Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord

Pärimisregister on andmekogu, mida peetakse testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisuse osade võõrandamise kohta arvestuse pidamiseks, andmete säilitamiseks ning avalikustamiseks.

(1) Pärimisregistri infosüsteemi peetakse ühetasandilise elektroonilise andmekoguna.

(2) Pärimisregistri infosüsteemi kantakse andmeid ja neid andmeid kasutatakse andmevahetuskihi X-tee kaudu.

(3) Pärimisregistri infosüsteemi pidamisel kasutatakse automaatset andmetöötlust ja pärimisregistri infosüsteemi andmed säilitatakse elektroonilisel kujul.

(1) Pärimisregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.

(2) Pärimisregistri volitatud töötlejad on notarid, erikutsega konsulaarametnikud ja kohtud.

(3) Pärimisregistri infosüsteemi arendab, hooldab ja majutab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

(1) Pärimisregistri kasutajate üle peab jooksvalt arvestust Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

(2) Registrite ja Infosüsteemide Keskus saadab iga aasta 30. jaanuariks volitatud töötlejale nimekirja pärimisregistri kasutajatest.

(3) Volitatud töötleja kontrollib nimekirjas märgitud kasutajate andmeid ja saadab kontrollitud nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest Registrite ja Infosüsteemide Keskuse elektronposti aadressil. Kontrollitud nimekirjas teeb volitatud töötleja iga kasutaja kohta olenevalt kontrolli tulemustest tema kasutusõiguse kohta märke

1) „jätkata” või

2) „lõpetada”.

(4) Kui volitatud töötleja ei saada kontrollitud nimekirja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul või kui saadetud nimekiri ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele, saadab Registrite ja Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejale meeldetuletuse ning määrab uue, 15-päevase tähtaja nimekirja tagastamiseks. Meeldetuletuses hoiatab Registrite ja Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejat, et kui volitatud töötleja ei tagasta nõuetekohaselt vormistatud nimekirja uue määratud tähtaja jooksul, lõpetatakse nimekirjas märgitud pärimisregistri kasutajate kasutusõigused.

(5) Registrite ja Infosüsteemide Keskus lõpetab pärimisregistri kasutamise õiguse nendel kasutajatel, kelle kohta on nimekirjas tehtud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud märge või kelle kohta ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud uue tähtaja jooksul märget tagastatud.

(6) Volitatud töötleja lisamiseks või tema kasutajaõiguste lõpetamiseks esitatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskusele vastavasisuline taotlus järgmiselt

1) notar oma büroo töötaja ja notaribüroos töötava notari asendaja kohta;

2) Notarite Koda notari, Notarite Koja töötaja ja Notarite Koja juures tegutseva notari asendaja kohta;

3) kohtudirektor kohtuametniku kohta;

4) Välisministeerium erikutsega konsulaarametniku kohta.

Pärimisregister koosneb pärimisseaduse §-s 1762 nimetatud andmetest ja arhiivist.

(1) Pärimisregistrisse tehakse kanded notarite elektroonilise infosüsteemi (edaspidi e-notar) või riigiportaali kaudu.

(2) Kui pärimisregistri volitatud töötlejale ei ole esitatud kõiki käesolevas määruses nimetatud andmeid, juhib pärimisregistri volitatud töötleja andmete esitaja tähelepanu puuduolevatele andmetele. Kui andmete esitajal ei ole võimalik andmeid täiendada, kantakse pärimisregistrisse olemasolevad andmed.

(3) Kui pärimisregistrisse kande tegemiseks esitatud puudulikke andmeid on võimalik täiendada rahvastikuregistri andmetega, teeb pärimisregistri volitatud töötleja puuduolevate andmete kohta päringu rahvastikuregistrisse ja täiendab andmeid.

(4) Käesolevas määruses reguleerimata tehnilistes küsimustes juhindutakse pärimisregistri infosüsteemi kasutusjuhendist.

(1) Testamendi või pärimislepingu tõestamise, testamendi või pärimislepingu tühistamise, pärimislepingust taganemise avalduse tõestamise või testamendi, sealhulgas pärimisseaduse § 26 lõikes 2 nimetatud korras hoiule antud testamendi hoiule või hoiult võtmise kohta teeb notar hiljemalt ametitoimingu päevale järgneval tööpäeval pärimisregistrisse kande pärimisseaduse § 1762 lõikes 1 sätestatud andmetega.

(2) Abikaasade vastastikuse testamendi või selle tühistamise kohta kannab notar lõikes 1 nimetatud andmed kummagi abikaasa kohta eraldi.

(3) Pärimisregistri kande võib teha ka kohus või konsulaarametnik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

(4) Kande pärimislepingu muutmise või lõpetamise kokkuleppe või pärimislepingust taganemise avalduse kohta teeb notar pärimisregistrisse hiljemalt tõestamise päevale järgneval tööpäeval. Kandes märgitakse järgmised andmed

1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;

2) pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;

3) pärimisregistrisse kantava dokumendi liik, dokumendi tõestamise kuupäev ja aasta ning number notari ametitoimingute raamatu järgi;

4) notari nimi.

(5) Pärimislepingu muutmisel märgitakse pärimisregistrisse kantava dokumendi liigiks pärimisleping.

(1) Kanne koduse testamendi ja selle muutmise või tühistamise kohta tehakse pärimisregistrisse testaatori teatise või selle isiku teatise alusel, kellele testaator on testamendi hoida andnud.

(2) Teatises märgitakse võimaluse korral kõik pärimisseaduse § 1762 lõikes 3 sätestatud andmed.

(3) Lõikes 1 nimetatud teatise edastamiseks tuvastatakse testaator või isik, kellele testaator on testamendi hoida andnud.

(4) Kui lõikes 1 nimetatud teatis esitatakse riigiportaali kaudu, tehakse selle alusel pärimisregistri kanne automaatselt.

(5) Koduse testamendi kohta võib testaatori või selle isiku taotlusel, kellele testaator on testamendi hoiule andnud, teha pärimisregistrisse kande ka notar.

(6) Kui notarile ei ole esitatud kõiki lõikes 2 nimetatud andmeid, juhib notar andmete esitaja tähelepanu puuduolevatele andmetele. Kui andmete esitajal ei ole võimalik andmeid täiendada, teeb notar pärimisregistrisse kande olemasolevate andmete alusel.

(7) Kui pärimisregistrisse kande tegemiseks esitatud puudulikke andmeid on võimalik täiendada rahvastikuregistri andmetega, teeb notar puuduolevate andmete kohta päringu rahvastikuregistrisse ja täiendab andmeid päringu vastuse alusel.

Kohus kannab hiljemalt kohtulahendi jõustumisele järgneval tööpäeval pärandvara hoiumeetmete rakendamise, muutmise või tühistamise kohta pärimisregistrisse pärimisseaduse § 1762 lõikes 4 sätestatud andmed.

Notar teeb pärimismenetluse algatamise kohta hiljemalt pärimismenetluse algatamise avalduse saamise päevale järgneval tööpäeval pärimisregistrisse kande pärimisseaduse § 1762 lõikes 5 sätestatud andmetega.

Pärimisasja menetlemise ühelt notarilt teisele üleandmise korral teeb pärimismenetlust vastu võttev notar hiljemalt pärimistoimiku vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval pärimisregistrisse pärimismenetluse vastuvõtmise kohta kande.

(1) Notar teeb hiljemalt pärimistunnistuse tõestamise päevale järgneval tööpäeval pärimisregistrisse kande pärimisseaduse § 1762 lõikes 6 sätestatud andmetega.

(2) Kui kande pärimistunnistuse väljastamise kohta teeb kohus, kantakse hiljemalt kohtulahendi jõustumisele järgneval tööpäeval pärimisseaduse § 1762 lõike 6 punktis 4 nimetatud andmete asemel pärimisregistrisse kohtuasja number, kohtu nimetus ja kohtulahendi jõustumise kuupäev.

(3) Kui kohus tunnistab kehtetuks notari tõestatud pärimistunnistuse, märgib kohus kandes ka andmed kehtetuks tunnistatava pärimistunnistuse kohta.

Notar teeb hiljemalt pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise päevale järgneval tööpäeval pärimisregistrisse kande järgmiste andmetega

1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;

2) pärandaja isikukood;

3) pärandaja surmaaeg;

4) kehtetuks tunnistatud pärimistunnistuse tõestamise kuupäev ja aasta ning number notari ametitegevuse raamatu järgi;

5) pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja aasta ning number notari ametitegevuse raamatu järgi;

6) notari nimi.

(1) Hiljemalt pärandvara ühisusest osa võõrandamise käsutustehingu tõestamise päevale järgneval tööpäeval kannab tehingu tõestanud notar pärimisregistrisse tehingu kohta pärimisseaduse § 1762 lõikes 7 sätestatud andmed.

(2) Kande tegemisel pärandvara ühisuse osa võõrandamise kohta lisatakse pärimistunnistuse kande juurde märkus pärandvara ühisusest või osa sellest võõrandanud pärija kohta. Osa omandaja kohta kantakse pärimistunnistuse kande juurde järgmised andmed

1) pärandvara ühisusest omandatud osa suurus;

2) notari nimi.

(1) Kui notar teeb pärimisregistrisse päringu sellise isiku andmete kohta, kelle surma fakti on notar tuvastanud, ja pärimisregistrist selle isiku surmaeg ei nähtu, teeb notar isiku surma kohta pärimisregistrisse kande, milles märgib järgmised andmed

1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;

2) pärandaja isikukood;

3) pärandaja surma kuupäev ja aasta.

(2) Tehniliste võimaluste olemasolu korral tehakse pärimisregistrisse kanne pärandaja surma kohta automaatselt selle andmekogu andmete alusel, kuhu need on põhiandmetena kantud.

Kui pärandaja nimi on muutunud, kannab notar lisaks pärandaja ees- ja perekonnanimele pärimisregistrisse ka pärimistoimingut taotlenud isiku avaldatud pärandaja nime muutmisele eelnenud ja järgnenud nimed.

Kui pärimisregistrisse kantava isiku kohta ei ole teada Eesti isikukoodi, kantakse pärimisregistrisse tema sünniaeg ja võimaluse korral sünnikoht.

(1) Päringuid pärimisregistrisse kantud andmete saamiseks teevad notarid e-notari kaudu.

(2) Päringu tegemine on lubatud ainult seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(3) Pärimisregistrisse kantud andmetega ja pärimisregistri arhiivis säilitatavate dokumentidega on notaril õigus tutvuda juhul, kui pärandaja surma kohta on tehtud pärimisregistrisse kanne.

(4) Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata dokumentidele, mille on tõestanud päringu teinud notar.

(1) Igaüks võib tutvuda pärimisregistrisse kantud andmetega riigiportaali kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud riigiportaali kaudu teevad päringuid ka erikutsega konsulaarametnikud ja kohtuametnikud.

(3) Päringu vastuse koostamisel kontrollib pärimisregistri infosüsteem, kas pärandaja surma kohta on tehtud pärimisregistrisse kanne. Kui andmeid pärandaja surma kohta pärimisregistrisse kantud ei ole, kontrollib pärimisregistri infosüsteem tehniliste võimaluste olemasolu korral pärandaja surma fakti registrist, kuhu need andmed on põhiandmetena kantud. Kui pärandaja surma fakti kohta andmeid ei ole, ei avaldata isikule pärimisregistrisse kantud andmeid.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus võib statistilisel eesmärgil kooskõlastatult pärimisregistri vastutava töötlejaga väljastada pärimisregistrisse kantud andmeid kujul, mis ei võimalda isikuid identifitseerida.

(1) Pärimisregistrisse kantud isikuandmete töötlemisel juhindutakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatust.

(2) Pärimisregistri kasutamise õiguspärasust kontrollib vastutav töötleja tarkvara abil.

(3) Vastutaval töötlejal on õigus ühepoolselt piirata kasutaja juurdepääsu pärimisregistrile või peatada see, kui pärimisregistri turvalisust ähvardab reaalne või potentsiaalne oht.

(4) Pärimisregistri turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste keskmine (M).

(1) Järelevalvet pärimisregistri pidamise üle teostab vastutav töötleja.

(2) Järelevalvet teostaval isikul on õigus siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada teavet andmete pärimisregistrist väljastamise ja kasutamise kohta.

(3) Puuduste ilmnemisel on pärimisregistri vastutav või volitatud töötleja kohustatud vastavalt oma pädevusele likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutustes kajastatud puudused nende määratud tähtaja jooksul.

Justiitsministri 18. detsembri 2008. aasta määruses nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord” tehakse järgmised muudatused

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord”; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse pärimisseaduse § 165 lõike 6 ja § 167 lõike 2 alusel.”; 3) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 7 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui pärimisregistri arhiivis säilitatakse digitaalset ärakirja testamendi või pärimislepingu originaalist ja kui pärimisregistrisse ei ole kantud märget selle kohta, et digitaalne ärakiri on tehtud testamendi või pärimislepingu ärakirjast.”; 5) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärimisseaduse § 168 lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja teavet: 1) pärandaja ees- ja perekonnanimi; 2) pärandaja sünniaeg ja isikukood; 3) pärandaja surmaaeg; 4) pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev kuupäevaliselt; 5) tagajärg, mis saabub, kui pärija ei anna endast teada enne pärimistunnistuse tõestamist; 6) üleskutse esitada notarile viivitamata isiku valduses olev pärandaja testament või andmed pärandaja testamendi asukoha kohta; 7) pärima õigustatud isikud, kes soovivad pärandist loobuda, peavad kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest arvates esitama notarile pärandist loobumise avalduse, mis on notariaalselt tõestatud; 8) pärimisõigust omavate isikute andmed tuleb notarile teatada; 9) pärimistunnistus tõestatakse pärijate kohta, kellest on notarile teatatud, kelle pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud ning kes ei ole pärandist loobunud.”; 6) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus ja abikaasade varalise suhte liigiks oli varaühisus, esitab notar käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud registritesse päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.”; 8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta järgmistele krediidiasutustele: 1) AS DNB Pank; 2) AS Eesti Krediidipank; 3) AS LHV Pank; 4) AS SEB Pank; 5) BIGBANK AS; 6) Swedbank AS; 7) Tallinna Äripanga AS; 8) Versobank AS; 9) AS Citadele banka Eesti filiaal; 10) Bank DNB A/S Eesti filiaal; 11) Danske Bank A/S Eesti filiaal; 12) Folkia AS Eesti filiaal; 13) Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal; 14) AS DnB NORD Banka Eesti filiaal (likvideerimisel). (22) Kui pärandaja oli pärandi avamise ajal abielus ja abikaasade varalise suhte liigiks oli ühisvarasuhe, esitab notar käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud krediidiasutustele päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.”; 9) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) välisriigi pärimisregistrisse kantud testamendi kohta andmete saamiseks.”; 10) paragrahvi 23 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 12) määruse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

Justiitsministri 19. juuni 2009. aasta määruses nr 23 „Notariaadimäärustik” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui notarile esitatakse dokument isiku surma kohta, mille kohta peaks rahvastikuregistrisse olema tehtud kanne, kuid sellist kannet ei ole tehtud, on notar kohustatud saatma selle dokumendi oma tööpiirkonna maavalitsusele andmehõivekande tegemiseks, välja arvatud notari poolt läbiviidava abielu sõlmimise või abielu lahutamise menetluses.”; 2) paragrahv 72 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks.