Sotsiaalministri määruste muutmine

Sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määruses nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 47 täiendatakse pärast sõna „vastuvõtuüksuse” tekstiosaga „või haigla”; 2) määrust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: „§ 471. Päevaraviüksuses peab olema voodi või funktsionaalne tool igale patsiendile. Haiglas võib päevaraviks kasutada teiste osakondade voodeid.”; 3) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Päevakirurgiaüksuses peab olema voodi või funktsionaalne tool igale patsiendile. Haiglas võib päevakirurgiaks kasutada teiste osakondade voodeid.”.

Sotsiaalministri 19. märtsi 2010. a määruses nr 22 „Iseseisvalt osutatavate ämmaemandusabi tervishoiuteenuste loetelu” tehakse järgmised muudatused

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused”; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused.”.

Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) kasutama kliinilist auditit, enesehindamist ja ravidokumentide kontrolli ning koostama ja rakendama puuduste korral abinõude plaani;”; 2) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks kehtestab tervishoiuteenuse osutaja tegevusjuhised: 1) haiglanakkuste kontrollimiseks ja vältimiseks vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kehtestatud nõuetele; 2) ravimite, sealhulgas antibiootikumide määramiseks koos haigla ravimformulariga vastavalt ravimiseadusega kehtestatud nõuetele; 3) patsiendi ohutuse tagamiseks; 4) patsiendi kukkumisriskide ennetamiseks ja hindamiseks; 5) patsiendi valu hindamiseks ja käsitlemiseks.”; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Tervishoiuteenuse osutaja kehtestab vastavalt oma tegevusvaldkonnale tegevusjuhised: 1) kiirguse kasutamiseks diagnostika- ja raviprotseduuride tegemisel vastavalt kiirgusseadusega kehtestatud nõuetele; 2) patsiendi operatsioonieelse seisundi hindamiseks; 3) transfusioonravi korraldamiseks; 4) lamatiste ennetamiseks ja ravimiseks ning lamatise tekkeriski hindamiseks.”; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutaja peab pidama eraldi arvestust tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud lamatiste, patsiendi raske vigastuse või surmaga lõppenud kukkumiste ja haiglasisese transpordi käigus juhtunud õnnetuste kohta.”; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tervishoiuteenuste osutamisega otseselt tegelevaid tervishoiutöötajaid abistavate hooldajate ametikohtadele koostab tervishoiuteenuse osutaja ametijuhendid. Ametijuhendites tuleb kindlaks määrata: 1) ametikoht organisatsioonis; 2) kohustused; 3) õigused; 4) vastutus.”; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tervishoiuteenuse osutaja tagab hooldajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks hooldajate iga-aastase koolitamise. Tervishoiuteenuse osutaja koostab hooldajate koolitusplaani iga kalendriaasta kohta. Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama igale hooldajale kutsealase koolituse vähemalt 16 tunni ulatuses.”.

Määruse § 3 jõustub 1. jaanuaril 2014. a.