täitmisel; 6.2.2. kontrollida igal aastal rahastamise kokkuleppe täitmist ja lepingu punktides 3.1–3.5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtut; 6.2.3. juhtida ülikooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ja nõuda nende kõrvaldamist, määrates vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 7. Vastutus 7.1. Pooled kohustuvad teineteist viivitamata teavitama: 7.1.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; 7.1.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest; 7.1.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 7.2. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 7.3. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava täitmata jätmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. 7.4. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool on kohustust rikkunud vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saa mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa oodata, et pool arvestaks selle asjaoluga lepingu sõlmimisels või väldiks seda või ületaks takistava asjaolu või selle tagajärje. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes selle aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7.5. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites. 7.6. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai lepingu rikkumisest teada või pidi sellest teada saama, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt. 7.7. Kumbki pool ei vastuta teise poole võimaliku kaudse kahju eest (näiteks saamata jäänud tulu). 8. Teated 8.1. Ministeeriumi ja ülikooli lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated) peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. Lepingu rikkumisest teatamine peab olema esitatud kirjalikus vormis. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui see on: 8.2.1. saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus määratud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 8.2.2. saadetud e-postiga teisele poolele. Teade loetakse kätte saaduks kui teate saatmisest on möödunud üks (1) tööpäev, juhul kui teine pool ei ole varem kinnitanud teate kättesaamist. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel. 8.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 10. Lepingu muutmine 10.1. Lepingut muudetakse kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 10.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 10.3. Ministeeriumil on kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui: 10.3.1. oluliselt muudetakse kohalduvaid õigusakte; 10.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 10.3.3. muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks. 11. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine 11.1. Leping jõustub kolmandal (3.) päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. 11.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 11.3. Ministeerium võib kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: 11.3.1. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 11.3.2. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise; 11.3.3. ülikool on ministeeriumi ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; 11.3.4. esineb muu seaduses sätestatud alus; 11.4. 2021. a doktoriõppe tulemustasude osas kehtib leping kuni kohustuste täitmiseni. 12. Lõppsätted 12.1. Lepinguga seotud info vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud kontaktisikud. 12.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahe, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. 12.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. 12.4. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigused ja kohustused pärast lepingu lõppemist. 12.5. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.6. Leping on avalik ja sõlmitud eesti keeles, üheksal (9) lehel. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuvas dokumendiregistris ja Riigi Teatajas. 13. Poolte kontaktandmed ja allkirjad 13.1. Ministeerium: 13.2. Ülikool: registrikood: 70000740 registrikood: 74000122 aadress: Munga 18, 50088 Tartu aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn kontaktisik: kõrghariduse osakond, juhataja (Margus Haidak) kontaktisik: õppeprorektor (Priit Reiska) e-post: hm@hm.ee e-post: tlu@tlu.ee telefon: 735 0222 telefon: 640 9101 IBAN: EE071010002006943007 tehingupartneri kood: 603201 _______________________________ _______________________________ minister rektor