Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe Astangu kooli arengukava kinnitamine — KO, 162, 1831

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 31 lõike 3 ja Sillamäe Linnavolikogu 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 32/70-m kinnitatud «Põhikoolide, gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise korra» punkti 1.4 alusel. § 1. Kinnitada Linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe Astangu Kool arengukava aastateks 2006-2008 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2006. a. Linnapea Ain KIVIORG Õigusnõunik linnasekretäri ülesannetes Andrei IONOV Sillamäe Linnavalitsuse 6. juuli 2006. a määruse nr 10 lisa SILLAMÄE ASTANGU KOOL ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2008 SISUKORD 1. Astangu kooli arengukava.......................................................................................2 2. Kooli missioon.........................................................................................................2 3. Visioon õppetegevusest..........................................................................................2 4. Sillamäe Astangu kooli ajaloost...............................................................................3 5. Saavutused.............................................................................................................4 6. Kooli projektialane tegevus.....................................................................................7 7. Pedagoogilise kaadri iseloomustus...........................................................................9 8. Kool tänapäeval ...................................................................................................10 9. Koolivõrgu arenguperspektiivid ............................................................................12 10. Kooli eesmärgid .................................................................................................13 11. Kooli ülesanded..................................................................................................14 12. Õppeprotsess.....................................................................................................15 13. Avatud hariduskeskkonna loomine .....................................................................16 14. Pedagoogilise abi süsteem...................................................................................18 15. Õpilaste koostöö ja sotsialiseerimine ..................................................................20 16. Materiaal-tehniline baas .....................................................................................22 17. Infosüsteemi areng..............................................................................................23 18. Üleminek osade ainete eestikeelsele õpetamisele gümnaasiumiklassides ............24 19. Arengukava uuendamise kord ............................................................................27 1. Astangu kooli arengukava Astangu kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Astangu kooli arengukava lähtub kooli põhimäärusest ning Sillamäe linna arengukavast. 2. Kooli missioon Elukestvalt õppiva, elus toimetuleva eetilise inimese kujundamine. 3. Visioon õppetegevusest 1. Koolis on arengukeskkond, mis võimaldab kõikidele õpilastele enesearengut vastavalt nende võimetele ja huvidele. 2. Kooli tegevuse alusdokumendiks on riiklikust õppekavast lähtuv integreeritud oma kooli õppekava. 3. Õppeprotsessi juhendajaks on õpetaja oma isiksuslike omaduste, professionaalsete teadmiste, oskuste pagasiga, omades isamaalist hoiakut. 4. Kool peab olema avatud ühiskonnaelu muutustele tulenevalt demokraatia ja humanismi põhimõtetest. Õppetegevust läbivaks põhimõtteks on pidevõpe: eluaegne enesearengu vajadus nii õpilasele kui ka õpetajale. Motiveeritud õppeprotsessi aluseks on vastutustundliku õppija kujundamine, kes on orienteeritud elus toimetulekule ja on konkurentsivõimeline pidevalt muutuvas infoühiskonnas. Astangu kooli õppetegevuse eesmärkideks on riiklikus õppekavas esitatud pädevuste saavutamine ja meie kooli valikainete, huvitegevuse ja traditsioonide kaudu isikupärase kodaniku kujundamine. Astangu kool on avatud uutele võimalustele vastavalt ühiskonna vajadustele. 4. Sillamäe Astangu kooli ajaloost 1. september 1976.a Sillamäel avati keskkool nr 4 eesti- ja venekeelse osakonnaga. 1993. aasta Eestikeelne osakond sai oma hoone. 1998. aasta Keskkool nr 4 muudab oma nime. Kooli nimeks saab Astangu. Astangu tähendab liikumist tippu mööda teadmiste ja elukogemuste astmeid. 30 aasta jooksul on keskhariduse saanud Astangu koolis 1088 last. 70 last on lõpetanud kooli väga heade tulemustega ja medaliga. Kooli traditsioonid Aineolümpiaadid Gümnasistiks pühitsemine Dublandipäev Kodanikupäev Jõuluõhtud Sõbrapäev Vastlad Ümarlaud Eesti iseseisvuspäev Matkad ja õppeekskursioonid Rännak Pühtitsa kloostrisse Heategijad Spordivõistlused Viimane koolikell Tegutseb õpilasomavalitsus 5. Saavutused Sillamäe Astangu kooli õpilased osalevad aktiivselt vabariiklikel konkurssidel, esinevad edukalt aineolümpiaadidel. 2004/05 õppeaasta Linna aineolümpiaadide võitjad Bioloogia Olga Moleva Aleksandr Koskin 1. koht 7.b klass 1. koht 6.a klass Geograafia Aleksandr Gildi Maksim Filippovitš 1. koht 8.a klass 1. koht 12.a klass Ajalugu Niina Golikova 1. koht 9.a klass 2005. aasta riigieksamite tulemused AINE KESKMINE TULEMUS VABARIIGIS KESKMINE TULEMUS ASTANGU KOOLIS BIOLOOGIA 66.47 73.50 ÜHISKONNAÕPETUS 55.25 47.80 GEOGRAAFIA 60.22 70.00 INGLISE KEEL 71.93 70.75 KEEMIA 67.12 78.55 MATEMAATIKA 52.03 57.75 EESTI KEEL 62.27 70.75 SAKSA KEEL 71.42 53.60 VENE KEEL 49.04 47.29 2005/06 õppeaasta Linna aineolümpiaadide võitjad AINE ÕPILASE NIMI KOHT KLASS AJALUGU Barankova Rita Danilova Katja Torgovanova Aleksandra Golikova Niina 2. 2. 1. 1. 6.a 8.a 9.a 10.a BIOLOOGIA Barankova Rita Koskin Aleksandr Irõškin Vjatšeslav Moleva Olga Danilova Katja Golikova Niina Irõškina Irina 3. 1. 3. 2. 3. 3. 3. 6.a 7.a 7.a 8.b 8.a 10.a 11.a GEOGRAAFIA Koskin Aleksandr Danilova Katja Torgovanova Aleksandra Gildi Aleksandr Irõškina Irina 3. 1. 1. 2. 3. 7.a 8.a 9.a 9.a 11.a MATEMAATIKA Krõžanovski Nikolai Torgovanova Aleksandra 3. 3. 9.a 9.a FÜÜSIKA Torgovanova Aleksandra Gildi Aleksandr 1. 2. 9.a 9.a KEEMIA Moleva Olga Krõžanovski Nikolai Golikova Niina 3. 2. 1. 8.b 9.a 10.a Vabariiklike konkursside võitjad • Sotsiaalministeeriumi väljakuulutatud esseekonkurss «Lapsed kirjutavad seadusi»: Marina Kuntõš (7.b klass) – 1. koht Valeria Šestipalova (6.b klass) – 3. koht • Riigikohtu 86. aastapäevale pühendatud esseekonkurss: Jekaterina Leppenen (11. b klass) žürii eripreemia • Ülevabariigiline ühiskonnaõpetuse olümpiaad: Olga Ježova (12.a klass) - 16. koht (2500 osalejast) • Esseekonkurss «Millist teenindust ootab noor klient?» Vjatšeslav Irõškin (7. a klass) – 2. koht 6. Kooli projektialane tegevus Eesmärgiks on jätkata projektialast tööd, et fondidest saadud lisarahaga mitmekesistada ja teha huvitavamaks õpilaste õppe- ja klassivälist tööd (õppetehnika soetamine, kohtumisõhtud, ekskursioonid, huviringide töö jne.). Koolil on 10-aastane projektialase töö kogemus. Viimastel aastatel on rahastatud projektide arv tunduvalt kasvanud. Koolis jätkatakse projektialast tööd organiseeritult – tsentraliseeritult. Kogu projektitööd juhib projektialase töö konsultant, kelle ülesandeks on informeerida, kontrollida fondi saadetavaid projekte (sisu vastavust, õiget vormistamist, vajalike lisade olemasolu). Konsultant kontrollib ja nõustab ärasaadetavaid projektiaruandeid. Tunnustatakse õpetajaid, kes tegelevad oma põhitöö kõrvalt projektitööga. Kaasatakse projektitööle võõrkeelte õpetajaid (saksa, inglise, eesti keel), et keel ei oleks takistuseks projektide kirjutamisel. Sillamäe Astangu kooli projektialane tegevus 2006/2007 õppeaastal. Nr. Aasta Projekti nimi Fond Summa Projektijuht 1. 05/06 Vabaduse teekond Integratsiooni Sihtasutus 63 000 Jelena Hlebova 2. 06/07 Infovoldikud Kultuurkapital Ida-Viru ekspertgrupp 7 000 Marina Hramtsova 3. 06/07 Tervis tarviline vara HMN Sotsiaalministeerium 7 438 Marina Hramtsova 4. 06/07 Vastlanädal HMN Sotsiaalministeerium 5 000 Marina Fjodorova Julja Meldre 5. 06/07 Vabadussõja kangelased Integratsiooni Sihtasutus 29 260 Jelena Hlebova 6. 06/07 Vabadus on magusam kui mesi Integratsiooni Sihtasutus 59 320 Anna Vaino 7. 06/07 Kohtume jälle (Tšernobõli veteranidele) HMN Sotsiaalministeerium 8 750 Margit Karina Kokku 179 768 Projekte konsulteeris projektitöö konsultant Margit Karina. Kool osales järgmistes projektides: Nr. Aasta Projekti nimetus Fond Summa Projektijuht 1. 05/06 Elu fotodes Kultuurkapital 46 000.- Nadežda Popolitova 2. 06/07 Õpime eesti keelt mamsli mängutoas Integratsiooni Sihtasutus 3000. - Jaanika Saar 3. 06/07 Spordiprojekt koos saksa noortega HMN Kultuurkapital 62 000.- Eevi Paasmäe 4. 06/07 Pygmalion HMN Sotsiaalministeerium 48 927.- Nadežda Popolitova 7. Pedagoogilise kaadri iseloomustus

8. Kool tänapäeval TUGEVAD KÜLJED NÕRGAD KÜLJED • Koolis on võimalus saada haridust õpilastel, kellel on erinevad võimed, erinevad motivatsioonid ja erinev ettevalmistustase. • Organiseeritud õppetegevus annab õpilastele võimaluse soovi korral saavutada häid tulemusi. • Ei ole järjepidevaid nõudmisi õpilastele üleminekul algkoolist põhikooli ja hiljem gümnaasiumisse. • Õpetajatel on kõrge professionaalne tase, mis võimaldab individuaalset lähenemist õpetamisele. • Kogu kollektiivi osavõtt 1. klassi õpilaste vastuvõtmisel on ebapiisav. • Kursuste organiseerimine kogu pedagoogilisele kollektiivile eesmärgiga tõsta professionaalset taset. • Projektialane tegevus koolis. • Ei ole veel valmis kooli kodulehekülg ning puudub kokkuvõte õpetajatest ja üritustest, mis koolis toimuvad. • Pedagoogiline kaader on valmis ümberõppeks. • Mugav kooli asukoht. • Pidev kooli renoveerimine. RESSURSID OHUD • Oma sihtide määramine õpilaste ja õpetajate kollektiivi arengulise tegevuse kaudu. • Õpilaste arvu vähenemise ja sellest tulenevalt 1. ja 10. klasside mittetäitumine. • Vähene klasside täituvus. • Kasutada laiemalt inimlikku faktorit – st on inimene, on idee, idee ühendab ja selle peab täide saatma. • Jätkata aktiivsest osavõttu projektide kirjutamisest ja hankida sel viisil täiendavaid vahendeid kooli arenguks. • Konkurents teiste linna õppeasutuste poolt. • Õpilaste lahkumine teistesse koolidesse. • Positiivse reklaami tegemine koolile – kooli kodulehekülje koostamine, massimeediavahendite kaasamine (artiklid ajakirjanduses, saated kohalikus televisioonis). • Pidev kaadri täiendamine noorte spetsialistidega. • Õpilaste ja õpetajate töö premeerimise süsteemi loomine. • Töö andekate ja õpiraskustega lastega. 9. Koolivõrgu arenguperspektiivid 2006 2007 2008 Klassid Komplekte Õpilasi Komplekte Õpilasi Komplekte Õpilasi 1. 1 18 2 30 2 30 2. 2 33 1 18 2 30 3. 2 47 2 33 1 18 4. 2 37 2 47 2 33 5. 1 23 2 37 2 47 6. 2 49 1 23 2 37 7. 2 40 2 49 1 23 8. 2 52 2 40 2 49 9. 2 45 2 52 2 40 8.-9. kasvat.rask. 2 23 2 23 2 23 10. 2 36 2 36 2 30 11. 2 40 2 36 2 36 12. 2 45 2 40 2 36 kokku 24 488 24 464 24 432 10. Kooli eesmärgid 1. Luua õpilastele kõik vajalikud tingimused põhi- ja gümnaasiumihariduse saamiseks, arendades iseseisva õppimise oskust, mis on vajalik haridustee jätkamiseks teistes õppeasutustes. 2. Kasvatada kodanikku, kes on integreerunud Euroopa ühiskonda, kes teab oma õigusi ja kohustusi, tunnustab üldinimlikke ja üldkultuurilisi väärtusi ning oskab hinnata oma keelt ja kultuuri. 11. Kooli ülesanded 1. Luua vaba hariduskeskkond, mis koos õppekavaga annab võimaluse põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel omandada haridust, mis vastab tänapäeva nõudmistele. 2. Välja arendada pedagoogilise toetuse süsteem lastele, kellel esineb probleeme õppetöös ja suhtlemisel, samuti välja töötada ja sisse viia pedagoogilise abi süsteem andekatele lastele. 3. Laiendada kooli koostööd organisatsioonidega, kes on huvitatud tema arengust, samuti jätkata õpilaste sotsialiseerimist ja neid kaasa tõmmata aktiivsesse ühiskondlikusse tegevusse. 4. Koostöös hoolekoguga ja kohaliku omavalitsusega arendada kooli materiaal-tehnilist baasi, parandada töö- ja õppimistingimusi. 5. Pidevalt arendada ja täiendada kooli infosüsteemi. 6. Valmistada ette pedagoogiline kaader üleminekuks osade ainete eestikeelsele õpetamisele. Alates 2007. aastast alustada järk-järgulist üleminekut eestikeelsele õppele gümnaasiumiklassides. 12. Õppeprotsess 1. Õpetaja roll Suhtlemisel õpilastega loob õpetaja tunnis ja väljaspool tundi koostöö ja koosloomise situatsiooni, nähes igas õpilases isiksust. Põhiteadmiste kõrval, mis on vajalikud inimkultuuri edasiandmiseks ja arendamiseks, on olulisemaks muutunud teadmised, mis on vajalikud edasiõppimiseks ja elus toime tulekuks. Seepärast on õpetaja ülesanne anda õpilastele vastavaid teadmisi. 2. Raamatukogu roll Kuivõrd iseseisev teadmiste omandamine on saanud prioriteediks, siis raamatukogu rolli selles on raske hinnata. Meie kooli raamatukogus on rikkalik ilukirjanduse, teaduslik-populaarsete ja õppekirjanduse fond, mida pidevalt täiendatakse. Raamatukogus on olemas hulgaliselt õppe – ja informatsiooniprogramme. On plaanis oluliselt täiendada raamatukogu kirjandusfondi eestikeelse kirjandusega, et anda õpilastele ja õpetajatele võimalus saada vajalikku informatsiooni. 3. Lastevanemate roll Kuivõrd lapsevanemad kindlustavad õpilasi kõige vajalikuga edukaks õppetööks, omab suurt tähendust lastevanemate ja pedagoogide vaheline koostöö. Meie koolis toimub selline töö mitmel viisil: individuaalne töö klassijuhataja kaudu, klasside lastevanemate komiteed, lastevanemate koosolekud klassides ja ülekoolilised lastevanemate koosolekud. Probleemsete laste vanemad kutsutakse vestlusele ja psühholoogilis- pedagoogilisse konsiiliumisse õppealajuhataja või direktori juurde, selliste vestluste eesmärk on leida õpilase kasvatamisele ja õpetamisele õige lähenemine. Algklassides töötab lastevanematega psühholoog. Lapsevanemad mõjutavad aktiivselt õppe-kasvatusprotsessi oma esindaja kaudu lastevanemate komiteedes ja hoolekogus. 4. Õpilase roll Koolis on õpilaste esindus, kes aitab kooli administratsiooni õppe-kasvatustöö ja klassiväliste ürituste organiseerimisel. Tähtsat rolli omab õpilaste esindus ülekooliste ürituste organiseerimisel, erinevate koolipidude, ainepäevade ja –nädalate läbiviimisel. 5. Psühholoogi roll Meeldiva psühholoogilise kliima loomiseks töötab koolis psühholoog. Psühholoog osaleb pedagoogide töögruppide tegevuses, aitab kujundada arenemise, õppimise ja töö olustikku igaühele meeldivaks. 13. Avatud hariduskeskkonna loomine Alates 2000. aastast tegutseb koolis Õpilasomavalitsus (ÕOV). Selle ajaga on loodud Õpilasomavalitsuse põhikiri. On välja kujunenud traditsioonid: töö algklassidega, sügis- ja kevadmatkad, ümarlauad, laupäevakud mais jne. On toimunud õppepäevad kooli aktiivile. Alla on kirjutatud Eesti Õpilasomavalitsuse ja teiste ühiskondlike organisatsioonide koostöölepingutele. Meie esindus astus linna kooliõpilaste esinduste parlamenti. Hoitakse tööalaseid kontakte teiste vabariigi koolidega, Sillamäe Kutsekooliga ja kooli hoolekoguga. Sisu Oodatav tulemus 2006 2007 2008 Vastutavad 1. Väikese õpilasesinduse loomine 5.- 8. klassi õpilaste esindajatest. Liidrite ettevalmistus, kooliastmete järjepidevuse loomine, üheste väärtuste formuleerimine. X X X ÕOV Klassijuhatajad 2. Lahtiste uste päevade läbiviimine koolis. Anda ettekujutus koolitööst, tõsta kooli reitingut. Saada tagasisidet. X X X ÕOV Administratsioon Huviringide juhendajad Aineõpetajad 3. Programmi «Rõõmuga kooli!» jätkamine. Side ja järjepidevus koolieelsete lasteasutustega. X X X Administratsioon Algklasside õpetajad 4. Kooli hoolekogu töö. Üldiste koolielu positsioonide väljatöötamine, lastevanematelt tagasiside saamine. X X X Administratsioon ÕOV Hoolekogu esimees 5. Kool kui mikrorajooni kultuuri- ja hariduselu keskus. Linna ja mikrorajooni kultuuriürituste läbiviimine. X X X Administratsioon ÕOV Kooli pedagoogide kollektiiv 6. Töö vene rahvatraditsioonide säilitamiseks. Ürituste läbiviimine, mis on suunatud vene rahvatraditsioonide ja kultuuri säilitamiseks. X X X Kooli pedagoogide kollektiiv 14. Pedagoogilise abi süsteem Pedagoogilist abi vaadeldakse kui haridustegevuse põhisfääri, mis on suunatud õpilasele kui indiviidile ja mis kujutab endast kooliõpilase isiklike huvide ja selliste probleemide ületamise viiside ühist kindlaksmääramist, mis segavad teda säilitamast oma inimlikke väärtusi ja iseseisvalt saavutamast soovitud tulemusi erinevates sfäärides. Organisatsioonilisel tasandil seisneb sellise printsiibi realiseerumine süsteemide määra väljatöötamisel kogutud informatsiooni põhjal (negatiivsete tendentside arengu takistamise, tema isiksust, hariduslikku protsessi koolis ja kooli mikrokliimas funktsioneerimist nõrgestavate mõjude kohta). Alates 2000. aastast on koolis välja töötatud individuaalsed tööprogrammid lastega, kellel on õppimis- või suhtlemisprobleeme. Sisu Oodatav tulemus 2006 2007 2008 Vastutavad 1. Töö andekate lastega 1. Andekate laste väljaselgitamise metoodika juurutamine 2. Andekate laste andmebaasi kujundamine 3. Metoodiliste soovituste väljatöötamine tööks andekate lastega 4. Intellektuaalsete mängude läbiviimine 5. Andekate laste autasustamine, premeerimine X X X X X X X X X X X X Psühholoog Õpetajad, administratsioon Psühholoog, õpetajad Aineõpetajad Administratsioon 2. Töö lastega, kellel on probleeme õppetöös või suhtlemisel 1. Pidada süstemaatilist arvestust laste teadmiste, oskuste ja vilumuste lünkade kohta. 2. Organiseerida õpilasele vajalik abi õppetegevuses. 3. Korrigeeriv töö riskigruppi kuuluvate lastega (psühholoogi treening, testimine, ankeedid) X X X X X X X X X Õpetajad Õpetajad Psühholoog, õpetajad 3. Arenguvestluste läbiviimine Õpetamise ja tagasiside meetodite valik, õppetöö tulemuste analüüs ja õpetamismeetodite korrigeerimine, õpilastele informatsiooni andmine edasijõudmise kohta. X X X Klassijuhatajad, aineõpetajad, administratsioon 15. Õpilaste koostöö ja sotsialiseerimine Koolis toimub sihipärane töö õpilaste sotsialiseerimiseks. Seda on arvestatud kõikide astmete kompetentside sisus, kasvatustöös ja kõikide ainete temaatilisel planeerimisel. Lisaks sellele toimub õpilase sotsialiseerimine kooliväliste ürituste ajal, kevadistel laupäevakutel, ümarlaudadel, üritustel koos ühiskondlike organisatsioonide ja teiste õppeasutustega, ühisprojektide töös. Nr Sisu Oodatav tulemus 2006 2007 2008 Vastutavad 1. Osalemine vabariiklikus projektis «Töövari». Õpilane oskab oma võimeid hinnata ja omale töökoha leida. Tunneb riiklike ametiasutuste tööd. X X X Kooli administratsioon, ÕOV, klassijuhatajad 2. Kodulooline tegevus. Matkad, loominguliste tööde koostamine. Õpilane tunneb ennast oma kultuuri esindajana, Eesti kodanikuna, tunneb oma kodukohta. X X X Kooli administratsioon, ÕOV, klassijuhatajad 3. Kevadised laupäevakud. Vastutustundlik suhtumine ümbritsevasse keskkonda. X X X Kooli administratsioon, ÕOV, klassijuhatajad 4. Koostöö ühiskonna ja õppeasutustega. Õppida sihipäraselt oma tegevust organiseerima, arendada tolerantsust. X X X Huvijuht, aineõpetajad, ÕOV, klassijuhatajad 5. Osalemine ühiskondlikes aktsioonides. Osata väljendada oma seisukohti, riigipositsiooni ja vastutustunde kasvatamine. X X X Huvijuht, aineõpetajad, ÕOV, klassijuhatajad 6. Professionaalne orientatsioon. Osata analüüsida informatsiooni töökohtade kohta. Mõista turumajandusprintsiipe, kuidas teha karjääri, teada õppimisvõimalusi. X X X Lõpuklasside juhatajad, psühholoog 7. Projektialane töö. Osata leida infot. Osata väljendada oma huvisid, püstitada eesmärke. X X X Kooli administratsioon, ÕOV 8. Kooli hoolekogu töö aktiviseerimine. Hoolekogu osaleb aktiivselt koolielus. X X X Kooli administratsioon, ÕOV 9. Koostöö ÕOV-ga (ÕOV tegevuse laiendamine kooli õppetöö alal). Intellektuaalsed mängud. Administratsiooni, pedagoogilise kollektiivi ja ÕOV töö koordineerimine. X X X Kooli administratsioon, ÕOV 10. Arenguvestlused personaliga (kursused töökollektiivile). Tõsta töömotivatsiooni, kollektiivi töö ladusust. X X Kooli administratsioon 16. Materiaal-tehniline baas Nr. Sisu 2006 2007 2008 Finantseerimine Vastutavad 1. Aula remont X 1 000 000 krooni Administratsioon, majandusjuht 2. Spordisaali remont X 1 500 000 krooni Administratsioon, majandusjuht 3. Söökla remont X 1 000 000 krooni Administratsioon, majandusjuht 4. Klassiruumide kosmeetiline remont X X X 70 000 krooni igal aastal Administratsioon, majandusjuht 5. Eesti keele kabineti loomine X 50 000 krooni Administratsioon, majandusjuht 6. Pidev mööbli uuendamine X X X 100 000 krooni igal aastal Administratsioon, majandusjuht 7. Arvutite uuendamine X X 80 000 krooni Administratsioon, majandusjuht 17. Infosüsteemi areng Koolis on olemas arvutiklass, kus toimub põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste õppetöö. Klassis on 25 arvutit, neil kõigil on internetiühendus. Lisaks arvutiklassile kasutavad paljud õpetajad interneti ja infotehnoloogia võimalusi tundides ja tundide ettevalmistamisel, 13 kabinetis on internetiühendusega arvuti. Sisse on seatud multimeedia kabinet, kus asuvad internetiühendusega arvuti, skanner, laserprinter, televiisor, videomagnetofon, videoprojektor. Kool on lülitatud programmi «Õpilaste TV». Nr. Sisu Tulemus 2006 2007 2008 Vastutavad 1. E-kooliga liitumine Info lastevanematele laste edasijõudmise kohta X Irina Ivanova 2. E-kooli kasutamise võimaluste laiendamine Info lastevanematele laste edasijõudmise kohta X Irina Ivanova 3. Koolis satelliittelevisiooni sisselülitamine Informatsiooni saamine X Marina Hramtsova 4. Raadioteated koolis Operatiivne info saamine X Marina Hramtsova 5. Kooli kodulehekülje loomine lastevanemate, õpilaste ja teiste huviliste jaoks Operatiivne info saamine X X X Administratsioon 18. Üleminek osade ainete eestikeelsele õpetamisele gümnaasiumiklassides Eesti keele õpetamine algab 1. klassis. Alates 2005/06 õppeaastast toimuvad kõikides 1. astme klassides eesti keele vestlustunnid (2 korda nädalas). Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased osalevad vabariiklikel essee- ja kirjandikonkurssidel, interneti viktoriinides ja olümpiaadidel eesti keeles (loodusõpetuses, ühiskonnaõpetuses). Kooli õpilastele organiseeritakse erinevatesse Eesti linnadesse ja paikadesse ekskursioone, mille käigus õpilased saavad keelekeskkonnas kinnistada tundides saadud eesti keele oskusi. Vanemate klasside õpilased võtavad osa projektidest ja konverentsidest, mis on seotud Eesti ajaloo õppimise, rahvatraditsioonide ja eesti rahvakultuuriga. Kuulatakse loenguid, valmistatakse ette esinemisi ja ettekandeid riigikeeles, tundide ja klassiväliste ürituste ettevalmistamisel kasutatakse eestikeelset kirjandust. 12. klassi eesti keele riigieksamite tulemused 2000 a. 2001 a. 2002 a. 2003 a. 2004 a. 2005 a. Eesti keel 61,52 57,3 49,39 55,96 65,00 70,75 Õpetajad Koolis töötab 6 kvalifitseeritud eesti keele õpetajat. Kolmel õpetajal on eesti keel emakeel, kolm on sooritanud eesti keele kõrgtaseme eksami. Pedagoogide kollektiiv täiendab pidevalt oma eesti keele oskust. 2005/06 õppeaastal lõpetas edukalt grupp õpetajaid (15 inimest) eesti keele kursused, mis olid organiseeritud firma «KEA» poolt mahus 100 tundi. Alates 1. septembrist 2007 algab üleminek kahekeelsele õppele gümnaasiumiklassides. Järk-järgulise ülemineku tulemusena hakatakse eesti keeles õpetama: • eesti kirjandust • ühiskonnaõpetust • ajalugu • geograafiat • muusikat Nr. Sisu Tulemus 2006 2007 2008 Vastutavad 1. Kaadri ettevalmistamine • eesti keele õpetajate ümberõpe • aineõpetajate eesti keele õppimine (kõrgtasemel) X X X Administratsioon 2. Vastava materiaalse baasi loomine • põhikooli ja gümnaasiumi vananenud eesti keele õpikute väljavahetamine • aineõpetajatele metoodilise kirjanduse soetamine • täiendada ja uuendada eestikeelset ilukirjanduslikku fondi raamatukogus X X X Administratsioon Raamatukoguhoidja 3. Kaasajastada eesti keele õpetamist algklassides ja põhikoolis • õpilased on valmis gümnaasiumis osa aineid eesti keeles õppima X X X Eesti keele õpetajad 4. Eesti keele õppimiseks motivatsiooni loomine • Innustada aktiivselt õpilasi ja õpetajaid osa võtma erinevatest vabariiklikest viktoriinidest, projektidest, konkurssidest, mille käigus nad saaksid kinnistada oma eesti keele oskust keelekeskkonnas • Alates esimesest klassist hoida vanematega kontakti, eesmärgiga luua peres meeldiv ja soosiv õhkkond eesti keele õppimiseks X X X Aineõpetajad Klassijuhatajad 19. Arengukava uuendamise kord Kooli arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta alguses õppenõukogus ja hoolekogus, kus tehakse ettepanekuid paranduste ja muudatuste sisseviimiseks.