Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord

(1) Määrus sätestab riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise korra.

(2) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse käesolevas määruses ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui määruses pole sätestatud teisiti.

(3) Käesolevat määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud vahenditele ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega.

(1) Eelarvestrateegia koostamiseks esitab ministeerium igal aastal Rahandusministeeriumile

1) valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõu, mis on kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga;

2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande;

3) ministeeriumi valitsemisala rahastamiskava (edaspidi rahastamiskava);

4) valdkonnas keskvalitsuse üksusena määratletud juriidiliste isikute finantsplaanid.

(2) Kui valdkonna arengukava puudub või valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõu ei kata kogu valitsemisala tegevusi ja eelarvet, esitab ministeerium katmata osa kohta Rahandusministeeriumile

1) valitsemisala arengukava;

2) valitsemisala arengukava tegevuskava eelnõu käesoleva määruse lisas 3 esitatud vormil;

3) valitsemisala arengukava tegevuskava täitmise aruande.

(3) Tegevuspõhise eelarve korral esitab ministeerium eelarvestrateegia koostamiseks igal aastal Rahandusministeeriumile

1) programmide eelnõud;

2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande;

3) valdkonna keskvalitsuse üksusena määratletud juriidiliste isikute finantsplaanid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ja lõike 3 punktis 3 nimetatud keskvalitsuse üksusena määratletud juriidilise isiku finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele vastavalt.

(5) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvestrateegia koostamiseks Rahandusministeeriumile käesoleva määruse kohaselt koostatud rahastamiskava.

(1) Rahastamiskava on järgmise ja sellele järgneva kolme eelarveaasta ministeeriumi valitsemisala rahaliste vahendite kava.

(2) Rahastamiskava koostamisel lähtutakse valdkonna arengukavade eesmärkidest ja Rahandusministri esitatud korrigeeritud kululagedest.

(3) Põhiseaduslikud institutsioonid lähtuvad rahastamiskava koostamisel Rahandusministri esitatud korrigeeritud kululagedest.

(4) Korrigeeritud kululagede koostamise aluseks on riigi majandusprognoos, kehtiva riigi eelarvestrateegia rahastamiskava ja Vabariigi Valitsuse otsused.

(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt koosneb üheaastasest finantsplaanist, valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõust või valitsemisala arengukava tegevuskava eelnõust ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.

(2) Tegevuspõhise eelarve korral koosneb ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt programmide eelnõudest.

(3) Finantsplaan koosneb tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest lähtuvalt tulude laekumise prognoosist ja kehtiva eelarvestrateegia esimese aasta ministeeriumi valitsemisala korrigeeritud kululaest.

(4) Põhiseaduslike institutsioonide eelarve projekt koosneb üheaastasest finantsplaanist ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.

(1) Rahastamiskava ja finantsplaan esitatakse ministeeriumi valitsemisala asutuste või asutuste gruppide lõikes ning selles kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud määruses toodud nõuetele.

(2) Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse programm valitsemisala meetmete, tegevuste ja vajadusel alategevuste lõikes. Programmi tasemel planeeritakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud vastavalt käesolevas määruses tegevuspõhise eelarve kohta kehtestatud nõuetele. Tegevuse ja vajadusel alategevuse tasemel planeeritakse kulud ning võimalusel tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud.

(3) Tulud planeeritakse selle asutuse eelarves, kes on nende laekumise eest vastutav. Kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud planeeritakse selle asutuse eelarves, kus neid vahendeid kasutatakse, kui riigieelarve seadus ei sätesta teisti. Kulude ja investeeringute planeerimise aluseks on kehtiva eelarvestrateegia ministeeriumi valitsemisala korrigeeritud kululaed ja tulude planeerimise aluseks on tulude laekumise prognoos.

(4) Ministeeriumide valitsemisalade vaheliste tehingute elimineerimiseks kasutatakse tehingupartneri koodi.

(5) Vahendite kohta esitatakse järgmised selgitused

1) toetuste korral toetuse saaja ja eesmärk, mille saavutamiseks toetus planeeritakse;

2) kõigi planeeritavate vahendite korral arvestuse alused;

3) arvestuslike kulude prognoosi alused, sealhulgas määr ja saajate arv;

4) õigusaktidest tulenevate kulude puhul viited vastavatele õigusaktidele;

5) algatuste puhul mõjud, sealhulgas kas ja millist kokkuhoidu algatusest tulenevalt nähakse ning vastavad arvestused;

6) finantskulude intressi-, viivise- või kohustistasude sisu;

7) edasiantavate maksude korral maksu, lõivu, trahvi ja muu seadusejärgse tasu nimetus ning selle saaja;

8) muu vajalik informatsioon.

(1) Mittemaksulistena kavandatakse järgmised tulud: saadud toetused ja siirded, kaupade ja teenuste müük, varade ja varude müük, dividendid ning muud laekumised. Tulud sisestatakse eelarve infosüsteemi seal ette antud detailsuses.

(2) Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu, välja arvatud riigilõivud, kavandatakse eelarve kontol 322 või 323 ning selgitustes esitatakse teave tehingute sisu, mahu ja hindade kohta.

(3) Riigilõivud kavandatakse eelarve konto 320 koosseisus ja selgitustes esitatakse teave prognoositava tehingute arvu kohta.

(4) Üüri- ja renditulud ning hoonestusõigustest saadavad tulud kajastatakse järgmiselt

1) üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude eelarve konto 323 koosseisus kõik teenitavad tulud;

2) üürimisel või rentimisel üürile- või rendileandjale laekuvaid kommunaalkulusid ei kajastata tuluna, vaid selle summa ulatuses vähendatakse rendileandja kulusid;

3) hoonestusõiguse tulu kajastamisel esitatakse perioodilised kasutusrendi tingimustel saadavad tulud eelarve kontol 323;

4) hoonestusõiguse tulu kajastamisel esitatakse kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute alusel laekuvad summad eelarve kontol 381.

(5) Keskkonnatasud kajastatakse eelarve kontol 382 ja selgitustes tuuakse teave kasutamise või kaevandamise mahtude kohta.

(6) Tulud trahvidest ja muudest varalistest karistustest kajastatakse eelarve kontol 383 ja selgitustes esitatakse teave prognoositava rikkumiste arvu ja trendi kohta.

(7) Dividenditulud kajastatakse eelarve kontol 655 ja selgitustes tuuakse summalise jaotusega äriühingute nimed, millelt dividenditulu saadakse.

(8) Tulude esitamisel tegevuspõhise eelarve korral lähtutakse käesolevast paragrahvist.

(1) Saadud toetuste ja majandustegevusest laekuvate tulude arvel tehtavate kulude planeerimisel lähtutakse vastavate tulude laekumise prognoosist.

(2) Seadusega ministeeriumile pandud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid planeerib vastav ministeerium talle seatud kululagede piires.

(3) Kavandatud arvestuslike vahendite maht peab vastama seadustes või lepingutes sätestatud arvestuspõhimõtetele. Arvestuslikud kulud planeeritakse riigieelarvesse alati objektikoodiga.

(4) Kuni tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuni esitatakse kulud tegevusalade koodide lõikes. Tegevuspõhise riigieelarve korral esitatakse kulud arvestusobjekti „Programm” tegevuse või alategevuse tasemel.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksustele finantsplaanis kavandatud toetused suurusega üle ühe miljoni euro esitatakse eelarve infosüsteemis eraldi kulureal. Kui toetuse saajaks võivad olla lisaks kohaliku omavalitsuse üksustele muud isikud, kajastatakse toetus üldises korras. Kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riikliku ülesande kulude katmise vahendid kavandatakse eelarve infosüsteemis eraldi kulureal.

(6) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kavandatud vahendid eristatakse ministeeriumi valitsemisala asutuste vahel jaotamata eelarve kontodel algusega 45, 5, 6 ja 206, liigiga 20 ja objektikoodiga SE000028.

(7) Füüsilistele isikutele otse makstavad ja seaduse alusel makstavad sotsiaaltoetused kavandatakse eelarve kontol 41.

(8) Tööjõu- ja majandamiskulud kajastatakse eelarve kontol 5 ja esitatakse eelarve infosüsteemis eelarve kontodel 50 ja 55.

(9) Tegevuspõhise eelarve korral lähtutakse käesoleva paragrahvi nõuetest, kavandades kulud maksimaalselt kahekohalise eelarve konto tasemel.

(1) Siirdena kajastatakse tehingud, kus ühe ministeeriumi valitsemisala asutus annab teise ministeeriumi valitsemisala asutusele toetust eesmärgiga, et teine neid vahendeid kasutaks, ootamata vastu kaupu või teenuseid. Siirdena ei kajastata välistoetuse vahendite ega ka välistoetustega kaasneva riikliku kaasfinantseeringu edasiandmist.

(2) Riigiasutus planeerib siirde teise ministeeriumi valitsemisala riigiasutuselt ainult juhul, kui ka teise ministeeriumi valitsemisala asutus selle siirde kajastab. Saadud siire kajastatakse liigiga 40, välja arvatud Sotsiaalministeeriumi eelarves kavandatud eripensionid. Antud siire kajastatakse eelarve kontol 71 ja saadud siire eelarve kontol 70. Saadud siirdele lisatakse siirde andja tehingupartneri kood ja siirde andmisele siirde saaja tehingupartneri kood.

(3) Siirde andja ja saaja kasutavad tegevusala koodi lähtuvalt vahendite kasutuse eesmärgist.

(4) Tegevuspõhise eelarve korral lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetest.

(1) Edasiantavate maksude planeerimisel arvestatakse järgmist

1) edasiantavate maksudena planeeritakse maksutulud, mille edasiandmine sõltub maksude laekumisest;

2) Maksu- ja Tolliameti eelarves kajastatakse maksud, lõivud, trahvid ja muud koormised tulenevalt vastava tulu kavandamisega tegeleva asutuse prognoosist;

3) kui edasiantava maksu jaotab komisjon või nõukogu konkreetsetele projektidele, kajastatakse see toetusena eelarve kontol algusega 45;

4) kui edasiantav maks antakse tervikuna üle maksu vahendavale asutusele, kajastatakse see edasiantava maksuna eelarve kontol 601;

5) tuludes kasutatakse edasiantava maksu puhul eelarve kontot algusega 30, välja arvatud keskkonnatasud ja patendiameti toimingute riigilõiv, mille korral kasutatakse eelarve kontosid algusega vastavalt 38 ja 32;

6) selgitustes esitatakse teave, milliste edasiantavate maksude, lõivude, trahvide või muude seadusejärgsete tasudega on tegemist ja kellele need edasi antakse.

(2) Tegevuspõhise eelarve korral lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetest, kajastades edasiantavad maksud kuludes maksimaalselt kahekohalise eelarve konto tasemel.

(1) Vahendatav välistoetus planeeritakse liigiga 40, laekumine eelarve kontol 359 ja edasiandmine eelarve kontol algusega 45.

(2) Kui välistoetus laekub välistoetuse andjalt otse toetuse saajale või vahendajale, lisatakse rahastamiskavas ja finantsplaani tuludes eelarve objektikood algusega VT ning välistoetusega seotud kulutused kajastatakse eelarve kontodel vastavalt planeeritud kasutamisele.

(3) Riiklik kaasfinantseering käesoleva määruse tähenduses on Eesti riigi poolt välistoetuste kaasrahastamiseks eraldatavad vahendid.

(4) Riikliku kaasfinantseeringu planeerimisel arvestatakse, et riiklik kaasfinantseering kajastatakse riigieelarves ministeeriumide üleselt Rahandusministeeriumi eelarves liigiga 31 toetust saava ministeeriumi tehingupartneri koodiga, kes kajastab saadavad vahendid eelarve liigiga 40 eelarve kontol 358.

(5) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on toetuse saaja või projekti partnerite või kolmandate osapoolte panus projekti nende kulutuste rahastamiseks, mida toetusest ei hüvitata.

(6) Omafinantseering kavandatakse eelarve liigiga 20, 30 või 40.

(7) Välistoetused, sealhulgas välistoetuse andjalt otse laekuvad välistoetused, ja nendega seotud kulud sisestatakse riigieelarve infosüsteemis seal oleval välistoetuste vormil, täites kõik väljad ning selgitustes esitatakse järgnev teave

1) projekti või prioriteetse suuna ja meetme nimetus;

2) prioriteetse suuna elluviimisega seotud rakendusüksused, kellele määratakse kulud rakendusülesannete täitmiseks või meetmete rakendamiseks.

(8) Tegevuspõhise eelarve korral lähtutakse käesoleva paragrahvi nõuetest.

(1) Investeeringuna planeeritakse materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks kasutatavad vahendid. Investeeringu soetusmaksumuse määramisel lähtutakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri”. Tööjõukulude kapitaliseerimise korral esitatakse need tööjõukulude, mitte investeeringute eelarves.

(2) Rahastamiskava ja finantsplaani investeeringute nimekirjas kavandatakse Vabariigi Valitsuse otsustatud investeerimisprojektid.

(3) Uute investeeringute taotlused, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaselt esitatavad ja menetletavad hoonestatud kinnisvarasse suunatava investeeringu lisataotlused, esitatakse ja neid menetletakse lisataotluste läbivaatamise käigus.

(4) Kui investeering toimub etappidena erinevatel aastatel, planeeritakse iga etapp vastava aasta eelarvesse.

(5) Investeeringud planeeritakse koos käibemaksuga.

(6) Investeeringuprojektide ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse järgmistest üldistest põhimõtetest

1) projekt on seostatud valdkonna arengukavadega, välja arvatud põhiseaduslikel institutsioonidel;

2) projekt mõjutab positiivselt teisi valdkondi;

3) projekti teostamisel paranevad avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus;

4) projekt on jätkusuutlik ja tasuv;

5) projekt on teostatav, arvestades ajakava ja eelarvelisi võimalusi.

(7) Investeeringute nimekirja selgitustes esitatakse iga investeeringu kohta, välja arvatud hoonestatud kinnisvarasse suunatava investeeringu lisataotlused, järgmine teave

1) uue projekti puhul investeerimisprojekti eesmärk, eelarve ja ajakava, vajalikkuse põhjendus, tasuvusanalüüs, sealhulgas nullstsenaarium, ning seos tulemusvaldkonna üldeesmärgi, valdkonna arengukava alaeesmärgi ja vastavate mõõdikutega, investeeringu mõju, sealhulgas mõju tegevuskuludele;

2) jätkuvatel investeerimisprojektidel, mille maksumus on varasemaga võrreldes muutunud, esitatakse selgitused muutuste põhjuste ja investeeringu mõju kohta;

3) muu oluline teave investeeringu vajalikkuse põhjendamiseks.

(8) Hoonestatud kinnisvarasse suunatavate investeeringute lisataotluste ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse lisaks lõikes 6 esitatud põhimõtetele ka järgmistest põhimõtetest

1) objekt on ehitustehniliselt kriitilises seisukorras;

2) projekt on kooskõlas riigi kinnisvarapoliitiliste eesmärkidega, eelkõige paraneb pinnakasutus;

3) projekti teostamisel saavutatakse energiamajanduse arengukava eesmärke.

(9) Hoonestatud kinnisvarasse suunatavate investeeringutena ei käsitleta AS-i Riigi Kinnisvara hallatavate varade remondiks tehtavaid investeeringuid. Hoonestatud kinnisvarasse suunatavate investeeringute lisataotlused esitab ministeerium Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil ja neid menetletakse kolmes etapis

1) idee ehk kavandamisotsuse ettevalmistamine;

2) kavandamine ehk projekteerimisotsuse ettevalmistamine;

3) projekteerimine ehk ehitamisotsuse ettevalmistamine.

(10) Idee etapis ehk kavandamisotsuse ettevalmistamise algatab ministeerium lisataotluse esitamisega Rahandusministeeriumile lisataotluse lõikes 6 sätestatud põhimõtetele vastavuse hindamiseks. Kui lisataotlus vastab lõikes 6 sätestatud põhimõtetele edastab Rahandusministeerium taotluse AS-ile Riigi Kinnisvara lõikes 8 esitatud põhimõtetele vastavuse hindamiseks.

(11) Kavandamise etapis ehk projekteerimisotsuse ettevalmistamisel hindab AS Riigi Kinnisvara lisataotluse vastavust lõikes 8 esitatud põhimõtetele ning tagastab taotluse Rahandusministeeriumile, kes edastab taotluse riigi eelarvestrateegia või riigieelarve protsessis Vabariigi Valitsusele projekteerimisotsuse tegemiseks. Etapi tulemusena on valminud ruumiprogramm ja projekteerimise lähteülesanne, vajadusel detailplaneering.

(12) Projekteerimise etapis ehk ehitamisotsuse ettevalmistamisel viiakse läbi projekteerimishange. Etapi tulemusena valmib põhiprojekt. Valminud projekti alusel prognoositakse ehitusmaksumus. Rahandusministeerium edastab taotluse Vabariigi Valitsusele ehitushanke läbiviimise otsuse tegemiseks. Pärast positiivse otsuse tegemist Vabariigi Valitsuses teostatakse investeering otsustatud projekti kohaselt.

(13) Infotehnoloogia projektide kavandamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest

1) projekt on kooskõlas riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) poliitikaga ning sellest tulenevate juhiste ja soovitustega;

2) projekt on teostatav – hankijal peab olema suutlikkus projekt edukalt ellu viia. Investeeringu kavandamisel tuleb arvesse võtta kõiki aspekte, mis võivad mõjutada projekti edukat elluviimist;

3) projekti oodatavad lõpptulemused, mille saavutamisel saab projekti pidada edukaks, on mõõdetavad;

4) projekti tulemuste kasutamise ulatus, sotsiaalmajanduslik mõju ja kasutajate arvukus õigustavad projekti investeeringut planeeritavas mahus;

5) tagatud on projekti tulemuste jätkusuutlik kasutamine. Projekti planeerides peab läbi mõtlema, kuidas tagatakse loodud lahenduse jätkusuutlik haldamine. Projekti kirjelduses näidatakse ära, kuidas kavatsetakse loodud IKT-lahendust hallata ja haldust rahastada;

6) projekt on innovaatiline. Projekti planeerides peab läbi mõtlema tööprotsessid ja menetlusloogika ning vajadusel tegema ümberkorraldusi, et vähendada protsessidega seotud kulusid (nt käsitöö, paber, post, transport vms).

(14) IKT-projektide lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil.

(15) Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksusele kavandatud investeeringutoetused peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 3 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 1 ja § 34 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtetega.

(1) Finantseerimistehingud kajastatakse eelarveklassifikaatorist lähtuvalt eelarve kontode, eelarve objektide ja eelarveliikide lõikes.

(2) Kapitalirendi lepingute kohta esitatakse selgitus lepingu kestuse, vara soetusmaksumuse, kasutuselevõtmise aasta, intressimäära ja iga-aastase maksekohustuse kohta.

(3) Kapitalirenditehingute klassifitseerimisel lähtutakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri”.

(1) Ministeeriumi valitsemisala planeeritaval aastal sõlmitavatest uutest kapitali- ja kasutusrendi lepingutest tulenev pikaajaliste kohustuste mahu juurdekasv esitatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil ja see kajastatakse nii üldise mõjuna kui ka valitsemisalade lõikes riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas.

(2) Mitterahalistest kuludest planeeritakse põhivara amortisatsioon, kapitalirendi tingimustel tehtavad soetused, tehtavad mitterahalised sissemaksed ja annetused, saadavad mitterahalised annetused ning vahetustehingud. Mitterahalised kulud planeeritakse ministeeriumi valitsemisala asutuste lõikes ja need sisestatakse riigieelarve infosüsteemi seal asuval vormil.

(3) Amortisatsiooni planeerimise aluseks võetakse olemasoleva põhivara jooksva aasta eeldatav amortisatsioon ning planeeritavad varade soetustest, müügist ja ümberhindlustest tulenevad muutused.

(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarveprojektiga koos esitab ministeerium Rahandusministeeriumile

1) ettepanekud riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta koos selgituste ja arvestustega;

2) planeeritava riigieelarvega otseselt seotud õigusaktide eelnõud.

(2) Lisataotluste esitamisel täidetakse riigieelarve infosüsteemis kõik lisataotluste vormil ette antud väljad ja tööjõukuludes, välja arvatud käesoleva määruse § 11 lõikes 12 nimetatud IKT-projektide lisataotluste puhul, eristatakse olemasolevate töötajate tööjõukulude kasv ja uutest ametikohtadest tulenev kulude kasv.

(1) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–3 ja § 14 lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse Rahandusministeeriumile igal aastal hiljemalt 1. märtsil.

(2) Käesoleva määruse §-s 4 nimetatud finantsplaan ja lisataotlused, välja arvatud § 11 lõikes 9 nimetatud lisataotlused, esitatakse Rahandusministeeriumile 11 tööpäeva jooksul riigi eelarvestrateegia kinnitamisest arvates.

(3) Käesoleva määruse § 11 lõikes 9 nimetatud lisataotlusi võib esitada Rahandusministeeriumile aastaringselt. Lisataotlus esitatakse ministri poolt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga.

(4) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, esitatakse käesolevast määrusest tulenevad dokumendid ja informatsioon Rahandusministeeriumile riigieelarve infosüsteemi kaudu.

(5) Käesoleva määruse §-s 14 lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse Rahandusministeeriumile elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga.

(1) Rahandusministeerium kontrollib ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti vastavust riigieelarve seaduse, käesoleva määruse ja muude õigusaktide nõuetele.

(2) Nõuetele mittevastavad materjalid tagastab Rahandusministeerium esitajale viie tööpäeva jooksul materjalide Rahandusministeeriumisse jõudmise päevast arvates, tuues välja puudused.

(3) Esitaja parandab puudused ja esitab täpsustatud materjalid Rahandusministeeriumile kolme tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumilt tagastatud materjalide saamise päevast arvates.

(4) Kui lõikes 3 toodud tähtaja jooksul materjale ei ole esitatud, koostab materjalid esitamata jätnud ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti Rahandusministeerium.

(1) Ministeeriumid liigendavad oma valitsemisala eelarved eelarveklassifikaatori detailsuses viie tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates ning esitavad liigendatud eelarve Rahandusministeeriumile riigieelarve infosüsteemi kaudu. Rahandusministeerium valmistab 10 tööpäeva jooksul ministeeriumidelt liigendatud eelarve saamisest arvates ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, milles nähakse ette vahendite jaotus vähemalt riigieelarve seaduse § 31 lõikes 1 nõutud detailsuses.

(2) Ministeeriumid esitavad riigieelarve seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud täiendavaks liigenduseks oma valitsemisala eelarved kooskõlas eelarveklassifikaatoriga Rahandusministeeriumi poolt ette antud tähtajaks riigieelarve infosüsteemi kaudu järgmises ulatuses

1) asutustele ja asutuste gruppidele seaduses määratud piirmääraga tööjõu- ja majandamiskulud liigendatakse tööjõukuludeks ja majandamiskuludeks, välja arvatud tegevuspõhise eelarve korral;

2) piirmääraga vallasasja investeeringud liigendatakse soetusgruppide kaupa eelarve liikide lõikes.

(2¹) Vallasasjade investeeringute soetusgrupid on

1) IT investeeringud;

2) transpordivahendid;

3) muud investeeringud.

(3) Tegevuspõhise eelarve korral liigendavad ministeeriumid oma eelarve meetmete, tegevuste ja vajadusel alategevuste lõikes. Investeeringud liigendatakse lähtuvalt lõikes 1 toodud sätetest ja tähtajast.

(4) Põhiseaduslikele institutsioonidele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3.

(1) Ministeerium esitab vajadusel taotluse jooksva eelarveaasta liigenduse muutmiseks Rahandusministeeriumile riigi eelarveinfosüsteemi kaudu aprilli, juuli ja oktoobri viiendaks ning detsembri esimeseks tööpäevaks. Iga muudatusettepaneku kohta esitatakse selgitus katteallika ja uue tekkinud kuluvajaduse kohta. Kiireloomuliste muudatusettepanekute korral võib taotluse esitada jooksvalt, märkides selgituses taotluse kiirendatud korras menetlemise vajaduse põhjenduse.

(2) Rahandusministeerium valmistab liigenduse muutmist käsitleva Vabariigi Valitsuse korralduse muutmise eelnõu ette laekunud taotluste alusel ja esitab selle 10 tööpäeva jooksul taotluste laekumisest arvates Vabariigi Valitsusele.

(3) Ministeeriumi valitsemisala eelarve liigenduse muutmine, mis ei nõua Vabariigi Valitsuse liigendamist käsitleva korralduse muutmist, toimub eelarveaasta kestel jooksvalt riigi eelarveinfosüsteemi keskkonnas. Muudatustest teavitatakse eelnevalt e-posti teel Rahandusministeeriumi.

(4) Põhiseaduslike institutsioonide eelarve liigenduse muutmine eelarveaasta kestel toimub jooksvalt riigi eelarveinfosüsteemi keskkonnas.

(1) Ministeeriumid esitavad enda ja oma valitsemisala asutuste põhjendatud taotlused vahendite ülekandmiseks Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisas 5 toodud vormil e-posti teel hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta jaanuari 10. tööpäeval.

(2) Taotlustes märgitakse iga rea kohta, mille ülekandmist taotletakse, järgmised andmed

1) asutuse registrikood, asutuse nimetus, e-riigikassa konto e-riigikassas riigieelarve piirmäärade seadmise korral, administratiivne tunnus või SAP-i kasutava asutuse korral rahandusministri määruse „Eelarveklassifikaator” lisadele vastav organisatsiooni kood, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekti olemasolul eelarve objekt ja eelarve objekti selgitus ning tegevusala. Nimetatud tunnused esitatakse võrreldavana eelmise aasta eelarve ja jooksva aasta eelarve kohta;

2) ülekantav summa eurodes;

3) ülekandmise õiguslik alus;

4) põhjendused ülekandmise vajaduse ja selgitused vahendite kasutamata jätmise kohta.

(3) Ülekandmist saab taotleda vahenditele jäägiga alates 70 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata tegelikult laekunud ja kasutamata tuludest sõltuvate vahendite korral, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt.

(4) Lõikes 3 nimetamata tuludest sõltuvate vahendite, edasiantavate maksude ja omandireformi reservfondist saadud vahendite, välja arvatud saadud siirete ülekandmist ei pea taotlema ja vastavad kasutamata jäänud summad kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse automaatselt.

(1) Otsuse vahendite ülekandmise kohta teeb rahandusminister 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(2) Kui vahendite ülekandmise taotluses esitatud andmetes või selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium puudustest viivitamata taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada ühe tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates.

(3) Vahendeid ei kanta üle, kui taotlus ei ole esitatud Rahandusministeeriumile § 19 lõikes 1 toodud tähtpäevaks või selles esinevaid olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.

(4) Vahendeid ei kanta üle, kui alanud aasta riigieelarves on vahendid samaks otstarbeks ette nähtud.

(5) Põhjendatud juhtudel võib rahandusminister erandkorras vahendeid üle kanda ka § 19 lõikes 1 toodud tähtajast hiljem esitatud nõuetekohase taotluse alusel.

(1) Ülekantud vahendite sihtotstarvet ja majanduslikku sisu ei tohi kasutamisel muuta.

(2) Ülekantud vahendeid saab kasutada alates neljandast tööpäevast rahandusministri otsuse allkirjastamise päevast arvates.

(1) Määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamine on kohustuslik alates 2016. aastast.

(2) Määruse § 19 lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse 2015. aastal 3 tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates.