Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid

Määrus reguleerib naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramist arvutuslikul teel.

(1) Naftasaaduse laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus (C) grammides ühe kuupmeetri laaditud naftasaaduse kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades

C = 120 × S × PS × M / T, kus

S – küllastumistegur või puhastusseadme efektiivsust arvestav tegur;

PS – naftasaaduse küllastunud aurude rõhk vastaval temperatuuril, kPa;

M – naftasaaduse aurude molekulmass, kg/kmol;

T – naftasaaduse temperatuur laadimise ajal, K.

(2) Naftasaaduse sertifikaadikohaste andmete puudumisel kasutatakse käesoleva määruse lisas 1 esitatud küllastunud aurude rõhu väärtusi.

(3) Täpsemate andmete puudumisel loetakse naftasaaduse aurude molekulmassiks 64 kg/kmol.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küllastumisteguri või puhastusseadme efektiivsust arvestava teguri kohta tootja poolt esitatavate andmete puudumisel kasutatakse järgmisi teguri väärtusi

1) ujuva kaanega mahuti täitmisel – 0,1;

2) fikseeritud kaanega mahuti täitmisel – 1,0;

3) aurude regenereerimisseadme kasutamisel – 0,05;

4) aurude tagastussüsteemi kasutamisel – 0,1;

5) laeva täitmisel – 0,2;

6) sõiduki täitmisel – 1,0.

(1) Bensiini laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalse heitkoguse arvutamiseks korrutatakse nende ühendite eriheidete väärtused, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2, vaadeldava perioodi laadimiskäibega, vastavalt tonnides või kuupmeetrites.

(2) Bensiini laadimisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike koguse määramiseks korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03.

Määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.