Majandus- ja taristuminister — Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprilli 2014. a määruse nr 27 „Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad” muutmine — RT I, 2015, 5

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 34 lõike 7 ja § 40 lõike 51 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. aprilli 2014. a määruses nr 27 „Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) rongi kokkupõrge raudteeveeremiga;”; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega;”; 4) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohtadel (edaspidi raudteeületuskohad) toimunud märkimisväärsed õnnetusjuhtumid, sealhulgas jalakäijatega raudteeületuskohal toimunud õnnetused käesoleva määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud viie raudteeületuskoha liigi kaupa; 4) raudteeveeremi otsasõit inimesele väljaspool raudteeületuskohta, välja arvatud enesetapud ja enesetapukatsed;”; 5) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) töötajad või töövõtjad;”; 6) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) muud isikud reisijate ooteplatvormil;”; 7) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) muud isikud väljaspool reisijate ooteplatvormi.”; 8) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt. „Märkimisväärne õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteeveerem ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis põhjustab raudteeveeremile, rööbasteele, muule raudteerajatisele või keskkonnale märkimisväärse kahju või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid.”; 9) paragrahvi 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Rongi kokkupõrge raudteeveeremiga on rongi laupkokkupõrge teise rongi või raudteeveeremi või manööverdava veeremiga, sissesõit teisele rongile või veeremile või külgkokkupõrge.”; 10) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Rongi kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega on rongi osa kokkupõrge rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt oleva esemega, sealhulgas kontaktvõrguga. Siia hulka ei arvata esemeid, mille on kaotanud raudteeületuskohal rööbasteed ületanud sõidukid või muud raudteeületuskoha kasutajad.”; 11) paragrahvi 3 lõike 10 lõppu lisatakse lauseosa „või saab raudteeveeremis löögi lahtiselt esemelt”; 12) paragrahvi 3 lõikes 11 asendatakse sõna „väljumisjaam” sõnaga „lähtejaam” vastavas käändes; 13) paragrahvi 3 lõike 13 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Andmete hulka arvatakse ka reisija, kes üritab minna liikuva rongi peale või tulla liikuvalt rongilt maha.”; 14) paragrahvi 3 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Töötaja või töövõtja on füüsiline isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetuse ajal tööl, sealhulgas personali hulka kuuluv töövõtja, füüsilisest isikust ettevõtja, rongi personal ja isik, kes käitab raudteeveeremit või raudteerajatist.”; 15) paragrahvi 3 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(17) Muu isik reisijate ooteplatvormil on füüsiline isik, kes viibib reisijate ooteplatvormil, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi ega raudteel loata viibiv isik.”; 16) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 18–20 järgmises sõnastuses: „(18) Muu isik väljaspool reisijate ooteplatvormi on füüsiline isik, kes viibib väljaspool reisijate ooteplatvormi, kuid ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik reisijate ooteplatvormil ega raudteel loata viibiv isik. (19) Hukkunu on isik, kes on õnnetusjuhtumi (välja arvatud enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul. (20) Raskelt vigastatud isik on vigastatud isik, kes viibib õnnetusjuhtumi (välja arvatud enesetapukatse) tagajärjel haiglaravil üle 24 tunni.”; 17) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Enesetapuga seotud näitajad (1) Tehnilise Järelevalve Amet esitab enesetappude ja enesetapukatsete koguarvu ning suhtarvu rongkilomeetrite suhtes. (2) Enesetapp on pädeva riikliku asutuse poolt vastavalt registreeritud ja klassifitseeritud surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine. (3) Enesetapukatse on raske vigastusega lõppev enda tahtlik vigastamine.”; 18) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juhtumite algpõhjuse kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste kategooriate kaupa: 1) rööpamurd; 2) rööbastee kõverdumine ja muu deformatsioon; 3) valemärguandest tingitud tõrked; 4) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega; 5) signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumata; 6) käituses oleva raudteeveeremi ratta purunemine; 7) käituses oleva raudteeveeremi telje purunemine.”; 19) paragrahvi 6 lõikes 4 lisatakse enne sõna „deformatsioon” sõnad „kõverdumine või muu”; 20) paragrahvi 6 lõikes 5 lisatakse enne sõna „viga” sõna „tehniline”; 21) paragrahvi 6 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger) ohupunktist möödumisega on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud ja möödub ohupunktist.”; 22) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger) ohupunktist möödumiseta on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud, kuid ei möödu ohupunktist.”; 23) paragrahvi 6 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 61 nimetatud signaalist möödasõit ohuolukorras tähendab möödasõitu: 1) raudteeäärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui rongi turvangusüsteem (TPS – Train Protection System) ei ole töökorras; 2) rongiturvangusüsteemiga ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast; 3) punktist, milleni liikumine oli eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud; 4) peatumismärgist (välja arvatud puhvertõketest) või käsisignaalist.”; 24) paragrahvi 6 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käituses oleva raudteeveeremi ratta purunemine on ratta purunemine, millega kaasneb rööbastelt mahasõidu või kokkupõrke oht.”; 25) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käituses oleva raudteeveeremi telje purunemine on telje purunemine, millega kaasneb rööbastelt mahasõidu või kokkupõrke oht.”; 26) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Raudteeagentuuri märkimisväärsete õnnetusjuhtumite majanduslikust mõjust.”; 27) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Ohvrite ärahoidmise väärtuse arvutamisel käsitletakse surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi eraldi, kuna ohvrite ärahoidmise väärtus on surmajuhtumite ja raskete vigastuste puhul erinev.”; 28) paragrahvi 7 lõike 6 punktis 3 lisatakse enne lauseosa „tootmata jäänud kaupade” sõnad „kannatanu poolt”; 29) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse sõna „ettevõtja” sõnadega „raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja”; 30) paragrahvi 7 lõike 8 kolmandas lauses asendatakse sõna „raudtee-ettevõtja” sõnaga „raudteeveo-ettevõtja”; 31) paragrahvi 7 lõikes 9 asendatakse sõna „viivituste” sõnaga „hilinemiste”; 32) paragrahvi 7 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Õnnetusjuhtumist tingitud hilinemiste maksumus arvutatakse märkimisväärsete õnnetusjuhtumite puhul ja seda arvestatakse järgmiselt: 1) lõppjaamas mõõdetud tegelikud hilinemised raudteeliinil, kus õnnetusjuhtum toimus; 2) tegelikud hilinemised või, kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised hilinemised teistel asjaomastel raudteeliinidel.”; 33) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad (1) Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajate puhul esitab Tehnilise Järelevalve Amet TPS-iga varustatud raudteede protsendimäära ja rongis töötavaid turvangusüsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäära järgmiste kategooriate kaupa: 1) hoiatus; 2) hoiatus ja automaatne peatamine; 3) hoiatus ja automaatne peatamine ning pisteline kiirusekontroll; 4) hoiatus ja automaatne peatamine ning pidev kiirusekontroll. (2) Raudteeületuskohtade arvu (koguarv, liini- ja rööbasteekilomeetri kohta) esitab Tehnilise Järelevalve Amet viie liigi kaupa: reguleerimata raudteeületuskohad ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud reguleeritud raudteeületuskohtade liigid. (3) Reguleeritud raudteeületuskohtade liigid on: 1) automaatne hoiatus kasutaja poolel, mis on raudteeületuskoht, kus hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong; 2) automaatne turvang kasutaja poolel, mis on raudteeületuskoht, kus turvangu kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong. Siia alla kuuluvad ka raudteeületuskohad, kus kasutaja poolel on olemas nii turvang kui ka hoiatus; 3) käsitsi reguleeritav, mis on raudteeületuskoht, kus turvangu või hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib raudteetöötaja käsitsi; 4) raudteeäärne turvang, mis on raudteeületuskoht, kus signaal või muu rongiturvangu süsteem lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud. (4) TPS on süsteem, mis aitab tagada signaalide ja kiiruspiirangute järgimist. (5) Rongisisene süsteem on süsteem, mis abistab juhti raudteeäärsete ja kabiinisiseste signaalnäitude jälgimisel ning tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja kiirusepiirangutest kinnipidamise. Rongisisene TPS võib hõlmata järgmist: 1) hoiatamine, mis tähendab automaatset hoiatust juhile; 2) hoiatamine ja automaatne peatamine, mis tähendab automaatset hoiatust juhile ja automaatset peatamist signaalist möödasõidul ohuolukorras; 3) hoiatamine, automaatne peatamine ja pisteline kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse, ning mille puhul tähendab pisteline kiirusekontroll kiiruse kontrollimist teatud kohtades (kiirusepiirangu tähiste) signaalile lähenemisel; 4) hoiatamine, automaatne peatamine ja pidev kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja liinil kehtestatud kiiruspiirangute pideva järgimise, ning mille puhul tähendab pidev kiirusekontroll lubatud maksimumkiiruse kuvamist ja järgimist liini kõikidel lõikudel. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 kirjeldatud süsteem on automaatblokeerimissüsteem (ATP – Automatic Train Protection). (7) Raudteeületuskoht on tee või läbipääsu ja raudtee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning mis on avatud avalikele või erakasutajatele. Raudteeületuskoha alla ei kuulu jaamasisesed raudtee ooteplatvormide vahelised läbipääsud ja üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad läbipääsud. (8) Tee on käesoleva määruse tähenduses iga avalikus või erakasutuses olev tee, tänav või maantee, sealhulgas nende kõrval kulgev jalgtee ja jalgrattatee. (9) Läbipääs on muu inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääsuks ettenähtud läbipääs, välja arvatud tee. (10) Reguleerimata raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada. (11) Reguleeritud raudteeületuskoht on raudteeületuskoht, kus raudteeületuskoha kasutajad on kaitstud või neid hoiatatakse läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada. Kasutajate kaitsmiseks (turvanguks) ettenähtud füüsilised seadmed on pool- või täistõkkepuud ning raudteeväravad. Kasutajate hoiatamiseks ettenähtud raudteeületuskohta kinnitatud seadmed on nähtava signaali seadmed (tuled) ja kuuldava signaali seadmed (näiteks kellad, sireenid, helisignaalid).”; 34) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 35) normitehnilist märkust täiendatakse järgmises sõnastuses: „komisjoni direktiiv 2014/88/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ seoses ühiste ohutusnäitajatega ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiste meetoditega (ELT L 201, 10.07.2014, lk 9–17).”; 36) lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).