Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe Muusikakooli arengukava aastateks 2007 – 2009 — KO, 162, 1832

Sillamäe Muusikakooli arengukava aastateks 2007–2009 Sillamäe Linnavalitsuse 6. juuli 2006. a määrus nr 11 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 30 lõike 1 punkti 3 alusel. § 1. Võtta vastu Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe Muusikakool arengukava aastateks 2007–2009 (lisatud). Linnapea Ain KIVIORG Õigusnõunik linnasekretäri ülesannetes Andrei IONOV Sillamäe Linnavalitsuse 6. juuli 2006. a määruse nr 11 lisa SILLAMÄE MUUSIKAKOOLI A R E N G U K A V A AASTATEKS 2007-2009 Sisukord 1. Muusikakooli hetkeseis…………………………………….3-5 2. Õppekasvatustöö……………………………………………6-9 3. Muusikakooli missioon. Tunnuslause. Tulevikuvisioon. Põhiväärtused. Eesmärgid………………………………………10 4. Arenguriskid ja võimalused koolis. SWOT analüüs…………11-12 5. Prioriteetsed arengusuunad…………………………………12 6. Kooli arengu lühiajaline programm…………………………13-15 7. Arengukava muutmise kord…………………………………15 Sissejuhatus Sillamäe Muusikakooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse suunad ja tegevuskava aastateks 2007 – 2009. Arengukava valmis 2005/2006 õa. jooksul. Töösse oli kaasatud kogu pedagoogiline kollektiiv ja kooli hoolekogu. Sillamäe Muusikakooli arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi huvialaseadusest, Sillamäe Muusikakooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. 1. Muusikakooli hetkeseis 1.1. Muusikakooli üldandmed. Sillamäe Muusikakool alustas oma tegevust 1952.aastal. Esialgu oli osa klasse praeguse Sillamäe Laste Loomingukeskuse «Ulei» ruumides. 1958.aastal sai valmis juurdeehitus muusikakooli jaoks, kus asub ta ka praegu. Muusikakooli aadress: Majakovski 7, 40231, Sillamäe. Telefon 397 4539 - sekretär, 397 4370 - direktor. E-mail: sillamaemk@hot.ee 1.2 Pedagoogide koosseis. Sillamäe Muusikakoolis on 31 töötajat, neist on 4 meest ja 27 naist. Töötajatest on õpetajaid 24, neist - kõrgharidusega – 10; - keskeriharidusega - 14 (neist kaks õpetajat õpivad Eesti Muusika- ja Teatri Akadeemias). Tööstaaž Amet Kokku Staaž 5-10.a. Staaž 11- 15.a. Staaž üle 15.a. Direktor 1 1 Õppealajuhataja 1 1 Pedagoog 22 3 19 Õpetajate keskmine vanus on 53 aastat. Vaatamata küllaltki arvestatavale pedagoogide vanusele on õpetamise professionaalne tase piisavalt kõrge. Praegu on umbes 1/3 õpetajatest meie kooli endised õpilased. Töötajate vanus Töötajate vanus Kokku 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 Direktor 1 1 Õppealajuhataja 1 1 Õpetajad 22 3 4 7 6 2 Kool vajab noori kõrgharidusega spetsialiste erinevatele erialadele. 1.3 Administratsioon. Abipersonal. Amet Töötajate arv Haridus Direktor 1 Kõrgharidus Õppealajuhataja 1 Kõrgharidus Majandusjuhataja 1 Keskeriharidus Sekretär 1 Kõrgharidus Raamatupidaja 1/2 Kõrgharidus Häälestaja 1/2 Keskeriharidus Koristaja 3 Keskeriharidus 1.4 Õpilased. Sillamäe Muusikakoolis õpib 215 õpilast (01.09.2005.a. seisuga), neist: - 144 tüdrukut; - 71 poissi. Õpilaste arv viimastel aastatel Õppeaasta Õpilaste arv 1999/2000 258 2000/2001 247 2001/2002 239 2003/2004 226 2004/2005 212 2005/2006 215 Õpilaste arv osakondade järgi Osakond 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Klaver 158 137 129 136 Akordion, bajaan 35 36 33 29 Viiul 13 13 11 12 Puhkpillid (flööt, saksofon) 27 29 25 26 Kitarr 6 11 14 12 Kokku 239 226 212 215 Lähtudes tabelist on näha, et väheneb sisseastujate arv rahvapilliosakonda, ei ole soovijaid vaskpuhkpillidele, aga kasvab huvi saksofoni ja kitarri vastu. Suurt tähelepanu pööratakse kollektiivide tööle: rahvapilliorkester, noorema- ja vanemastme koorid, jazz-band, vokaal- ja instrumentaalansamblid. 1.5 Materiaalne baas. Sillamäe Muusikakool tegutseb ruumides, mille üldpind on 596 m2 (neist 515 m2 kasulikku pinda), millest 18 on individuaalõppeks ettenähtud õppeklassid, 2 muusikateooria klassi, 140-kohaline saal, raamatukogu, õppealajuhataja ja direktori õppeklass-kabinetid, kantselei, õpetajatetuba, tehnilise personali ruum. Õppeklassid on varustatud vajalike õppevahenditega ja sisustatud mööbliga. Ruumi ei piisa: - grupitundideks; - orkestri-ja kooritundideks; - individuaaltundideks; - infotehnoloogia tundideks; - noodikogu pind ei vasta normidele. Kapitaalremont toimus 1990. aastal. Vaatamata sellele jooksis katus läbi, elektrisüsteem ei pidanud koormusele vastu jne. Viimastel aastatel on tehtud koolis järgmised tööd: 2001.a. – katuse vahetus; 2001.a. – elektrisüsteemi vahetus; 2004.a. – signalisatsioonisüsteemi paigaldus; 2005.a. – tuletõrjesüsteemi paigaldus. Kool vajab: - täiendavaid ruume individuaal- ja grupitundideks - välistrepi remont - nelja õppeklassi remonti - esimese korruse põranda remonti - ventilatsiooni saali - riidehoiu remonti - arvuteid õppe-metoodika klassile koos internetiühendusega - uusi muusikainstrumente. 1.6 Õppevahendid ja inventar. Kool on varustatud esmavajalike õppevahenditega. Kuid suur osa on nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud, amortiseerunud. Kool vajab akordione, puhkpille ja rahvapille, kontsertklaveri kapitaalset remonti. 2006.aastal osteti 2 uut akordioni ja Hansa Liisinguga pianiino «Irmler». Võimaluste piires uuendame järk-järgult õppevahendeid. Aegunud on ka koolimööbel. Kool vajab arvutiklassi ja helisalvestusstuudiot uue õppemetoodika sisseviimiseks. 2. Õppekasvatustöö 2.1 Õppekorraldus. Sillamäe Muusikakooli õppekasvatustöö toimub vastavalt riiklikule raamõppekavale, mille alusel on välja töötatud kõikide instrumentide õpetamise ainekavad, samuti ainekavad üldainetele. Õppetöö toimub vastavalt tunniplaanile, mille on kinnitanud muusikakooli direktor. Peale õppekava kinnitatakse koolis igaks poolaastaks hariduskasvatuslike ja kultuuriürituste plaan. Õppeaeg muusikakoolis on 7 aastat. Õppeprotsess muusikakoolis koosneb järgmistest astmetest: - algaste (1-4 klass); - vanem aste (5-7 klass); - lisaaasta (8.klass – edasiõppijatele). Kool annab traditsioonilise muusikalise alghariduse, millega on võimalik jätkata õpinguid professionaalseks muusikuks saamisel. Traditsioonilise õppesuuna kõrval areneb koolis džässisuund. Igal aastal korraldab kool džässifestivali professionaalsete džässmuusikute osavõtul. Muusikakoolis planeeritakse arendada professionaalset džässiõpetust. Põhiliseks õppevormiks on: individuaalõpe ja grupiõpe. Tunni pikkus – 45 minutit. Koolis õpetatakse järgmiseid erialasid: - klaver; - viiul; - akordion, bajaan; - flööt, saksofon, klarnet; - klassikaline kitarr. Grupitunnid on solfedžo ja muusikaajalugu. Koosmusitseerimise ained: koor, orkester ja erinevad vokaal- ja instrumentaalansamblid. Kooli eesmärk on arendada ja säilitada olemasolevad kollektiivid (rahvapilliorkester, vanema astme koor, noorema astme koor, jazzorkester, vokaal-ja instrumentaalansamblid) ja luua uusi erineva koosseisuga ansambleid. Aastahinded ja veeranditulemused kantakse hinnetelehele. Kui mingitel põhjustel lõpetab õpilane ainult algastme (4 klassi), antakse talle algastme lõputunnistus. Muusikakooli täieliku programmi läbimisel antakse lõputunnistus ja hinneteleht. Peale valitud instrumendi põhiõppe on muusikakooli õppekavas järgmised õppevormid: - esinemine akadeemilistel ja avalikel kontsertidel; - kontrolltunnid; - arvestused, konkursikavade kuulamised, konkursid, olümpiaadid; - lõpukavade eelnev kuulamine; - lõpueksamid ja üleminekueksamid; - temaatilised loeng-kontserdid; - õpilaste iseseisev töö. 2.2 Õppekavad ja repertuaari omandamine. Individuaal- ja grupitundide õppekavad on koostatud Haridusministeeriumi poolt soovitatud õppekavade alusel, täiendatud osakonnakoosolekute aruteludel ja kinnitatud õppenõukogus. Programmilised nõuded kõigis ainetes sisaldavad täpseid ja konkreetseid ülesandeid tulenevalt metoodika põhimõtetest. Džässisuuna arenguga on hädavajalik: - täiendada ainekavasid džässirepertuaariga; - organiseerida metoodilisi üritusi; - suunata pedagooge täienduskoolitustele; - organiseerida õpilastele ja pedagoogidele näidistunde ja meisterklasse džässmetoodika professionaalseks omandamiseks. Püsiva muusikahuvi säilitamiseks tuleb leida uusi mooduseid ja vorme õpilaste kultuurikeskkonnaga kohanemiseks. Uue valikeriala avamisega õppekavas on oluline koolis sisustada õppe-metoodikaklass, mis on varustatud kaasaegsete interneti ühendusega arvutitega, kaasaegse tehnikaga helisalvestuseks ja taasesituseks, millega on võimalik: - teadvustada kompositsiooni aluseid; - teha arranžeeringuid erinevatele ansamblitele ja orkestritele; - omandada salvestustehnoloogiat; - omandada nooditeksti kandmist arvutisse; - valida instrumentaalsaadet; - improviseerida. Regionaalsetest ja vabariiklikest konkurssidest osavõtuks nõutakse tänapäeval kvaliteetseid kassette õpilaste kavadega. Selleks on koolil vaja uut salvestustehnikat. 2.3 Õpetajate kvalifikatsioon. Muusikakooli õpetaja on reeglina kõrg- või keskeriharidusega pedagoog. Muusikakooli pedagoogi eriala on mitmetahuline ja nõuab pidevat pedagoogilist enesetäiendamist, samuti tema kui interpreedi meisterlikkuse kasvu. Kaasaja muusikute interpreteerimise meisterlikkus on toonud kaasa kõrgendatud nõuded ka pedagoogidele, kes töötavad lastega. Muusikakooli õpetajatel lasub vastutus tõsta õpetamise kvaliteeti, olla kursis kaasaegsete muusikasuundadega ja säilitada lastes huvi muusika vastu. Kool on komplekteeritud vajalike spetsialistidega: 6 õpetajat omavad vanemõpetaja staatust, kõrgharidusega on 10 inimest, keskeriharidusega – 14 inimest, kellest kaks õpivad Tallinna Teatri- ja Muusika Akadeemias. Tänapäeval on muutunud õpetajatele nõutavaks kõrgharidus. Kool vajab noori kõrgharidusega spetsialiste. Väga tähtis on pidev professionaalne enesetäiendus, säilitades olemasolevad pedagoogilised oskused. Pedagoogidel on vajalik kvalifikatsiooni tõstmiseks: - õppida kursustel ja võtta osa üritustest, mis on seotud enesetäiendamisega (konkursid, meisterklassid, festivalid, näidistunnid, kvalifikatsiooni tõstmise kursused); - organiseerida džässiõpetuse metoodika kursused; - suunata õpetajaid muusika arvutitehnoloogia kursustele. Olulist osa muusikakooli hea taseme kindlustamisel ja kaasaegses arengus on keskastme juhtidel, osakondade juhatajatel ja klassijuhatajatel. Nendel lasub vastutus konkreetsete ülesannete lahendamisel ja heade töötulemuste saavutamisel. Kooli administratsiooni kohustuste hulka kuulub informatsiooni kogumine ja edastamine. 2.4 Õpikeskkond. Edukaks ja tulemusrikkaks õppetööks ja õpetajate tööks on väga tähtis luua head õpi- ja töö tingimused. Kahjuks ei vasta kooli ruumid nõutud tingimustele. Eriti teravalt kerkib ruumiprobleem üles eksamiperioodil (eriala, solfedžo), proovieksamitel, arvestustel ja akadeemilistel kontsertidel. Nendel eesmärkidel kasutatakse saali, kus aga peaksid toimuma orkestritunnid, kooritunnid ja ansamblitunnid. Normaalseks õppekasvatustööks ja mugavaks tunniplaaniks on koolil vaja: - 3 klassi individuaaltundideks ja õpilastele harjutusaegadeks; - 1 klass teoreetiliste ainete õpetamiseks; - 2 ruumi tööks kollektiividega; - õppe-metoodika klass; - noodikogu ruum. Saavutamaks edukaid töötulemusi ja sõbralikku mikrokliimat planeerime läbi viia õpilastele, pedagoogidele ja lastevanematele loengvestlusi eetikast, esteetikast ning muusika- ja üldkultuurist. 2.5 Õppevahendid. Õppevahendid (muusikainstrumendid) on hädavajalik komponent muusikakooli õppeprotsessis, mis võimaldab saavutada teadmisi, oskusi ja neid täiustada. Olemasolevad pillid, õppevahendid ja tehnilised vahendid nii moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Kooli edukaks tegevuseks ja arenguks on lähiaastatel oluline: - kontsertklaveri kapitaalremont; - muretseda akordion; - muretseda klaver; - muretseda flööt; - muretseda saksofon; - muretseda süntesaator; - muretseda löökpillide komplekt; - muretseda arvutid, salvestustehnika ja kontoritehnika õppe-metoodika klassi sisustamiseks; - täiendada fonoteeki (videokassetid ja CD-diskid); - täiendada noodikirjandust. 2.6 Õppekasvatustöö lastevanemate ja hoolekoguga. Ilma kooli ja lastevanemate ühistööta on raske saavutada soovitud tulemusi. Kooli juhtkond, õpetajad, hoolekogu ja lapsevanemad peavad looma lastele optimaalsed tingimused õpinguteks kahes koolis. Õppeprotsess muusikakoolis ja põhikoolis – need on kaks paralleelselt kulgevat protsessi, siis lapse kasvatamine on ühtne ja lahutamatu protsess. Muusikakoolis on õppimine individuaalne, igal õpetajal on tihe kontakt lapsevanematega, siis ta võib reguleerida igat olukorda. Muusikakooli ülesanne – panna paika kooli ja perekonna ühtne lähenemine õpilaste kasvatamisele. Selle eesmärgi saavutamiseks toimuvad muusikakoolis lastevanemate koosolekud (üldised, osakonniti, klasside kaupa), muusikalised õhtud, vestlused ja teejoomised, kontserdid, väljasõidud. Koolis praktiseeritakse akadeemilisi kontserte (hindelisi) lastevanemate osavõtul. Muusikakool esineb esteetilise kasvatuse initsiaatorina perekonna jaoks. Iga poolaasta ürituste plaani koostamisel on hädavajalik arvestada lapsevanemate, hoolekogu ja õppenõukogu soovitusi, mis on kantud koosolekute protokollidesse. 2.7 Õppeväline tegevus. Muusikakool pöörab suurt tähelepanu õppekavas klassivälisele tegevusele: - kontserttegevuse organiseerimine; - loomingulised kohtumised muusikutega; - pidulik ürituste läbiviimine lastevanematega, õpilastega, vilistlastega ekskursioonid; - filharmoonia külastus, teatrite, muuseumite ja näituste külastus, kooli koosolekud ja vestlused lastevanematega; - meelelahutuslike ja intellektuaalsete ürituste läbiviimine («Noorte muusikute klubi», «Tublid ja tublikesed» jt.); - projektide kirjutamine. Klassiväline suhe muusikaga, kultuuriväärtustega aitab kaasa huvi kasvule muusikaõpingute vastu. Kooli arenguplaanis on: - Laste filharmoonia loomine; - Džässi eriala avamine; - Igal aastal viia läbi muusikaloo olümpiaad « Tublid ja tublikesed»; - Õppe-metoodika klassi avamisel kaasata vanemaklassi õpilasi klassivälise töö plaanide koostamisel, arvestades õpilaste ja vanemate huve ja soove. 3. Muusikakooli missioon. Tunnuslause. Tulevikuvisioon. Põhiväärtused. Eesmärgid. 3.1 Missioon. Igale soovijale - muusikaline algharidus. 3.2 Tunnuslause. Laulust pillimänguni! 3.3 Tulevikuvisioon. Sillamäe Muusikakool on tulevikus keskseks muusikalise alghariduse andjaks linnas, kus töötavad kõrge kvalifikatsiooniga, nõuetele vastava kõrgharidusega pedagoogid (50% on noored spetsialistid). Kõik pedagoogid on läbinud vajalikud täiendkoolitused: meisterklassid, seminarid, kursused, erialakoolitused EMTA juures ja mujal. Koolil on tihedad kontaktid regiooni teiste muusikakoolidega, ka vabariigi tasandil ning väliskontaktid. Suurendada õpilaste arvu, säilitada kõrge õpetamise tase, et saaksid sirguda ka professionaalsed muusikud. Lõpetajatest võiksid saada aktiivsed muusikahuvilised ja kultuuriedendajad linnas, regioonis, vabariigis. Muusikakoolis on piisavalt ruumi õppetööks, kaasaegsed tingimused tööks ja õppimiseks. Muusikakool säilitab senised traditsioonid, loomingulised kollektiivid. Õpetajate palk ühtlustada üldhariduskooli õpetajate palgaga. 3.4 Põhiväärtused. - individuaalne loominguline lähenemine igale õpilasele; - muusikalise huvi toetamine ja arendamine; - igakülgselt arenenud isiksuse kasvatamine heatahtlikuks ja töökaks kodanikuks. 3.5 Eesmärgid. - anda kaasaja nõuetele vastavat muusikalist algharidust; - arendada muusikalisi eeldusi, kasvatada hingelt rikast, kultuurilembelist isiksust; - säilitada kooli traditsioonid ja loomingulised kollektiivid; - võtta osa aktiivselt linna, regiooni ja vabariigi kultuurielust (Laulupeod, Slaavi Pärg, konkursid ja muusikafestivalid); - arendada muusikakoolist Sillamäe linnas kõrge kõlbelise kultuuriga muusikatempel. 4. Arenguriskid ja võimalused koolis. SWOT ANALÜÜS. 4.1 Sisemised võimalused. - traditsioonid; - kõrge vaimsus; - kõrge pedagoogiline potentsiaal; - sõbralik mikrokliima; - pedagoogilise kollektiivi suur missioonitunne; - erialade lai valik; - usalduslikud suhted õpilaste ja vanematega; - integratsioon – suurem tähelepanu eesti muusikakultuurile ja eesti keelele; - püsivalt tegutsevad loomingulised kollektiivid; - kollektiivi soov osaleda linna kultuurielus. 4.2 Välised võimalused. - rahuldavate tingimuste loomine kohaliku omavalitsuse poolt; - loominguliste kollektiivide ja uute initsiatiivide toetamine kohaliku omavalitsuse poolt; - ruumide laiendamise toetus; - osalemine regionaalsetel ja vabariiklikel festivalidel, konkurssidel ja avalikel kontsertidel; - koostööprojektid sõpruslinnadega; - osalemine meisterklassides, jazzfestivalil, seminaridel ja suvekoolides; - loominguliste sidemete säilitamine ja arendamine: lasteaedadega, koolidega, Laste Loomingu Keskusega «Ulei» ja Kultuurikeskusega; - koostöö linna ja maakonna erinevate organisatsioonidega; - kohaliku ajakirjanduse toetus; - lastevanemate ja sponsorite toetus; - kontaktid professionaalsete muusikutega vabariigis. 4.3 Sisemised puudujäägid-nõrkused. - pedagoogide vanus; - kõrghariduse puudumine mõnedel pedagoogidel; - noorte erialapedagoogide vajalikkus: vaskpuhkpillid, teooriaained, vokaal, klaver, saksofon, kitarr ja löökpillid; - õpilaste vähene soov astuda rahvapilliosakonda; - pidev elukalliduse kasv mõjutab individuaalsete instrumentide soetamist lastevanemate poolt; - vähe eesti keelt valdavaid pedagooge; - muusikakooli instrumendid osaliselt amortiseerunud; - klassiruumide vähesus. 4.4 Välised puudujäägid-ohud. - muusika alghariduse ebastabiilsus vabariigi tasandil; - kooli eelarve sõltuvus kohaliku omavalitsuse materiaalsetest ressurssidest; - vähene sündimus linnas; - massi-ja odava populaarmuusika pealetung massimeedias ning sellega kaasneva julmuse ja vägivalla pealetung; - ebakindlus tuleviku suhtes ja madal materiaalne seisund linnaelanikel; - tööpuudus; - kvalifikatsioonikursuste kõrge hind; - noorte spetsialistide nappus ja valik väikelinnas; - õpilaste suur koormus põhikoolis; - lai huvialaringide ja spordiringide valik linnas; - väike töötasu võrreldes elukallidusega ja muusikalise kõrgharidusele kulutatud aja ja kulutustega. 5. Prioriteetsed arengusuunad - õppekava täiendamine ja õpilaste kasvatamine; - luua õpilastele ja õpetajatele kaasaegsed õpitingimused loomingulise tegevuse arendamiseks (helisalvestusstuudio); - toetada olemasolevaid loomingulisi kollektiive ja luua uusi juurde (erineva koosseisuga ansamblid); - täiendada jazzfestivali organiseerimist ja läbiviimist; - aktiivselt osaleda linna, regiooni ja vabariiklikel muusikaüritustel. 6. Kooli arengu lühiajaline programm 2007.aasta 6.1 Sillamäe Muusikakool teiste vabariigi muusikakoolide hulgas. - säilitada vanad ja leida uusi kontakte regiooni ja vabariigi koolidega (vastutav - õppealajuhataja); - osaleda vabariiklikul noorte laulupeol (vastutav - kooriõpetajad); - osa võtta regionaalsetest ja vabariiklikest konkurssidest ja festivalidest (vastutav - õppealajuhataja, osakonnajuhatajad); - säilitada ja arendada kontakte professionaalsete muusikutega (vastutav - projektijuht, direktor, õppealajuhataja); - võtta aktiivselt osa Sillamäe linna juubelipidustustest (vastutav - õppealajuhataja, osakonnajuhatajad, muusikakooli pedagoogid ja õpilased). 6.2 Pedagoogide kvalifikatsioon. - leida kõrgharidusega teoreetiliste ainete õpetaja, vaskpuhkpillide õpetaja; - töötada välja pedagoogide täiendkoolituskava; - täiendada eesti keele oskust; - organiseerida kursused džässimetoodika omandamiseks; - suunata õpetajaid muusika-arvutitehnoloogia kursustele. 6.3 Uued tegevussuunad. - omandada arvutitehnoloogiat muusika valdkonnas ja viia see ellu teoreetilistes ainetes (vastutav – teooriaosakond); - laiendada jazziõpetus kõikidele osakonnadele (vastutav - projektijuht, direktor, õppealajuhataja); - täiendada aineprogramme džässirepertuaariga; - õppida kursustel ja võtta osa üritustest, mis on seotud enesetäiendamisega (konkursid, meisterklassid, festivalid, näidistunnid, kvalifikatsiooni tõstmise kursused); - laiendada õppevälist tegevust. Koostada uusi projekte: muusikaloo olümpiaad «Tublid ja-tublikesed», konkurss «Solfaad», «Laste filharmoonia» jne. (vastutav – teooriaosakond, õppealajuhataja); - luua uusi vokaal-instrumentaal ansambleid (flööt-vokaal, flööt- viiul-vokaal, klaver-akordion jt.). 6.4 Materiaalne baas. - esimese korruse riidehoiu remont; - esimese korruse põrandad; - arvuti muretsemine; - kontsertklaveri kapitaalremont; - süntesaatori soetus; - fonoteegi täiendamine (videokassetid ja CD-diskid); - noodi ja metoodikakirjanduse täiendamine. 2008.aasta 6.5 Sillamäe Muusikakool teiste vabariigi muusikakoolide hulgas. - säilitada vanad ja leida uusi kontakte regiooni ja vabariigi koolidega (vastutav - õppealajuhataja); - osavõtt vabariiklikust üldlaulupeost (vastutav - kooriõpetajad); - osavõtt regionaalsetest ja vabariiklikest konkurssidest ja festivalidest (vastutav - õppealajuhataja, osakonnajuhatajad); - säilitada ja arendada kontakte professionaalsete muusikutega ja leida uusi (vastutav - projektijuht, direktor, õppealajuhataja); - võtta aktiivselt osa Sillamäe linna juubeli pidustustest (vastutav - õppealajuhataja, osakonnajuhatajad, muusikakooli pedagoogid ja õpilased). 6.6 Pedagoogide kvalifikatsioon. - leida kõrgharidusega pedagoogid: kitarriklass ja klaver; - vajadusel täiendada koolituskava. 6.7 Uued tegevussuunad. - uue projekti loomine «Rahvamuusika festival», eesmärk – propageerida rahvamuusikat regiooni solistide, ansamblite ja orkestrite osavõtul; - töötada välja uus üldosakonna õppeprogramm (vastutav – õppealajuhataja); - võtta osa regionaalsetest ja vabariiklikest konkurssidest ja festivalidest (vastutav - õppealajuhataja, osakonnajuhatajad); - laiendada jazziõpetuse raame (vastutav - projektijuht, direktor, õppealajuhataja). 6.8 Materiaalne baas. - nelja klassi remont; - arvutisüsteemi areng muusikakoolis (internet); - uute pillide ja inventari muretsemine võimaluste piires; - lahendada saali ventilatsiooni küsimus. 2009.aasta 6.9 Sillamäe Muusikakool teiste vabariigi muusikakoolide hulgas. - uuendada ja laiendada eelnevat tegevust; - tõsta teooriaosakonna tähtsust (vastutav – teooriaosakond); - uuendada kõigi osakondade tööplaane (vastutav - õppealajuhataja, osakonnajuhatajad). 6.10 Pedagoogide kvalifikatsioon. - täiendada õpetajate kvalifikatsiooni muutuvate nõuetega. 6.11 Uued tegevussuunad. - puhkpilliosakonna laiendamine; - uute projektide laiendamine «Jazz Time» ja «Rahvamuusika festival». 6.12 Materiaalne baas. - klassiruumide remont; - arvutisüsteemi arendamine muusikakoolis (internet); - uute pillide ja inventari muretsemine võimaluste piires. 7. Arengukava muutmise kord 7.1. Arengukava kuulub analüüsimisele igal õppeaastal hoolekogus ja õppenõukogus. 7.2. Arengukava kuulub muutmisele seoses: - haridusalas seadusandluse muudatustega; - muudatustega kooli investeeringutes; - kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega; - kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega.