Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele

Käesolev määrus kehtestab nõuded hoone või hoone osa, mille sisekliima tagamiseks kasutatakse energiat (edaspidi hoone), vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendava energiamärgise ja projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta infot andva energiamärgise andmisele ning energiamärgise vormile.

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses

1) energiaarvutus – hoone tüüpilise kasutusega seotud kaalutud energiaerikasutuse arvutus, mis lähtub välis- ja sisekliimast, hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduajast, vabasoojusest, hoone õhupidavusest ning muudest hoonet ehitusprojektis iseloomustavatest andmetest;

2) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuete määrus);

3) energiakasutus – elektri- või soojusenergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikaod ja kaod energia muundamisel. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga;

4) kaalutud energiaerikasutus – energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)];

5) korterelamu üldelekter – korterelamu üldises kasutuses oleva elektripaigaldise (näiteks trepikoja valgustusseade, lift, kütteseade) poolt tarvitatav elektrienergia;

6) kraadpäev – hoone sisetemperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahet iseloomustav näitaja, mille ühikuks on Celsiuse skaala (°C) järgi ühekraadine temperatuurierinevus arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva ehk 24-tunnise ajavahemiku keskmise välisõhu temperatuuri vahel;

7) normaalaasta kraadpäevade arv – hoone asukoha piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 1975–2004;

8) hoone tasakaalutemperatuur – hoone siseõhu temperatuur Celsiuse skaala (°C) järgi, milleni tuleb ruumiõhku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga kütta arvestades, et õhu soojenemine tasakaalutemperatuurist ruumi vajaliku siseõhu temperatuurini toimub vabasoojuse (näiteks inimestest, elektritarvititest, päikesekiirgusest eralduv soojus) arvel;

9) tarnitud energia – elektrivõrgust või kaugküttevõrgust või kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides (kWh/a) või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Kinnistult hangitud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks;

10) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse;

11) lokaalne taastuvenergia – hoones või kinnistul päikese-, tuule- või vee-energiast ja maasoojusest toodetud elektri- või soojusenergia. Soojuspumpade puhul võetakse energiaallikast saadud taastuvenergia energiaarvutuses arvesse soojuspumba soojusteguriga;

12) täisaasta – kaksteist järjestikkust kalendrikuud;

13) peamine kasutamise otstarve – kasutamise otstarve, mille köetava pinna osakaal kogu hoone köetavast pinnast on suurim.

(1) Hoone energiamärgis põhineb kas

1) energiaarvutusel;

2) mõõdetud või hinnatud energiakasutuse andmetel või

3) väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil.

(2) Projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele antakse energiaarvutusel või väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil põhinev energiamärgis.

(3) Olemasolevale hoonele antakse mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis (edaspidi olemasoleva hoone energiamärgis), kui käesoleva määruse § 14 lõikest 2 ei tulene teisiti.

(4) Isik, kes annab energiamärgise, täidab riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) energiamärgise koostamise keskkonnas nõutud infoväljad ning laeb üles käesolevas määruses energiamärgise osana käsitletavad lähteandmed, arvutustulemused ja soovi korral foto hoonest või hoone osast. Üleslaetavate andmete vorming peab vastama ehitisregistri energiamärgise keskkonnas esitatud nõuetele ja ei tohi olla krüpteeritud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete nõuetekohasel sisestamisel genereerib ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkond energiamärgise järgmised osad: 2023-10-27 12:10:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „Käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

1) energiamärgise koondinformatsioon;

2) hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatav energiamärgis;

3) energiasäästumeetmete loetelu (olemasoleva hoone energiamärgise andmise korral).

(6) Ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonnas genereeritud hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise väljatrükkimisel tuleb jälgida, et lõpptulem oleks kvaliteetne ning värvilahendus vastaks käesoleva määruse lisas 1 sätestatud nõuetele.

(7) Energiamärgise andmine toimub üksnes läbi ehitisregistri.

(1) Hoone soojusvarustuse liigid on

1) kaugküte – asula või piirkonna mitut tarbijat või hoonet teenindava soojusvarustussüsteemi korral;

2) lokaalküte – hoonekeskse soojusvarustuse korral (näiteks katel kortermaja keldris, pliitkatel eramus);

3) kohtküte – ruumikeskse soojusvarustuse korral.

(2) Hoone soojusvarustuse liik määratakse ehitisregistri andmete alusel.

(3) Juhul kui hoonele pole ehitisregistris määratud soojusvarustuse liiki või andmed selle kohta ei vasta tegelikkusele, määratakse soojusvarustuse liik lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikest 1.

(4) Hoone osale energiamärgise andmisel määratakse soojusvarustuse liik selle osa kohta kogutud lähteandmetest.

(1) Hoone kütmisel kasutatavad energiaallikad on

1) soe vesi (kaugkütte korral);

2) aur (mõnel juhul kaugkütte korral);

3) kütus;

4) elekter;

5) soojuspump;

6) muu energiaallikas.

(2) Juhul kui energiaallikaks on kütus, tuleb järgneva nimekirja alusel määrata täpne kütuse liik

1) põlevkiviõli;

2) kerge kütteõli;

3) diislikütus;

4) masuut;

5) maagaas;

6) vedelgaas;

7) biogaas;

8) halupuit;

9) küttepuud, segapuit;

10) küttepuud, kask;

11) puiduhake;

12) puitbrikett;

13) puitpellet;

14) turbabrikett;

15) tükkturvas;

16) freesturvas;

17) kivisüsi.

(3) Juhul kui energiaallikaks on soojuspump, tuleb järgneva nimekirja alusel määrata täpne soojuspumba liik

1) maasoojuspump;

2) õhk-õhk soojuspump;

3) õhk-vesi soojuspump.

(4) Hoone energiaallikas määratakse ehitisregistri andmete alusel.

(5) Juhul kui hoonele pole ehitisregistris määratud energiaallikat või andmed selle kohta ei vasta tegelikkusele, määratakse energiaallikas lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2.

(6) Hoone osale energiamärgise andmisel määratakse energiaallikas selle osa kohta kogutud lähteandmetest.

(1) Energiaarvutusel põhinev energiamärgis koosneb järgmistest osadest

1) energiamärgise koondinformatsioon;

2) hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatav energiamärgis;

3) ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika (edaspidi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus) kohased energiaarvutuse lähteandmed;

4) hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohased energiaarvutuste tulemused.

(2) Juhul kui projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone vastavus energiatõhususe nõuetele on tõendatud energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud lihtsustatud tõendamismeetodi abil, on energiamärgise üheks osaks hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse lisas 3 toodud energiaarvutuste lähteandmed ja tulemused.

(3) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise koondinformatsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

(4) Ehitusseadustiku § 68 lõikes 1 ja § 68 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud hoonetes ning muudes hoonetes külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatud energiaarvutusel põhineva energiamärgise vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

(1) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise andmisel määratakse hoone energiatõhususarv energiatõhususe miinimumnõuete määruse kohaselt.

(2) Juhul kui projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele on tõendatud energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud lihtsustatud tõendamismeetodil, on hoone või selle osa energiatõhususarv võrdne energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 3 lõike 4 punktis 1 sätestatud hoone või selle osa kasutamise otstarbele vastava energiatõhususarvu piirväärtusega.

(1) Energiatõhususarvu klass määratakse kindlaks hoone energiatõhususarvu ja hoone kasutamise otstarbe alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 3 toodud energiatõhususarvu klassi skaalale.

(2) Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse üks ühine energiamärgis, valitakse energiatõhususarvu klassi skaala selle kasutamise otstarbe järgi, mille osakaal hoone köetava pinna suhtes on kõige suurem.

(1) Olemasoleva hoone energiamärgis koosneb järgmistest osadest

1) energiamärgise koondinformatsioon;

2) hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatav energiamärgis;

3) energiasäästumeetmete loetelu;

4) käesolevas määruses käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikud lähteandmed või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud energiaarvutuse lähteandmed;

5) käesolevas määruses käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutus või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud energiaarvutuste tulemused.

(2) Olemasoleva hoone energiamärgise koondinformatsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

(3) Ehitusseadustiku § 68 lõikes 1 ja § 68 lõike 2 alusel kehtestatud määruses kirjeldatud hoones ning muus hoones külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatud olemasoleva hoone energiamärgise vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

(4) Energiasäästumeetmete loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 4.

(5) Energiamärgise tellija soovi korral on võimalik ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda üles laadida foto hoonest või hoone osast.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud foto peab vastama järgmistele nõuetele

1) foto peab kujutama hoonet väljastpoolt;

2) hoonet või hoone osa tuleb fotol kujutada nii, et see kataks fotol jäädvustatud ala maksimaalselt (fotol ei kujutata kõrvalisi objekte);

3) üksiku korteri energiamärgise korral tehakse foto tervest korterelamust.

(1) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vähimad vajalikud lähteandmed on

1) hoone ehitisregistri kood. Kui taotletakse energiamärgist olemasoleva hoone osale, näidatakse ka hoone osa identifitseerimist võimaldavad andmed (näiteks korteri number, korpuse nimi või number);

2) hoone ehitusaasta. Juhul kui hoones on läbi viidud energiakasutust olulisel määral mõjutavaid ümberehitamise töid, tuuakse need ära vastavas loetelus koos tööde teostamise aastaga;

3) hoone või hoone osa, millele energiamärgis antakse, köetav pind (m²). Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse üks ühine energiamärgis, tuleb peamiseks kasutamise otstarbeks märkida see kasutamise otstarve, mille osakaal hoone köetavast pinnast on kõige suurem;

4) kütteks kasutatud kütuse või energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul, eraldi iga energiaallika kohta. Juhul kui hoone ventilatsioonisüsteemis ei kasutata ainult elektrienergiat, kajastatakse muu ventilatsioonisüsteemis kasutatud kütuse või energia kogus kütteks kasutatud kütuste või energia koosseisus;

5) tarbevee soojendamiseks kasutatud kütuse või energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul, eraldi iga energiaallika liigi kohta;

6) kasutatud elektrienergia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul. Juhul kui korterelamus puudub teave korterites kasutatud elektrienergia kohta, võib kasutatud elektrienergia koguse määramiseks summeerida korterelamu üldelektri ja käesoleva määruse lisas 5 toodud näitajate alusel määratud korterites kasutatava elektrienergia koguse;

7) kasutatud gaasi kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul;

8) eksporditud energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul;

9) teave lokaalse taastuvenergia süsteemi kohta (näiteks päikesekollektor, päikesepaneel, tuulegeneraator, soojuspump);

10) teave hoone kasutamise otstarbe, kasutatavuse ja sisekliima kohta, korterelamu korterite arv;

11) andmete esitaja nimi või asutus.

(2) Ehitisregistrisse lähteandmete üleslaadimisega kinnitab energiamärgise andja, et energiamärgise tellija on esitanud andmed koos tellija kinnitusega, et

1) energiamärgise andjale esitatud andmed on temale teada olevad andmed hoone ja hoone kaudse või otsese energiakasutuse kohta;

2) energiaerikasutuse arvutamiseks lähteandmete puudumisel võib energiamärgise andja elektri- ja soojusenergia erikulu määrata käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud meetodil ning energiamärgise võib anda suurima kaalutud energiaerikasutuse klassiga.

(3) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel, on lähteandmeteks energiamärgise tellijalt saadud andmed.

(4) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 punkti 3 alusel, laetakse ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda üles hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud energiaarvutuse lähteandmed. Käesolevas paragrahvis käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikke lähteandmeid sellisel juhul esitama ei pea.

(1) Kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäigus näidatakse arvutuses kasutatavad lähteandmed ja arvutused hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks.

(2) Kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäigus tuleb esitada järgnevad arvutuses kasutatavad lähteandmed

1) hoone peamine kasutamise otstarve, millest lähtuvalt valitakse kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala;

2) hoone asukoha piirkond maakonna täpsusega;

3) hoone soojusvarustuse liik lähtuvalt käesoleva määruse §-s 4 sätestatust;

4) hoone kütmisel kasutatav energiaallikas lähtuvalt käesoleva määruse §-s 5 sätestatust;

5) hoone köetav pind (m²);

6) andmed aastase energiakasutuse kohta, mille põhjal selgitatakse välja kütuse ja energia kasutus hoone kütmiseks (MWh/a);

7) andmed, mille põhjal selgitatakse välja kütuse ja energia aastane kasutus tarbevee soojendamiseks hoones (MWh/a);

8) andmed elektrienergia aastase kasutuse kohta hoones (MWh/a);

9) andmed gaasi, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, aastase kasutuse kohta hoones (MWh/a);

10) kraadpäevade arv, mis on määratud hoone asukoha piirkonna järgi vastavalt hoone tasakaalutemperatuurile, viimasel kolmel täisaastal, ning normaalaasta kraadpäevade arv.

(3) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel tuleb esitada järgnevate arvutuste tulemused

1) normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse aastane kulu (MWh/a);

2) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse aastane kulu (MWh/a);

3) energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojuse aastane kulu tarbevee soojendamiseks (MWh/a). Juhul kui hoone kõige olulisemaks energiaallikaks ei ole elektrienergia ega gaas ja tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult elektrienergiat või gaasi ning summaarne elektrienergia või gaasi kulu on mõõdetud, ei pea keskmist soojuse kulu tarbevee soojendamiseks avaldama;

4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud aasta keskmine elektri kulu (MWh/a);

5) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud aasta keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks (MWh/a);

6) aasta keskmine hoone kaalutud energiakastutus (MWh/a);

7) hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)];

8) hoone kaalutud energiaerikasutuse klass.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktides 6−9 ja lõike 3 punktides 1−5 esitatakse andmed soovitavalt eelnenud kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta.

(5) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamise aluseks olevad andmed peavad kajastama võimalikult suures ulatuses hoone seisukorda energiamärgise andmise hetkel. Juhul kui eelnenud kolme aasta jooksul on hoonet ümber ehitatud ning see mõjutab oluliselt hoone energiakasutust, tuleb arvutuste aluseks võtta periood pärast ümberehitamist.

(6) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 punktide 1 ja alusel, on lähteandmeteks energiamärgise tellijalt saadud andmed.

(7) Juhul kui hoone kaalutud energiaerikasutus määratakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 punkti 3 alusel, laetakse ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda üles hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse lisas 4 toodud energiaarvutuste tulemused ning ei esitata kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikke lähteandmeid ja arvutustulemusi.

(1) Köetava pinna suurus määratakse ehitisregistri andmete alusel.

(2) Juhul kui ehitisregistris köetava pinna suuruse kohta andmed puuduvad, võib köetava pinna määramisel kasutada

1) hoone kohta koostatud dokumentatsiooni (näiteks ehitusprojekt või mõõdistusprojekt);

2) energiamärgise tellijalt saadud andmeid.

(3) Energiamärgise andja selgitab võimaluse korral välja köetava pinna tegeliku suuruse ja märgib, millised andmed võeti energiamärgise andmisel aluseks ning nende erinevuse ehitisregistrisse kantud andmetest.

(1) Hoone kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel kasutatakse kraadpäevi.

(2) Hoone asukoha piirkonnad on

1) I piirkond, kuhu kuuluvad Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond;

2) II piirkond, kuhu kuuluvad Järva, Jõgeva, Rapla, Tartu ja Viljandi maakond;

3) III piirkond, kuhu kuulub Harju maakond;

4) IV piirkond, kuhu kuuluvad Põlva, Valga ja Võru maakond;

5) V piirkond, kuhu kuuluvad Lääne ja Pärnu maakond;

6) VI piirkond, kuhu kuuluvad Hiiu ja Saare maakond.

(3) Kraadpäevad määratakse alljärgnevates ilmajaamades mõõdetud ööpäeva keskmiste välisõhu temperatuuri andmete alusel

1) I piirkond – Jõhvi;

2) II piirkond – Tartu;

3) III piirkond – Tallinn (Harku);

4) IV piirkond – Valga;

5) V piirkond – Pärnu;

6) VI piirkond – Ristna.

(4) Energiamärgise andmiseks vajaliku hoone kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel võetakse hoone tasakaalutemperatuuri väärtuseks alati 17 °C.

(5) Andmed täis- ja normaalaasta kraadpäevade arvu kohta erinevates hoone asukoha piirkondades ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hoone tasakaalutemperatuuri korral avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.

(1) Hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks arvutatakse

1) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu;

2) energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks;

3) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektrienergia kulu;

4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks.

(2) Juhul kui energiamärgise tellijalt ei saada andmeid kasutatud soojus- ja elektrienergia kohta või andmed on kättesaadavad vähem kui ühe täisaasta kohta, tuleb

1) hoone kaalutud energiaerikasutus määrata kasutades käesoleva määruse lisades 5 ja 6 ning hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud andmeid, välja arvatud juhul, kui peamise kasutamise otstarbe järgi on hoone liigitatav ärihooneks, avalikuks hooneks, terminaliks või tervishoiuhooneks või

2) omistada hoonele aastane kaalutud energiaerikasutus, mis vastab suurimale energiaerikasutuse klassile (H) antud kasutamise otstarbe puhul või

3) hoone kaalutud energiaerikasutus määrata projekteerimisettevõtja teostatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohase hoone energiaarvutuse alusel. Andmete allikaks võib olla ka hoone ehitusprojekt, mille kütte- ja ventilatsiooniosas on näidatud hoone ligikaudne energiavajadus selle osade kaupa (energiavajadus kütteks, ventilatsiooniks, jahutuseks).

(3) Iga vaadeldava täisaasta küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutamiseks tuleb summeerida kasutatud kütuste energiasisaldus, kütteks ja ventilatsiooniks kasutatud energia ning kütteks kasutatud elektrienergia. Iga kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil. Kütteväärtusena kasutatakse kütuse tarnija antud tarbimisaine alumist kütteväärtust või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud tarbimisaine alumisi kütteväärtusi.

(4) Juhul kui kõige olulisemaks energiaallikaks kütmisel on elektrienergia või elektriga käitatav soojuspump ning kütteks kasutatud elektrienergiat eraldi ei mõõdeta, tuleb tarnitud elektrienergia kogusest lahutada tarbevee soojendamiseks ja muudeks vajadusteks (näiteks toiduvalmistamine, olmeseadmed, valgustus) kasutatud elektrienergia. Andmete puudumisel elektrienergia erikasutuse kohta tarbevee soojendamisel või muudeks vajadusteks võib kasutada hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses või käesoleva määruse lisas 5 nimetatud andmeid. Juhul kui tarbevee soojendamiseks kuluvat vett eraldi ei mõõdeta, võib tarbevee soojendamiseks kulunud elektrienergia koguse määramisel lähtuda ka kogu hoone mõõdetud külma vee kogusest ja sooja tarbevee hinnangulisest osakaalust kogu hoone külma vee tarbimises.

(5) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutatakse iga energiaallika kohta järgmise valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAALEAAAA2CAYAAACInHilAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAUTSURBVHhe7Zo/bxQxEMXzHfINUlDSUVNAGVFQ 0YT+IlEiSEMBiDKiQxHtlaQPRYSUgg76SEgUSGkRoSGV0UP3jrmJvbu+9e2tL+8nrXRrn3e94+fx +M9WEKJyJGJRPRKxqB6JWFSPRCyqRyIWS/HuxeOwtbW1cB19OJ3lDotELLK4uvoTnj+6F+49eh7+ XF3NUkO4+PEt3N7eDo9fvJulDIdELLI4/3oWtrdvh28/LmYp/zn9cJTMWyUSscgCIkbocPb1fJay fiRikcXl5c/wYGdnVEKWiEU2jIs5oVtHHGyRiMXSeDFrdUJUDZbcUpM65PnVDDA9fFlkEigRi07Q 66ZCB8bK3huj3Ntnr8PBwf6CYPH/yf1J+Hl5OUtZHolYdCblUQHXif1kD+mTyZtwPD1cEDjTY8/K RSIWnaFQvZDphWNeGktySEfZ3Tt7c8+L9FIxtEQssvCTOV6p5TZsgECsLMf/wauXWqJLitjvja9j J2YMyA79sJM3emUI+s1kUsyO10ScGjK4U7OuZZShkR364ydvvP9+8T28fva2SDwMFkTMhkvNQNGA N8ETyQ5lgB395A3hxfvpNLw8nM5S+rMg4qbZJ2hbZtkUZIcyMHyw0EGUHMnmIu768LYGrh3ZoT7m Iu46RG5648kO9TEXMWKVnZ0HjTsoHEbH3ngQmF1R8FdTGLBJdrgpZIk4tbW4ScgO9XEtJm5agEYD p4ba1PDadMgDZboueMP7YQ++SVwl6GOHVdWxtJ2adthAbPRax9WV+T9jQyQ/FgZs+nAaLueQB/L2 7uy2xp4EsWrX4btPONHHDjl17Moq7bQpLMidXohG+P3rV/jy+eO88VPGQbncQx4+D96N77FeB4Lc Pzj4V682AZZiGTuwjK2j/SZfb3Y0hC5Y/E919jHbaUj43bEQLuqzvSfD0Hn37q2kYdD7kQeDdz3k wTIA76Mw8JuNYxvQpg9Frh1sHWF0fhO9eywPnvbJ3l6ys9dgpyHIFnEKGCj2ELwA6b6xmgyKMofT 43//t6LgswDL47kl99r7ErODrWMsBKAYY3l4Xqpj1Gyn0qT0lCXiFLmHPCh29CxsQXrvjfLWu6Dh Sx2gXhW2jvgG68F54buQ58MRCDLWOJtop2WBjbzdSG8Re8PxvumQB/5Db8SGYiOyUV49fXgtLfas sWDrGBMq8XlNnX1MdoIX9J0yNiqvg94ijhkOvabpkIcvY3sZ8uykCtDrjBlbRys+gDwuyfk8fHtq XXoMdmLnse8BfP8Y2qW3iGOG4weyp+LeDoVoDFsGDWuXsHzMiHeg54/BYCl8HXmPy4vU5mFFwQrV 2moMdsIzU3sDqF8qb0iKxMRdOD46inobD4w2ZrGWJjZJ7GKroezEjsGQZYwMImIMSScnn2Z3cehl 2rZ8awfei1445jXbbDW0nfi+MQt5ME8s6oVxcarjrRuJWHTGi3ljVifEzQSxfGxSB6EPcVDLIhGL KPS6qdCBsbL3xpgI+uW4VSMRiyTwtilBchnVTvaYZuNmO5H1HYIbKG2HoNqQiEUSitILmV445qUh TAobAmZZevZYHp7XdAiqDYlYNOInc7xiy2347yoOQbUhEYtiQJylD0F1QSIWxUD4wZCgaYLn86wH XwaJWBSD4QLwIQPyljkE1QWJWBQDQmXIYO9x5RyCykUiFmsHk7o+u38SsRgcu3aMa9lVCSIRi+qR iEX1SMSieiRiUT0SsaicEP4Cbs737xR4HPQAAAAASUVORK5CYII=

kus Qteg,kyt – küttesoojuse kulu vaadeldaval täisaastal (MWh/a); SN – normaalaasta kraadpäevade arv; Steg – kraadpäevade arv vaadeldaval täisaastal.

(6) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu (edaspidi normaalaasta kaalutud küttesoojuse kulu, MWh/a) ühe täisaasta kohta arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAANEAAAA1CAYAAADf7w57AAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAWvSURBVHhe7ZwxbxRJEIX9H/wPHFxIRkzAhYjg IhLIl/wETggAEVpkyHK6Ic59AUIQkOGEACEhcRKSU4RJcDToWVujntrq3q7pmd6d3fdJI3l21z3V r+tVt3tmvdcQQoqgiQgphCYipBCaiJBCaCJCCqGJKvHl/H1zND9tHt+73ezt7TW37z1ufl9dLd4l U4YmqsSrJw+a/f0bzdfvF+358es31z+TaUMTVeDq6nfzYjZrDQQwMz148mpxRqYMTVSBy8sfzfNH LzvLN5poe6CJKnDx/Wszm73omIjLue2BJqoAZp2Dg7vNj8vL6/M3r48752Ta0EQVwKzz7OSkuXtw cL0zRwNtFzTRyGBTAdva78+/LF4h2wZNNDLYVJj9PePMs8XQRIQUQhMRUghNREghNNGAYBcOu299 D943miY00YDITpyYIndHDjdjb+zv00QTJWoiXVXDhydJHOzGyf0gj2a4IZtjIj0um3jPaddyZ8lE UhX1o/oYZAjCarka0dCT5DDfu3fni7NlYuOCpx9wnU24D7WrudMxkYgQezASYnBGykMSB0fpd4dW jQsq/7q/n7TLudMx0arBkDU/nz7OQ2YJHCWaYVxSM9omJOgu505rIqkkq6bcTah6UwJ6iZH6LGdy x2Wd7HrutCbKrWY0kY++O3bCFJZBu547rYlyHs+XhNhWE4WzhnX0XYr03bEDU/jaxK7njstEkgzW tI3f16/LNJ+ThEjg3CqNAXn56HkbK66jv/Qm4LP6q9nrINTCk0glJsrVtFSjktyx8iY2Y82PnkZj HDp/PJos/U2UCgQdtiqpFYQWFkHF/rCEwPdv3skeRCwftMjWYGwa0OnOzfsuQ6xaKsWS06tpCrlG rAj2zZ1Y8iLBDw8fdj6LGGJPw687f1oTSZKHjYt4ECclpK4CsWRJvR6KiQ7J7BW2i+s8PDxsK3oY S0xktP30aL44S4P25brWkZpJV+GpbCGie2yAEbM1C8Q0tRJdf9ZL39yxZg+J5XR+1OlzKsZYX3V/ Pfnj0aQ1EcAv4gIixq+fP5uPH/5rA9LuBVbyel2NyiAdQkflOqHIYacs8YH1OtruW2GGJBZzDugD 9Nf9QJuxWSqmqcUQGnlzx8obIHGjvbDgpmKM9TXU3Js/1vXEnPr1jokENCadx4GBunXrr45zhTA4 IFXJkzAITv6xYXiN0IzSwVRFt8wbE6wm3qJiIUkajos1HkJMU4shNcrNHZ03gmil8ygVY6yvoe7e /LGuh/fRJz2WpolioGHdABwbVhmvieTzCO5kPl+qPhAlFDxWwUAoAkgJVouwStYipammlkY6d3Te COHmgWiXinGM/EldzzKXy0QWVkWxzAZ0kgN0Sv4oFEEkSGn72b//LL2mxQe6/ZRgNUjFOiYpTTXr 0sjSRsci598uvi393z4h1de++RPTBO9bxi82kXVBVAC9Vo8FoDsVfg7vhetskKrsukqkBBub2ECk +P/zJ7P6eUlpqlmXRpY+ViyIHTNMbHMo1Ve81yd/vJoUmwhYUxyCxRQrRxg4gpRpF50O34O44a6O 3rqUdrUQMTNbM+LYpJYDMfA74b2LElKahtqDdWkEdN5YCS5GkBh1/GPkj1eTQUzkdS44PT5emTCW qDEgpu64Ze4aeK8ry5C+N1W95Ghfgz55A3LjL82fXAYxEfAEgaQ5O3u7OFtGqkluUunBkGoTW8KM CXSQ2dd71Ih3lfa18SZvTvyl+eNlMBORMgPhyK2aZLOgiQgphCYipBCaaASwbvfuzuldJzIdaKIN QDZCau3OkWGhiUbAs9uD7XDcmD57e8aZaKLQRCPgvVkHuJybLjTRCMjNVrmJqreycejtbJpoutBE A9NnUwHQRNOFJhqY8BkszkS7AU00MJ5NhRCaaLrQRAPTZ1MB0ETThSYipBCaiJBCaCJCCqGJCCmi af4ANENLYj6FbI8AAAAASUVORK5CYII=

kus p – kütteks vajatava soojusenergia saamiseks kasutatud energiaallikate arv vaadeldaval täisaastal; Ck – energiakandja kaalumistegur.

(7) Mitmete aastate keskmine normaalaasta kaalutud küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAKoAAAA4CAYAAABt2GPKAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAUMSURBVHhe7Zs9TxRRFIb3P/APKCzprC2wJBRW NtivvQEbCjWWxI5sbLeEHgtCoLCTxsKQmGhiQmvERqox77JnPXv33Ln3zNcy7vskkzD7MR/nPPfc jx0GBSE9gKKSXkBRSS+gqKQXUFTSCygq6QUUtSNubn4Wb3bfFZ8+figGg0GxtrZRfP1xPX2XpKCo HXF1eTER9Nn+4WT/9GhUjI5OJ3+TNBS1IyCmSArCfVIORe2I8cGrua7+cP9ZcXF5Nd0jKShqJtc/ vhZbD3eKnzc301fywfh0+Hg4+y72dx5ucYzqgKJmALG219eL9fXtSqJC8uHwbfHn9tbcJ2koagKZ BGGrKiqOocej4T5JQ1FLQOXbWFubzM4x+akqKqkPRc2Eoi4XipoJRV0uFDUTirpcKGomOaJibVQm XlU2/lIVh6JmkiPq7e2fYu/p5ky83AV9PWkjNlFRw+qw6g9R5Hb9subqjRmWrHJEXdW8LIgqrXvz 6d7cgrSsJ65qq/eMUSWGiFfudyD4+fnldG+RVc/LnKgSjNhiNIKyqpXVO5kSgbCFcnlhXgJR0a2U BVXGYPxVJQ/ILbLWiRnzokSVVpvqQlJBI/PoMWWV7pl5uWMmam73QVF9VF0JEJiXO2aiepZf7nNA dAWztmV0j1VXAsD/kpe6uESVgK/qzL8O0oVDVo9QzMsdC2PUsq4JQYtVBJ2InMqFypfbDaJivNt9 kz3jroNcf87mBTHyPnxdNy94LxTYk6u6ecK5Ys/e4vNvh8OsHmYWbav7kJaKC5W/rZsKW70cKxYA HMvzhDvGablV6D52/cCTFE2dvFiSeHLVVJ6sxuJlrixIS5OT/f71a/bvvdisi8B3rCoRex2EAcSN yDl064V0z1++nLX+ZUnWBJ7KFFIlLyA8pzdXTeUJwut/xRFw/FcH4+nev+NbUpv9V1iV0K08evTA FKVKa0HLk2PhXBJoHVgdpDDgfaOJigI8ebHk8F5Hk3my3sPx9fW4RY2Bk+mDSLfhlQgXdDA+Xuhy dCDlxqp2mfcFney2CPMCwmpYJVdN5kl/R7DktV4D/hmBosrNy3fQct6Px3NdjiRVBznWbfSBUJYu QSz1kMCbq6bzFIpqiY3PxIYxtUQFVmsGVgsCeoAeBk9u/PWLJwuvLSvZmHh8u/42mbBIl5uT7CoN 7PuXz431HFbcPLlqOk/hObzxqS0qkhkujZS1jPCG9Gfxnp40AGm9ywCJhZh6lozXYvcmWNUiBb7T 5BKcJYInV03nKezSU2KH1BYV4CKl2mDTF4wL0t0Gbli/j4DqpZZwOUSO3bWsUkXCJCLgqQX4MCkp 5Fyp43qxriM3V03mKdZorOoeoxFRUxyPRlkJwMV3LWQMqRo6mCJU2TUiwVoEz5aq1F68VQvk5Mqb J8QklNLbmFsXFck9OTmb7tlIa226otQByQi7SUteTR1JsbXRSC1JYqRyVSVPYWORyuttlJ1U1D6C Fh8G05KXdANFNYh18TnjU9IOFNVAung9hsoZn2rwee/MH+e1fsokFNWkbHzqmQB4kLEbK7YNRW0J iK0fuCgDQwo0jJOzE1bUCBS1JVAhPeuEgF1/HIraEnqdUMa3eilKNj3mpahxKGoLVJlIAYoah6K2 QPiTIStqfShqC0A470+XgKLGoagtUGUiBShqHIraAt4HLkgaitogsmjf9FNQhKKSnkBRSS+gqKQX UFTSCygq6QFF8ReGrlRcZIii9QAAAABJRU5ErkJggg==

kus n – vaadeldavate täisaastate arv.

(8) Soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks saadakse vee erisoojuse, sooja tarbevee ja külma vee keskmise temperatuuride vahe ning sooja tarbevee koguse korrutamisel. Sooja tarbevee kogus määratakse sooja tarbevee soojusvahetisse antud külma vee mõõtja näidu alusel. Soojuse kulule tarbevee soojendamiseks lisatakse sooja tarbevee torustiku soojuskaod ja käterätikuivatitega hoonesse antud soojusenergia. Juhul kui mõõtmisandmed sooja tarbevee koguse kohta puuduvad, võib tarbevee soojendamiseks kulunud soojuse kulu määramisel lähtuda kogu hoone mõõdetud külma vee kogusest ja sooja tarbevee hinnangulisest osakaalust kogu hoone külma vee tarbimises. Tarbevee soojendamiseks kasutatud soojusenergia kulu määramiseks võib kasutada ka hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud andmeid.

(9) Energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks (edaspidi kaalutud tarbevee valmistamise kulu, MWh/a) ühe täisaasta kohta arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAL0AAAA1CAYAAAAUNOqFAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAUhSURBVHhe7ZwxT9tAFMfzHfINMnRkY+4AI2Jm gT39AsDC0CJGxIYipE4ZKhX2dEAIhm5l6VAhMVRCYkWkC5nc/lFedHncxTnf+WzX/59kKXYc+957 //fufD7oZIS0DIqetA6KnrQOip60DoqetA6KPgF3tzfZ8fAi29tayzqdTra2tZe9TCbTb0lqKPoE nB7sZN3uSnb/8DjbH5xfvn4m6aHoS2YyecmO+v2Z4AEq/87B6XSPpIaiL5nx+Ck73D2ZG85Q9NVC 0ZfM48N91u8fzYmew5tqoehLBlW919vMnsbj1/3L88HcPkkPRV8yqOqfzs6yzV7vdeaGgq8eir5E 8BCLacqb27vpEVIHKPoSwUNsf73Pyl4zKHrSOih60jooetI6KPpIYJYGszNFN87bp4Oij4TM1IiI l52xwcurlW6Xok+IU/S6cpkLpogdzNbIfLyPv/ACaxnR65jUcc6/Cbp5I3qpPHr5KwIDI1iRFiP+ 8xElkuX6+na69xZXTPB2F/epw3uAJulmTvTScNdiKBjAip+PBBpb6Nr5vJigsla9Pr9pupkTfZ4D ZdzKFYL5SBXGFuIvxGRRj1EHQTVNNzPRS7bmdUN1qCxNAb4S4Rfp3peNSZU0UTcz0S9bMSj65Sk6 oyM0YTjZRN3MRL/MklcJ4v8oerMq27aiXXPRGR3QhGXITdSNl+glgLauDL/Xx6XryxMOnHKye1g4 uLiP/kMNAdfWf66XGtMPPoEPFT0SOa93CfVPiG5C427iY8ebMf0iJ8FAW7WyiU47A41yPcygiwyt ArakqxPw0cbqtleA84YOi4oQvtte3QhOdrmHq2CF6CZG3IswE72I0myEGAyDFhmvK4orwLbj4jRU wfV/maqX4uLaCKrcX3oN7WR8b1vGi+t/PB5O99yUNbwBRaup2OxKZrTZVWVht1mIIDzYof2mz/Ol qG5ixV3wsWMmeiANEQP+PD9nP75/m93QlpU2sflWXUkaLQ7TEHGCHLcllVzHBNXEpy1lYGvXsqD9 8L22Addc1AvgdyI0nOuqqDH8U0Q3QPwSGneg7ZAkt9k2J3oBN5IGY4Nz379/Z612ZgOBZP6yQdYG iyP0Z1fwTWzJZl6jCnwLgA0RlRmTvJ4H95V/MLXo3Jj+8dFNzLgDbYe36F3gwvoiaJSZyb6i1z2F iATH9b/OAGiDq8JpgWnHpga+yRNnGUgMEPSz4dBZHVP5x6abmHF32aETQfASvQ1d6YHNSKBFCfTv RSg4VxqMz6Z4bNcB+rht6JUKm19SAbvlIXZREaqTf0LibrMD57qGVcGit90QBuisdDVCV0M448P+ /ly24xzzgc2VVDqzqxJeETH9/vUzWsXVdrt8X2Vixoy7rx3Boge2bgQNlrEdNm2gdLlynnwPwciT vwnuYbuW4Eo+m5PKpMiQAb+JNV8NdIUUn37++mVuqFOFf4SQuJv6Ab52RBF9kYpxMRhECzKwdX22 ZCwb33vK8CPvBU8sYvu9KkLsiCJ6YBOdCwR6NLqa7oWjk06qiGtMVxbwgVQl3y1FW2P7vSpC7Ygm +rYTInhstiEbKQeKnrQOip60Doo+Mhhv+s7e6NkIUi4UfcXIQ3eq2RtC0UfHZ/oW05t4iTe6GrHS J4Sij0yRFz4c3qSFoo+M+XJKXjzp6Uls5hQlRZ8Wij4iRR5iAUWfFoo+Inr9Dyt9PaHoI+LzEGtC 0aeFoo9IkYdYQNGnhaInrYOiJ62Doietg6InLSPL/gLbhUso6Ecy5AAAAABJRU5ErkJggg==

kus Qtvs – soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks vaadeldaval täisaastal (MWh/a); p – tarbevee soojendamiseks vajatava soojusenergia saamiseks kasutatud energiaallikate arv vaadeldaval täisaastal; Ck – energiakandja kaalumistegur.

(10) Mitmete aastate keskmine kaalutud tarbevee valmistamise kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a) arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAKkAAAA4CAYAAACG79jJAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAATgSURBVHhe7Zy9ThtBFIX9Dn4DFynpqCmgRNQ0 0DsvADQUCFEiOkRPSXqnQAiKdKFJESEhEQmJFuE0UG1yHF9rfH3HOzP76/h80krejXc9c++5PzM2 6WSEtByKlLQeipS0HoqUtB6KlLQeipS0Hoq0BobD1+x47yz7/u1r1ul0sm53JXt8fhn/K8mDIq2B h/u7kTh3D89H59dXF9nF1fXoNcmHIq0BiFIECvQ5mQ9FWgOXp0dT5f38cDe7u38Yn5E8KNIAXp4f s83Vnex1OBxfCQf9aH+jP7kX5zurm+xJI6BIc4Cotnq9rNfbShIpBN7vn2TvHx/mOcmHIp2DLHhw pIoUz3D7T31O8qFIPSDjrXS7o1U4FjqpIiXFoUgDoEibhSINgCJtFoo0AIq0WSjSAEJFiv1PWWil HPwWyoYiDSBUpB8f79n+9vpEdKEb9u4ijcziFanOCsv8o4iYci/7qrE2w9ZUiEiX0S8zIpWoXt/e n9pwlj3DZYz22J5UbAh7xYj79vZ+fDbLMvtlSqRiCN9mMwyyjBk1ZeEk4sGhhRXLsvtlSqQoJfMM Kj0XvzEJA+IWoRax2bL7ZSJSida8spFnMDKN20OmlGT6xRFpaMmgSONIXfEL9Isj0pC+SwzeVmO4 Wcs6miqHqSt+8D/4pShRIhVjL+MKvyhStiHUGDHRL0ZPOq8cwWC+TOA6IS9rIfLP9o6jVst1IGMP PWKBjWJ/PF3EL7iuhVuXn/A5vt/N4rkn/X5wRZlY2ioZEqEwkLy2JqWjXZ7lMwD6rCpKU1vLPYh1 jJDqF0skdfvJCpIUptKBRJkM7Pfb2+TPcHFYA8Y9VnaYd10ieeOv09w/rQAQGiYmxpfPjl1wtA3M K3UOKX7Rn9eEn/Bv+j6AZx+dXo7P/gFB435L1GbN0hkJpWRt7ZM3i8ZGixhQZxcMXqJfjCDXY8tk mygro4T6xRJHU36SZ7ggQ+uxRIvUhzsgIOVCD2IeesLuJNzXmIhv0IsE5lF1m6H94ooINOknKzjc +1181+O7f4eUyesol0ngOv6XD6tsxW7btAUtlrrQvWSTftIi1eIX8D6rbQGFRAowOCuKrAgC2nGS afB+MSJeu9nH96wqwbiwyHh6eUrqja2Sm8evnz9KCUYrOJryk76WYpfCIsXgdQRhYL6okMkKMMbn g4Op6BSByER8Bq4SfCZEqcfhm5eLL1vMA/eUtS1nCaEpP+GaG9hWAOVRWKQAg5VMg0NPzm2m5b3y HhhUtlNcRCT6eXUg5VE7EGNyneJDOyYP+byQZ4dijaFuP/mCJTbhlCLSPL5cXJRm/DqAw7D94hpT hJQXMMhO4rTYIyRLh5KSscr2k1X+YwMYVC5SOHcwuBmfLQaIdl0aLeFqiggUR9kVwxKJj7L9pINE MnNKINaSSRcNRLs2piVcUg8UqcJX1iHcMntGEg5FqpCy7vZNof2oC+6JXeHjsxf5m7WqoEgV8/rR 2IY/BunZmK1noUgrAsLWP6LwgVYCgTG4GTCTGlCkFYHMGLsfyHJvQ5FWhOwHSj/rbjXJoXtcitSG Iq2AlEUToEhtKNIKcL8OZCYtDkVaARBb7FeSgCK1oUgrIGXRBChSG4q0AlJ+REH8UKQlIhvyZf6a iVCkZAGgSEnroUhJ66FISeuhSEnLybI/sXyO7K+GkKYAAAAASUVORK5CYII=

kus n – vaadeldavate täisaastate arv.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 kirjeldatud arvutust ei pea teostama juhul, kui

1) tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult elektrienergiat ning summaarne elektritarbimine on mõõdetud. Elektrienergia kulu tarbevee soojendamiseks arvestatakse sellel juhul summaarse elektrienergia tarbimise hulka;

2) tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult gaasi ning summaarne gaasitarbimine on mõõdetud. Gaasi kulu tarbevee soojendamiseks arvestatakse gaasi, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, kulu koosseisu.

(12) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektri kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a) arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAALkAAAA1CAYAAAAd30r/AAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAULSURBVHhe7Zw/TxsxGIfzHfINGDqyMTPQETF0 YoE9H6CCiaFFjIgNRawZYU8HhGDoVpYOFRISlZBYEelCpqt+Ud6T49h3/pMcZ+f3SCdx5HLxaz+2 X/sCnYKQzKHkJHsoOckeSk6yh5KT7KHkJHsoOSkZjV6L44Oz4tfPH0Wn0ym63fXi8fll+mq6UHJS 8nB/N5F7/+h8cn592S/6l9eTn1OGkpMSSC2CA/08VSg5KRmcfptJT86P9ou7+4fpWbpQ8ox4eX4s tjf2itfRaPobd5CP9z73yvfifG9jmzk5aQ+QcmdtrVhb2wmSHB2k1zsp3sdj43nKUPIMkAUjjlDJ cQ81/9bPU4aSJw5G3PVud7ILgoViqOQ5Q8kzgpKboeQZQcnNUPKMoORmKHlGuEqO/W9ZqIYcqT0F peQZ4Sr5ePxeHO5uldK6PvBRF7kpYZVc7+25fFnHhB5rqlO+T7oi++q+bYutRRfJ2+TPnOTSW7d2 D2ceBMhebA5f2BFssUIWxJraI23fnFziR6w+neP29n56Nk8b/ZmRXApoewiAguYyotfFipFIb6i2 4ys5EPlwxMbbVn9mJK9rWMnlcngShlirhMipQ9chMxeOmLZtqz+l5NIL66aTFEc4HddYVwm0q4ge Ui9t9qeU3HXkykHyVRqlXQndcRHa7E8puUs+JxXRBsnVkcd0VE2JIbnrKhC64wLa7I+X5FIJpilJ pisXyWygEk56vaWPsLGSo4PF7LzExil17Hr4oLajj4yx/pioqiefOpzLyasaD4GYergeoPRYX9FR hia+w1w3tVY1Bl6L/WOCujjl85teoAkon+8fX8T4Y2NRPpSSi5hq75XKRsFtFW+rkLqKQsAy0sg9 IZ9rw8akK1USA9zbNirpFS9xmBrXFCPwibNpQmeZUH8EXx98OsDMXIY3ojdKQf+9vZX/ngCHafpC 4VynHwHvkXtJ5aAiQu4VCioQMemfB8GrRhu14nGtqU6ALUZ5rak4fYlJxUL8ASE+oB3013C9qU2N CZs+SqLRNzc/zfUqvfFcQI/Wp3sRJ6aCQ5BGUWO1jRwCKvJ0cDWJ23ZtVYyg6ThdWVTnc/UHhPpg es1Lchu4sXqDEMkRgFoBcnz5+r2RRWcMEi/KezEYWNMxW4xoONyjjXGqnXBZ6P6AEB+q6tAkv5fk JkwFB7ZRAUGZpi2fHOujUEedqg5uixG0Mc6PLFOID2gH9T8LCHDOdK9oyVFIPYe1fRjQpyd5/2Bw sfSRJBa94m1x2mLEOX5eZJy4HxbJTy9Pk4WdjISus6tNmCr+/vk9094xhPjg2ymjJQcomDrVqIVD gfRpXb1edjFsI3+bQBnV2NBAsnugx2mKESw6Tsyk+mfgd7ZBRiUkdcJ7zg6OZ9ozFhcf1PrF9T51 uBDJ67jq9xdaKW2l6TglZdKFhuSq9DZM+WsV8nku914GofW7dMlRMcPhzfQsXz4iToxu2B1SRzUR sS4lwkgpo6fv4TJLLJqY+m1kJCfLAdO2vh4yia8TIziORa4pmoCSJ4wp9zaJv+pQ8kSxpSWu+fgq QckTRdISdeHomo8LuN53d0XfRUoBSp4oVfm4z46JD7LVl9pMQclXGHQK14cqSIPQqYY3Q47kJB18 H6oApiskKeRhkOTy+lYhDj2/p+QkGUIWnYCSk2RQv5jFkZxkic+iU4WSk2QIWXQCSk5IC6HkJHso OckeSk4ypyj+A1QOpZjPtMm/AAAAAElFTkSuQmCC

kus Qel – elektri kulu, millest on maha arvestatud kütteks ja tarbevee soojendamiseks kasutatud elekter (MWh/a); n – vaadeldavate täisaastate arv; Ck – energiakandja kaalumistegur.

(13) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a), mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAALEAAAA1CAYAAAAOCAoLAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAT2SURBVHhe7ZuxThtBEIb9Dn4DFynpqFOQElHT mN6RUgMNRYQoER1CaV1C7xQIQZEuNCkiJCQiIdEinAZXG/2Ox9pb7+7t3PnsHXs+aSXOnO92Zv+d md07t4yiCEdFrIhHRayIR0WsiEdFrIhHRayIR0W8pgyHr+Z4/8z8/PHdtFot025vmMfnl8l/ZaEi XlMe7u/G4t07Oh8fX19emIvL6/Hf0lARrykQLQkYuMeSUBGvKf3Tr4Xy4fxoz9zdP0yOZKEiFsjL 86PZ3uya1+Fw8gkP1MO9T73p93Hc3dzWmlhZDBDcTqdjOp2dyiLGJOj1Tsz7aOQ9loaKWBC0GEOr I2Jcx65/3WNpqIiFgGi50W6PdxCwCKsj4lVDRSwQFXERFbFAVMRFVMQCUREXURELJFXE2PulhWCV JuUJnopYIKkiHo3ezcHu1lSUqQ8z7EWkBIIidmex5BdEQrg2SknRnHKC9pW5Y4httxQR56CTGRHT LNzaPShsftMepdSXRGxCNkIcsDH3x6/cmpjshW0c8d/e3k+OZslJJwURU8dCG9/ooPSIXGYjIos7 MLnBFTEgcaHVtS83nRREXDaAVGNJfroDG2MCWIWJGoIyDVqdMcxNJ1MR0+wqSwMSIlWIVBtXGYwf CbmKH3LUyVTEqRFIsohXOcqmUnXHgshRJ1MRp9RZ5IBlidiOIr5Wlr6q1JKrSNUdC5CjTlgiJuN9 qYTSTKqglkEdEWMCLWPXgvyZ0jjY48URW12dpIKJcNLrJU2wmZo4NlAwwDdzXcMWXdinUpYKQ87H 5028NE73W5afMObcl+vr6KQppiL2pQByMjoccnjIEWUOotIA4n96eSr80iBE3XIiJFIC1/dFGdhi vzSOQcL9fANZxa5lwIl0NlV1QqT6x/V5jEIOollGHfz79jb9STeaL+1gQLlpA9+ha8HoL93uwn5Z gGgMW9w+w7mh6IHv0KDgPJ8fwDLt4gI7YtE0RhWdAI5/4HN3jCh4uJ97CymaLdQwuB8/fpiZXTQr Oc5A593UjPuVRdF5QoNg2xi7P5x32r+Klkg52JUK7OEGHh+pOgFc/+B/rq5YIg6BC9sXqCJizDB3 pqJzVaNC05CNcN63fj9YIkmxy84qTeHqBHD8Eyt1fOJmidiHr8MgNNtdY2IdzgE7gsQmrQS7OHXm vOH4Bz731crQlDsRQG0Ro3NuLRm6GXDTCs71LaZywR34kG2LsAu+pgURFk+UxlOifUgYMf78/jW3 ScjxD3ey1RYxgHPJoWh2ukKH3BRsn//58DDbxQ+As217MBi0Endta9ouZD1c2x58fBYKGESVrIDv nO0fs0RfRsw/ti9xni+Lh5iLiMu4urgIOiNUjkghZNu87aJSxhUs7lMW8XFOSrQm6F7zziQ2Pv/E dBKjcRHDIYPBzeTof2Sj2YjW9CKjSWzbmrYLkQo7KvbAk9hi93L7xWllEZ5DmX9cnXBYSCRW6oMU 6649fMK2qSNgNCkBRkUsBKRfNzL6hL2OqIgFECobUurhdUBFLAAqG+zFWUo9TOBc7u6Eu/OSMypi AcTqYc6uQyq0FSYlyquI1wAIPnXPGiUKJszgZqCRWMkH7sMDoOWEkhX2ww6qpd3tNDS7vlYRK9lQ ZVEHVMRKNrgv/mgkVsTBWdTZqIiVbKiyqAMqYkVZICpiRTwqYkU8KmJFOMb8A6/cMmSuN/sgAAAA AElFTkSuQmCC

kus Qg – gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks (MWh/a); n – vaadeldavate täisaastate arv; Ck – energiakandja kaalumistegur.

(14) Hoone keskmine kaalutud normaalaasta energiakasutus (MWh/a) arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAQ8AAAAdCAYAAAC0RukaAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAARWSURBVHhe7Zk/T9xAEMXvO9w3uCIlHTUFKRFF Kpqjv0gpI6ChCaKM6NAp7ZXQkwJFokgXeiQkCiRaxKXhqo1e5LHG6/WfWZ99u/b8pJMO27eetzP7 dmxGRlEUxQM1D0VRvFDzUBTFCzUPRVG8UPNQFMWLQvO4PD00o9Eo/YzHW+bx+SU5Gy6xxr0Ohqq9 77pD1Zczj5fnR7M1Hpvdg2PzvlolR415uL/7H/j86jY5Ehaxxr0Ohqq977pD15cxDwr28PQyOZIF QYfo6rHGvQ6Gqr3vumPQlzEPtEe2y3FWq3dzfLBbKGhTxBq3DeK8ODozr8tlcqSaPmgfgm6pxhj0 peZBTlfVClWJ6ppY43YhLbC+aB+CbonGWPSl5lG3DQqtEGON24V0EfVF+xB0SzTGoi81j9uruZlM 9kvFYQLQKq0zYEwAXv4Ufarask3F3QbSRdQX7UPQLdEYiz6ReSyXr2Z/Mqlsp7ok1riJKvMsK46Y tQ9Bt6/GWPTl3nnc3T8kR/JAVFE7Rb+nienqRU7XcaMgyu7Fke6o0uu70i6NS0qoustAzOezWeWj BSHRGIK+OqTmAXF2G0TuBhH03RUIhHCnpLHqBN30saXLuDHWdHuvdsHg2bVsB7WRFBjoSrtUh5RQ dZeBBTqbnbeS2xD01SE1D0CORUH/fXszf37/TBeyq4Dwm73taW5Sio63QVdx4xwvGCSK7oGkEjDE zycnqfvXTZykwIi2tdP4pAOFO/s4y1wDvWifqajp3nxOyghRN8FzzPMIQ5UsSKnGrvQB2sBhOk8v T7n8FpExD8LuBtAe7ex8cE4WJjeU5+m24+YFg3tRAvGdFgoSRQbDj9fBZxERbWrnOhAjb9dtvTRu VcFyQtWN6ynHiBE7OM2DdCxfjW3qA1wjzP/LdJrZIFHzuK+rjp3mUQQvDmBPaKisK25M9PfFda4N 5EnDvTAu7iF5Jm6LptpdOkij/Z0KTVrAbdBUNxaS/Yhqbx51x2qDpvqASyPGdRmTC5F52PgEHAI+ cdNvsDh+LBaZXZWKiu/CrvY+BHwWka2DzBLnzo4u0l2KQAFih9y0cXKkuskI7Q/yjLFC2Bg4PjUN jfbjD3Jbd4xG5gFsByT4bhwi0ri5S9uJItP49vVT7pi9sEJAot2lg8ySFxq+8x0rxPxLdLsWFhFq bqU1bWuUmmJj80AA9i6DYIsmPhSkcdsFw6/FOf5yC9ACCxGJdpcO6MULYd514Dr+lr+okDeJRLfd 0vPfuuYkBCT6gK0R1/IcVtHYPACCtlu7GCiLGwuEP5pgYvl5TDz/15nr+Tjkuair3aWDa+fAMFzj hYQk5/xavqhQC6EZI1GmD5RpxIYg6ajWYh595Xo+Tye5DCQg1MXiS13tfWMIuos0SrtFNY8C8Px3 c/Mr+csN7cCSVi8G6mjvI0PQzTWigyrrUqpQ81AUxQs1D0VRvFDzUBTFCzUPRVG8UPNQFMUDY/4B qx3uTawNMzwAAAAASUVORK5CYII=

(15) Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)] arvutatakse valemiga

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAIEAAAA2CAYAAADgb/qdAAAAAXNSR0IArs4c6QAAAARnQU1BAACx jwv8YQUAAAAJcEhZcwAADsMAAA7DAcdvqGQAAAQASURBVHhe7Zo9TxtBEIb9H/wPXKSko6YgJUJW KhronT4KNDSJKKN0CKV1CUqdAiFRpAs9Eh0SLcJpcLXhtfye1nu7e+P72Ltz5pFOgvOy9t08OzN7 ZmCU/x6VQFEJFJVAeUMlUFSCNjk/PTKDwSA7hsMt8/D4tHw1HSpBCzw9Ppit4dDsHhyb1/l8edaY +7vbhQwXl9fLM2lQCRJDAY5Oz5dnVoEIqTOCSpAYlAA3A9jM56/m+GA3KEkTqAQJYRYoSvdFotSN SpAQaapXCTaY68sLMxrtm+fZbHkmD8uBSrChSCSYzZ7N/mjkLRksJ9xS1tU3qAQJYRBv7+6XZ/JA FF/JcAWqs4FUCRLiS/Vc+RCDP7uBhTx724e5DBI6vy4qQWKYDSjC35cX8+f3ryzF+3oBZIEmHyCp BC3he2S8s/MulwWYPWIlpCq9l6AoJfJRLI9QDZWMk85VBchhr3qVoADW0FDHzaDxBoZqrmScdK4m cMUgdZWJ3kpgr0qfBKHuGX9nd9+ScdK5msL3PhCgrmcJOQl4wbzBMA0fomh/mxI2V/hs7taJ2GNs 3POScdK5mgQxYExw1JmBViRwUxyFGI/HSZ9grUORBG4t5TW6EsTGSefqKysSoPa4N5QGdvVCQxLw c4cCR9El46Rz9ZVMgpDVoVVQFXeL5B7SG6sSVCeTIBRs3IAUzU9ZtBxUJ5MgFOzQTSa8Qeuu4Loo kqAos0nGSeey4f1o85ASzQRF6c4NQGgr5aPpciDd1knGSefqK5kEvFDuAvg7AuJLd5CmyS81pMQy FYKEz0+xQ1JLxknn6jK4V754ruQMXhgG4vh5c7P43ZfuMKFPjtTEJAAMHo9Q0CTjpHN1FZEELrho X7pjlvDJoXQblGE3blEJQqtMJegniKfvoV9QglAzRJr+UmOTKeq3UhPNBDF8pSJkmrIK7hPune// B9qgtASg741SG9i7iq4smkoSKOvDLIAMikUU29mkQiVIiPvkMbT7So1KkBD3W9rYY+eUqASJYP9k 7wbYH7S9Q1AJEmBvCX1HbBsuzRJ4j++fv5bqL1SCBDAL+AKKQPskQJY43N4T9wt4j7I7DZWgYZjy QwGCBL7X0C9MJmfZeewqmDlsmfD3H09OFr1FLKvEUAkahsELpXW87tsmYmUzoLYodomwRbHPr4tK 0CDs/mOrM7RNhBzfple5R/c4z0aSgUc/cDaZlN5qqgQdxG4kf0ynK/+fwQxhZwGUnMn7SemHTipB B7GbQgrhloAvnz54y0IZVIIO4gYVJYA9AUuM3Uza/UMZVIIOgqDbQeUOAyvft3WEBGV3BkAl6BlV V70PlaAnMBs08a2jSqCoBIpKoLyhEigqgWLMP/JPXCUDwOSjAAAAAElFTkSuQmCC

kus Akyt – hoone köetav pind, mis on määratud käesoleva määruse § 12 alusel (m²).

(16) Juhul kui hoonest eksporditakse energiavõrkudesse energiat, kasutatakse hoone aastase kaalutud energiaerikasutuse leidmiseks arvutusloogikat, mis on esitatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses energiatõhususarvu arvutamiseks.

(1) Kaalutud energiaerikasutuse klass määratakse kindlaks hoone aastase kaalutud energiaerikasutuse ja hoone kasutamise otstarbe alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 3 esitatud kaalutud energiaerikasutuse klassi skaalale.

(2) Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse üks ühine energiamärgis, valitakse kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala peamise kasutusotstarbe järgi.

Määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil.