Legislator Case Law & Legislation
108012020017 EE

Majandus- ja taristuminister — Eesti Vabariigi ja AS Eesti Raudtee vahel sõlmitud „Raudtee rahvusvahelise reisijateveo avaliku teenindamise otseleping” — RT I, 2020, 17

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Majandus- ja taristuminister — Eesti Vabariigi ja AS Eesti Raudtee vahel sõlmitud „Raudtee rahvusvahelise reisijateveo avaliku teenindamise otseleping” — RT I, 2020, 17

Tallinn, 02.01.2020 nr 20-001-1 Käesolev raudtee rahvusvahelise reisijateveo avaliku teenindamise otseleping (edaspidi Leping) on sõlmitud järgmiste POOLTE VAHEL: (1) Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi Pädev asutus), mida esindab põhimääruse ja Vabariigi Valitsuse seaduse alusel majandus- ja taristuminister Taavi Aas; ja (2) AS Eesti Raudtee, registrikood 11575838, asukoht Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn (edaspidi Raudteeveo tellija), mida esindavad põhikirja alusel juhatuse esimees – peadirektor Erik Laidvee ja juhatuse aseesimees – finantsdirektor Andrus Kimber, keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool ja tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1–13), muudetud määrusega (EL) 2016/2338 (ELT L 354, 23.12.2016, lk 22–31) artikli 5 lõike 4 punktist a ja ühistranspordiseaduse § 19 lõike 1 punktist 1 soovib Pädev asutus panna Raudteeveo tellijale avaliku teenindamise kohustuse rahvusvaheliseks reisijateveoks Eesti Vabariigi territooriumil asuval avalikul raudteel ning asjaolust, et • Lepinguga eraldatakse Raudteeveo tellijale Toetus avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks riigihanke (viitenumber 209612) tulemusena leitud Vedajaga, kellega sõlmitud lepingu aastane maksumus on 1,63 miljonit eurot; ON POOLED KOKKU LEPPINUD ALLJÄRGNEVAS: 1. MÕISTED 1.1. Lepingus kasutatud mõistetel on järgmised tähendused: 1.1.1. Veomaht või Maht on kalendriaasta veoühikute summa rongkilomeetrites; 1.1.2. Sõiduplaan on dokument, millega määratakse rahvusvahelise reisirongi liikumistee, peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks, väljumisajad alg- ja vahepeatustest ning saabumisaeg lõpp-peatusesse Eesti Vabariigi territooriumil asuval avalikul raudteel; 1.1.3. Reis on iga Lepingus ettenähtud rahvusvahelise reisirongi Sõiduplaanijärgne reisijatevedu lähtepunktist sihtpunkti Eesti Vabariigi territooriumil asuval avalikul raudteel; 1.1.4. Rongiliin (edaspidi Lepingus viidatud ka kui liin) on Eesti Vabariigi territooriumil asuva avaliku raudtee läbilaskevõime osa, mis on vajalik ühe rahvusvahelise reisirongi käigus hoidmiseks siht- ja lähtepunkti vahel teatud ajavahemikul; 1.1.5. Leping on käesolev leping koos lisadega; 1.1.6. Toetus on avaliku teenindamise hüvitis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses; 1.1.7. Vedaja on Lepingus ettenähtud rahvusvahelise avaliku liiniveo teostaja, kellega Raudteeveo tellija on sõlminud vastava lepingu ning kes on raudteeseaduse tähenduses avalikku reisijatevedu teostav raudtee-ettevõtja; 1.1.8. Rahvusvaheline avalik reisijatevedu on rahvusvaheline raudteereisijatevedu Eesti Vabariigi territooriumil asuval avalikul raudteel, mis koosneb reisirongidega reisijateveost või raudteereisijateveo veduriteenusest Rongiliinil, manöövritööst sihtjaamas, reisirongikoosseisu tehnilisest teenindamisest ja varustamisest ning reisijatele sõidupiletite müügi korraldamisest; 1.1.9. Sõiduplaani Plaaniline Muudatus on rahvusvahelise reisirongi Sõiduplaani ajutine muutmine Rongiliinil, mis on põhjustatud raudteehoiutööde planeeritud teostamisest Rongiliinil või selle osal või Vedaja ja kolmanda riigi raudteeadministratsiooni vastavast taotlusest ning muudest põhjendatud ja vältimatutest juhtudest. 2. LEPINGU ESE 2.1. Lepingu esemeks on Raudteeveo tellija poolt Eesti Vabariigi territooriumil asuval avalikul raudteel Rahvusvahelise avaliku reisijateveo korraldamine ja tellimine Vedajalt ning sellise avaliku reisijateveo finantseerimine Pädeva asutuse poolt. 2.2. Lepinguga paneb Pädev asutus Raudteeveo tellijale avaliku teenindamise kohustuse rahvusvahelisel reisijateveol Eesti Vabariigi territooriumil asuval avalikul raudteel. Selle raames kohustub Raudteeveo tellija korraldama läbi Vedaja rahvusvahelist avalikku liinivedu rongidega Eesti Vabariigi territooriumil Pädeva asutuse tellitud mahus, lähtudes käesolevas Lepingus ja selle lisades kokkulepitust, õigusaktidega ning raudteeadministratsioonide vahel kehtivate kokkulepete ja eeskirjadega kehtestatud tingimustest. 2.3. Pädev asutus kohustub taotlema riigieelarvest iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust vähemalt summas, mis vastab eelmisel kalendriaastal tellitud Veomahule ja Raudteeveo tellijale makstud Toetuse summale, välja arvatud juhul kui Pooled on kokku leppinud teisiti. 2.4. Lepingu täitmiseks kohustub Pädev asutus maksma Raudteeveo tellijale Toetust avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate Vedajalt tellitavate teenuste eest vastava eelarveaasta riigieelarves või muudest tuluallikatest selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt õigusaktides ja Lepingus sätestatud korras. 2.5. Sõiduplaanid ja Veomahud konkreetseks eelarveaastaks lepitakse kokku Lepingu lisana pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist, arvestades muuhulgas riigieelarves ühistranspordi toetuseks ja Lepingu täitmiseks eraldatud vahendite suurust. 2.6. Kuni riigieelarve vastuvõtmiseni võib erandkorras sõlmida kokkuleppeid Sõiduplaani ja Veomahu kohta lühemaks perioodiks kui eelarveaasta, arvestades sealjuures olemasolevaid ühistranspordi toetuseks eraldatud vahendeid. 3. TOETUSE ARVESTAMINE 3.1. Raudteeveo tellija kohustub Vedajalt tellima reise konkreetseks aastaks Lepingu Lisas „Vedajalt tellitav reiside arv liinide lõikes” ja Lisas „Reisirongide sõiduplaan” kokkulepitud mahus. Iga-aastane Sõiduplaan ja Veomaht lepitakse kokku ja vormistatakse Lepingu lisana Lepingu punkti 2.5 kohaselt. Kokkuleppe mittesaavutamisel või juhul, kui riigieelarvet ei ole vastava eelarveaasta alguseks vastu võetud, lähtutakse kuni kokkuleppe saavutamiseni või riigieelarve vastuvõtmiseni ja kokkuleppe sõlmimiseni eelmise aasta sama perioodi Sõiduplaanist ja Veomahust. 3.2. Lepingu täitmiseks kohustub Pädev asutus maksma Raudteeveo tellijale Toetust eelmise kvartali kulude alusel vastava eelarveaasta riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt õigusaktides ja Lepingus sätestatud korras. Raudteeveo tellijale ei maksta Toetust Lepinguväliste reiside tellimise ning sellega seotud kulude eest. 3.3. Pädev asutus maksab Raudteeveo tellijale alates Lepingujärgse liiniveo alustamisest vastava eelarveaasta riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt igas kvartalis (edaspidi ka arvestusperiood) Toetust mahus, mis võrdub eelmises kvartalis Lepingu kohaselt tellitud ja teostatud reiside eest arvestatud reaalsete kuludega, millest on maha arvestatud eelmises kvartalis Lepingujärgse liiniveo teenindamisest saadud tulud (sh piletitulu) ja muud asjakohased Raudteeveo tellija tulud, kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3.4. Raudteeveo tellija kohustub lähtuma Toetuse säästliku kasutamise printsiibist. 3.5. Toetust makstakse kümne (10) tööpäeva jooksul alates Raudteeveo tellija poolt vastavalt Lepingu punktile 5.1.7 esitatud aruande aktsepteerimisest Pädeva asutuse poolt. Pädev asutus kohustub kolme (3) tööpäeva jooksul aruande ning Pädeva asutuse nõutud selgituste ja lisateabe saamisest aruande aktsepteerima või teatama Raudteeveo tellijale aruande mitteaktsepteerimise põhjused. 3.6. Raudteeveo tellija on kohustatud talle makstud toetust kasutama üksnes Lepingu täitmisega seotud kulude katmiseks. 3.7. Pooled lepivad Lepingu lisas igaks aastaks kokku rahvusvahelise reisijateveo planeeritava maksumuse ja vajaliku riigipoolse finantseerimise. 3.8. Kokkulepitav vajalik riigipoolne finantseerimine ei tohi ületa summat, mis vastab Lisas 5 toodud avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevalt avaliku teenuse osutamise kulude ja tulude suhtes avalduvale kogu positiivse või negatiivse finantsmõjuga võrdsele finantsmõjule (edaspidi Netofinantsmõju). Netofinantsmõju hindamiseks võrdleb Pädev asutus avaliku teenindamise kohustuse täitmise olukorda selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui seda kohustust ei täidetaks. Netofinantsmõju arvutatakse alljärgneva skeemi kohaselt: Kuludest, mis on tehtud tulenevalt Lepingus sisalduvast avaliku teenindamise kohustusest: • lahutatakse mis tahes positiivne finantsmõju, mis on saadud Lepinguga pandud avaliku teenindamise kohustusest; • täiendavalt lahutatakse Lepingu alusel avaliku teenindamise kohustuse täitmisel saadud piletitulu või Lepingu alusel avaliku teenindamise kohustuse täitmisel saadud mis tahes muu tulu. 3.9. Kulude ja tulude arvestust peab Raudteeveo tellija pidama vastavalt kehtivatele raamatupidamis- ja maksustamispõhimõtetele. 3.10. Kui Raudteeveo tellija tellib avaliku teenindamise kohustusele allutatud raudteevedu, mille eest makstakse talle Toetust ning on seotud ka muu tegevusega, peab nimetatud avaliku raudteeveo raamatupidamisarvestus olema läbipaistvuse suurendamiseks ja ristsubsideerimise vältimiseks eraldatud nii, et täidetud oleksid vähemalt järgmised tingimused: 3.10.1. kõikide kõnealuste tegevusvaldkondadega seotud raamatupidamisarvestused on eraldatud ning vastavad varad ja püsikulud on jaotatud vastavalt kehtivatele raamatupidamis- ja maksustamiseeskirjadele; 3.10.2. kõiki muutuvkulusid, põhjendatud osa püsikuludest ning mõistlikku kasumit, mis on seotud Raudteeveo tellija mis tahes muu tegevusega, ei saa ühelgi tingimusel seostada kõnealuse avaliku teenindamisega; 3.10.3. avaliku teenindamise tellimise kulud peab tasakaalustama tegevuse tulude ja Pädeva asutuse makstava Toetusega, ilma tulude võimaliku ülekandmiseta Raudteeveo tellija teise tegevusvaldkonda. 3.11. Pädeval asutusel on õigus nõuda ja Raudteeveo tellijal on kohustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 ja riigiabi reeglitele mittevastav ning keelatud riigiabiks kvalifitseeruv toetuse summa Pädevale asutusele tagasi maksta, vajadusel koos intressidega. 4. LIINIVEO TELLIMUSE MUUTMINE 4.1. Pädeval asutusel on õigus ühepoolselt muuta Veomahtu lähtudes rahvusvahelistest lepingutest, raudteeadministratsioonide vahel kehtivatest kokkulepetest, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimest ning riigieelarves toetuse maksmiseks eraldatud vahenditest. 4.2. Pädev asutus informeerib Raudteeveo tellijat Veomahu muutmise kavatsusest ja ulatusest, mitte hiljem kui 6 (kuus) kuud enne vastava kalendriaasta algust või põhjendatud juhtudel esimesel võimalusel pärast Veomahu muutmise vajaduse ilmnemist. Pädeva asutuse esitatud informatsiooni alusel muudavad Pooled Lepingu lisasid, mis reguleerivad Veomahtusid ning Toetust. 4.3. Juhul kui Pädeva asutuse poolt Veomahu muudatustest etteteatamise aeg on lühem kui 6 (kuus) kuud ning muudatuste rakendamine toob Raudteeveo tellijale õigusaktidest või Raudteeveo tellija sõlmitud lepingutest tulenevalt kaasa täiendavaid kulusid, hüvitab Pädev asutus Raudteeveo tellijale 6 kuust lühema etteteatamistähtajaga tekitatud otsesed kulud. 5. RAUDTEEVEO TELLIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 5.1. Lepingu täitmisel kohustub Raudteeveo tellija: 5.1.1. tellima Vedajalt reisijatevedu kooskõlas õigusaktide, raudteeadministratsioonide vahel kehtivate kokkulepete ja Lepingu tingimuste ning selleks eraldatud rahaliste vahenditega Lepingu Lisades kokkulepitud mahus; 5.1.2. nõudluse ajutisel suurenemisel tellima täiendavaid reise, kui see on tehniliselt võimalik ning kui täiendavate reiside kulusid on võimalik hüvitada kalendriaastaks kokkulepitud Toetusega; 5.1.2.1. nõudluse muutumisena punkti 5.1.2 mõistes käsitlevad pooled muuhulgas ka: (a) kolmanda isiku korraldatud avaliku ürituse või -sündmusega seoses Raudteeveo tellija ette prognoositud reisijate arvu suurenemist, millest tulenevalt peab Raudteeveo tellija otstarbekaks tellida kõikide reisijate kvaliteetseks teenindamiseks täiendavaid väljumisi, mis on kõikidele reisijatele samadel tingimustel kättesaadavad; (b) konkreetselt piiritletud huvigruppide üksikud erakorralised sõidud, mida ei ole otstarbekas Lepingus kokkulepitud Sõiduplaani alusel teenindada ning mis täidavad avalikust huvist kantud eesmärke; 5.1.3. esitama Pädevale asutusele: 5.1.3.1. esialgsed ettepanekud Reiside arvu muutmise kohta koos rahvusvahelise reisijateveo Mahu arvestusega rongkilomeetrites järgmiseks liiklusgraafikuperioodiks – vähemalt 45 päeva enne raudteevõrgustiku teadaandes toodud tähtaega; 5.1.3.2. esmase taotluse järgmise aasta Toetuse saamiseks ühistranspordiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras – vähemalt 45 päeva enne raudteevõrgustiku teadaandes toodud tähtaega; 5.1.3.3. arvestuse rongide hilinemiste ja hilinemiste põhjuste kohta – igas kvartalis koos vastavalt Lepingu punktile 5.1.7 esitatud aruandega; 5.1.4. volitama Vedajat teostama sõidupiletite müüki internetikeskkonnas ja jaamades. Samuti kohustab Raudteeveo tellija Vedajat avaldama reisijatele olulise informatsiooni (kehtiv Sõiduplaan, piletihinnad, eelinfo Sõiduplaani muudatustest, Vedaja kontaktandmed, reisijateveo eeskiri jms) Vedaja kodulehel, ning vastavalt vajadusele ja andmekandja võimalustele rongides ja ooteplatvormidel, kuid mitte väiksemas mahus kui on ette nähtud õigusaktides; 5.1.5. tagama, et Vedaja peab kinni Sõiduplaanist ning teavitab Sõiduplaanis ettenähtud reisirongi hilinemise või ärajäämise korral operatiivselt reisijaid infotelefoni, rongi infosüsteemi, Vedaja kodulehe, jaama töötajate abil jm kohaste meetmetega; 5.1.6. kooskõlastama Vedajast sõltuvad muudatused Sõiduplaanides eelnevalt Pädeva asutusega; 5.1.7. esitama Pädevale asutusele oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise aruanded iga kvartali kohta elektroonselt ja töödeldaval kujul vastavalt käesoleva Lepingu Lisas 2 toodud vormile hiljemalt vastavale kvartalile järgneva kalendrikuu kahekümne viiendaks (25.) kuupäevaks ning andma Pädevale asutusele viimase nõudel aruande kohta selgitusi ja lisateavet; 5.1.8. esitama Pädevale asutusele Vedajaga sõlmitud lepingud ja kokkulepped esimesel võimalusel peale vastava lepingu või kokkuleppe sõlmimist; 5.1.9. eristama oma raamatupidamisarvestuses tulud ja kulud, mis on seotud rahvusvahelise avaliku reisijateveo osutamiseks vajalike teenuste ostmisega; 5.1.10. võimaldama Pädeval asutusel või tema volitatud isikul või asutusel kontrollida Raudteeveo tellija tegevuskohas rahvusvahelise avaliku liiniveo ja muu tegevuse kohta peetavat arvestust (sealhulgas tutvuda vastavate raamatupidamise algdokumentidega). Pädev asutus tagab kontrollimise käigus Pädevale asutusele või tema volitatud isikule või asutusele teatavaks saanud Raudteeveo tellija ärisaladuse konfidentsiaalsuse. Ärisaladuseks loetakse andmeid, mille avalikuks tulek kahjustab Raudteeveo tellija põhitegevust ning mis on enne Pädevale asutusele esitamist üheselt ja arusaadavalt märgistatud; 5.1.11. Lepingu täitmisega kaasneva rahvusvahelise raudteeveo tellimisel on Raudteeveo tellija kohustatud lähtuma riigihangete seaduses sätestatust ja säilitama kogu seonduva dokumentatsiooni ja esitama seda Pädeva asutuse esimesel nõudmisel kirjalikult taasesitataval kujul kahe aasta jooksul peale Lepingu kehtivuse lõppemist; 5.1.12. Pädeva asutuse nõudmisel esitama Pädevale asutusele sõitjate arvu ja piletimüüki puudutavad andmed ning andma vajadusel Pädevale asutusele sõitjate arvu ja piletimüüki iseloomustavate andmete kohta selgitusi ja lisateavet. 5.2. Raudteeveo tellijal on Lepingu täitmisel õigus: 5.2.1. teha Raudteeveo tellijast mittesõltuvatest asjaoludest (sh suve- või talveajale üleminek, kolmanda riigi raudteeadministratsiooni rahvusvahelise reisirongi kurseerimise sageduse või Sõiduplaani muutmisest Rongiliinil jms asjaolud) tulenevaid muudatusi Sõiduplaanis ja Veomahus, teatades sellest Pädevale asutusele vähemalt kakskümmend (20) kalendripäeva ette või nimetatud tähtajast kinnipidamise võimatuse korral esimesel võimalusel. Käesoleva punkti mõistes loetakse Pädeva asutuse teavitamiseks ka vastavasisulise teate avaldamist Raudteeveo tellija või Vedaja kodulehel. Käesoleva punkti alusel tehtud muudatused Sõiduplaanis ja Veomahus loetakse Poolte kokkuleppel tehtud korralisteks muudatusteks ning nende osas ei kohaldata Lepingu punkti 13.6 ja 13.9 kohaseid leppetrahve; 5.2.2. teha Sõiduplaani Plaanilisi Muudatusi informeerides sellest Pädevat asutust; 5.2.3. esitada Pädevale asutusele ettepanekuid Veomahu ja Sõiduplaanide muutmise kohta järgmiseks kalendriaastaks; 5.2.4. korraldada reklaamikampaaniaid ja kehtestada lisaks kokkuleppest rahvusvahelise raudtee reisijateveo tariifiga ühinemise kohta (MPT) tulenevate kohustuslike sõidusoodustuste rakendamisele majandustegevuse võimalustest ja Lepingust tulenevalt soodushindu, mis aitaksid populariseerida raudteetransporti ja säilitada raudtee reisijateveo konkurentsivõimelisust, ning väljastada tasuta sõidu õigust ja sõidusoodustusi tõendavaid pileteid. Täiendavad sõidusoodustused tuleb kehtestada õigusaktides, raudteeadministratsioonide vahelistes kokkulepetes ja käesolevas punktis sätestatud tingimustel ja korras. 6. VEDAJA VASTUTUSKINDLUSTUS 6.1. Raudteeveo tellija tellib rahvusvahelist avalikku reisijatevedu Vedajalt, kelle vastutuskindlustus vastab järgnevatele tingimustele: 6.1.1. kindlustussumma alampiir vastab vähemalt raudteeseaduses sätestatud alampiirile; 6.1.2. täiendavalt peavad olema täidetud asjakohastest õigusaktidest tulenevad nõuded Vedaja kohustusliku vastutuskindlustuse kohta; 6.1.3. Vedaja tagab nõuetele vastava vastutuskindlustuslepingu kehtivuse igal ajahetkel Lepingu kohase raudteeveo teostamise jooksul. 7. LOAD, SERTIFIKAADID, REGISTREERINGUD, LITSENTSID 7.1. Raudteeveo tellija kohustub kontrollima, et Vedaja omaks Lepingu kehtivuse perioodil kõiki õigusaktidega nõutavaid tegevuslubasid, ohutussertifikaate, litsentse ja registreeringuid, mis on vajalikud Lepingu kohase raudteeveo teostamiseks. 7.2. Punktis 7.1 toodud nõuete rikkumise korral on Pädeval asutusel õigus Leping üles öelda vastavalt punktile 10.4.3. 8. POOLTE KOOSTÖÖ JA SUHTLUS 8.1. Pooled teevad igapäevaselt koostööd Lepingu täitmiseks ja Vedaja poolt osutatavate teenuste kvaliteedi ning reisijate rahulolu taseme tõstmiseks. 8.2. Pädeva asutuse poolt Raudteeveo tellijale juhiste ja konsultatsiooni andmine käib Poolte igapäevase suhtluse raames suulises, kirjalikus või elektroonilises vormis. Muus osas Lepingu täitmisega seonduv Pooltevaheline suhtlemine toimub e-kirja või kirja teel. 8.3. Kõik kulud, mis Pooltel tekivad Lepingu täitmisest, kannavad nad ise, kui Lepingust ei tulene või Pooled ei lepi kirjalikult kokku teisiti. 9. VEDAJA KASUTAMINE 9.1. Raudteeveo tellijal on kohustus Lepingu täitmisel kasutada Vedajat selliselt, et kogu Lepingu alusel osutatav rahvusvaheline avalik reisijatevedu teostatakse Vedaja poolt. 9.2. Raudteeveo tellija vastutab täies ulatuses Pädeva asutuse ees Raudteeveo tellija poolt kasutatavate Vedajate tegevuse eest Lepingu täitmisel. 10. LEPINGU TÄHTAEG JA LÕPETAMINE 10.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest. Lepingus kokkulepitud avaliku teeninduse kohustust hakkab Raudteeveo tellija täitma alates 01.01.2020 (edaspidi Alguskuupäev). Leping kehtib tähtajaliselt 5 aastat Alguskuupäevast arvates. 10.2. Pädeval asutusel on õigus Lepingu kehtivust pikendada täiendava 5-aastase või lühema perioodi võrra. Otsuse tegemisel võtab Pädev asutus arvesse teenuse osutamisele seatud eesmärkide saavutamist, Pädeva asutuse rahalist võimekust ja muid asjakohaseid aspekte. Raudteeveo tellijal ei ole õigust Pädevalt asutuselt nõuda Lepingu pikendamist uueks perioodiks. 10.3. Pädev asutus informeerib Raudteeveo tellijat Lepingu pikendamise osas tehtud otsusest hiljemalt 6 kuud enne Lepingu kehtivuse lõppu. Juhul kui Pädev asutus otsustab Raudteeveo tellijaga Lepingu kehtivust pikendada on Raudteeveo tellija kohustatud Pädevale asutusele omapoolse nõustumise või mittenõustumise osas vastama esimesel võimalusel pärast Pädeva asutuse käest vastava informatsiooni saamist. 10.4. Leping lõpeb: 10.4.1. Lepingu tähtaja saabumisel; 10.4.2. Poolte kokkuleppel; 10.4.3. muul Lepingus või õigusaktides sätestatud alusel. 10.5. Pädeval asutusel on õigus Leping ühepoolselt igal ajal korraliselt üles öelda teatades Lepingu lõpetamisest Raudteeveo tellijale kirjalikult vähemalt 6 (kuus) kuud ette. 10.6. Pädeval asutusel on õigus kohtu poolt Raudteeveo tellijale ajutise pankrotihalduri nimetamisel, Raudteeveo tellija pankroti väljakuulutamisel või Raudteeveo tellija likvideerimismenetluse alustamisel Leping viivitamatult ilma etteteatamistähtajata üles öelda. 11. LEPINGU LÕPPEMISE TAGAJÄRJED 11.1. Lepingu lõppemine ei vabasta Pooli nende kohustuste täitmisest, mis tekkisid Lepingu kehtivuse ajal või tekivad seoses Lepingu lõpetamisega. 12. VÄÄRAMATU JÕUD 12.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist Lepingu Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (edaspidi Vääramatu jõud). Pooled lepivad kokku, et Lepingus mõistetakse Vääramatu jõuna asjaolusid, mida käsitletakse vääramatu jõuna võlaõigusseaduse mõistes. Kui Vääramatu jõu asjaolud on kestnud rohkem kui 30 kalendripäeva võib Pool, kelle suhtes Lepingut ei täideta, Lepingu üles öelda. 13. VASTUTUS 13.1. Pooltel on õigus kasutada kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid arvestades Lepingu punkti 10 alapunktides kokku lepitud erisustega. 13.2. Pooled vastutavad Lepingu rikkumise tõttu teisele Poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. Pädev asutus ei vastuta ühelgi juhul Raudteeveo tellija saamata jäänud tulu eest. 13.3. Lepingujärgsete maksetega viivitamise korral on teisel Poolel õigus nõuda maksega viivituses olevalt poolelt viivist 0,02% (null koma null kaks protsenti) päevas iga makse õigeaegse tasumisega hilinetud päeva eest kuni makse täieliku tasumiseni. 13.4. Raudteeveo tellija poolt Lepingus ettenähtud aruannete või teadete mittenõuetekohast esitamist või nendes tõele mittevastavate andmete esitamist, sh tõele vastavate andmete mitteesitamist, loetakse oluliseks Lepingu rikkumiseks ning iga rikkumise juhu eest on Pädeval asutusel õigus nõuda leppetrahvi summas kuni 1000 (üks tuhat) eurot. 13.5. Pädeva asutuse poolt avastatud Sõiduplaani järgse Reisi iga muudatuse tegemise eest rongide liikluses on Pädeval asutusel õigus nõuda Raudteeveo tellijalt leppetrahvi kuni 100 (ükssada) eurot. Leppetrahvi ei rakendata juhul, kui ajutised muudatused Rongide liikluses olid põhjustatud liiklustakistustest, Sõiduplaani Plaanilisest Muudatusest või ohtlikest liiklusoludest. Ajutised muudatused ei tohi kesta kauem kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus. Muudatuste tegemist rongide liikluses ilma piisava põhjenduseta ja/või Pädevat asutust Lepingu kohaselt informeerimata, loetakse rikkumiseks. 13.6. Pädeval asutusel on õigus igakordselt nõuda Raudteeveo tellijalt leppetrahvi Raudteeveo tellijast ja/või Vedajast tingitud asjaolude tõttu mis tahes Reisi lõppjaama või Eesti Vabariigi territooriumil asuvasse piirijaama saabumise hilinemise korral, juhul kui hilinemine ületab rohkem kui 15 minuti võrra kehtestatud Sõiduplaani järgset saabumise aega, 100 (ükssada) eurot. 13.7. Pädeval asutusel on õigus igakordselt nõuda Raudteeveo tellijalt leppetrahvi Raudteeveo tellijast ja/või Vedajast tingitud asjaolude tõttu mis tahes Reisi lõppjaama või Eesti Vabariigi territooriumil asuvasse piirijaama saabumise hilinemise korral, juhul kui hilinemine ületab rohkem kui 30 minuti võrra kehtestatud Sõiduplaani järgset saabumise aega, 200 (kakssada) eurot. 13.8. Pädeval asutusel on õigus nõuda Raudteeveo tellijalt leppetrahvi iga Raudteeveo tellijast ja/või Vedajast tingitud asjaolu tõttu ärajäänud Reisi eest 300 (kolmsada) eurot. 13.9. Pädeval asutusel on õigus nõuda Raudteeveo tellijalt leppetrahvi kuni 200 eurot iga Pädeva asutuse poolt avastatud puuduse eest, mis puudutavad käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist, kui Lepingu mõnes muu sättes ei ole konkreetse rikkumise osas kokku lepitud suuremat leppetrahvi. Kui Raudteeveo tellija ei ole mõistliku aja jooksul puudust likvideerinud, siis peale mõistliku tähtaja möödumist loetakse seda uueks rikkumiseks. 13.10. Mis tahes leppetrahvi rakendamisel on Pädeval asutusel õigus määratud leppetrahv tasaarvestada leppetrahvi määramisele järgnevas kvartalis maksmisele kuuluva Toetusega. 13.11. Lepingu alusel tasumisele kuuluv leppetrahv tuleb tasuda 10 tööpäeva jooksul leppetrahvi tasumise nõude esitamisest (välja arvatud kui see kuulub tasaarvestamisele Pädeva asutuse poolt). 13.12. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Raudteeveo tellijat kohustusest hüvitada Lepingu rikkumisega Pädevale asutusele tekitatud kahju. 13.13. Õigusaktides sätestatud alustel on Pädeval asutusel õigus nõuda Raudteeveo tellijalt käesoleva Lepingu alusel makstud Toetuse tagastamist või peatada Raudteeveo tellijale Toetuse maksmine proportsioonis konkreetse rikkumise olulisuse ja muude rikkumisega seotud asjaoludega. 13.14. Pooled on kokku leppinud, et vaatamata ülaltoodule loetakse Raudteeveo tellija oma Lepingulised kohustused kohaselt täitnuks, kui: 13.14.1. Reisi ärajäämise või hilinemise korral on Raudteeveo tellija või Vedaja operatiivselt korraldanud reisi jätkamise asendustranspordiga; 13.14.2. Reisi hilinemise ja/või ärajäämise on põhjustanud ilmastikuolud, mille tulemusel ei ole Lepingu täitmiseks kasutatavad transpordivahendid füüsiliselt võimelised liiklema ning lepinguliste kohuste täitmine on takistatud ainult takistavate ilmastikuolude kestmise perioodil. 14. TEAVITAMINE 14.1. Raudteeveo tellija on kohustatud esimesel võimalusel omal initsiatiivil teavitama Pädevat asutust kõikidest asjaoludest, kui Raudteeveo tellija ei suuda ajutiselt ühte või mitut lepingulist kohustust täita, näidates ära kohustuse rikkumise põhjused ning teavitama rikkumise lõpetamise tähtpäeva. 14.2. Pooled võivad kasutada ning tunnustavad elektroonilise allkirjaga allkirjastatud elektroonses vormis sõlmitud kokkuleppeid. 14.3. Kõik Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused, leppetrahvi otsused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave loetakse ametlikult ja kooskõlas Lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on antud Poolele üle allkirja vastu või edastatud kirja või elektronposti teel järgmistel kontaktaadressidel või numbritel: Pädev asutus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontaktisiku nimi: Indrek Laineveer Telefon: 639 7636 E-post: indrek.laineveer@mkm.ee Raudteeveo tellija: AS Eesti Raudtee Kontaktisiku nimi: Arthur Raichmann Telefon: 615 8729 E-post: arthur.raichmann@evr.ee 14.4. Teade loetakse kättesaaduks alljärgnevalt märgitud ajal: 14.4.1. allkirja vastu kättetoimetamise korral päeval, kui teade on Poolele või tema aadressil asuvale isikule üle antud allkirja vastu; 14.4.2. lihtkirjaga või tähitud postiga edastamise korral 3 tööpäeva pärast teate postiteenuse osutajale esitamist või teate tegelikult kättesaamise tööpäeval (sõltuvalt kumb asjaolu saabub varem); 14.4.3. elektronposti teel edastamise korral saatmise päevale järgneval päeval, kui elektronposti lähetus on registreeritud edastava Poole süsteemis ja see on jõudnud teise Poole serverisse. 14.5. Pooled teavitavad vastastikku teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada Lepingu täitmist. 14.6. Lepingus sätestatud kontaktandmete muutumisest teavitab Pool teist esimesel võimalusel pärast Lepingus märgitud kontaktandmete muutumist. 15. SÄTTE KEHTETUS 15.1. Lepingu üksiku sätte kehtetus tema vastuolu tõttu seadusega ei too kaasa kogu Lepingu või Lepingu teiste sätete kehtetust. Sellise sätte ilmnemisel teevad Pooled oma parimad jõupingutused, et asendada seadusega vastuolus olev säte seadusega kooskõlas oleva sättega. 16. PEALKIRJAD NING AINSUS JA MITMUS 16.1. Lepingus kasutatud punktide ja alapunktide pealkirjad on mõeldud vaid viitamiseks ning Lepingu teksti lugemise hõlbustamiseks. Nimetatud pealkirjad ei oma õiguslikku tähendust Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel. 16.2. Kõik Lepingus ainsuses kasutatud terminid ja mõisted tähendavad ka mitmust ning vastupidi, kui Lepingus ei ole otse sätestatud või Lepingu olemusest ei tulene teisiti. 17. ÕIGUSTE LOOVUTAMINE, KOHUSTUSE ÜLEANDMINE, LEPINGU ÜLEMINEK 17.1. Lepingust tulenevate õiguste loovutamine või kohustuste üleandmine on lubatud üksnes siis, kui Pooled on vastava õiguse loovutamises või kohustuste üleandmises eelnevalt eraldi kirjalikult kokku leppinud või kui selline õigus tuleneb Lepingust (välja arvatud kui õigused ja kohustuse lähevad üle seaduse alusel). Pädeval asutusel on õigus loovutada kolmandatele isikutele Lepingust tekkinud rahalised nõuded Raudteeveo tellija vastu. 18. VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA KOHALDUV ÕIGUS 18.1. Pooled püüavad lahendada Lepingust tulenevad vaidlused läbirääkimiste teel. 18.2. Kui Lepingust tulenevaid vaidlusi ei ole läbirääkimiste teel mõistliku aja jooksul võimalik lahendada, lahendatakse vaidlus Pädeva asutuse asukohajärgses kohtus. 18.3. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. 19. LÕPPSÄTTED 19.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu ja selle Lisade võimalikest muudatustest ja täiendustest. Lepingu Lisade omavahelise vastuolu korral kohaldub Pädevale asutusele majanduslikult kõige otstarbekam tingimus. 19.2. Kõik muudatused Lepingus ja selle lisades vormistatakse kirjalikult Lepingu muudatusena ning kirjutatakse alla Poolte volitatud esindajate poolt, välja arvatud juhul, kui seadusest tuleneb teisiti. 19.3. Pooled kinnitavad, et Lepingu kõik sätted on läbi räägitud ja kumbki Pool oli täielikult võimeline mõjutama iga tingimuse sisu. Pooled kinnitavad, et ükski Lepingu tingimus ei kahjusta neid ebamõistlikult ja Poolte õigused ning kohustused on nende hinnangul tasakaalus. Poolte esindajad kinnitavad, et nad on kõik Lepingu sätted läbi lugenud ja neist aru saanud. 19.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 19.5. Leping on sõlmitud digitaalselt allkirjastatuna ühes eksemplaris. 20. LISAD 20.1. Lepingul on järgnevalt loetletud lisad: Lisa 1 Vedajalt tellitav reiside arv liinide lõikes 2020. aastal Lisa 2 Avaliku liiniveo toetuse kasutamise aruanne rahvusvahelistel rongiliinidel Lisa 3 Reisirongide sõiduplaan Lisa 4 Rahvusvahelise reisijateveo planeeritav maksumus ja vajalik riigipoolne finantseerimine aastal 2020 Lisa 5 Netofinantsmõju POOLTE REKVISIIDID: Pädev asutus: Raudteeveo tellija: Eesti Vabariik AS Eesti Raudtee Esindaja Telliskivi 60/2 Eesti Vabariigi Majandus- ja 15073 Tallinn Kommunikatsiooniministeerium Reg. kood 11575838 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Erik Laidvee majandus- ja taristuminister juhatuse esimees, peadirektor Andrus Kimber juhatuse aseesimees, finantsdirektor

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →