Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 135 „Kutselise kalapüügi võimalused 2012. aastaks” muutmine — RT I, 2012+02:00, 2

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 134 lõigete 3, 32 ja 33 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruses nr 135 „Kutselise kalapüügi võimalused 2012. aastaks” (RT I, 24.10.2011, 1) tehakse järgmised muudatused

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2012. aastaks”; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 134 lõigete 3, 32 ja 33 alusel.”; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse 2012. aastaks: 1) kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ja püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. (2) Määrusega kinnitatakse „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2012. aastaks eraldatud aastane lubatud saak. (3) Määrusega kehtestatakse 2012. aastaks Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak veealade ja maakondade kaupa.”; 4) määrust täiendatakse §-dega 11–15 järgmises sõnastuses: „§ 11. Kutselise kalapüügi võimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on järgmised: 1) räim Läänemere keskosas ja Soome lahes ehk Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonides 25 kuni 27, 28-2, 29 ja 32 – 7916 tonni; 2) räim Liivi lahes ehk ICES-i alarajoonis 28-1 – 8135 tonni; 3) tursk Läänemere avaosas, Soome lahes ja Botnia lahes ehk ICES-i alarajoonides 25 kuni 32 – 1514 tonni; 4) tursk Läänemere lääneosas ehk ICES-i alarajoonides 22 kuni 24 – Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused; 5) kilu Läänemeres ehk ICES-i alarajoonides 22 kuni 32 – 25 799 tonni. § 12. Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal on järgmised: 1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused; 2) reguleerimata liigid. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NAFO ja Euroopa Liit ei piira. § 13. Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva. (2) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud ühel ajal krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. § 14. Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal on järgmised: 1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused; 2) reguleerimata liigid. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NEAFC ja Euroopa Liit ei piira. § 15. Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 3 toodud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata. (3) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67°16′ läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56°22′ lõunalaiust ja 67°16′ läänepikkust, edasi itta mööda 56°22′ lõunalaiust punktini 65°43′ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55°22′ lõunalaiust ja 65°43′ läänepikkust, 55°11′ lõunalaiust ja 66°04′ läänepikkust, 55°07′ lõunalaiust ja 66°25′ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.”; 5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Peipsi järvel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks rääbise kastmõrd ja selle piirarv on 3.”; 6) määrust täiendatakse §-dega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „§ 14. Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (1) „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak kalaliikide kaupa on järgmine: 1) siig – 3 tonni; 2) tint – 5 tonni; 3) rääbis – 15 tonni; 4) latikas – 614 tonni; 5) koha – 714 tonni; 6) haug – 160 tonni; 7) luts – 50 tonni; 8) ahven – 1400 tonni; 9) särg – 300 tonni; 10) kiisk – 300 tonni; 11) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas kokku – 50 tonni. (2) Kalapüügiseaduse § 134 lõike 32 kohaselt ei loeta lõikes 1 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses. § 15. Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ja Liivi lahel aastane lubatud räimesaak (1) Liivi lahel (ICES-i alarajoon 28-1) on kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak maakondade kaupa järgmine: 1) Pärnu maakonnas – 5510 tonni; 2) Saare maakonnas – 415 tonni. (2) Läänemerel (ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32) on kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak 894 tonni, millest 594 tonni ammendumisel võib nimetatud piirkonnas püüda räime järgmiselt: 1) Saare maakonnas – 50 tonni; 2) Hiiu maakonnas – 50 tonni; 3) Lääne maakonnas – 50 tonni; 4) Harju maakonnas – 50 tonni; 5) Lääne-Viru maakonnas – 50 tonni; 6) Ida-Viru maakonnas – 50 tonni. (3) Kalapüügiseaduse § 134 lõike 33 kohaselt ei loeta lõigetes 1 ja 2 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses.”.