Välisministeerium — Erimissioonide konventsioon — RT II, 2006, 16, 0

VAREM AVALDATUD DOKUMENDI TÕLKE UUS REDAKTSIOON Varem avaldatud: Erimissioonide konventsioon Konventsiooni osalisriigid, meenutades, et erimissioonidele on alati võimaldatud erirežiimi; pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärke ja põhimõtteid, mis käsitlevad riikide suveräänset võrdsust, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist ning riikide sõbralike suhete ja koostöö edendamist; meenutades, et erimissioonide küsimuse tähtsust tunnistati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni diplomaatiliste suhete ja puutumatuse konverentsil ning konverentsil 10. aprillil 1961 vastu võetud I resolutsioonis; arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni diplomaatiliste suhete ja puutumatuse konverentsil võeti vastu diplomaatiliste suhete Viini konventsioon, mis avati allakirjutamiseks 18. aprillil 1961; arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konsulaarsuhete konverentsil võeti vastu konsulaarsuhete Viini konventsioon, mis avati allakirjutamiseks 24. aprillil 1963; uskudes, et rahvusvaheline erimissioonide konventsioon täiendaks nimetatud kaht konventsiooni ning aitaks riikide põhiseadusliku ja ühiskondliku korra erinevusest hoolimata kaasa nende sõbralike suhete arendamisele; mõistes, et erimissioonide eesõiguste ja puutumatuse eesmärk ei ole eelistada üksikisikuid, vaid tagada riike esindavate erimissioonide ülesannete tõhus täitmine; kinnitades, et konventsiooniga reguleerimata küsimustes kohaldatakse endiselt rahvusvahelise tavaõiguse norme, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Mõisted Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) erimissioon – riiki esindav ajutine missioon, mille riik on saatnud teise riiki viimase nõusolekul, et tegelda selle riigiga konkreetsetes küsimustes või täita selle riigi suhtes eriülesannet; b) alaline diplomaatiline esindus – diplomaatiline esindus diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni tähenduses; c) konsulaarasutus – peakonsulaat, konsulaat, asekonsulaat või konsulaaresindus; d) erimissiooni juht – isik, kelle teda lähetanud riik on sellele kohale nimetanud; e) erimissioonis lähetajariiki esindav isik – isik, kellele lähetajariik on andnud sellise pädevuse; f) erimissiooni liikmed – erimissiooni juht, erimissioonis lähetajariiki esindavad isikud ja erimissiooni töötajad; g) erimissiooni töötajad – erimissiooni diplomaatilised töötajad, haldustöötajad ja abitöötajad; h) diplomaatiline töötaja – erimissiooni töötaja, kellel on erimissiooni ülesannete täitmisel diplomaatiline staatus; i) haldustöötaja – erimissiooni töötaja, kes täidab erimissiooni haldus- ja tehnilisi ülesandeid; j) abitöötaja – erimissiooni töötaja, kes teeb erimissioonis majapidamistöid või täidab muid sarnaseid ülesandeid; k) erateenistuja – isik, kes on eranditult erimissiooni liikme erateenistuses. Artikkel 2. Erimissiooni lähetamine Riik võib erimissiooni teise riiki lähetada viimase eelneval nõusolekul, mis on saadud diplomaatilise või muu kokkulepitud või mõlemale vastuvõetava kanali kaudu. Artikkel 3. Erimissiooni volitused Erimissiooni volitused määratakse kindlaks lähetajariigi ja asukohariigi kokkuleppel. Artikkel 4. Sama erimissiooni lähetamine kahte või enamasse riiki Riik, kes soovib lähetada sama erimissiooni kahte või enamasse riiki, teatab sellest igale asukohariigile sellelt riigilt nõusoleku küsimise käigus. Artikkel 5. Kahe või enama riigi ühise erimissiooni lähetamine Kaks või enam riiki, kes soovivad lähetada ühise erimissiooni teise riiki, teatavad sellest asukohariigile sellelt riigilt nõusoleku küsimise käigus. Artikkel 6. Kahe või enama riigi erimissiooni lähetamine ühist huvi pakkuvas küsimuses Kaks või enam riiki võivad samaaegselt lähetada erimissiooni teise riiki viimase nõusolekul, mis on saadud kooskõlas artikliga 2, et omavahelise kokkuleppe kohaselt koos tegelda ühist huvi pakkuva küsimusega. Artikkel 7. Diplomaatiliste või konsulaarsuhete puudumine Erimissiooni lähetamiseks või vastuvõtmiseks ei ole vaja diplomaatilisi ega konsulaarsuhteid. Artikkel 8. Erimissiooni liikmete määramine Lähetajariik võib kooskõlas artiklitega 10, 11 ja 12 vabalt määrata erimissiooni liikmeid pärast seda, kui ta on asukohariigile andnud vajaliku teabe erimissiooni suuruse ja koosseisu kohta ning teatanud nende isikute nimed ja ametinimetused, keda kavatsetakse määrata. Asukohariik võib keelduda vastu võtmast erimissiooni, mille suurust ta ei pea otstarbekaks, võttes arvesse asukohariigi olusid ja erimissiooni vajadusi. Samuti võib asukohariik põhjusi nimetamata keelduda vastu võtmast teatavat isikut erimissiooni liikmena. Artikkel 9. Erimissiooni koosseis 1. Erimissioon koosneb ühest või mitmest lähetajariiki esindavast isikust, kelle hulgast lähetajariik võib määrata juhi. Erimissiooni võivad kuuluda veel diplomaatilised, haldustöötajad ja abitöötajad. 2. Kui erimissiooni kuuluvad ka asukohariigis asuva alalise diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajad, säilitavad nad lisaks konventsiooniga tagatud eesõigustele ja puutumatusele ka eesõigused ja puutumatuse, mis on neile tagatud alalise diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajana. Artikkel 10. Erimissiooni liikmete kodakondsus 1. Erimissioonis lähetajariiki esindav isik ja erimissiooni diplomaatiline töötaja peab üldjuhul olema lähetajariigi kodanik. 2. Asukohariigi kodanikku ei või määrata erimissiooni koosseisu, välja arvatud asukohariigi nõusolekul, mille ta võib igal ajal tagasi võtta. 3. Asukohariik võib jätta endale lõikes 2 sätestatud õiguse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes ei ole ühtlasi lähetajariigi kodanik. Artikkel 11. Teated 1. Asukohariigi välisministeeriumile või kokkuleppe korral asukohariigi muule asutusele teatatakse: a) erimissiooni koosseisust ja selle muudatustest; b) erimissiooni liikme saabumisest ja lõplikust lahkumisest ning tema volituste lõppemisest erimissioonis; c) erimissiooni liikmega kaasas oleva isiku saabumisest ja lõplikust lahkumisest; d) asukohariigis elava erimissiooni liikme või erateenistuja töölevõtmisest ja töölt vabastamisest; e) erimissiooni juhi või tema puudumise korral artikli 14 lõikes 1 nimetatud esindaja ja nende asetäitjate määramisest; f) artiklite 30, 36 ja 39 järgi puutumatute erimissiooni hoonete ja eluruumide asukoht ning muu vajalik teave selliste hoonete ja eluruumide kindlakstegemiseks. 2. Võimaluse korral teatatakse saabumisest ja lõplikust lahkumisest ette. Artikkel 12. Non grata’ks või vastuvõetamatuks kuulutatud isikud 1. Asukohariik võib igal ajal ilma oma otsust põhjendamata lähetajariigile teatada, et lähetajariiki esindav isik erimissioonis või selle diplomaatiline töötaja on persona non grata või et muu erimissiooni töötaja on vastuvõetamatu. Sel juhul kutsub lähetajariik asjaomase isiku tagasi või lõpetab tema volitused missioonis. Isiku võib kuulutada non grata’ks või vastuvõetamatuks enne tema saabumist asukohariiki. 2. Kui lähetajariik keeldub täitmast lõikes 1 määratud kohustusi või ei täida neid mõistliku aja jooksul, võib asukohariik keelduda tunnustamast asjaomast isikut erimissiooni liikmena. Artikkel 13. Erimissiooni tegevuse alustamine 1. Erimissiooni tegevust alustatakse, kui missioon võtab ametlikult ühendust asukohariigi välisministeeriumi või poolte kokkuleppe korral muu asutusega. 2. Erimissiooni tegevuse alustamine ei sõltu erimissiooni esitlemisest lähetajariigi alalise diplomaatilise esinduse poolt ega volikirjade üleandmisest. Artikkel 14. Õigus tegutseda erimissiooni nimel 1. Erimissiooni juht või kui lähetajariik ei ole juhti määranud, siis lähetajariigi määratud esindaja on volitatud tegutsema erimissiooni nimel ja saatma teateid asukohariigile. Asukohariik saadab erimissiooni käsitlevad teated erimissiooni juhile või tema puudumisel ülalnimetatud esindajale otse või alalise diplomaatilise esinduse kaudu. 2. Lähetajariik, erimissiooni juht või viimase puudumisel lõikes 1 nimetatud esindaja võib siiski volitada erimissiooni liiget asendama erimissiooni juhti või eelnimetatud esindajat või tegema missiooni nimel teatavaid toiminguid. Artikkel 15. Ametlikku asjaajamist vahendav asukohariigi asutus Asukohariigiga aetakse ametlikke asju, mis lähetajariik on usaldanud erimissioonile, asukohariigi välisministeeriumi või poolte kokkuleppe korral muu asutuse kaudu. Artikkel 16. Järjestus 1. Kui asukohariigi või kolmanda riigi territooriumil kohtub kaks või enam erimissiooni, määratakse nende järjestus erikokkuleppe puudumise korral riiginimede tähestikulise järjekorra alusel, mida kasutatakse selle riigi protokolli kohaselt, kelle territooriumil missioonid kohtuvad. 2. Kahe või enama erimissiooni järjestust tseremoniaalsel või ametlikul kohtumisel reguleerib asukohariigis kehtiv protokoll. 3. Erimissiooni liikmete järjestus määratakse teates, mille lähetajariik saadab asukohariigile või kolmandale riigile, kelle territooriumil kaks või enam erimissiooni kohtuvad. Artikkel 17. Erimissiooni asukoht 1. Asjaomased riigid lepivad kokku piirkonna, kus on erimissiooni asukoht. 2. Kokkuleppe puudumise korral asub erimissioon asukohariigi välisministeeriumiga samas piirkonnas. 3. Kui erimissioon täidab oma ülesandeid eri piirkondades, võivad asjaomased riigid kokku leppida, et erimissioonil on rohkem kui üks asukoht, mille hulgast nad võivad valida peaasukoha. Artikkel 18. Erimissioonide kohtumine kolmanda riigi territooriumil 1. Kahe või enama riigi erimissioonid võivad kohtuda kolmanda riigi territooriumil ainult pärast viimase selgesõnalise nõusoleku saamist, mille kolmas riik võib igal ajal tagasi võtta. 2. Nõusoleku andmisel võib kolmas riik seada tingimused, mida lähetajariigid peavad täitma. 3. Kolmas riik võtab suhetes lähetajariikidega endale asukohariigi õigused ja kohustused ulatuses, mille ta annab teada nõusoleku andmisel. Artikkel 19. Erimissiooni õigus kasutada lähetajariigi lippu ja vappi 1. Erimissioonil on õigus kasutada lähetajariigi lippu ja vappi oma valdustel ja ametiülesannete täitmisel kasutatavatel sõidukitel. 2. Selles artiklis sätestatud õigust kasutades tuleb arvestada asukohariigi õigusakte ja tavasid. Artikkel 20. Erimissiooni volituste lõppemine 1. Erimissiooni volitused lõpevad muu hulgas: a) asjaomaste riikide kokkuleppega; b) erimissiooni ülesannete täitmisega; c) erimissiooni volituste tähtaja lõppemisega, kui tähtaega sõnaselgelt ei pikendata; d) lähetajariigi teatega erimissiooni lõpetamise või tagasikutsumise kohta; e) asukohariigi teatega erimissiooni lõppenuks tunnistamise kohta. 2. Lähetajariigi ja asukohariigi diplomaatiliste või konsulaarsuhete katkemine ei tähenda sellise katkestamise ajal tegutsevate erimissioonide lõpetamist. Artikkel 21. Riigipea ja kõrgete ametiisikute staatus 1. Erimissiooni juhtival lähetajariigi riigipeal on asukoha- või kolmandas riigis riigipeale rahvusvahelise õigusega ametlikul visiidil tagatud tegutsemisvõimalused, eesõigused ja puutumatus. 2. Lähetajariigi erimissioonis osaleval valitsusjuhil, välisministril ja muudel kõrgetel ametiisikutel on asukoha- või kolmandas riigis lisaks konventsiooniga ettenähtule ka rahvusvahelise õigusega tagatud tegutsemisvõimalused, eesõigused ja puutumatus. Artikkel 22. Üldtingimused Asukohariik loob erimissioonile ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused, arvestades erimissiooni olemust ja eesmärki. Artikkel 23. Valdused ja majutus Asukohariik abistab erimissiooni viimase taotluse korral vajalike valduste muretsemisel ja erimissiooni liikmetele sobiva majutuskoha leidmisel. Artikkel 24. Erimissiooni valduste maksuvabastus 1. Võttes arvesse erimissiooni ülesannete olemust ja kestust, on lähetajariik ja erimissiooni nimel tegutsevad liikmed vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest maksudest, mida võetakse erimissiooni valdustelt, välja arvatud maksed osutatud eriteenuste eest. 2. Käesolevas artiklis ettenähtud maksuvabastust ei kohaldata, kui nimetatud makse peab asukohariigi õigusaktide kohaselt maksma lähetajariigi või erimissiooni liikmega lepingu sõlminud isik. Artikkel 25. Valduste puutumatus 1. Konventsiooni kohaselt asutatud erimissiooni valdused on puutumatud. Asukohariigi esindaja võib valdustesse siseneda ainult erimissiooni juhi või vajaduse korral asukohariiki akrediteeritud lähetajariigi alalise diplomaatilise esinduse juhi nõusolekul. Nõusolekut võib eeldada tulekahju või muu katastroofi korral, mis tõsiselt ohustab riigi julgeolekut, ja ainult siis, kui ei ole olnud võimalik saada erimissiooni juhi või vajaduse korral alalise esinduse juhi sõnaselget nõusolekut. 2. Asukohariigil on esmajoones kohustus rakendada abinõusid, et kaitsta erimissiooni valdusi sissetungi või kahjustamise eest ning ära hoida missiooni rahu rikkumist ja väärikuse riivamist. 3. Erimissiooni valdused, nende sisustus, muu erimissiooni töös kasutatav vara ning erimissiooni sõidukid on puutumatud läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise ja täitemenetluse suhtes. Artikkel 26. Arhiivi ja dokumentide puutumatus Erimissiooni arhiiv ja dokumendid on alati ja igal pool puutumatud. Vajaduse korral peaksid neil olema nähtavad tunnusmärgid. Artikkel 27. Liikumisvabadus Asukohariik tagab erimissiooni liikmetele oma territooriumil reisimis- ja muu liikumisvabaduse, mis on vajalik erimissiooni ülesannete täitmiseks, arvestades seejuures oma õigusakte, milles käsitletakse alasid, kuhu sisenemine on riigi julgeoleku huvides keelatud või piiratud. Artikkel 28. Sidepidamisvabadus 1. Asukohariik võimaldab ja kaitseb erimissiooni ametialase sidepidamise vabadust. Sidepidamisel lähetajariigi valitsuse, diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste ja teiste erimissioonide või sama missiooni eri osadega nende asukohast sõltumata võib erimissioon kasutada kõiki asjakohaseid vahendeid, kaasa arvatud kullereid ning kodeeritud ja šifreeritud teateid. Oma raadiosaatja võib erimissioon paigaldada ja seda kasutada ainult asukohariigi nõusolekul. 2. Erimissiooni ametialane kirjavahetus on puutumatu. Ametialane kirjavahetus tähendab erimissiooni ja selle ülesannetega seotud kirjavahetust. 3. Võimaluse korral kasutab erimissioon lähetajariigi alalise diplomaatilise esinduse sidevahendeid, sealhulgas saadetist ja kullerit. 4. Erimissiooni saadetist ei avata ega peeta kinni. 5. Erimissiooni saadetise pakkidel peab olema nähtav tunnusmärk ning need võivad sisaldada üksnes dokumente või esemeid, mis on ette nähtud erimissioonile ametialaseks kasutamiseks. 6. Asukohariik kaitseb ülesandeid täitvat erimissiooni kullerit, kellel peab olema tema staatust ja saadetise pakkide arvu tõendav ametlik dokument. Kulleri isik on puutumatu ning teda ei või vahistada ega kinni pidada. 7. Lähetajariik või erimissioon võivad määrata erimissiooni ad hoc kullerid. Sellisel juhul kohaldatakse samuti lõiget 6, kuid selles nimetatud puutumatus kaotab kehtivuse, kui ad hoc kuller on talle usaldatud erimissiooni saadetise adressaadile kätte toimetanud. 8. Erimissiooni saadetise võib usaldada ametliku piiripunkti kaudu riiki siseneva laeva või tsiviilõhusõiduki kapteni kätte. Kaptenile väljastatakse ametlik dokument, millel on märgitud saadetise pakkide arv, kuid teda ei käsitata erimissiooni kullerina. Kokkuleppel asjaomaste asutustega võib erimissioon saata oma liikme võtma saadetise vastu takistusteta otse laeva või õhusõiduki kaptenilt. Artikkel 29. Isikupuutumatus Erimissioonis lähetajariiki esindavate isikute ja erimissiooni diplomaatiliste töötajate isik on puutumatu. Neid ei või vahistada ega kinni pidada. Asukohariik kohtleb neid kohase lugupidamisega ning rakendab abinõusid nende isiku, vabaduse ja väärikuse vastu suunatud rünnakute ärahoidmiseks. Artikkel 30. Eluruumide puutumatus 1. Erimissioonis lähetajariiki esindavate isikute ja erimissiooni diplomaatiliste töötajate eluruumid on puutumatud ja kaitstud samuti kui erimissiooni valdused. 2. Samuti on puutumatud nende dokumendid, kirjavahetus ja vara, välja arvatud artikli 31 lõikes 4 nimetatud juhul. Artikkel 31. Kohtulik puutumatus 1. Erimissioonis lähetajariiki esindavad isikud ja erimissiooni diplomaatilised töötajad on puutumatud asukohariigis kriminaalvastutusele võtmise suhtes. 2. Samuti on neil asukohariigis tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus, välja arvatud juhul, kui tegemist on: a) asjaõigusliku hagiga asukohariigis asuva eraomandis oleva kinnisvara suhtes, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik kasutab kinnisasja lähetajariigi nimel erimissiooni huvides; b) pärimist käsitleva kohtuasjaga, milles asjaomane isik osaleb eraisikust testamenditäitja, haldaja, pärija või annakusaajana ega esinda seejuures lähetajariiki; c) kohtuasjaga, mis käsitleb asjaomase isiku sellist kutse- või äritegevust asukohariigis, mis ei ole seotud tema ametiülesannetega; d) kahju hüvitamise nõudega, mis tekkis liiklusõnnetusest, mille asjaomane isik põhjustas sõidukiga, kasutades seda väljaspool ametiülesannete täitmist. 3. Erimissioonis lähetajariiki esindav isik ja erimissiooni diplomaatiline töötaja ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma. 4. Erimissioonis lähetajariiki esindava isiku või erimissiooni diplomaatilise töötaja suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud lõike 2 punktides a, b, c ja d nimetatud juhtudel tingimusel, et menetluse käigus ei kahjustata asjaomase isiku puutumatust ega tema eluruumi puutumatust. 5. Erimissioonis lähetajariiki esindava isiku ja erimissiooni diplomaatilise töötaja puutumatus asukohariigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta neid lähetajariigi jurisdiktsiooni alt. Artikkel 32. Sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide kohaldamise erandid 1. Arvestades lõiget 3, ei kehti lähetajariigile osutatavate teenuste puhul erimissioonis lähetajariiki esindava isiku ja erimissiooni diplomaatilise töötaja kohta asukohariigi sotsiaalkindlustust käsitlevad õigusaktid. 2. Lõikes 1 ettenähtud vabastus kehtib ka isiku suhtes, kes on erimissioonis lähetajariiki esindava isiku või erimissiooni diplomaatilise töötaja erateenistuses, tingimusel et: a) teenistuja ei ole asukohariigi kodanik ega alaline elanik ja b) tema kohta kehtivad lähetajariigi või kolmanda riigi sotsiaalkindlustust käsitlevad õigusaktid. 3. Erimissioonis lähetajariiki esindav isik ja erimissiooni diplomaatiline töötaja, kelle teenistuses olevate isikute kohta ei kehti lõikes 2 ettenähtud vabastus, järgib asukohariigi sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktidega tööandjatele pandud kohustusi. 4. Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud vabastus ei välista vabatahtlikku osalemist asukohariigi sotsiaalkindlustussüsteemis, kui see on asukohariigis lubatud. 5. Käesolev artikkel ei mõjuta varasemaid kahe- ja mitmepoolseid sotsiaalkindlustuslepinguid ega takista selliste lepingute sõlmimist tulevikus. Artikkel 33. Maksudest vabastamine Erimissioonis lähetajariiki esindav isik ja erimissiooni diplomaatiline töötaja on vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ning kohalikest isiku- ja varamaksudest ja -lõivudest, välja arvatud: a) kaudsed maksud, mis sisalduvad tavaliselt kaupade ja teenuste hinnas; b) maksud ja lõivud asukohariigis paiknevalt isiklikult kinnisvaralt, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik kasutab seda lähetajariigi nimel erimissiooni huvides; c) asukohariigi pärandi- ja pärimismaksud, arvestades artiklit 44; d) maksud ja lõivud erasissetulekult, mille allikas on asukohariigis, ning kapitalimaksud asukohariigi äriühingutesse tehtud investeeringutelt; e) maksed osutatud eriteenuste eest; f) registritasud, kohtu- või dokumendilõiv, hüpoteegilõiv ja tempellõiv, arvestades artiklit 24. Artikkel 34. Vabastus isiklikest teenistuskohustustest Asukohariik vabastab erimissioonis lähetajariiki esindavad isikud ja erimissiooni diplomaatilised töötajad isiklikest ning ühiskondlikest ja sõjalistest kohustustest, nagu need, mis on seotud sundvõõrandamise, sõjaliste sundmaksete või sõjaväelaste majutamisega. Artikkel 35. Vabastus tollimaksudest ning -kontrollist 1. Asukohariik lubab kooskõlas oma õigusaktidega riiki sisse vedada ning vabastab kõigist tollimaksudest ja -lõivudest ning muudest tolliga seotud tasudest, välja arvatud tasu ladustamise, veo ja muude selliste teenuste eest: a) erimissiooni ametialaseks kasutamiseks mõeldud esemed; b) erimissioonis lähetajariiki esindavate isikute ja erimissiooni diplomaatiliste töötajate isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemed. 2. Erimissioonis lähetajariiki esindava isiku ja erimissiooni diplomaatilise töötaja isiklikku pagasit ei kontrollita, välja arvatud juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et see sisaldab muud peale lõikes 1 nimetatud esemete või esemeid, mille sisse- või väljavedu on asukohariigi õigusaktidega keelatud või mille kohta kehtivad asukohariigi karantiini reguleerivad õigusaktid. Kontroll viiakse läbi ainult asjaomase isiku või tema volitatud esindaja juuresolekul. Artikkel 36. Haldustöötajad Erimissiooni haldustöötajal on artiklitega 29–34 ette nähtud eesõigused ja puutumatus, kuid artikli 31 lõikes 2 ette nähtud asukohariigi tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus ei kehti tema töövälise tegevuse kohta. Samuti on neil artikli 35 lõikes 1 nimetatud eesõigused esmakordse sisenemise ajal riiki sisse veetud esemete suhtes. Artikkel 37. Abitöötajad Erimissiooni abitöötajal on asukohariigis kohtulik puutumatus oma ametiülesandeid täites tehtud tegude eest, ta on vabastatud maksudest ja lõivudest töötasult ning talle ei kohaldata sotsiaalkindlustust käsitlevaid õigusakte, nagu on ette nähtud artiklis 32. Artikkel 38. Erateenistujad Erimissiooni liikmete erateenistuja on vabastatud maksudest töötasult. Muud eesõigused ja puutumatus on tal ainult asukohariigi lubatud ulatuses. Asukohariik teostab oma jurisdiktsiooni tema suhtes, sekkumata põhjendamatult erimissiooni ülesannete täitmisse. Artikkel 39. Perekonnaliikmed 1. Erimissioonis lähetajariiki esindava isiku ja erimissiooni diplomaatilise töötaja perekonnaliikmel on juhul, kui ta ei ole asukohariigi kodanik ega alaline elanik ja kui ta saadab erimissiooni liiget, artiklites 29–35 ette nähtud eesõigused ja puutumatus. 2. Erimissiooni haldustöötaja perekonnaliikmel on juhul, kui ta ei ole asukohariigi kodanik ega alaline elanik ja kui ta saadab erimissiooni liiget, artiklis 36 ette nähtud eesõigused ja puutumatus. Artikkel 40. Asukohariigi kodanikud ja alalised elanikud 1. Kui asukohariik ei anna neile lisaeesõigusi ega -puutumatust, on erimissioonis lähetajariiki esindaval isikul ja erimissiooni diplomaatilisel töötajal, kes on asukohariigi kodanik või alaline elanik, üksnes kohtulik puutumatus ja puutumatus ametiülesandeid täites tehtud tegude suhtes. 2. Erimissiooni teistel liikmetel ja erateenistujatel, kes on asukohariigi kodanikud või alalised elanikud, on eesõigused ja puutumatus üksnes asukohariigi lubatud ulatuses. Asukohariik teostab oma jurisdiktsiooni nende suhtes, sekkumata põhjendamatult erimissiooni ülesannete täitmisse. Artikkel 41. Puutumatusest loobumine 1. Lähetajariik võib loobuda erimissioonis teda esindavate isikute, erimissiooni diplomaatiliste töötajate ja artiklite 36–40 alusel puutumatuse saanud isikute puutumatusest asukohariigi jurisdiktsiooni suhtes. 2. Loobumine peab alati olema selgesõnaline. 3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isik algatab kohtuasja, kaotab ta õiguse kohtulikule puutumatusele põhihagiga otseselt seotud vastuhagi korral. 4. Tsiviil- või halduskohtulikust puutumatusest loobumine ei mõjuta puutumatust kohtuotsuse täideviimise suhtes, millest on vaja eraldi loobuda. Artikkel 42. Läbisõit kolmanda riigi territooriumilt 1. Kui erimissioonis lähetajariiki esindav isik või erimissiooni diplomaatiline töötaja läbib oma ülesandeid täitma suundudes või lähetajariiki naastes kolmanda riigi või viibib seal, tagab kolmas riik talle vajaliku puutumatuse. Sama kehtib käesolevas lõikes nimetatud isiku eesõiguste või puutumatusega perekonnaliikme kohta, kes saadab nimetatud isikut või reisib eraldi tema juurde või tagasi oma kodumaale. 2. Samuti ei takista kolmas riik erimissiooni haldustöötaja ega abitöötaja või nende perekonnaliikme sõitu läbi oma territooriumi lõikes 1 kirjeldatud juhtudel. 3. Kolmas riik lubab vedada vabalt läbi oma territooriumi ametialaseid kirju ja muid ametialaseid saadetisi, sealhulgas kodeeritud või šifreeritud teateid ning tagab neile samasuguse kaitse, nagu selleks on konventsiooni kohaselt kohustatud asukohariik. Arvestades lõiget 4, tagab ta läbisõidul olevatele erimissiooni kulleritele ja saadetistele samasuguse puutumatuse ja kaitse, nagu selleks on konventsiooni kohaselt kohustatud asukohariik. 4. Kolmas riik on kohustatud lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud isikute suhtes oma kohustusi täitma üksnes juhul, kui teda on eelnevalt teavitatud kas viisataotluses või eraldi teatega nende isikute läbisõidust erimissiooni liikmetena, nende perekonnaliikmetena või kulleritena ning kui ta ei ole sellele esitanud vastuväidet. 5. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kolmanda riigi kohustused kehtivad ka siis, kui neis lõigetes nimetatud isikud ning ametialased kirjad ja erimissiooni saadetised asuvad kolmandas riigis vääramatu jõu tõttu. Artikkel 43. Eesõiguste ja puutumatuse kehtivusaeg 1. Erimissiooni liige, kellel on erimissioonis oma ametiülesannete täitmiseks õigus eesõigustele ja puutumatusele, omandab need hetkest, mil ta siseneb asukohariiki, või kui ta juba viibib asukohariigis, siis hetkest, mil asukohariigi välisministeeriumile või poolte kokkuleppel muule asutusele teatatakse tema ametisse nimetamisest. 2. Kui erimissiooni liikme volitused on lõppenud, kaotavad ta eesõigused ja puutumatus kehtivuse üldjuhul hetkest, mil isik lahkub riigist, või mõistliku lahkumisaja möödudes, kuid kehtivad kuni selle ajani isegi relvakonflikti korral. Erimissiooni liikme ametiülesannete täitmisel tehtud tegude suhtes kehtib puutumatus ilma ajapiiranguta. 3. Erimissiooni liikme surma korral säilivad tema perekonnaliikme eesõigused ja puutumatus mõistliku asukohariigist lahkumise aja möödumiseni. Artikkel 44. Erimissiooni liikme või tema perekonnaliikme pärand 1. Erimissiooni liikme või teda saatva perekonnaliikme surma korral, kui kadunu ei olnud asukohariigi kodanik ega alaline elanik, lubab asukohariik välja viia kadunu vallasvara, välja arvatud asukohariigis soetatud vara, mille väljavedu oli isiku surma hetkel keelatud. 2. Pärandi- ega pärimismakse ei võeta vallasvaralt, mis paiknes asukohariigis vaid seetõttu, et kadunu viibis seal erimissiooni liikmena või erimissiooni liikme perekonnaliikmena. Artikkel 45. Asukohariigist lahkumise ja erimissiooni arhiivi äraviimise võimalused 1. Asukohariik võimaldab ka relvakonflikti korral isikul, kel on eesõigused ja puutumatus ning kes ei ole asukohariigi kodanik, ja tema perekonnaliikmel, sõltumata kodakondsusest, lahkuda riigist niipea kui võimalik. Vajaduse korral annab asukohariik nende käsutusse sõidukid nii nende endi kui ka nende vara veoks. 2. Asukohariik võimaldab lähetajariigil oma territooriumilt välja viia erimissiooni arhiivi. Artikkel 46. Erimissiooni volituste lõppemise tagajärjed 1. Kui erimissiooni volitused lõpevad, peab asukohariik austama ja kaitsma erimissiooni valdusi koos selle vara ja arhiiviga, kuni need kuuluvad erimissioonile. Lähetajariik peab vara ja arhiivi ära viima mõistliku aja jooksul. 2. Kui lähetajariigi ja asukohariigi vahel ei ole diplomaatilisi ega konsulaarsuhteid või need on katkenud ja kui erimissiooni volitused on lõppenud, võib lähetajariik ka relvakonflikti korral usaldada erimissiooni vara ja arhiivi järelevalve asukohariigile vastuvõetavale kolmandale riigile. Artikkel 47. Asukohariigi õigusaktide järgimine ja erimissiooni hoonete kasutamine 1. Ilma et see piiraks konventsiooniga sätestatud eesõigusi ja puutumatust, peab neid kasutav isik järgima asukohariigi õigusakte. Samuti ei tohi ta sekkuda asukohariigi siseasjadesse. 2. Erimissiooni valdusi ei tohi kasutada otstarbel, mis ei sobi kokku erimissiooni ülesannetega, mis on sätestatud selle konventsiooni, üldise rahvusvahelise õiguse või lähetajariigi ja asukohariigi erikokkuleppega. Artikkel 48. Kutse- või äritegevus Erimissioonis lähetajariiki esindav isik ega erimissiooni diplomaatiline töötaja ei tohi asukohariigis tegelda kutse- ega äritegevusega isikliku kasu eesmärgil. Artikkel 49. Mittediskrimineerimine 1. Konventsiooni kohaldamisel ei diskrimineerita riike. 2. Diskrimineerimiseks ei peeta seda, kui: a) asukohariik kitsendab konventsiooni mõnd sätet, kuna lähetajariigis kohaldatakse seda sätet asukohariigi erimissiooni suhtes kitsendavalt; b) riigid muudavad tava või kokkuleppe kohaselt üksteise erimissioonide tegutsemisvõimaluste, eesõiguste ja puutumatuse ulatust, tehes seda teiste riikidega kokku leppimata, kuid arvestades, et see ei läheks vastuollu konventsiooni mõtte ja eesmärgiga ega mõjutaks kolmandate riikide õigusi ega kohustusi. Artikkel 50. Allakirjutamine Konventsioon on avatud allakirjutamiseks 31. detsembrini 1970 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle eriorganisatsioonide liikmesriikidele, Rahvusvahelise Tuumaenergia Agentuuri liikmesriikidele, Rahvusvahelise Kohtu statuudi osalistele ning teistele riikidele, keda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee on kutsunud konventsiooniga ühinema. Artikkel 51. Ratifitseerimine Konventsioon tuleb ratifitseerida. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Artikkel 52. Ühinemine Konventsioon jääb ühinemiseks avatuks riikidele, kes kuuluvad ühte artiklis 50 nimetatud kategooriatest. Ühinemiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Artikkel 53. Jõustumine 1. Konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile antakse hoiule kahekümne teine ratifitseerimis- või ühinemiskiri. 2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast kahekümne teise ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast seda, kui riik on oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andnud. Artikkel 54. Hoiulevõtja teated Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab riikidele, kes kuuluvad ühte artiklis 50 nimetatud kategooriatest: a) konventsioonile allakirjutamisest ning ratifitseerimis- ja ühinemiskirjade hoiuleandmisest kooskõlas artiklitega 50, 51 ja 52; b) konventsiooni jõustumise kuupäeva kooskõlas artikliga 53. Artikkel 55. Autentsed tekstid Konventsiooni originaal, mille hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab selle tõestatud koopia riikidele, kes kuuluvad ühte artiklis 50 nimetatud kategooriatest. Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad 16. detsembril 1969 New Yorgis allakirjutamiseks avatud konventsioonile alla kirjutanud.