Raikküla Vallavolikogu — Raikküla valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 161, 1824

Arutanud läbi Raikküla valla jäätmekava eelnõu, millesse on sisse viidud 20.03.–03.04.2006 toimunud jäätmekava avalikul väljapanekul saadud parandusettepanekud ja valla maa- ja keskkonnaspetsialisti T. Tubli ettepanekul ning lähtudes Jäätmeseaduse § 59 lg 1, Raikküla Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Raikküla valla jäätmekava aastateks 2006–2010. 2. Raikküla Vallavalitsusel korraldada jäätmekava avalikustamine Raikküla valla kodulehel. 3. Käesolev otsus jõustub 25. mail 2006. Volikogu esimees Ain PILDRE RAIKKÜLA VALLA JÄÄTMEKAVA 2006–2010. a SISSEJUHATUS Käesoleva Raikküla valla jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 88) § 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Jäätmekava määrab Raikküla valla jäätmehoolduse arengusuunad aastateks 2006–2010. Raikküla Vallavolikogu otsustas 17. juunil 2002, et osaleb Mäepere prügila ümberkujundamise protsessis ja edasises tegevuses. Selle tulemusel asutasid seitse Raplamaa omavalitsust (sh Raikküla vald) MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ja avasid 2004. aasta mais Mäepere jäätmejaama. Jäätmejaamas opereerib riigihankekonkursil parima pakkumise teinud AS Ragn-Sells. MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus on loodud omavalitsuste jäätmehooldusalase koostöö edendamiseks. Jäätmehooldusalase tegevuse tõhustamiseks plaanib MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus teha koostööd MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega. Jäätmekava on koostanud MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse tellimusel MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi KEJHK) vastavalt töövõtulepingule nr 1-2005 (16. august 2005). Raikküla valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud Riiklik Jäätmekava, Raplamaa Jäätmekava ning Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri. Raikküla valla jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh. pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. Olulisemaks muudatuseks Raikküla valla jäätmehoolduses on korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamine ning hajaasustusega piirkondade liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärgiks on garanteerida kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne, ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga jäätmete kogumise teenus. Raikküla vallas korraldatakse korraldatud olmejäätmeveo raames segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse jäätmete (pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, suuregabariidiliste jäätmete) liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse pakendi müügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Käesoleva jäätmekava on koostanud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus vastavalt Raikküla Vallavalitsuse poolt esitatud andmetele. Jäätmekava koostamisel osalesid: • Ester Pindmaa, KEJHK projektijuht; • Tiina Tubli, Raikküla valla maa- ja keskkonnaspetsialist. Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega. Käesoleva jäätmekava uuendatakse igal aastal ning ajakohastatakse iga kolme aasta järel ning pärast suuremaid muudatusi riiklikus ja Raplamaa jäätmekavas ning jäätmehooldust reguleerivas seadusandluses. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Raikküla Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse §-des 55 – 59 sätestatud korras. 1. RAIKKÜLA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Raikküla valla üldülevaade Raikküla vald paikneb Raplamaa keskosas, Tallinnast ca 60 km, maakonna keskusest Raplast ning Märjamaa ja Järvakandi alevist umbes 4 km kaugusel. Naabriteks on Rapla, Kehtna ja Märjamaa vald. Raikküla valda läbivad Rapla – Märjamaa ning Rapla – Järvakandi – Kergu riiklikud tugimaanteed. Valla pindala on 245 km2. Raikküla vallas on 22 küla, neist suuremad on Tamme, Raikküla ja Purku. Külasid, kus on alla 50 elaniku on Raikküla vallas 9. Vallasiseselt on välja kujunenud kolm mõjupiirkonda: Kabala – keskusega Tamme külas, Raikküla – keskusega Raikkülas ja Järvakandi piirkond keskusega Purku külas. 1.2. Raikküla valla rahvastik ja elamumajandus Raikküla vallas elab 01.06.2005 seisuga 1799 inimest. Rahvastiku tihedus on 7,3 in/km2, Raplamaa keskmine asustustihedus on 12,5 in/km2 ning Eestis 33,3 in/km2. Tabel 1. Raikküla valla rahvastiku jaotus asulate kaupa (01.06.2005 seisuga) Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv RAIKKÜLA VALD Jalase küla 42 Lõpemetsa küla 83 Raikküla 309 Kaigepere küla 55 Metsküla 12 Riidaku küla 40 Keo küla 58 Nõmmemetsa küla 51 Tamme küla 363 Koikse küla 58 Nõmmküla 15 Ummaru küla 57 Kõrvetaguse küla 33 Purku küla 204 Vahakõnnu küla 35 Lipa küla 120 Põlma küla 55 Valli küla 77 Lipametsa küla 27 Pühatu küla 25 Loe küla 12 Raela küla 68 KOKKU: 1799 Vallas on 2000. a seisuga kokku 747 leibkonda. Leibkonnad on valdavalt 1–4 liikmelised. Tabel 2. Raikküla valla leibkondade iseloomustus1. 1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 või enama liikmega Keskmine RAIKKÜLA VALD 268 189 119 96 48 20 7 2,41 liiget Raikküla vallas on vallavalitsuse andmetel asustatud elamuid 466, hetkel ligikaudu 1800 elanikuga. Asustatud eramaju (sh ridaelamud, kahe- ja neljapereelamud) 440 ja elanikke 1256. Uuemad eramud on Purku, Raikküla ja Tamme külas. Suurplokk- ja telliskivielamuid on kokku 26, neis elab ligikaudu 543 inimest. Raikküla vallas on 14 korteriühistut. Raikküla valla asulate kortermajadest ja ühepereelamutest on ehitatud nõukogude ajal ning hajapiirkondade talumajatüüpi elamud enne 1945. aastat. • 1919–1945.a ehitati 272 uut elamut • 1946–1960.a ehitati 23 uut elamut • 1961–1970.a ehitati 80 uut elamut • 1971–1980.a ehitati 65 uut elamut • 1981–1990.a ehitati 137 uut elamut • 1991–1995.a ehitati 27 uut elamut Tabel 3. Raikküla valla tavaelamuruumid2 Tavaeluruumid Tavaeluruumid Asustatud Asustamata Korterid Eramud Muu elamud RAIKKÜLA VALD 268 579 52 921 699 128 Tabel 4. Raikküla valla asustatud elamud asulate lõikes3. Küla Elanikud (01.06.2005) Elamud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud RAIKKÜLA VALD Jalase 42 15 15 42 Kaigepere 55 23 23 55 Keo 58 24 24 58 Koikse 58 20 20 58 Kõrvetaguse 33 17 17 33 Lipa 120 43 43 120 Lipametsa 27 27 27 27 Loe 12 12 12 12 Lõpemetsa 83 25 25 83 Metsküla 12 5 5 12 Nõmmemetsa 51 13 13 51 Nõmmküla 15 7 7 15 Purku 204 29 4 120 25 84 Põlma 55 19 19 55 Pühatu 25 10 10 25 Raela 68 29 29 68 Raikküla 309 45 11 190 34 119 Riidaku 40 12 1 13 11 27 Tamme 363 52 10 220 42 143 Ummaru 57 19 19 57 Vahakõnnu 35 18 18 35 Valli 77 25 25 77 KOKKU 1799 466 26 543 440 1256 1.3. Raikküla valla haridus, kultuur ja tervishoid Haridusasutustest on vallas: Raikküla Lasteaed-Algkool – asukoht Lipa küla Kabala Lasteaed-Põhikool – asukoht Tamme küla Järvakandi Lasteaed-Algkool – asukoht Purku küla Raikküla Kool – asukoht Raikküla küla (riigikool hälviklastele) Kultuuritegevust edendavad Raikküla vallas Kabala, Raikküla ja Purku kultuurikeskused. Nendes tegutsevad mitmesugused ringid ja klubid. Raamatukogusid on vallas kolm: Kabala, Purku ja Raikküla Raamatukogu, neis kõigis on avalikud internetipunktid. Vallas on kaks postkontorit (Raikkülas ja Tammel) ning üks postipunkt Purku külas. Raikküla vallas tegutseb mitmeid seltse ja klubisid (nt MTÜ Ratsaspordiklubi Ruttar, MTÜ Jalase Haridusselts). Tervishoiuasutused vallas puuduvad. Raikküla valda teenindavad perearstikeskused Raplas, Märjamaal ja Järvakandis, Rapla Maakonnahaigla SA ja Märjamaa Polikliinik. Apteegid asuvad Raplas, Järvakandis ja Märjamaal. Sotsiaalhoolekannet korraldab valla sotsiaalametnik. Kasutatakse Järvakandi, Kehtna, Käru, Vigala hooldekodude ning Mõisamaa Erihooldekodu teenuseid. 1.4. Raikküla valla tehniline infrastruktuur Veevarustus, kanalisatsioon, puhastusseadmed Tsentraalse veevarustusega on haaratud Raikküla vallas Purku, Tamme ja Raikküla keskasulad. Tsentraalne kanalisatsioon on osaliselt Purku, Tamme ja Raikküla külas. Ühisveevärgi teenust pakub praegu Raikküla Vallavalitsus. Fekaaliveoks saab tellida purgimisauto järgmistelt firmadelt: OÜ Kaivi Trans, FIE Margus Saanküll, OÜ Resk, OÜ Raikküla Farmer ja OÜ Rapla Vesi. Energeetika Purku ja Tamme katlamajad on suletud 1996. aastast. Raikküla katlamaja varustab soojusenergiaga OÜ Raikküla Farmer kontorklubi. Elamud on valdavalt läinud tsentraalselt soojusenergialt üle lokaalsetele küttekolletele (lokaalne keskküttesüsteem kortermajade keldris ja pliidiküte) või elektriküttele. Kabala Põhikooli on ehitatud vedelkütusel töötav katlamaja, Järvakandi Lasteaed-Algkoolil on elektriküttel töötav boiler-katel. Küttekoldega kortermajade arv asulate kaupa: Küla Küttekoldega kortermajade arv Purku küla 3 Raikküla küla 8 Riidaku küla 1 Tamme küla 9 Teedevõrk Raikküla valla teederegistris on kokku 373 km teid, millest 85 km on riigimaanteed (sh tugimaanteid 31 km ja kõrvalmaanteid 54 km), kohalikke ehk vallamaanteid 65 km, erateid 205 km ja metsamajanduslikke teid 18 km. Maanteedevõrguga on ühendatud kõik vallas olevad asustatud punktid. 1.5. Raikküla valla ettevõtlus Enim töökohti Raikküla vallas on põllumajandussektoris (neli osaühingut). Raikküla vallas on üle 50 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegelevad põllumajandusega peamiselt oma talu piires. Valla tööstusettevõtted tegelevad puidutöötlemise, mööbli ja dolomiidist ehitusmaterjalide tootmisega, ehitustegevusega. Raikküla vallas on 2 xx turismitalu – Kove Puhkemaja ja Võerahansu puhkemaja (Tõnumäe OÜ). Tabel 5. Raikküla vallas tegutsevad suuremad ettevõtted Ettevõte Tegevusala Asukoht Raikküla Vallavalitsus Valitsemine Tamme küla Raikküla Farmer OÜ Loomakasvatus Raikküla vald Violante mööbel OÜ Mööbli tootmine Tamme küla Vir-Var Kauba OÜ Puidutoodete tootmine Lipametsa küla Tammis OÜ Üld- ja tsiviilehitus Tamme küla Pajo Saeveski OÜ Saematerjali tootmine Lipa küla Teenindus, kaubandus, majutus AS Raes Karmani Äri Tamme Rapla TÜ Tamme kauplus Tamme Raikküla Farmeri kauplused Purku, Raikküla Rapla TÜ Raikküla kauplus Raikküla Ago Auto OÜ – auto-kaubavedu Tamme Ruutal Grupp OÜ – transporditeenused ja logistika Purku Kove Puhkemaja – turism (Vello Kokk FIE) Raela Tõnumäe OÜ Võerahansu puhkemaja – turism Keo Tamme postkontor Tamme Raikküla postkontor Raikküla Purku postipunkt Purku Põllumajandus ja metsatööd/materjalid Kõrvetaguse OÜ – teraviljakasvatus Kõrvetaguse Raikküla Teenus OÜ – põllumajanduslik tootmine Raikküla Järvakandi Farmer – taime- ja loomakasvatus Raikküla Riidaku Mõis OÜ – taime- ja loomakasvatus Riidaku Riidaku Töökoda OÜ – metsatööd ja materjalid Riidaku Arvo TR OÜ – metsatööd ja materjalid Purku Hagudi Metsatööstus OÜ - metsatööd ja materjalid Tamme Riko Tex OÜ - metsatööd ja materjalid Raela Ehitus Tammis OÜ – üld- ja tsiviilehitus Tamme Dolomiidimeistrite AS – ehitus- ja viimistlusmaterjalid Ummaru 1.6. Raikküla valla tõmbekeskused Valla suurimaks tõmbekeskuseks on Tamme küla keskus, kus asub ühtlasi ka Raikküla Vallavalitsus ja põhikool. Teisteks vallasisesteks tõmbepunktideks on Purku ja Raikküla küla, kus on olemas esmased teenindus-, kultuuriasutused ja lasteaed-algkoolid. Väljaspool valda on tõmbekeskuseks 13 km kaugusel asuv Rapla linn, mis on ka Rapla maakonnakeskus. Metsküla ei ole haaratud ühegi tõmbekeskusega, kuna see asub väga eraldatult soode keskel. Tabel 6. Raikküla valla tõmbekeskused Tõmbekeskus Külad, alevikud Kaugus tõmbekeskusest Elanike arv Majapidamised Eramajad Kortermajad Tamme tõmbekeskus (Kabala piirkond) Tamme Kaugus Raplast 12 km 363 42 10 Nõmmemetsa 3 km 51 13 Pühatu 9 km 25 10 Loe 3,5 km 12 12 Ummaru 3 km 57 19 Koikse 3 km 58 20 Jalase 7 km 42 15 Kõrvetaguse 14 km 33 17 Riidaku 10 km 40 11 1 Lõpemetsa 4 km 83 25 KOKKU: 10 küla 764 184 11 Purku tõmbekeskus (ka Järvakandi tõmbekeskus) Purku küla Tamme külast 10 km 204 25 4 Valli Kaugus Purkust 2 km 77 25 Põlma 2,5 km 55 19 Vahakõnnu 4,5 km 35 18 KOKKU: 4 küla 371 87 4 Raikküla tõmbekeskus Raikküla Tamme külast 11 km 309 34 11 Kaigepere Kaugus Raikkülast 2,5 km 55 23 Lipametsa 4 km 27 27 Lipa 3,5 km 120 43 Nõmmküla 10 km 15 7 Keo 4,5 km 58 24 Raela 3,5 km 68 29 KOKKU: 7 küla 652 187 11 Metsküla Kaugus Tamme külast 12 km 12 5 KOKKU: 1 küla 12 5 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on Jäätmeseadus (RT I, 2004, 30, 208), mis jõustus 1. mail 2005. aastal. Vajaduse uue Jäätmeseaduse järele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Jäätmeseaduse § 42 kohaselt peab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava sisaldama järgmist: 1. jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; 2. jäätmekäitluseks vajaliku loodusvaru mahu hinnangut; 3. jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4. kavandatavaid eesmärke; 5. eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid ning tegevuskava. Jäätmeseaduse §42 kohaselt võib kohalik omavalitsus koostada oma jäätmekava koostöös teiste omavalitsusüksustega mitme peale. Selline jäätmehoolduse planeerimine nõuab tihedat koostööd teiste omavalitsusüksustega. Kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel on tähtis määratleda täpselt kohalikule omavalitsusele erinevate jäätmehooldusalaste õigusaktidega antud õigused ning pandud kohustused. Omavalitsuste vahelise koostöö aluseks on ühised eesmärgid ja tegevuskava ning identsed kohalikul tasandil jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid. 3. RAIKKÜLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on Raikküla vallast kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete poolt esitatud 2004. aasta andmed, Raplamaa jäätmekava, erinevate Eestis teostatud jäätmekäitlusalaste uuringute ja Raikküla Vallavalitsuse esitatud andmed. Hindamaks objektiivselt valla jäätmehoolduse hetkeolukorda, on käsitletud eraldi kodumajapidamistest, ettevõtetest ning asutustest jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliike ja koguseid. 3.1. Raikküla valla jäätmete kogumine Raikküla Vallavalitsuse andmetel tegelevad vallas jäätmekäitlusega teenustööna OÜ Resk (jäätmeluba nr L.JÄ.RA-34956, tavajäätmete kogumine ja vedu, paberi ja papp-pakendi kogumine ja vedu), AS Ragn-Sells (jäätmeluba nr L.JÄ.RA-39235, tavajäätmete kogumine ja vedu) ja AS Väätsa Prügila (jäätmeluba nr L.JÄ.RA-18364, segapakendite kogumine ja vedu). Olmejäätmevedu on korraldatud vallavalitsuse poolt Tamme ja Purku külade kortermajade elanikele (kokku 340 inimest). Raikküla 11 ja Purku 1 kortermaja on sõlminud OÜ Reskiga lepingu ja korraldavad iseseisvalt oma olmejäätmete veo. OÜ Resk andmeil on lepingulisteks klientideks 101 eramajapidamist ja 18 asutust/ettevõtet. Ohtlike jäätmete kogumiseks valla kodumajapidamistest on korraldanud kohalik omavalitsus koostöös jäätmekäitlusettevõttega AS Ragn-Sells ühel korral aastas ohtlike jäätmete kogumisringi. Kogumisring haaras endas Raikküla – Purku – Valliküla – Lipa – Tamme – Koikse asulaid, kuhu elanikud tõid ohtlike jäätmed (v.a. ohtlike aineid sisaldavad elektroonikajäätmed nagu televiisorid ja külmkapid). Spetsiaalne ohtlike jäätmete kogumiskonteiner ja kasutatud patareide kogumisvõimalus Raikküla vallas puudub. Tasuta saab elektri-, elektroonika ja ohtlike jäätmeid üle anda ka MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse Mäepere jäätmejaamas (edaspidi Mäepere jäätmejaam), mis asub Rapla vallas Ülejõe külas. Pakendi ja teiste taaskasutatavate jäätmete kogumiseks on vallavalitsus koostöös MTÜ Eesti Pakendiringluse, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni, OÜ Reski ja AS Väätsa Prügilaga paigaldanud 2005. aastal üle Raikküla valla 7 (2006. aasta maist alates 6) segapakendi ning 4 (2006. aasta maist alates 3) paber- ja papp-pakendi kogumiskonteinereid. 2004.a jäätmearuannete põhjal koguti Raikküla valla majapidamistest OÜ Resk poolt kokku ca 312 tonni segaolmejäätmeid. Arvestades Raikküla valla elanike arvu, koguti ühe inimese kohta 173,429 kg segaolmejäätmeid. Tabel 7. Jäätmekäitlejate poolt kodumajapidamistest 2004. a kogutud jäätmekogused, t/a4 Jäätmekäitleja Jäätmeluba Kogutud jäätmeliigid ja kogused Jäätmeliik Jäätmekood Kogus RAIKKÜLA VALD Resk OÜ L.JÄ.RA-34956 Segaolmejäätmed 200301 312 Ragn-Sells AS L.JÄ.RA-39235 Pliiakud 16 06 01* 0.5 Värvijäätmed 20 01 27* 0.405 Luminestsentslambid 20 01 21* 0.015 Kemikaalid 18 01 06* 0.006 Patareid 20 01 33* 0.03 Õlijäätmed 20 01 26* 0.3 Vananenud ravimid 20 01 98* 0.005 Õlijäätmetega reostunud materjalid 15 02 02* 0.003 KOKKU: 314.814 Raikküla Vallavalitsuse andmetel on jäätmeveoga liitunud ca 635 elanikku ehk 35 % elanikest. Seega 2004. a koguti ühe liitunud elaniku kohta ca 491,339 kg segaolmejäätmeid. OÜ Resk lepingulisi kliente on Raikküla vallas 101 eramajapidamist, nendest 26 kortermaja. Arvestades tegelikkuses ühelt elanikult hinnanguliselt kogutavat olmejäätmete kogust (ca 175–225 kg/a), võib eeldada, et tegelikkuses annavad oma jäätmeid olmejäätmete kogumissüsteemile üle ca 1400 elanikku ehk 78% valla elanikkonnast. Kuna jäätmekäitlejate poolt esitatud kogutud segaolmejäätmete koguste hulka võib olla arvatud ka osa põllumajandusettevõtjate tekkivaid jäätmeid (nt kile), siis eeldatavalt annab siiski tunduvalt väiksem protsent elanikest oma olmejäätmeid jäätmekäitlejale üle. Suur osa jäätmekäitlusega liitujatest elab tiheasustusalal. 3.2. Raikküla vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed AS Maves poolt koostatud ning Riigikogu 4. detsembri 2002.a otsusega heaks kiidetud Üleriigilise Jäätmekava kohaselt tekkis 2000. a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 378 kg olmejäätmeid aastas, mis teeb ca 1 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas. Hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste hindamise aluseks on võetud erinevates jäätmehooldusealastes uuringutes toodud aastas ühe elaniku kohta tekkiv jäätmekogus. Tekkivate jäätmete kogus sõltub suuresti elanike tarbimisharjumistest ning kaubandus ja teiste teenindusettevõtete lähedusest või paremast ühendusest suuremate tõmbekeskustega. Sellest tulenevalt on arvestatud segaolmejäätmete tekkeks tiheasustusega piirkonnas 225 kg/a ja hajaasustusega piirkonnas 175 kg/a ühe inimese kohta. Tabel 8. Raikküla valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete kogus, t/a Asula Elanike arv Tekkiv jäätmekogus KOKKU, t/a RAIKKÜLA VALD TIHEASUSTUSEGA PIIRKOND Tamme 363 225 kg/a 81.675 Raikküla 309 225 kg/a 69.525 Purku 204 225 kg/a 45.9 HAJAASUSTUSEGA PIIRKOND Kaigepere 55 175 kg/a 9.625 Keo 58 175 kg/a 10.15 Lipa 120 175 kg/a 21 Lipametsa 27 175 kg/a 4.725 Metsküla 12 175 kg/a 2.1 Nõmmküla 15 175 kg/a 2.625 Raela 68 175 kg/a 11.9 Jalase 42 175 kg/a 7.35 Koikse 58 175 kg/a 10.15 Kõrvetaguse 33 175 kg/a 5.775 Loe 12 175 kg/a 2.1 Lõpemetsa 83 175 kg/a 14.525 Nõmmemetsa 51 175 kg/a 8.925 Pühatu 25 175 kg/a 4.375 Riidaku 40 175 kg/a 7 Ummaru 57 175 kg/a 9.975 Põlma 55 175 kg/a 9.625 Vahakõnnu 35 175 kg/a 6.125 Valli 77 175 kg/a 13.475 KOKKU: 1799 358.625 Segaolmejäätmete liigiline koostis Segaolmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed ja nende koostis on muutuv. Jäätmete koostis muutub suuresti sõltuvalt inimeste tarbimisharjumustest, kaubandusettevõtete kaugusest, inimeste võimalusest jäätmeid ise käidelda. Isekäitlemise osakaal on oluliselt suurem maapiirkondades, kus orgaanilised toidujäätmed komposteeritakse või osaliselt kasutatakse loomatoiduks ning paberi ja papijäätmed põletatakse. Käesolevas jäätmekavas on segaolmejäätmete liigilise koostise aluseks võetud Riiklikus jäätmekavas toodud protsentuaalne koostis. 2000. aastal Tallinnas, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas läbiviidud uuringu kohaselt moodustasid orgaanilised jäätmed keskmiselt 42,1%, paber, papp, kartong 25,3%, klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit 3,3%, püsijäätmed 6,7%, komposiitmaterjalid (k.a kartongil põhinevad joogipakendid) 3,4%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2% kogutud segaolmejäätmetest. Tabel 9. Raikküla valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete koostis. Jäätmeliik Massi protsent Jäätmekogus, t/a Orgaanilised jäätmed 42.1 150.981 Paber, papp, kartong 25.3 90.732 Klaas 2.7 9.683 Metall 3.8 13.628 Plast 11.6 41.601 Puit 3.3 11.835 Püsijäätmed 6.7 24.028 Komposiitmaterjalid 3.4 12.193 Tekstiil 0.9 3.228 Ohtlikud jäätmed 0.2 0.717 KOKKU: 100 358.625 Olmejäätmete hulgas olevad pakendijäätmete kogused Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine on täpsemalt reguleeritud Pakendiseadusega. Pakendid on kõik tooted, sõltumata valmistamise materjalist või selle omadustest, mida kasutatakse kaupade hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, toormest kuni valmiskaubani, tootjast kuni kasutajani või tarbijani. Pakendiks loetakse ka sel eesmärgil kasutatavaid mittetagastatavaid esemeid6. Pakendid muutuvad pakendijäätmeteks, kui nende valdaja on need ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema, ehk siis, kui tarbija on visanud pakendi prügikasti või kogumiskonteinerisse. Pakendid liigitatakse lähtuvalt nende koostismaterjalidest järgmiselt: • Paber ja papppakend – moodustavad koos komposiitpakendiga (kihilisest kartongist või sellele lisaks kile, plast või foolium) ca 40% kasutatavast pakendimaterjalis7. Komposiitpakend asendab toiduainetööstuses oluliselt plastpakendit joogipakendina. Peamiselt kasutatakse komposiitpakendeid mittegaasiliste karastusjookide, mahlade ja piimatoodete pakendamiseks. • Klaaspakend – kasutatakse peamiselt toiduainetööstuses (alkohoolsete- ja karastusjookide pakendamiseks), vähemal määral farmaatsia- , keemia- jt tööstusharude toodete pakendamisel. • Plastpakend – hinnanguliselt 70% plastpakendist on müügipakend. Kasutatakse peamiselt karastusjookide, lahjade ja kangete alkohoolsete jookide pakendamiseks. Osaliselt ka rühm- ja veopakendid (taara- ja muud kastid ning kanistrid, tünnid). Enamus kasutatavast plastpakendist on ühekorrapakendid, mis muutuvad jäätmeteks kodumajapidamises. Suurema osa kasutatavast plastpakendist moodustavad polüetüleen- (PE) ja polüetüleentereftaatpakend (PET). Hinnanguliselt moodustab ca 20% müügipakendist plastpakend. Lähiaastatel prognoositakse plastpakendi (sh. joogipakendi) kasutamise kümnekordset kasvu. • Metallpakend – peamiselt teras- ja alumiiniumpakendid. Kasutatakse peamiselt toiduainetööstuse toodangu pakendamiseks (karastus- ja vähealkohoolsed joogid ning pikema säilivusajaga erinevad konservid). Teiseks suuremaks kasutusvaldkonnaks on keemiatööstuse toodangu pakendamine (värvid, lakid, liimid jne). Keemiatööstuses kasutatavast pakendist moodustavad pärast nende kasutamisest kõrvaldamist suurema osa ohtlikud jäätmed, mis tuleks koguda ja käidelda väljaspool üldist pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi. • Puitpakend – on peamiselt seotud tootmises kasutatavate veopakenditega: EUR-alused, puitkastid jne. Teeninduses (kauplused) kasutatavad veopakendid tagastatakse kaupa transportivale ettevõttele reeglina uue kauba toomisel. Samuti kasutatakse puitaluseid uuesti kaubanduses või tootmises. Hindamaks Raikküla vallas tekkivate pakendite ja pakendijäätmete liike ja koguseid, on kasutatud SEI-Tallinn poolt teostatud uuringute ja Riikliku Jäätmekava ühe osana koostatud „Pakendi- ja pakendijäätmealane tegevuskava« toodud tulemusi. Tekkinud olmejäätmete liigist moodustavad vastavad pakendid ja pakendijäätmed järgmise protsentuaalse osa: • Paberist ja papist ca 50% paber ja papppakend • Klaasijäätmetest ca 100% klaaspakend • Metallijäätmetest ca 80% metallpakend • Plastijäätmetest ca 80% plastpakend • Komposiitmaterjal ca 100% pakendijäätmed Uuringute kohaselt moodustavad pakendijäätmed kaaluliselt 25-30%, mahuliselt ca 60% segaolmejäätmetest. Ühe inimese kohta tekib aastas ca 85 kg pakendijäätmeid, kogu sisetarbimises kasutatakse pakendeid ligi 190 kg ühe inimese kohta (sealhulgas veopakendid ning rühmpakendid, mis eemaldatakse enne tarbijat). Joogipakendid moodustavad kogu pakendimassist ca 15%. Pakendijäätmete kogumassist moodustavad erinevast materjalist pakendid: • Puitpakend – 10% • Metallpakend – 8% • Plastpakend – 17% • Klaaspakend – 20% • Paber ja papppakend – 43% • Muu pakend – 2% Pakendijäätmete kogused Täpsemate andmete saamiseks, on koguste arvutamisel kasutatud mõlemat erinevates uuringutes kasutatud pakendijäätmete massiprotsenti: • Massiprotsent 1 – aluseks on kogu pakendijäätmete massis konkreetse pakendijäätmeliigi osa. • Massiprotsent 2 – segaolmejäätmete massis olevast jäätmeliigist pakendijäätmete osa. Tabel 10. Raikküla vallas tegelikult tekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, t/a Pakendijäätmeliik Massiprotsent 1 Kogus Massiprotsent2 Kogus Paber ja papppakend 43 46.263 50 45.366 Metallpakend 8 8.607 80 10.902 Plastpakend 17 18.29 80 33.28 Klaaspakend 20 21.518 100 9.683 Komposiitpakend 12 12.911 100 12.193 KOKKU: 107.59 111.425 Ettevõtete ja asutuste jäätmehooldus Raikküla vallast on jäätmearuannete põhjal jäätmeid käidelnud järgmised ettevõtted: Ettevõte/ asutus Asukoht Jäätmekäitlusettevõte Jäätmeliik Jäätmekood Kogus (t) VIR-VAR KAUBA OÜ Purku Resk OÜ Segaolmejäätmed 200301 10.1 Raikküla Farmer OÜ Saepuru 30105 78 Raikküla Farmer OÜ Raikküla Mäepere jäätmejaam (AS Ragn-Sells) Vanarehvid 160103 0.5 Segaolmejäätmed 200301 14.56 Riidaku Töökoda OÜ Riidaku KESTO OÜ Muud õlid 13 02 08* 0.39 Pliiakud 16 06 01* 0.04 Värvijäätmed 20 01 27* 0.515 Määramata väike-ettevõtted ja eraisikud Raikküla vald Ragn-Sells AS Segaolmejäätmed 200301 0.5 KOKKU: 104.605 OÜ Resk lepinguliste klientide nimekirjas on 18 Raikküla valla ettevõtet ja asutust. Raikküla valla ettevõtted ja asutused andsid 2004.a jäätmekäitlejatele üle 103,66 t tavajäätmeid ja 0,945 t ohtlikke jäätmeid. Lõplikud andmed Raikküla valla ettevõtetelt kogutud jäätmete kohta puuduvad, kuna jäätmearuandluses on jäetud määratlemata jäätmeid üle andnud ettevõtete nimed ja asukohad. 3.4. Raikküla valla jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on nende korduskasutamine toodetena, taaskasutamine materjalina või jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks. Selliseks taaskasutamiseks võib lugeda olmes tekkivate paberi ja papijäätmete põletamist eramajade ja kortermajade küttekolletes. Arvestades, et Raikküla vallas kasutatakse eramajades, mis ei ole ühendatud tsentraalküttega, peamiselt puidukütet ning kus elab ca 1256 elanikku ning lokaalse küttekoldega kortermajades ca 398 elanikku, võib järeldada, et kodumajapidamistes taaskasutatakse soojusenergia ca 83,4 tonni paberi ja papijäätmeid aastas. Samuti taaskasutatakse eramajades bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid. Reeglina kompostitakse aias tekkivaid haljastusjäätmeid ning hajaasustusega piirkondade majapidamistes kasutatakse toidujäätmeid loomasöödana. Hinnanguliselt taaskasutatakse Raikküla vallas ca 105,4 tonni kodumajapidamistes kompostitavaid orgaanilisi jäätmeid. Osaliselt toimub joogipakendi korduskasutamine läbi pakendikogumise konteinerite ja pandipakendite kokkuostu Raikküla valla kauplustes. Lähtudes eeltoodust võib järeldada, et Raikküla vallas suunati 2004. a taaskasutusse ca 189 tonni kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeid. 3.5. Raikküla vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete maapeale või maaalune ladestamine, tahkete jäätmete heitmine veekogudesse, põletamine ilma tekkivat soojusenergiat kasutamata jt jäätmekäitlustoimingud, mille käigus jäätmed kõrvaldatakse e. viiakse keskkonda olme neid taaskasutamata. Raikküla valla territooriumil ametlikult jäätmete kõrvaldamist ei toimu. Raikküla vallast kogutud segaolmejäätmed ladestatakse kas otse keskkonnanõuetele vastavas Väätsa prügilas või läbi Mäepere jäätmejaama ümberlaadimisjaama, mida haldab Ragn-Sells AS, kokku pressitult Väätsa prügilas. 3.6. Raikküla valla prügilad Prügila registri järgi oli Raikküla vallas kolm prügilat: • Keo loomade matmispaik Keo külas (prügila kood 29 55 03) • Purku loomade matmispaik Purku külas (prügila kood 64 45 04) • Malmi prügila Raikkülas (prügila kood 67 58 01) Keo loomade matmispaik, mida tuntakse ka Eerikmäe prügila nime all, suleti 1997. aastal. Purku loomade matmispaika kutsutakse ka Vahakõnnu loomade matmispaigaks ning sinna loomsete jäätmete ladestamine lõpetati 1998. aastal. Malmi prügila oli antud piirkonna ainus olmejäätmete ladestuspaik, kuhu jäätmete ladestamine lõpetati 1998. aastal. Kõik seaduslikud prügilad suleti enne 2002. aastat. Prügilate jäätmelade koondati, tihendati ja kaeti pinnasega. Lõpemetsa loomade matmispaik (Raikküla Vallavalitsuse kasutusluba kolmeks aastaks) ja ebaseaduslik Ummaru prügila (olmejäätmete ladestamiseks) suleti enam kui 10 aastat tagasi. Suletud prügilatel pole hilisemat seiret teostatud. Kuna Raikküla vallas ühtegi tegutsevat loomade matmispaika ei ole, viiakse loomsed jäätmed Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. 3.7. Raikküla valla jäätmevood Jäätmevoog Kogutud jäätmed, t/a Kogumisviis Käitlusviis Biolagunevad jäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Eramajades kompostitakse koos muude aiajäätmetega oma majapidamise piires Paberi- ja papijäätmed - Kogu valla territooriumile on paigutatud 3 (0,77m3) kogumiskonteinerit Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Väätsa prügilas ning suunatakse taaskasutusse Ehitus- ja lammutusjäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Suuregabariidilised jäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub, saab anda osaliselt ära OJ kogumisringi käigus Käitlussüsteem puudub Puidujäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Klaas-, metall., kartong- ja plastpakendijäätmed - Kogu valla territooriumil on 6 (0,77 m3) kogumiskonteinerit Kogutud jäätmed sorteeritakse Mäepere jäätmejaamas või Väätsa prügilas ning antakse edasi erinevatele taaskasutusettevõtetele Plastijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Tekstiilijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Ohtlikud jäätmed 2.799 1 kord aastas kogumisring Kogutud OJ sorteeritakse ja antakse üle käitlemiseks Elektroonikajäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Segaolmejäätmed 312 Ühiskonteinerid kortermajade juures ning eramutel individuaalkonteinerid Kogutud jäätmed ladestatakse Väätsa prügilas või Mäepere jäätmejaamas ümberlaaditult Väätsa prügilas Reoveesete - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Metallijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub. Osaliselt antakse jäätmed otse Rapla linnas tegutsevatele vanametalli kokkuostuettevõtetele. Käitlussüsteem puudub Meditsiinijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Vanarehvid - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub KOKKU: 314.799 NIMETATUD KOGUS SISALDAB AINULT KODUMAJAPIDAMISEST KOGUTUD JÄÄTMEID 3.8. Raikküla valla jäätmehoolduse peamised probleemid • Raikküla vallas on jäätmeveoga liitunud valdavalt tiheasustusalade elanikud. Probleemiks on hajaasustuse eramajapidamiste vähene liitumine olmejäätmeveo süsteemiga. • Avalikes kohtades pole piisavalt prügikaste. • Taaskasutamist leiavad peamiselt vaid kompostitud orgaanilised jäätmed ja pandipakend. Vähesel määral kogutakse eraldi segapakendit ja paber- ning papppakendit. Seda tuleks teha ka hajaasustusega piirkondades. • Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatest ning kogutud jäätmekogustest. • Raikküla vallas puudub taaskasutavate suurjäätmete (elektroonikaseadmed, kodumasinad, metall jne), ohtlike jäätmete ja plasti, tekstiili jne jäätmete igapäevane üleandmise võimalus. • Jäätmehooldusega ei ole liitunud veel kõik Raikküla valla ettevõtted. 4. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, ning võib olla nii otsene kui kaudne. • OTSENE KESKKONNAMÕJU – loodusliku keskkonna reostamine, jäätmete veoga kaasnev välisõhu saastamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine. • Kaudne keskkonnamõju – prügilate ümbruses maa väärtuse vähenemine ja prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu. Jäätmehooldusest tulenev suurim negatiivset keskkonnamõju omav tegevus seniajani oli keskkonnanõuetele mittevastavate kohtade kasutamine jäätmete ladestamiseks. Raikküla vallas kasutati olmejäätmete ladestamiseks 2 piirkondlikku prügilat: Ummaru ja Malmi prügilat. Prügilates puudus nende käitamise ajal pidev kontroll jäätmete ladestamise üle, mistõttu on prügilasse ladestatud nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Sõltumata asjaolust, et mõlemad prügilad on suletud ja pinnasega kaetud, toimuvad jäätmelademes jäätmete lagunemisprotsessid edasi. Sellest tulenevalt tekib orgaanilise aine lagunemisprotsesside käigus nõrgvett ja prügilagaasi. Täpsemad andmed nõrgvee ja prügilagaasi tekkimise kohta puuduvad ning puuduvad ka prügila seiresüsteemid. Samuti on otseselt keskkonda mõjutavateks jäätmemajanduslikeks objektideks nüüdseks suletud ebaseaduslikud loomade matmispaigad. Kõigil nendel objektidel tuleks läbi viia keskkonnamõju hinnang ja teostada perioodilist veeseiret. Keskkonnamõju vähendamise seisukohalt on vajalik prügilatesse ladestatavate jäätmete koguste ja selles sisalduva orgaanilise materjali osakaalu vähendamine. See on võimalik läbi jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamise. Raikküla valla seisukohalt on otstarbekas jäätmeid sorteerida nende tekkekohal. See tagab kogutud jäätmete parema liigilise puhtuse, mis võimaldab väiksemate kulutustega neid järelsorteerida ning loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid suuremas koguses kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kogumisel avaldab otsest keskkonnamõju jäätmete transport. Samas ei ületa tekkiv keskkonnamõju üldise transpordi mõju välisõhu kvaliteedile. Jäätmete kogumisel avaldab negatiivset keskkonnamõju eelkõige toidujäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Jäätmekäitluse üldise negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel negatiivne mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete ajutine ladustamine kodumajapidamistes suurendab oluliselt ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult osaline kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. Isekäitlemisel tuleb vältida erinevate plastijäätmete põletamist ning kompostimisel tekkiva haisu tekkimist. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID Raikküla valla jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldus jäätmevaldajate igapäeva elu loomulikuks osaks. Eesmärkide elluviimisel plaanib Raikküla vald teha koostööd MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega seoses erinevate projektide ja muude jäätmehooldusalaste tegevustega vastavalt sõlmitavatele koostöölepingutele. Korraldatud olmejäätmeveo laiendamine • Kuulutada välja korraldatud olmejäätmeveo konkurss hiljemalt 01.06.2006. a. • Rakendada jäätmevaldajate registri ja lepinguhaldussüsteem hiljemalt 01.06.2006. a. • Rakendada korraldatud olmejäätmevedu hiljemalt 01.09.2006. a. • Liita korraldatud olmejäätmeveoga 90% jäätmetekitajatest 31.12.2006. aastaks. • Koguda 80% hinnanguliselt hajaasustusega piirkondades ja 90% tiheasustusega piirkondades tekkivatest segaolmejäätmetest 31.12.2007. aastaks. • Anda võimalus ettevõtjatele soovi korral alates 30.11.2007. liituda korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmete tekkekoguse vähendamine • Teavitada pidevalt elanikkonda jäätmehoolduse korraldusest ja sõltuvusest jäätmetetekitajate suhtumisest ja tarbimisharjumustest. • Viia läbi keskkonna ja jäätmehooldusalaseid projekte kooliõpilastele. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine • Edendada ja finantseerida kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist. • Soetada Tamme külla spetsiaalne ohtlike jäätmete kogumiskonteiner, hiljemalt 2007. aastaks. • Soetada Raikküla, Purku ja Tamme külade poodidesse jt üldkasutavatesse kohtadesse spetsiaalne patareide kogumiskast hiljemalt 01.06.2006. a. • Korraldada vähemalt üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe. • Määratleda ettevõtetes tekkinud ohtlike jäätmete üleandmiseks jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise kohustus. • Integreerida asutuste ja ettevõtete ohtlike jäätmete kogumine üldise ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga. • Tõhustada kontrolli põllumajanduskemikaalide kasutamise ja hoidmise üle. Olmes tekkivate tavajäätmete taaskasutamine • Osaleda Mäepere jäätmejaama edasiarendamises. • Rajada Tamme küla keskusesse jäätmete liigitikogumiseks ja sorteerimiseks kogumispunkt hiljemalt 01.01.2009. a. • Suurendada ettevõtetes tekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamist (liigitikogumise integreerimine) – võimaldatakse ettevõtetel liigitikogutud jäätmeid üle anda Tamme küla kogumispunktis. • Kehtestada kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete eraldikogumise nõue alates 01.01.2008. a. • Saavutada kontroll metallijäätmete kogumise ja üleandmise üle. Läbi taaskasutussüsteemi arenduse soovitakse saavutada 2010. aastaks: • Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine vähemalt 50% • Metallijäätmete taaskasutamine vähemalt 70% • Plasti taaskasutamine vähemalt 55% • Orgaaniliste jäätmete taaskasutamine kogumassist: – alates 2005. aastast 50% haljastusjäätmetest; – alates 2006. aastast 80% haljastusjäätmetest ja 50% toidujäätmetest; – alates 2009. aastast vähemalt 75% toidujäätmetest ja 90% haljastusjäätmetest. Pakendijäätmete taaskasutamine Pakendi taaskasutussüsteemi ülesehitamisel on Raikküla Vallavalitsus pannud pakendiettevõtetele järgmised pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid: Pakendite ja pakendijäätmete tekke vältimine ja tekkivate koguste stabiliseerimine 2009. aastaks 2005. aasta tasemele. Alates 01.06.2006 tuleb: • koguda ja taaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 50%, sh ringlussevõtuna vähemalt 25%. • Iga pakendijäätmete liigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15% aastas. Alates 01.01.2010 tuleb: • koguda ja taaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 60%, sh ringlussevõtuna vähemalt 45%. • Iga pakendijäätmete liigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15% aastas. Pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisel tuleks pakendijäätmeteliigist sõltuvalt kokku koguda ja taaskasutusse suunata: • KLAASPAKEND 60% • PABER JA PAPP 60% • METALL 50% • PLAST 22,5% • PUIT 15% Raikküla vallas korraldatava pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteemi täpsem kirjeldus on toodud käesoleva jäätmekava peatükis 6.2.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine • Koguda alates 01.01.2010. a väiksemates kogustes ehitus- ja lammutusjäätmeid rajatavas Tamme küla jäätmete kogumispunktis. • Propageerida korduvkasutatavate ja vähem ohtlikke aineid sisaldavate materjalide kasutamist ehitustegevuses. • Edendada puidujäätmete taaskasutamist soojusenergia tootmiseks. • Eelistada tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel jäätmete taaskasutamist jäätmete kõrvaldamisele. • Siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõue ja korraldus ehitusdokumentatsiooniga. Probleemtoodete taaskasutamine • Probleemtoodete vastuvõtmise võimaldamine Mäepere jäätmejaamas ja Tamme küla jäätmekogumispunktis. • Probleemtoodete kogumiseks elanikkonnalt kogumisringide korraldamine vähemalt üks kord aastas. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine • Raikküla valla jäätmete jätkuv ladestamine otse või läbi Mäepere jäätmejaama ladestusplatsi kokkupressitult Väätsa prügilas või mõnes teises keskkonnanõuetele vastaval ladestusplatsil. • Tavajäätmete prügilate osas alustatakse jäätmete ladestamiseelse töötlemisega hiljemalt 01.01.2008. a, et vähendada nende kogust ja ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmeid, mille töötlemine neid eesmärke ei saavutaks, ei ole vaja ladestamiseelselt töödelda. • Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: • üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; • üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; • üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. • Keelatakse vedelate jäätmete, teatud ohtlike omadustega jäätmete ja määratlemata ainete ladestamine • Keelatakse vanarehvide ladestamine. Keeld ei laiene prügilas ehitusmaterjalina kasutatavatele rehvidele. Alates 16. juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve. 6. RAIKKÜLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS Jäätmehoolduse efektiivse korraldamise eelduseks on, et Raikküla Vallavolikogu delegeerib Jäätmeseaduses kohalikule omavalitsusele pandud jäätmehooldusalased kohustused MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele, milliseid on võimalik lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest delegeerida. Selleks sõlmivad Raikküla Vallavalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus halduskoostöölepingu või halduskoostöölepingud. Jäätmehoolduse korraldamisel on lähtutud üldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest: • terviklikkuse põhimõte – jäätmete tekke vähendamine ja maksimaalse taaskasutust võimaldava tehnoloogia rakendamine tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis; • «saastaja maksab» põhimõte – jäätmetekitaja kohustub kandma kõik kulutused jäätmete käitlemisele ning nendest põhjustatud keskkonnakahjustuste likvideerimisele; • elutsükli põhimõte – kajastada toote omahinnas kõik keskkonnakaitselised kulutused kogu toote elutsükli jooksul (sealhulgas hilisemalt tootest tekkinud jäätmete käitlemise kulud); • «tootja vastutuse» põhimõte – kui tooted on muutunud jäätmeteks, peab tootja korraldama nende kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures ulatuses; • läheduse põhimõte – jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal keskkonnanõuetele vastavas ning parimat tehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas; • jagatud vastutuse põhimõte – jäätmehoolduses rakendatavad meetmed jagatakse osapoolte vahel selliselt, et need annavad parima tulemuse. Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad kõik Raikküla valla majapidamiste jäätmetekitajad. Seetõttu suureneb vajadus taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsema korraldamise järele. Arvestades, et taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine on peamine võimalus jäätmetekitajatel igapäevase jäätmehooldusega seotud kulutusi kokku hoida, peaks kõigil jäätmetekitajatel olema võimalikult võrdsed võimalused jäätmetest vabanemiseks. Seepärast on Raikküla valla jäätmehoolduse planeerimisel suuremat tähelepanu pööratud hajaasustusega piirkondade kaasamisele korraldatud jäätmekogumissüsteemiga. Raikküla vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esimene tasand – jäätmevaldajate poolne jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, st kodumajapidamistes, orgaaniliste jäätmete kompostimine koduaias ning põletatavate jäätmete (paber, papp, puit) põletamine lokaalsetes küttekolletes. Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand) – elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmete kogumispunktides ja üksikkonteinerites (nt pakendikonteinerid), kust need suunatakse edasi otse teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Vastavalt vajadusele toimub taaskasutatavate jäätmete liigilise puhtuse saavutamiseks järelsorteerimine ja mõningane jäätmete eeltöötlus. Samuti arendatakse piirkondlikku orgaaniliste jäätmete kompostimist. Kolmas tasand – jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Raikküla vallas on kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks segaolmejäätmete kõrvaldamisel Väätsa prügila ning taaskasutatavate jäätmete osas kõik jäätmete taaskasutusega tegelevad ettevõtted. Arvestades Raikküla valla senist jäätmehoolduse praktikat, toimub jäätmehoolduse korraldus kahes erinevas kogumissüsteemis: 1. Korraldatud olmejäätmete kogumissüsteem 2. Taaskasutatavate jäätmete liigitikogumise süsteem, sh pakendijäätmete kogumissüsteem 6.1. Korraldatud olmejäätmevedu Jäätmeseaduse § 66, lg 1 järgi on korraldatud olmejäätmevedu kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta. Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele. Korraldatud olmejäätmevedu korraldatakse järgmist ülesehitust järgides: 1. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab jäätmevaldajatele KEJHK, kes hakkab korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveoga ning haldama jäätmevaldajatega sõlmitud lepinguid. 2. Jäätmete kogumisega jäätmevaldajatelt ja vedamisega prügilasse hakkab tegelema avaliku konkursi korras välja valitud jäätmekäitlusettevõte. 3. Jäätmevaldaja hakkab tasuma KEJHK-le jäätmete kogumise ja vedamise eest vastavalt kogutud ja prügilasse üleantud jäätmekogustele. Kogumise ja vedamise teenustasu aluseks on 1 kg segaolmejäätmete kohta kehtestatud jäätmeveo teenustasu piirmäär. 4. Jäätmevaldajate poolt KEJHK-le tasutava jäätmekogumistasu arvestamise aluseks on jäätmeteke ning arvestades jäätmekogumiskonteineritele kehtestatud ühekordset tühjendamise piirhinda (vt peatükk 6.1.8). Raikküla vallas on peamiseks korraldatud olmejäätmeveo korraldamise eesmärgiks KÕIKIDE JÄÄTMEVALDAJATE LIITMINE JÄÄTMEKOGUMISSÜSTEEMIGA. Sellest tulenevalt on jäätmeveo planeerimisel tähelepanu pööratud kahele aspektile: 1. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema võimalused oma jäätmete üleandmiseks kogumissüsteemile; 2. Jäätmete kogumise maksumus peab olema kõigile jäätmetekitajatele võrdne ning sõltuma ainult jäätmete tekkekogusest. 6.1.1. Jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikides Raikküla valla kodumajapidamistes tekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Segaolmejäätmetena käsitletakse käesolevas jäätmekavas Vabariigi Valitsuse määruses nr 102, 6.04.2004 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu« jäätmekoodiga 20 03 01 prügi segaolmejäätmeid. Korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete ja liigitikogutud tavajäätmete sh. pakendijäätmete kogumist ja vedu. 6.1.2. Jäätmeveo piirkond Korraldatud olmejäätmeveo piirkond on kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud omavalitsuse territooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks konkursi korras välja valitud, selleks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte. Raikküla vald moodustab koos Märjamaa vallaga ühtse olmejäätmeveo piirkonna ja korraldatud segaolmejäätmete vedu toimub kogu Raikküla valla territooriumil. Lähtudes asjaolust, et Jäätmeseaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta jäätmeveo korraldatud olmejäätmeveo mõistes korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu, oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub oluline tervise- ja keskkonnakaitsevajadus, kehtestatakse tihe- ja hajaasustusega piirkondades erinevad korraldatud olmejäätmeveo tingimused. Korraldatud olmejäätmeveopiirkond moodustatakse kahetasandiline: I tasand – omavalitsuse tiheasustusega piirkonnad (Tamme, Raikküla, Purku külad); II tasand – hajaasustusega piirkonnad (Jalase, Kaigepere, Keo, Koikse, Kõrvetaguse, Lipa, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Metsküla, Nõmmemetsa, Nõmmküla, Põlma, Pühatu, Raela, Riidaku, Ummaru, Vahakõnnu ja Valli külad). Asulate tasanditeks jagamise aluseks on omavalitsuse üldplaneering. Asulate määratluse aluseks on kogu asula territoorium. Samas võib omavalitsus jagada asula erinevate tasandite vahel, sõltuvalt elanikkonna tihedusest või liita asula vahetusläheduses olevad majapidamised I tasandiga. Asulate ja külade puhul, mis oma majapidamiste paiknemistiheduselt jagunevad eraldi tihe- ja hajaasustusega piirkondade vahel, täpsustatakse I ja II tasandi piir Raikküla valla jäätmehoolduseeskirjas. 6.1.3. Jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus Raikküla Vallavalitsus (ja KEJHK) avalikustab väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi korras välja valitud jäätmevedaja, kes omab Raikküla vallas ainuõigust segaolmejäätmete vedamiseks. Raikküla valla kõik jäätmevaldajad (v.a ettevõtted ja asutused) loetakse Jäätmeseaduse § 69 lõige 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas, pärast Raikküla Vallavolikogu määruse, millega määratakse kindlaks korraldatud olmejäätmeveoga haaratud - jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus, vedamise aeg ning teenustasu piirmäär vastuvõtmist. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteri- või mõnda muud elamuühistut, selle puudumisel kinnisasja, millel asub eluruum või hoone kui vallasasja omanik. 6.1.3.1. Jäätmeveolepingu sõlmimine Jäätmeveolepingu sõlmimine on üldjuhul jäätmevaldajate jaoks vabatahtlik. Lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevaldajad, jäätmevedaja ning KEJHK vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel Jäätmeseadusest, Raikküla valla jäätmehoolduseeskirjast ning teistest omavalitsuse poolt kehtestatud korraldatud olmejäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveoleping tuleb sõlmida kindlasti nendel jäätmevaldajatel, kes: • soovivad kasutada jäätmete kogumiseks rendikonteinerit; • soovivad kasutada jäätmete kogumiseks ühiskonteinerit; • soovivad kogumiskonteineri tühjendamist sagedamini kui seda on jäätmehoolduseeskirjas (vt. peatükk 6.1.9) sätestatud üldine tühjendussagedus; Jäätmeveoleping - kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse ja jäätmevaldaja vahel. Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, jäätmete kogumise teenustasu, konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). Leping sõlmitakse kolmepoolsena jäätmete vedu teostava ettevõtte, KEJHK ja jäätmevaldaja vahel. Jäätmeveolepingute sõlmimine algab pärast korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks välja kuulutatud konkursi tulemuste selgumist, jäätmekäitlusettevõtte, KEJHK vahelise lepingu sõlmimist ning vastavasisuliste muudatuste tegemisest Raikküla valla jäätmehoolduseeskirjas. 6.1.4. Jäätmeveost vabastamine Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas elavad või asuvad jäätmetevaldajad võivad taotleda tähtajalist ja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemist või kogumiskonteineri harvemat tühjendamist kui seda nõuab Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri (vt peatükk 6.1.9), esitades selleks oma elu- või asukohajärgsele vallavalitsusele kirjaliku avalduse. Samuti võivad taotluse esitada need, kes soovivad tellida tühjendamist vastavalt vajadusele. Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik taotlus peab sisaldama: 1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused; 3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 4) soovitav kogumiskonteineri tühjendamissagedus, koos harvema tühjendamisvajaduse põhjendusega. 6.1.5. Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused Segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt nagu hetkel toimivas segaolmejäätmete kogumissüsteemis Purku ja Tamme külade kortermajade elanikel. Kõigi kortermajade ja eramajade juurde paigaldatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt, erineva suurusega jäätmemahutid: kortermajade juurde ca 0,6–5 m3 ja eramajade juurde 80–340 l. Eramajapidamised võivad mitme majapidamise peale võtta ühise konteineri. Ühiskonteineri kasutamiseks tuleb sõlmida kõigil kasutajatel omavaheline kirjalik leping. Kortermajade juures võib kasutada ka mitme majapidamise, sh kortermaja peale ühiskonteinereid. Ühiskasutatavate konteinerite asukohast tuleb teavitada Raikküla Vallavalitsust. Ühiskasutatavate konteinerite kasutamisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste ja konteinerit kasutavate inimeste arvu. Ühiskasutatava konteineri kasutajad peavad sõlmima kirjalikud lepingud osapoolte vahel. Arvestades ühe elaniku kohta tekkivaks segaolmejäätmete koguseks ca 100 kg/a ja arvestuslikuks tühjendussageduseks kaks korda kuus kortermajas, peaks olema 1 elaniku kohta ca 40 liitrit konteineriruumi. Eramajas on hinnanguliselt segaolmejäätmete tekkekogus ca 80 kg/a, tühjendussagedus üks kord kuus ja sellest tulenevalt 1 elaniku kohta ca 65 liitrit konteineriruumi. 6.1.6. Korraldatud olmejäätmeveo osapoolte kohustused Korraldatud olmejäätmeveoettevõtte kohustused: Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas konkursi korras välja valitud jäätmete kogumiseks ja veoks ainuõigust omav ettevõte on kohustatud: • sõlmima vajadusel lepingud oma veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega; • varustama vajadusel kõik jäätmevaldajad nõuetekohase jäätmetaaraga. Selleks paigaldatakse kortermaja(-de) juurde 0,6–5 m3 kogumiskonteiner ning eramaja juurde 0,8–0,34 m3 plastkonteinerid; • nõudmisel vahetama välja ilma lisatasuta jäätmetekitaja poolt välja ostetud mitte standardse jäätmete kogumiskonteineri standardse 0,8–0,34 m3 suuruse plastkonteineri vastu; • tühjendama segaolmejäätmete konteinereid vastavalt käesolevale jäätmekavale või jäätmevaldajaga sõlmitud lepingule. • annab KEJHK-le vähemalt kord kuus andmeid liitunud jäätmevaldajate ning kogutud jäätmekoguste kohta (täpne andmete sisu ja edastamise korraldus sätestatakse KEJHK-ga sõlmitavas lepingus). Jäätmevaldajad on kohustatud: • liituma Raikküla valla poolt korraldatud olmejäätmeveoga; • vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte poolt pakutava jäätmekogumiskonteineri; • andma jäätmekäitlusettevõttele üle segaolmejäätmeid üks kord kuus (kortermajades 2 korda kuus), hajaasustusega aladel 1 kord kvartalis või vastavalt jäätmevedajaga ja KEJHK-ga sõlmitud lepingule. • tasuma jäätmekäitlusteenuse eest KEJHK-le vastavalt kogumiskonteineri tühjenduskordadele arveldusperioodi vältel ning kehtestatud konteineri tühjendamise teenustasule. Raikküla vald on kohustatud: • võtma vastu volikogu määruse, kus on määratud kindlaks: veopiirkond, veetavad eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, jäätmeveo teenustasu piirmäär); • leidma vajadusel asukohad oma haldusterritooriumil II tasandi kogumispiirkonna hajakülades jäätmete kokkukandepunktidele; • korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveosüsteemiga, sh sõlmima vajadusel lepingud oma veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega; • vastutama korraldatud olmejäätmeveo nõuetekohase toimumise eest; • pidama arvestust kogutud jäätmekoguste üle; • pidama jäätmevaldajate registrit. Liitudes KEJHK-ga võtab MTÜ endale järgmised kohustused omavalitsuse jäätmeveo korraldamisel: • korraldada jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveosüsteemiga; • vastutada korraldatud olmejäätmeveo nõuetekohase toimumise eest; • pidada arvestust kogutud jäätmekoguste üle; • pidada jäätmevaldajate registrit; • arveldada jäätmevedajatega. 6.1.7. Korraldatud olmejäätmeveo hinnangulised jäätmekogused Hinnanguliselt tekkib segaolmejäätmeid tiheasustusega aladel ca 225 kg/a ja hajaasustusega aladel 175 kg/a ühe elaniku kohta. Tegelikkuses segaolmejäätmete kogumissüsteemile üleantav jäätmetekogus sõltub jäätmetetekitajate võimalusest ise jäätmeid käidelda ning taaskasutatavate jäätmeliikide kogumissüsteemi korraldusest ja efektiivsusest. Minimaalsete üleantavate segaolmejäätmete koguste hindamisel on arvestatud korraldatava pakendite ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete jt liigitikogutavate jäätmete kogumissüsteemi eeldatavat kogumisefektiivsust järgmisel 3 aastal. Käesoleva töö koostamisel on võetud arvestuslikuks segaolmejäätmete koguseks tiheasustusega alade kortermajades 13,3 kg kuus ehk 160 kg aastas ühe inimese kohta. Koos isikliku tagaõue, kinnistu (v.a. vaid mõttelise osa) olemasoluga, avarduvad ühepereelamutes elavatele inimestele oluliselt suuremad võimalused omaenda jäätmekäitluse efektiivsemaks korraldamiseks. Teades, et ca 40% olmejäätmetest on biolagunevad ning ka kodustes tingimustes edukalt komposteeritavad, ja eeldades elanikkonna tahet jäätmekäitluse kulutusi kärpida, võib maapiirkonna elanikkonna üldisest jäätmekäitlejale antavast jäätmekogusest nimetatud osa maha arvata. Lisaks biolagunevate jäätmete kompostimisvõimaluse kasutamisele, ei saa kõrvale jätta ka põlevjäätmete (eelkõige paberi) põletamist soojusenergia enda tarbeks tootmise eesmärgil. Jääb üle loota, et keskkonnateadlikkuse tõusuga lõpeb plasti ja sellega analoogsete jäätmete koduahjudes põletamine ning piiratakse ka selleks otstarbeks keskkonnaohtlike või majanduslikult mittesobivate paberite tuletoitena kasutamist. Täiendavalt tuleb arvestada pakendijäätmetega ning pakendiga, millele kehtestati kohustuslik pakendi tagatisraha. Seega, eeltoodut arvestades, tuleb jäätmekäitlejani jõudvast olmejäätmete kogusest lisaks maha arvata jäätmekogus suurusjärgus 15…20% kogu jäätmemassist.8 Võttes kokku eeltoodut, on käesolevas töös arvestatud tiheasustusalal ja tiheasustusalaga küla piires olevas ühepereelamus elava ühe inimese poolt jäätmekäitlejale potentsiaalselt üleantavaks jäätmekoguseks ca 10 kg kuus. Aastane jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus oleks seega 120 kg inimese kohta. Ühe elaniku poolt hajaasustusega piirkondades jäätmekogumissüsteemile hinnanguliseks üleantavaks segaolmejäätmete koguseks on ca 90 kg aastas ehk 7,5 kg kuus. Hajaasustusega piirkonna kortermajades üleantavaks segaolmejäätmete koguseks on ca 110 kg aastas ehk 9,2 kg kuus. Tabel 11. Korraldatud olmejäätmeveopiirkonnas hinnanguliselt kogutavad jäätmekogused, t/a Asula Kortermajad Eramajad Jäätmed kokku, t/a Elanikud kokku Arv Elanikud Jäätmed, kg/a Arv Elanikud Jäätmed, kg/a RAIKKÜLA VALD I TASANDI KOGUMISPIIRKOND Tamme küla 10 220 35200 42 143 17160 52.36 363 Purku küla 4 120 19200 25 84 10080 29.28 204 Raikküla küla 11 190 30400 34 119 14280 44.68 309 KOKKU 25 530 84800 101 346 41520 126.32 876 II TASANDI KOGUMISPIIRKOND Jalase küla 15 42 3780 3.78 42 Kaigepere küla 23 55 4950 4.95 55 Keo küla 24 58 5220 5.22 58 Koikse küla 20 58 5220 5.22 58 Kõrvetaguse küla 17 33 2970 2.97 33 Lipa küla 43 120 14400 14.4 120 Lipametsa küla 27 27 2430 2.43 27 Loe küla 12 12 1080 1.08 12 Lõpemetsa küla 25 83 7470 7.47 83 Metsküla küla 5 12 1080 1.08 12 Nõmmemetsa küla 13 51 4590 4.59 51 Nõmmküla 7 15 1350 1.35 15 Põlma küla 19 55 4950 4.95 55 Pühatu küla 10 25 2250 2.25 25 Raela küla 29 68 6120 6.12 68 Riidaku küla 1 13 1430 11 27 2430 3.86 40 Ummaru küla 19 57 5130 5.13 57 Vahakõnnu küla 18 35 3150 3.15 35 Valli küla 25 77 6930 6.93 77 KOKKU: 1 13 1430 362 910 85500 86.93 923 NB! Eeltoodud hinnangulised jäätmekogused on aluseks korraldatud olmejäätmeveoteenuse piirhinna arvutamisel. 6.1.8. Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär on ühe kilogrammi segaolmejäätmete maksimaalne hind jäätmete üleandmisel korraldatud olmejäätmevedu teostavale jäätmekäitlusettevõttele, mis võetakse aluseks jäätmete kogumise teenustasu arvutamisel. Teenustasu piirmäära arvutamisel ei ole arvestatud segaolmejäätmete kogumiskonteineri rendimaksumust ja tingimusi. Lähtudes asjaolust, et Raikküla ja Märjamaa vald moodustavad ühtse jäätmeveo piirkonna ning jäätmeveoring ei piirdu ainult ühe omavalitsuse haldusterritooriumiga, kehtestatakse ühtne jäätmeveoteenuse piirhind kogu jäätmeveopiirkonna kohta. NB! Teenustasu kehtestatakse ühe kg jäätmete üleandmisele jäätmekogumissüsteemile. Korraldatud olmejäätmeveo konkursile pakkumise esitamisel peavad jäätmekäitlusettevõtted esitama teenustasu hinna 1 kg ja 1 m3 kohta, tuues eraldi põhjendatud ümberarvutuse kg-lt m3-le. Teenustasu piirmäär ei sisalda jäätmekogumiskonteineri rendihinda. Jäätmevaldaja ja jäätmeveoettevõte vahel sõlmitavas lepingus fikseeritakse teenustasu piirmäär mahulise koguse (m3) järgi, aluseks võttes kasutatava jäätmekonteineri suurust. Lisaks teenustasule, fikseeritakse lepingus konteineri rendihind. PIIRKONDA ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: KOV ELANIKE ARV JÄÄTME- KOGUS MAJAPIDA- MISED9 TEE- PIKKUS RAIKKÜLA VALD 1799 213.25 489 355 MÄRJAMAA VALD 7554 973.96 1597 699.2 Teenustasu piirmäära arvutamisel on aluseks võetud jäätmeveo teenuse osutamisega seonduvad kulutused. Piirmäära arvutused on ära toodud failis «Märjamaa ja Raikküla piirkonna segaolmejäätmeveo teenustasu piirmäära arvutus». Teenustasu piirmäär Raikküla ja Märjamaa piirkonnale on 1,677 kr/kg. JÄÄTMEVALDAJA TEENUSTASU PIIRMÄÄR Ühe konteineri tühjendamise maksumuseks on 25 kr. Võimalikud jäätmekonteinerite ühekordsed tühjendamise maksumused (ilma käibemaksuta 18%) I ja II tasandi kogumispiirkonnas võiksid olla järgmised, arvestades 1 m3 segaolmejäätmete massiks 100 kg: Konteineri tüüp Konteineri maht m3 Konteineri mass kg Teenustasu kr 60 liitrine platskonteiner 0.06 6 39 80 liitrine plastkonteiner 0.08 8 44 140 liitrine plastkonteiner 0.14 14 58 240 liitrine plastkonteiner 0.24 24 71 340 liitrine plastkonteiner 0.34 34 82 600 liitrine plastkonteiner 0.6 60 100 800 liitrine plastkonteiner 0.8 80 119 1500-liitrine metallkonteiner 1.5 150 201 2500-liitrine metallkonteiner 2.5 250 318 4500-liitrine metallkonteiner 4.5 450 553 1 kg segaolmejäätmete kogumise teenustasu piirmäär II tasandi kogumispiirkonna kokkukandepunktis 1,68 6.1.9. Jäätmeveo tehnilised tingimused Veo sagedus sõltub peamiselt kasutatavate konteinerite suurusest. Veosageduse kindlaks määramisel peab jälgima, et konteinerid ei täituks kiiremini või oleksid tühjendamisel pooltühjad. Samuti ei tohiks jäätmed olla konteineris liiga kaua – suvel hakkavad jäätmed lagunema, tekib hais ning talvel külmuvad jäätmed konteineris ära, mis raskendab nende tühjendamist. Kindlaks määratud veosagedus aitab kokku hoida jäätmete veokulusid ühe kg jäätmete käitlemisele, mistõttu peaks jäätmeveo ring toimuma kindlal kuupäeval ning tellimisel jäätmete kogumine peaks olema pigem erandiks kui reegliks. I TASANDI KOGUMISPIIRKONNA konteinerite tühjendussagedus (tiheasustusega piirkond)10 • Kortermajade kogumiskonteinerid 0,6 – 5,0 m3 - tühjendus 2 korda kuus • Ühepereelamute kogumiskonteinerid 80 – 340 l - tühjendus 1 kord kuus Kogumiskonteineri suurus: • Kortermajas, peaks olema 1 elaniku kohta ca 40 liitrit konteineriruumi • Eramajas 1 elaniku kohta ca 65 liitrit konteineriruumi. II TASANDI KOGUMISPIIRKONNA konteinerite tühjendussagedus (hajaasustusega piirkond) • Kokkukandepunktides - tühjendus 1 kord kvartalis • Individuaalkonteinerid - tühjendus vastavalt vajadusele, vähemalt 1 kord kvartalis kindlaksmääratud aegadel. Jäätmeveo aegadest saab teavet kohalikust ajalehest, valla kodulehelt, infostendidelt ja vedavalt ettevõttelt. • Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnast välja arvatud või ajutiselt vabastatud jäätmevaldajate individuaalkonteinereid vastavalt vajadusele. 6.1.10. Korraldatud olmejäätmeveo konkurss Korraldatud olmejäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks oma haldusterritooriumil korraldab Raikküla vald avaliku konkursi Konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. 6.2. Taaskasutavate jäätmete käitlus Taaskasutavate jäätmete käitlemise korraldamise eesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid, suurendada erinevate materjalide kordus- ja taaskasutust. Samuti planeeritakse kogu jäätmete liigitikogumise ja taaskasutamise süsteem selliselt, et oleks tagatud Jäätmeseaduse § 35 tingimuse, et prügilasse ei tohi ladestada töötlemata jäätmeid. Sama seaduse § 16 kohaselt on jäätmete töötlemine muuhulgas nende sorteerimine, mis hõlbustab nende taaskasutamist. Teoreetiliselt, arvestades segaolmejäätmete koostises olevate jäätmeliikide maksimaalset taaskasutatavat osa (koos orgaaniliste jäätmetega), on taaskasutatavaid jäätmeid olmejäätmete seast võimalik välja sorteerida 90%. Raikküla vallas ehitatakse välja kuueosaline taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteem: 1. Mäepere jäätmejaam; 2. Jäätmete liigitikogumise punkt Tamme külas; 3. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid pakendi müügipunktide juures; 4. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid suuremate elamugruppide juures Tamme, Raikküla ja Purku ja Lipa külades; 5. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktides (Jalase, Lõpemetsa, Raela ja Valli külades); 6. Probleemtoodete vastuvõtmine müügipunktides. Jäätmete liigitikogumise punkt Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms.) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmepunkte on kahte liiki: 1. Igas vallas kus ei ole jäätmejaama on kogumispunkt + ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohaliku omavalitsuse kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid, selleks rajatakse ajutised varjualused (selle vajadust näitab probleemtoodete käitlemise praktika tulevikus). 2. Igas suuremas asulas on kogumispunktid (vastavalt rahvastiku tihedusele), kus on ainult liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt võib olla rajatud osaliselt ka mõnda olemasolevasse hoonesse, kuhu paigutatakse liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt ei ole Jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht. Kokkukandepunkt Kokkukandepunkt on kogumispunkt, kuhu hajaasustusega piirkondade elanikud, kes ei oma individuaalkonteinerit, saavad tuua segaolmejäätmeid, samuti koguda eraldi segapakendit. Kokkukandepunkti kasutavad elanikud sõlmivad vastavasisulise lepingu ja loetakse seega korraldatud olmejäätmeveo süsteemiga liitunuks. Kokkukandepunkti konteinerite tühjendussagedus on 1 kord kvartalis ning iga tühjenduskorra maksumus jagatakse kõigi kokkukandepunktiga liitunud jäätmevaldajate vahel võrdselt. 6.2.1. Pakend ja pakendijäätmed Pakendiseadusest tulenevalt on omavalitsustel pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis koordineeriv roll. Kohalik omavalitsus peab kindlaks määrama oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestama need oma jäätmehoolduseeskirjas. Pakendid liigitatakse nende kasutusotstarbest tulenevalt järgmiselt: Müügipakend – on pakend, mis moodustab ühe osa tarbijale müügipunktis müüdavast kaubast, ilma milleta kauba müümine on lähtuvalt tervisekaitsenõuetest raskendatud. Rühmapakend – on pakend, mida kasutatakse mingi liigi ja hulga kauba rühmitamiseks müügikohas. Rühmapakendi kasutamise eesmärgiks võib olla muuta kaupa lihtsamini käsitletavaks, selle kaitsmine või esitlemine. Rühmapakend ei ole kaubaartikli lahutamatu osa ning selle eemaldamine ei muuda kauba omadusi. Veopakend – veopakendi eesmärk on kaitsta kaupa transportimisel võimalike tekkivate füüsiliste kahjustuste eest. Veopakendite hulka ei loeta transportkonteinereid. Pakendid ja pakendijäätmed liigitatakse nende omadusest ja taas- või korduskasutusvõimalikkusest tulenevalt järgmiselt: Korduskatutuspakend – on pakend, mis selle tootmisel on mõeldud ja oma olemuselt võimaldab seda kasutada samal otstarbel, niikaua kui selle omadused võimaldavad seda korduskasutada. Eelkõige klaasist ja plastist joogipakend. Ühekorrapakend – on pakendid, mis on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Taaskasutuspakend – on pakend, mida on võimalik taaskasutada. Raikküla valla haldusterritooriumil määratakse kindlaks vastavalt rühma, veo ja müügipakendi ning eraldiseisvana tagatisrahaga kaetud müügipakendi kogumissüsteemid. Pakendikogumissüsteeme ei eraldata üksteisest pakendi materjali liigist tulenevalt. Kui pakendiettevõtted on korraldanud erinevate pakendi materjaliliikide kogumise erinevate organisatsioonide läbi, tuleks elanikkonnalt koguda pakendit võimalikult ühtse kogumissüsteemi läbi. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud erinevate osapoolte kohustustega jäätmekäitluses ning üldpõhimõtetega (vt peatükk 6). Pakendi kogumis- ja taaskasutussüsteemi keskne roll on riiklikul pakendi taaskasutusorganisatsioonidel, selle puudumisel kõikidel pakendiettevõtetel. Pakendiettevõtted on kohustatud korraldama kõikide oma poolt toodetud ja turustatud kaupade pakendid ja pakendijäätmed ning pidama arvestust pakendite ja pakendijäätmete üle. Raikküla valla pakendi taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud eelkõige piirkondlike erinevustega, senise jäätmekäitluspraktikaga, pakendikogumise majandusliku tasuvusega ning kogu süsteemi maksimaalse rakendumisega. Pakendite ja pakendijäätmete efektiivse kogumise ja taaskasutamise rakendamiseks on otstarbekas integreerida pakendi kogumissüsteem kokku teiste liigitikogutud olmejäätmete kogumissüsteemiga. Samuti tuleb lähtuda kogumisvõimaluste arendamisel, et pakendi ja pakendijäätmete loovutamine oleks tarbijale võimalikult mugav. Samuti oleks minimiseeritud võimalikud negatiivsed tervise- ja keskkonnamõjud. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi osapooled: PAKENDIETTEVÕTE – on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; TAASKASUTUSORGANISATSIOON – Keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kes tegeleb teatud liiki pakendi või pakendijäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamisega. MÜÜGIPUNKT v. MÜÜGIETTEVÕTTED – ettevõtja või ettevõtte tegevuskoht, kus müüakse pakendatud kaupa; TARBIJA – pakendeid tarbiv ning pakendijäätmeid tekitav isik; KOV – kohalik omavalitsus. (KEJHK – MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus) Majanduslikult tasuva süsteemi põhialuseks on piisavalt suured jäätmekogused ning võimalikult puhas liigitikogutud materjal. Sellest lähtuvalt ehitatakse Raikküla vallas välja kolmetasandiline sorteerimissüsteem: • Sorteerimine tarbija juures ehk kodumajapidamistes • Liigitikogumine elamupiirkondades, kogumispunktides ja müügipunktide vahetus läheduses • Järelsorteerimine jäätmekäitleja poolt Pakendijäätmete taaskasutusel tuleb lähtuda järgmisest taaskasutusmeetodite prioriteedist: • Pakendi taaskasutamine ringluspakendina e. korduskasutus • Pakendimaterjali taaskasutamine materjalina • Pakendijäätmete bioloogiline töötlemine e. kompostimine • Pakendijäätmete põletamine energia tootmiseks Pakendi taaskasutussüsteem moodustub neljast erinevast kogumissüsteemist: 1. Tagatispakendi kogumissüsteem 2. Segapakendi kogumissüsteem 3. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem 4. Tootmisettevõtete pakendi kogumissüsteem 1. Tagatispakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON Kogumiskoht: MÜÜGIPUNKT Tagatisrahaga kaetud joogipakendi kogumine toimub müügipunktides. Tagatisrahaga kaetud pakendite süsteem on kehtestatud õigusaktiga joogitaarale. Taaral on vastavasisuline märgistus. Tarbijale tagastatakse raha pakendi üleandmisel müügipunkti, kui pakendil on säilinud tagatisraha märgistus. Tagatisraha süsteem töötab tootja-vastustusel ning jäätmetekitajate jaoks majandusliku motiivi olemasolul on pakendite tagastusprotsent suurem ja kvaliteet kõrgem kui tasuta kogumissüsteemi korral. Tagatisraha kasutamine suurendab korduskasutuspakendi kasutust. Tagatisraha süsteemi rakendamine on kindlaks määratud Pakendiseadusega. • Pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon – korraldab pakendite vastuvõttu müügipunktides või kogumispunktides, korraldab tagatisraha liikumise ning katab kaubandusettevõtete tehtud kulutused pakendite vastuvõtule (vastavalt omavahelisele kokkuleppele); • Kaubandus e. müügipunktid – võtavad vastu tarbijalt tagastuspakendi, tagastavad tarbijale tagatisraha ning ladustavad ajutiselt tagastuspakendi. Seejärel annavad kogutud pakendikogused üle taaskasutusorganisatsioonile; • Tarbija – tagastab müügikohta sealt ostetud või samalaadse, tagatisrahaga kaetud, pakendi ning saab tagasi kauba soetamisel makstud tagatisraha. Pakend peab olema säilinud vormiliselt algsel kujul. Süsteemis osalemine on vabatahtlik; • KOV – määrab oma jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks müügikohad, millistes võetakse vastu tagatisrahaga kaetud pakendit ning pakendiliigid, milliseid vastu võetakse. Kontrollib müügikohtade lepingute olemasolu taaskasutusorganisatsiooniga ning müügipunktide omavahelisel kohustuse jagamisel koostöölepingute olemasolu. Pandipakendit on hetkel võimalik tagastada järgmistes Raikküla valla kauplustes: Rapla TÜ Raikküla ja Tamme kauplustes. Kõik pandipakendit müüvad ettevõtted peavad hakkama lähitulevikus tegelema pandipakendi vastu võtmisega. 2. Segapakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Kogumiskoht: KOGUMISKONTEINERID (müügikohas, elamugruppides, hajaasustuse kokkukandepunktides ja jäätmejaamas) Konteinerite võrgustiku kaudu kogutakse elanikkonnalt peamiselt segapakendit ja paber-papppakendit. Konteinerid peavad olema müügikohtade vahetus läheduses (ca 100 m). SEGAPAKENDI KOGUMISKONTEINER: • Mäepere jäätmejaam • Kõik Raikküla valla müügiettevõtted (kui otstarbekam on elamugruppide juurde konteiner paigutada, siis pole see kõigi müügiettevõtete puhul kohustuslik, leping taaskasutusorganisatsiooniga võimaldab selliseid mööndusi teha). • Tamme küla liigitikogumise punkt • Tamme, Raikküla, Purku ja Lipa külade suuremad elamugrupid • Kõik II tasandi kogumispiirkonna jäätmete kokkukandepunktid Jalase, Lõpemetsa, Raela ja Valli külades. PABER- JA PAPPPAKENDI KOGUMISKONTEINER: • Mäepere jäätmejaam • Kõik Raikküla valla müügipunktid (kui otstarbekam on elamugruppide juurde konteiner paigutada, siis pole see kõigi müügiettevõtete puhul kohustuslik, leping taaskasutusorganisatsiooniga võimaldab selliseid mööndusi teha). • Tamme küla liigitikogumise punkt • Tamme, Raikküla ja Purku külade suuremad elamugrupid Pakendikogumiskonteinerid tuleks paigaldada järgmiselt: 1. Müügipunktide juurde – alates 01.01.2006. a 2. Elamugruppide juurde – alates 01.01.2006. a 3. Hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktide juurde – alates 31.12.2006. a 4. Tamme kogumispunkti – alates valmimisest Pakendi taaskasutussüsteemi osapooled: • Pakendiettevõtted või taaskasutusorganisatsioon – kohustus korraldada pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist. Finantseerivad kogu pakendijäätmete kogumist ning paigaldavad selleks ettenähtud kohtadesse pakendikonteinerid. Kohustatud tegelema koostöös KOV-ga müügikohtade ja tarbijate teavitustööga: pakendikoguste vähendamine ja vältimine, pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine. Pidada arvestust pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle ning esitama kord poole aasta jooksul KOV andmeid kogutud pakendikoguste ja -liikide kohta. Pakendi taaskasutusorganisatsiooni olemasolul on kohustus sõlmida sellega leping ning pakendite kogumise ja taaskasutuse korraldamine toimub läbi organisatsiooni. • KOV – määrab oma jäätmehoolduseeskirjas kindlaks pakendikonteinerite täpsed asukohad ning korraldab nende paigaldust ettenähtud kohtadesse (administratiivne korraldus – kokkulepped maaomanikega jne) • Tarbijad – kasutavad pakendi ja pakendijäämete kogumissüsteemi vabatahtlikkuse alusel. Pakendi ja pakendijäätmete äraandmine on tarbijatele tasuta. 3. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE Kogumiskoht: OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINER Ohtlike ainetega saastunud või neid sisaldavad pakendid ja pakendijäätmed, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, kogutakse Rapla jäätmejaamas, Tamme küla liigiti kogumise kogumispunktis ja ohtlike jäätmete veoringi korraldamise käigus. Pakendiettevõte paigaldab KOV ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse täiendavad pakendijäätmete kogumiskonteinerid ning kannab nende jäätmete käitlemise kulud. Jäätmekäitlusettevõte kogub ohtlike ainetega saastunud pakendijäätmed koos teiste ohtlike jäätmetega ning suunab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi. Annab taaskasutusorganisatsioonile aru kogutud pakendijäätmete koguste ja liikide kohta. OHTLIKE AINETEGA SAASTUNUD PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE EELTOODUD VIISIL HAKKAB TOIMUMA PÄRAST VASTAVASISULISE TAASKASKASUTUSORGANISATSIOONI TEKKIMIST, KUID MITTE HILJEM KUI 01.06.2006. a. 4. Ettevõtete pakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Kogumiskoht: ETTEVÕTTE TOOTMISTERRITOORIUM Ettevõtete all mõeldakse kõiki Raikküla vallas tegutsevaid tootmis- ja teenindusettevõtteid, kes oma tegevuses kasutavad erinevat liiki pakendeid ning pakendatud kaupu. Ettevõtete e. Tarbija poolt kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine toimub Tarbija ja pakendiettevõtte vahelisel kokkuleppel, arvestades Pakendiseaduses reguleeritud pakendiettevõtte kohustusi. Pakendiseaduse § 16 kohaselt on pakendiettevõttel kohustus kokku koguda ja taaskasutada enda poolt pakendatud või imporditud kauba pakendid ja nendest tekkinud pakendijäätmed ning kanda eelnimetatud tegevusega seotud kulud. Pakendiettevõttel või organisatsioonil on enda poolt toodetud või imporditud pakendi kogumiseks järgmised võimalused: • Kogumine iga ettevõtte territooriumil – ettevõtete poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse selleks rajatud kogumiskohas iga ettevõtte territooriumil. Pakendiettevõte peab varustama ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele ning kandma ettevõtte otsesed kulud pakendi kogumisega seoses. • Kogumine suuremate ettevõtete territooriumil – ettevõtete poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse ainult suuremate sama tegevusalaga ettevõtete territooriumil. Pakendiettevõte peab varustama suuremad ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele, kandma otsesed pakendikogumisega seotud kulud ettevõttele ning teavitama väiksemaid ettevõtteid kogumiskoha paiknemiskohast. Raikküla valla ettevõtted, kes kasutavad pakendeid, peavad kokku leppima pakendiettevõttega, kelle pakendeid nad kasutavad, pakendijäätmete kogumise viisis ning nõustuma pakendiettevõtte sooviga nende territooriumile pakendikonteinerite paigaldamisega. Ettevõtted, kes ei tee pakendiettevõttega koostööd, peavad ise enda poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kokku koguma ja transportima pakendiettevõtte territooriumile ning kandma sellega seonduvad kulud. Spetsiaalseid ettevõtete poolt kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumispunkte, väljaspool «tarbija ettevõtete» territooriume Raikküla valda ei rajata. Raikküla valla pakendiettevõtted ja vajalikud pakendikonteinerid Raikküla vallas on pakendimüügiettevõtetena käsitletavad: Pakendiettevõte Tegevusala Asukoht Rapla TÜ Raikküla kauplus Toidukaubad Raikküla küla Raes AS Karmani äri Toidukaubad Tamme küla Raikküla Farmer OÜ Kauplus Toidukaubad Purku küla Raikküla Farmer OÜ Kauplus Toidukaubad Raikküla küla Külades, kus on mitu pakendiettevõtet kõrvuti ei ole otstarbekas kõikide ettevõtete juurde segapakendi kogumiskonteinereid paigaldada. Sellisel juhul peavad ettevõtted omavahel kokku leppima Tabel 12. Raikküla vallas olemasolevad ja tulevikus paigutatavad pakendikonteinerid Konteinerite arv, erinevate objektide juures* Müügipunktid Elamugrupid, sh koolimaja Kogumispunkt Kokkukandepunkt RAIKKÜLA VALD Jalase 1 Lipa 1 Lõpemetsa 1 Purku 1 1+1 Raela 1 Raikküla 1+1 1+1 Tamme 1+1 1+1 1 Valli 1 KOKKU: 5 tk 7 tk 1 tk 4 tk 1 – SEGAPAKENDIKONTEINER 1+1 – SEGAPAKENDI JA PABER-PAPPPAKENDI KONTEINERID * olemasolevate konteinerite arv rasvases kirjas Tamme, Purku ja Raikküla elamute juurde on paigutatud nii paber- ja papijäätmete kogumiskonteinerid kui ka segapakendi kogumiskonteinerid. Jäätmete kokkukandepunktidesse ja Lipa külla paigutatakse ainult segapakendi kogumiskonteinerid. 6.2.2. Orgaanilised jäätmed Orgaanilised biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberi- ja papijäätmed (k.a pakend) on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Antud jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil. Paberi- ja papijäätmed suunatakse taaskasutusse läbi pakendijäätmete kogumissüsteemi. Samuti põletatakse suurem osa paberijäätmetest kodumajapidamistes. Paberi ja papppakendi konteinerid paigaldatakse Tamme, Raikküla ja Purku külade kortermajade juurde koos segapakendi kogumiskonteineritega. Haljastusjäätmetest saab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel (pargid, kalmistud) tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80% ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks, tuleb propageerida nende kohapealset komposteerimist. Haljastusjäätmete komposteerimine toimub Mäepere jäätmejaama komposteerimisväljakul alates selle valmimisest. Reoveesete antud hetkel viiakse OÜ Rapla Vesi poolt minema. Alates 01.01.2008 rajatakse kõikide Raikküla vallas asuvate reoveepuhastite reoveesette eraldikogumise võimalused ning käideldakse koos teiste orgaaniliste jäätmetega (haljastus- ja puidujäätmed) Mäepere jäätmejaama komposteerimisväljakutel või maakonnas paiknevatesse või väljaspool maakonda asuvatesse reovee setete käitluskohtadesse. Orgaaniliste toidujäätmete eraldikogumine on vabatahtlik. Suuremaid investeeringuid orgaaniliste toidujäätmete käitlussüsteemi ülesehitamiseks ei tehta. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsed kompostrid, kus komposteeritakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivat komposti saab kasutada haljastuses. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ise, kuid seeläbi on võimalik oluliselt vähendada segaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusid jäätmekäitlusele. Orgaaniliste jäätmete käitlemine alates 01.01.2008 Alates 01.01.2008 muudetakse orgaaniliste jäätmete eraldikogumine kohustuslikuks kortermajades, kus on vähemalt 4 korterit. Eraldikogutud orgaaniliste jäätmete kogumine muudetakse korraldatud olmejäätmeveo I tasandi piirkonnas korraldatud olmejäätmeveo lahutamatuks osaks. Orgaanilisi jäätmeid hakkab koguma korraldatud olmejäätmevedu teostav jäätmekäitlusettevõte. Orgaanilised toidujäätmed, mis kogutakse korraldatud olmejäätmeveo kogumissüsteemiga transporditakse otse käitluskohta, n. Mäepere jäätmejaama või Väätsa prügila komposteerimisväljakule (toidujäätmete kompostimise käigus võib tekkida nõrgvett ja mitte biolagunevais jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust). TÄPSEM ORGAANILISTE JÄÄTMETE KOGUMISE JA KÄITLEMISE SÜSTEEM TÖÖTATAKSE VÄLJA PÄRAST RIIKLIKU KONTSEPTSIOONI VÄLJA TÖÖTAMIST 2006. AASTAL. 6.2.3. Ohtlikud jäätmed Jäätmeseaduse § 65, lg 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Kohalik omavalitsus ei pea korraldama oma haldusterritooriumil probleemtoodetest tekkinud ohtlike jäätmete kogumist. Raikküla valla ohtlikud jäätmed kogutakse Tamme küla liigiti kogumise kogumispunktis, mis paigaldatakse hiljemalt 2009.aastal. Samuti saab ohtlike jäätmeid üle anda ka Mäepere jäätmejaama ohtlike jäätmete kogumiskonteineris. Lisaks ohtlike jäätmete kogumiskonteinerile, korraldab Raikküla Vallavalitsus vähemalt kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi. Kogumisringi läbiviimisel keskendutakse peamiselt hajaasustusega piirkondades tekkinud ohtlike jäätmete kogumisele. Ohtlike jäätmete kogumisringi peatumispunktideks on II tasandi korraldatud olmejäätmeveo piirkonna jäätmete kokkukandepunktid. Suuremate koguste ohtlike jäätmete üleandmiseks, peavad elanikud pöörduma otse ohtlike jäätmete käitlusettevõtte poole. Ohtlike jäätmete üleandmine kogumissüsteemile peaks eraisikutele olema tasuta. Ohtlikke jäätmeid tekitavad ettevõtted peavad sõlmima ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega jäätmete üleandmiseks vastavasisulise lepingu. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad ettevõtted rajama või leidma spetsiaalse koha, mis on vastavalt märgistatud ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset jäätmetaarat. Samuti peavad eelnimetatud ettevõtted vastu võtma ettevõttesisesed jäätmekäitluseeskirjad. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmisega seotud kulud katavad ettevõtted ise. Jäätmete üleandmise tõestamise aluseks on vastavasisuline ohtlike jäätmete saatekiri. 6.2.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamist ning vanade lammutamist. Eesmärgiks peab olema ehitusjäätmete eraldi kogumine. Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorralduse ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • Suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • Vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • Vähendada ohtlike ainete kasutamist; • Eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • Lammutusjäätmete hulgast võimalusel eraldada turuväärtust omavad materjalid; • Lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust; • Siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlussüsteemi kirjeldus ehitusloa dokumentatsiooniga. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisvõimalused rajatakse alates 01.01.2006 Mäepere jäätmejaamas. Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi» (RTL 49, 844, 2004). Ehitusjäätmete kogumisel, tuleb alates 01.01.2006.a. eraldi koguda ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed: • Asbesti sisaldavad materjalid • Värvide, naftasaaduste jt ohtlike ainetega saastunud materjalid (kivid, pinnas, puit jms) • Puidukaitsevahenditega immutatud puitmaterjalid Nimetatud jäätmeid peab kogu tegevusprotsessi kestel käsitlema ohtlike jäätmetena ning käitlema Jäätmeseadusega sätestatud korras. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ehitusobjektil peab toimuma spetsiaalsetes kogumiskonteinerites ning tekkinud jäätmed tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale tuleb käidelda Keskkonnaministri määrusega nr 22, 21.04.2004 «Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded» kehtestatud korras ning üle anda selleks jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.2.5. Puidujäätmed Puidujäätmete taaskasutamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nende taaskasutamisele läbi soojusenergia tootmise. Mittepõlevate või raskesti põlevate puidujäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine väljaspool spetsiaalset jäätmekäitluskohta või prügilat on lubatud üksnes Jäätmeseadusega sätestatud korras ja Raplamaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatult. Tavajäätmetest puidujäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõend» (RTL 49, 844, 2004). Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 6.2.6. Probleemtooted Probleemtooted on kõik tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele ja keskkonnale. Siiani on reguleeritud probleemtoodete käitlust koos teiste ohtlike jäätmetega, kuid nende kõrgendatud riskist tulenevalt, tuleb nende käitlemisele täiendavat tähelepanu pöörata. Probleemtooted on: • patareid ja akud • PCB-sid sisaldavad seadmed • mootorsõidukid ja nende osad • elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad Jäätmeseadusest tulenevalt on probleemtoodete tootja kohustatud korraldama enda poolt toodetud ja edasimüüdud probleemtoodete ja nende jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise ning kandma nimetatud tegevusega seotud kulud. Selleks peavad tootjad (sh. ka müüjad) korraldama vastavate probleemtoodete kogumise. Patareid Patareide kogumiseks tuleks paigutada Raikküla valla avalikesse asutustesse ja müügikohtadesse spetsiaalsed patareide kogumiskastid. Nendes asulates, kus kauplused puuduvad, tuleks patareide kogumiskastid paigutada taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide juurde alates nende valmimisest. Kogumiskastide asukohad nimetatakse Raikküla valla jäätmehoolduseeskirjas. Mootorsõidukid ja nende osad sh akud Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja-vastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta, peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite materjali aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85% sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80% sõiduki keskmisest massist. Akude kogumine võiks toimuda happekindlates kogumiskonteinerites: • ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Tamme külas, lisaks Mäepere jäätmejaamas, • autokaupade müügi ja autoremondi ettevõtetes. Vanarehve tuleks koguda üks kord aastas läbiviidava kogumisringi käigus ning Mäepere jäätmejaamas. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid kogutakse üks kord aastas läbiviidava kogumisringi käigus. Lähtuvalt asjaolust, et Raikküla vallas elektri- ja elektroonikaseadmete müügiga tegelevaid ettevõtteid ei ole, võetakse neid vastu Mäepere jäätmejaamas ja ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise korraldamist EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldavad probleemtooteid tootvaid ettevõtteid ühendavad organisatsioonid (nt. MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu). 6.3. Segaolmejäätmete kõrvaldamine • Raikküla vallast kogutud segaolmejäätmed kõrvaldatakse Mäepere jäätmejaama ümberlaadimisjaama kaudu Väätsa prügilas või mõnes teises keskkonnanõuetele vastavas prügilas. 7. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE 7.1. Raikküla valla õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisem jäätmehoolduseeskiri. Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri uuendatakse enne korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamist. Uuendatud jäätmehoolduseeskirjades tuleb lisaks Jäätmeseaduse § 71 toodule, täpsustada: 1. Korraldatud olmejäätmeveo I ja II tasandi veopiirkondade täpsed piirid; 2. Korraldatud olmejäätmeveo miinimumpakett korraldatud olmejäätmeveosüsteemile üleantavate jäätmekoguste osas; 3. Segaolmejäätmete üleandmisel jäätmekäitlusteenuse hind; 4. Jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise kohustuslikkus; 5. Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad; 6. Pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsed asukohad ja pakendijäätmete liigid, milliseid sinna kogutakse; 7. Pakendi müügikohtade kohustused tagatisrahaga seotud pakendi vastuvõtul; 8. Ettevõtete jäätmehooldusega seotud kohustused. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamiseks ja rakendamiseks peab Raikküla Vallavolikogu kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid: 1. Korraldatud olmejäätmeveo tingimuste kindlaks määramine. 2. Korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamise kord (arvesse tuleks võtta lisaks Jäätmeseaduse nõuetele, järgmiseid õigusakte: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1, Konkurentsiseaduse § 14 lõige 2 ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord». 3. Jäätmevaldajate registri pidamise kord. 4. Korraldatud olmejäätmeveost vabastamise kord. Lisaks eeltoodud õigusaktidele peaks Raikküla Vallavalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus sõlmima lepingu, mis võimaldaks KEJHK-l arendada Raikküla valla jäätmehooldust. 7.2. Raikküla valla ülesanded Raikküla Vallavalitsuse otsesed ülesanded piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on järgmised: • osaleda aktiivselt MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse töös. • rahastada MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse jäätmehooldusalast tegevust, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale ning MTÜ-de eelarvetele. • osaleda oma rahalise osalusega MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse poolt taotletavates jäätmehooldusalastes projektides, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale. • määratleda ning viia läbi vajalikud planeeringulised protseduurid jäätmekäitluskohtade rajamisel. • kindlustada korraldatud olmejäätmeveo tingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. • kontrollida jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist 7.3. MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ülesanded Jäätmekäitluse korraldamine maakondlikul tasandil on korraldatakse koostöös MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse liikmetest kohalike omavalitsustega. Selleks delegeerib Raikküla Vallavalitsus MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskusele järgmised Jäätmeseadusest tulenevad Raikküla valla jäätmekäitlusalased ülesanded: • kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine • kompostitavate -, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine • teeninduspiirkonnas olmejäätmete ja vajadusel muude jäätmete kogumine ja vedu • korraldatud olmejäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine 7.4. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ülesanded Jäätmehoolduse korraldamine regionaalsel tasandil on korraldatud koostöös MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmetest kohalike omavalitsustega. Selleks delegeerib Raikküla Vallavalitsus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele järgmised Jäätmeseadusest tulenevad Raikküla valla jäätmehooldusalased ülesanded: • olmejäätmete käitlemiseks konkursside korraldamine • jäätmealaste andmebaaside ning registrite haldamine • ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine • jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmise kontrollimine • korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete veopiirkondade, jäätmeliikide, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine • kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine • kompostitavate -, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine • teeninduspiirkonnas olmejäätmete ja vajadusel muude jäätmete kogumine ja vedu • korraldatud olmejäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine • teeninduspiirkonnas korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest olmejäätmete valdaja vabastamine • jäätmete kogumiskohtade määramine, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada Lisaks omavalitsuse poolt delegeeritud Jäätmeseadusest tulenevatele omavalitsuse jäätmehooldusalastele ülesannetele, on KEJHK ülesandeks oma liikmetest omavalitsuste jäätmehooldusalaste eesmärkide saavutamiseks teostada järgmisi tegevusi11: • koostab jäätmehoolduse arendamiseks ja investeeringuteks projekte ja rahataotlusi • töötab välja ja viib ellu jäätmete vähendamise ning taaskasutamise programme • korraldab jäätmejaamade, sorteerimis- ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist ja haldamist • korraldab jäätmekäitlusalast arendus- ja selgitustööd ning teeb keskkonnateadlikkuse tõstmise alast propagandat • edendab ja propageerib jäätmete sorteerimist ning liigiti kogumist • annab välja jäätmehooldusalaseid trükiseid • korraldab omavalitsuste jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamist ja aktualiseerimist • korraldab omavalitsustes jäätmete taaskasutamist • korraldab omavalitsuse jäätmehoolduse arendamiseks ühingu kasutusse antud vahendite, kinnis- või registrisse kantavate vallasasjade kasutamist. 7.5. Jäätmetekitaja ülesanded Lisaks Jäätmeseaduses ja selle alamõigusaktides toodud üldistele jäätmehooldusalastele nõuetele peavad Raikküla vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused järgima järgmiseid täiendavaid jäätmekäitlusega seotud kohustusi: • Põllumajandustootja peab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite üle. • Puidutööstusettevõtted peavad kasutama oma tootmises tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt taaskasutada tekkivaid puidujäätmeid (n. kasutama puidu immutus- ja kaitsevahendeid ainult valmistoodangul, mitte toormaterjalil). • Jäätmetekitaja, kellel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid, peab esitama oma tegevuskohajärgsele kohalikule omavalitsusele, aasta lõpul aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul. • Autoremondi, -hoolduse või lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima, alates 01.09.2006. a tekkinud ohtlike jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseks ohtlike jäätmete käitlusettevõttega jäätmekäitlemislepingu. • Meditsiiniasutused ja -ettevõtted peavad kasutama tekkinud jäätmete kogumiseks spetsiaalseid kogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja, kus on toodud ettevõtte või asutuse poolt läbiviidava jäätmekäitluse kirjeldus, töötajate tegevus ja vastus, jäätmekäitlusettevõte millisele jäätmed üle antakse. Nõue rakendub alates 01.09.2006. a. • Juriidilistelt isikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu, vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr 21, 21.04.2004. a «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded». • Eeltoodud punktis käsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerima Raplamaa keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi» (RTL 49, 844, 2004). • Ettevõtted, millised alustavad oma tegevust Raikküla vallas, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, on kohustatud omavalitsusest tegevus- või kauplemisluba taotledes esitama lisaks muudele dokumentidele ettevõtte jäätmekava, kus on toodud põhjalik ülevaade kavandatavast jäätmehooldusest ettevõttes. • Ettevõtted, millised juba tegutsevad Raikküla valla haldusterritooriumitel, peavad koostama oma ettevõtte jäätmekava hiljemalt 01.01.2007.a ning esitama selle kooskõlastamiseks oma tegevuskohajärgsele omavalitsusele. 7.6. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine Raikküla valla jäätmehoolduse arendamine toimub läbi MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine toimub järgmiselt: 1. Raikküla valla liikmemaks ja sihtotstarbelised eraldised MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskusele 2. Raikküla valla sihtotstarbelised eraldised 3. Raikküla valla omaosalus KIK-i projektides 4. Saastetasu segaolmejäätmete ladestamisest Alates korraldatud olmejäätmeveo (ning KEJHK lepinguhaldussüsteemi rakendumisest) toimub Raikküla valla jäätmehoolduse arendamise rahastamine järgmiselt: 1. MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse Mäepere jäätmejaama tulust 2. Saastetasu segaolmejäätmete ladestamisest 3. KEJHK lepinguhaldussüsteemist saadavast tulust 4. KEJHK liikmemaksust 5. Raikküla valla sihtotstarbelised eraldised 6. Raikküla valla omaosalus KIK-i projektides Vastavalt Keskkonnatasude seadusele 15.12.2005, jõustunud 01.01.2006. a (RT I 20.12.2005, 67, 512) on saastetasu maksmise eesmärk erinevate saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju vähendada. Saastetasu ei maksta jäätmete viimisel keskkonda kui viidav kogus on väiksem kui Jäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa kohustuslikkuse alampiir ning jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses. Keskkonnatasude seaduse § 15 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkonda viimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisel laekub 100% saastetasust riigieelarvesse. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks.Vormi lõpp 2005. a 7.detsembril võttis Riigikogu vastu Keskkonnatasude seaduse, millega kehtestatud saastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel on järgmised: • Tavajäätmed – alates 2006. aasta 1. jaanuarist 122,0 krooni; • Olmejäätmed – alates 2006. aasta 1. jaanuarist 122,0 krooni. Tabel 13. Hinnanguliselt omavalitsustele laekuv saastetasu Jäätmetekitaja Prognoos Kogus Saastetasu RAIKKÜLA VALD Kodumajapidamised 213 t 19 489.50 Ettevõtted ja asutused 100 t 9 150.00 KOKKU: 28 639.50 7.7. Jäätmevaldajate register Jäätmeseaduse § 69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks on tekitada omavalitsusele ülevaade kõikidest piirkonna jäätmetekitajatest, nende poolt tekitatud jäätmeliikidest ja kogustest. Jäätmevaldajate registris võiks kajastuda järgmised andmed: • Jäätmetekitaja nimi • Jäätmetekitaja aadress • Eraisikust jäätmetekitaja puhul kasutatav elamutüüp • Jäätmetekitaja asukoht korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas ning piirkonna tasand (I või II tasand) • II tasandi piirkonna puhul jäätmete kokkukandepunkti või üksikkonteineri asukoht ja tüüp • I tasandi piirkonna jäätmetekitajate puhul kasutatava konteineri tüüp • Jäätmeveo sagedus • Kogutud jäätmekogus • Andmed jäätmeveost ajutise vabastamise kohta Kõik piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted peavad tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejad peavad esitama kogutud jäätmeliikide ja –koguste kohta kogumiskohtade järgi. 8. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS Nr Tegevuse/ projekti nimi Teostamise aeg Teostaja, rahastaja Maksumus* Kommentaar 1. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 1.1 Segaolmejäätmete kogumiseks ja veoks korraldatud olmejäätmete konkursi läbi viimine 01.03–01.06.2006 KOV ja KEJHK 7000.00 Konkursi tulemusel sõlmitakse leping segaolmejäätmete veoks parima pakkumise teinud jäätmekäitlusettevõttega 1.2 Segaolmejäätmete kogumiseks konteinerivõrgustiku rajamine Hiljemalt 01.07.2006 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõte rajab kogu Raikküla valda katva segaolmejäätmete konteinerivõrgustiku 1.3 Segaolmejäätmete kogumiseks kokkukandepunktide rajamine Jalase, Lõpemetsa, Raela ja Valli külla Hiljemalt 01.07.2006 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - 1.4 Kõikide jäätmetekitajatega lepingute sõlmimine Hiljemalt 01.12.2006 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Jäätmetekitajate määratlemise aluseks on jäätmevaldajate register ja jäätmekava 1.5 Jäätmevaldajate registri sisseseadmine Hiljemalt 01.03.2006 KOV, KEJHK 11 857.30 7000.00 + 2,7 krooni ühe elaniku kohta 2. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 2.1 Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine Iga aasta Jäätmekäitlusettevõte, KOV, KIK, KEJHK 15 000.00 Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas ning endasse haarama kõik Raikküla valla külad 2.2 Raikküla valla ohtlike jäätmete kogumiskonteineri soetamine Hiljemalt 2007 KOV, KEJHK, KIK 60 000.00 KEJHK töötab välja väiksemates kogustes ohtlike jäätmete kogumiseks sobiliku konteineri standardi 2.3 Ohtlike jäätmete kogumine Raikküla valla ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Iga aasta KOV, KEJHK, KIK 15 000.00 3. MUUDE TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE KOGUMINE 3.1 Mäepere jäätmejaama arendustegevus 2006-2010 KOV, KEJHK, KIK - 3.2 Tamme küla jäätmekogumispunkti rajamine 2006–2007 KOV, KEJHK, KIK 50 000.00 3.3 Orgaaniliste jäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku paigaldamine kortermajade juurde 2008-2009 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Alates orgaaniliste jäätmete eraldikogumise kohutuse rakendamist 3.4 Pakendijäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku väljaehitamine 2006–2007 KEJHK, Pakendiettevõtted või TKO12 - Vastavalt käesoleva jäätmekava ptk. 6.2.1 3.5 Ehitusjäätmete kogumisvõimaluste rajamine 2006–2007 KOV, KEJHK, KIK - 3.6 Tagatisrahaga kaetud pakendikogumissüsteemi toimimise kontroll ja vajadusel täiustamine 2006 KEJHK, Pakendiettevõtted või TKO22 - Alates vastavasisulise KKMm vastuvõtmist ning vastavalt käesoleva jäätmekava ptk 6.2.1 3.7 Suuregabariidiliste jäätmete kogumisringide korraldamine Iga aasta KOV, KEJHK, KIK 15 000.00 Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas ning endasse haarama kõik Raikküla valla külad 3.8 Probleemtoodete kogumise rakendamine Patareide kogumiskastide paigaldamine 2006–2007 KOV, TVO 13 2 500.00 Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 Akude kogumiskastide paigaldamine 2006–2007 KOV, TVO 23 - Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 Elektri- ja elektroonikaseadmete, vanarehvide kogumine 2006– 2007 KOV, TVO 23 - Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 3.9 Probleemtoodete kogumise rahastamine 2006–2010 TVO 23 - «Tootja vastutuse printsiip» 4. ELANIKKONNA KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE ja KOV JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 4.1 Keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursi rakendamine 2006-2010 KOV, KEJHK - Iga aasta valitakse keskkonnasõbralikum ettevõte 4.2 Infovoldikute koostamine ja levitamine ning vallalehtedes jäätmehooldusalaste artiklite avaldamine 2006–2010 KOV, KEJHK - Teostab ja rahastab KEJHK oma eelarvelistest vahenditest. KOV roll on olla partneriks KEJHK-le tegevuste läbiviimisel 4.3 Jäätmehooldusalaste seminaride korraldamine 2006–2010 KOV, KEJHK - 4.4 Jäätmekava uuendamine 2006–2010 KOV, KEJHK - 4.5 Jäätmehoolduseeskirjade uuendamine 2006 KOV, KEJHK - 4.6 Orgaaniliste jäätmete käitlussüsteemi ülesehitus 2006–2008 KOV, KEJHK - 4.7 Jäätmehoolduse korraldamiseks seadusandlike aktide ettevalmistamine 2006–2010 KOV, KEJHK - 5. PRÜGILATE JA EBASEADUSLIKE JÄÄTMELADESTUSPAIKADE SULGEMINE NING JÄRELHOOLDUS 5.1. Suletud Raikküla valla prügilates järelseire teostamine 2006–2010 KOV, KEJHK - Peamiselt veeproovide ja analüüside teostamine 5.2 Raikküla valla ebaseaduslike ladestuspaikade korrastamine 2006–2010 KOV, KEJHK, KIK - Maksumused tuleb täpsemalt välja selgitada 6. ETTEVÕTETE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 6.1 Ettevõtete jäätmekavade ja jäätmekäitluseeskirjade koostamine 2006–2007 KEJHK, ettevõtted - Jäätmekava koostamise nõude aluseks on Jäätmeseaduse § 44 lg 4 6.2 Ettevõtetes taaskasutatavate jäätmete lahuskogumise rakendamine 2006–2010 KEJHK, ettevõtted - 6.3 Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitus- ja tegevuslubadega 2006–2007 KOV, KEJHK, ettevõtted - Saavutamaks kontrolli ja suunamaks ettevõtteid oma jäätmeid käitlema 6.4 Ohtlike jäätmete üleandmise lepingu sõlmimise kohustus Hiljemalt 2007 Ettevõtted - * märkimata jäänud maksumused selguvad hiljem. LISAD Lisa 1. Omavalitsuse täpsustatud ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel Õigusakt Õigus või kohustus Jäätmeseadus 1.04.2004. a § 12, lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. § 43, lg 4 Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44, lg 4 Kohaliku omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt Jäätmeseaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44, lg 5 Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seadusega sätestatud korras. § 46, lg 2 Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu koostamisele kaasatakse asjakohaste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste organite, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, mittetulundusühingute ning nende liitude esindajad ja teised asjast huvitatud isikud. § 47, lg 2 Maakonna jäätmekava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks vastava maakonna maavanemale ning seisukohavõtuks kohaliku omavalitsuse organile, kelle haldusterritooriumi jäätmekava käsitleb. § 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale. § 56, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi. § 56, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. § 56, lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes. § 56, lg 4 Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet. § 57, lg 1 Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. § 57, lg 2 Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust. § 57, lg 3 Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. § 58 Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes. § 59, lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. § 65, lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud Jäätmeseaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul. § 66, lg 2 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66, lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66, lg 4 Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. § 67, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. § 67, lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 67, lg 8 Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. § 69, lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69, lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 69, lg 6 Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71, lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 72 Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. § 79 Jäätmekäitleja tegevus- või asukohajärgne valla- või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 85, lg 3 Jäätmeloa andja tunnistab jäätmeloa kehtetuks sellest loa omajat eelnevalt informeerides, kui loa omaja ei ole alustanud kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmevedu ühe nädala jooksul loa märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks. § 117, lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelvalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 127, lg 2 Jäätmeseaduse §-des 120-126 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur ning kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. § 128, lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida Jäätmeseaduse § 128, lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128, lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ. § 135, lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist. § 135, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus Jäätmeseaduse §-de 66-69 tähenduses ei laiene. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm (RT I 2004, 31, 211) § 10, lg 3 Litsentsi taotlemiseks esitab taotleja litsentsi andjale järgmised dokumendid: 3) taotleja jäätmekäitluskohajärgse või kui jäätmekäitluskoht puudub, ettevõtte registreerimiskohajärgse maakonna Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse ja valla- või linnavalitsuse arvamus kavandatava tegevuse kohta. Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 34, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153) § 7, lg 1 Saastetasu makstakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras. § 7, lg 2 Saastetasu seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Pakendiseadus (21.04.2004, jõust 01.06.2004, RT I 2004, 41, 278) § 15, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. § 26, lg 1 Teostada pakendijäätmete käitlemise üle järelvalvet vastavalt Keskkonnajärelvalve seadusega (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591)sätestatud korras. § 33, lg 2 Valla- või linnavalitsus on kohustatud teostama Pakendiseaduse § 27 – 32 nimetatud väärtegude kohtuvälist menetlust. Keskkonnajärelevalve seadus (06.06.2001, jõust 07.07 2001, RT I 2001, 56, 337, redaktsioon 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004, 30, 209; 38, 258) § 3, lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet, ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. § 6, lg 1 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- või linnavalitsus. § 6, lg 2 Kui kohalikule omavalitsusüksusele on pandud seadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata keskkonnajärelevalve ülesandeid, või kui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud, määrab volikogu ka nende teostamiseks vajalikud isikud või asutused või teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus. § 6, lg 3 Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnaabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seostud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimese elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumistest. § 6, lg 4 Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ei ole otsustanud teisiti, toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalve samaselt riigiasutuste korraldatava järelevalvega ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnainspektoriga. § 7, lg 1 Keskkonnainspektsioonil on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või kohaliku omavalitsusüksuse poolt halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmist ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste üksikaktide seaduslikkust, Maa-ametil on õigus kontrollida toiminguid maakorralduse, maade eraldamise, arvestuse ja kasutuse valdkonnas ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse vastavate üksikaktide seaduslikkust. § 7, lg 2 Keskkonnainspektsioonil ja Maa-ametil on õigus nõuda kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse poolt antud, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksikakti ärakirja, Keskkonnainspektsioonil on õigus nõuda antud keskkonnaloa ärakirja. § 7, lg 3 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ärakirja esitama hiljemalt seitsmendal päeval, alates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku nõude saamisest. § 7, lg 4 Kui Keskkonnainspektsioon või Maa-amet leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse üksikakt või antud keskkonnaluba ei vasta kas täielikult või osaliselt seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, esitab ta kirjaliku ettepaneku viia akt nendega vastavusse. Kui omavalitsusüksuste volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul, arvates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku ettepaneku saamisest, akti või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub Keskkonnainspektsioon või Maa-amet halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras protestiga halduskohtusse. § 11 Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor on linna- või vallavalitsuse või muu omavalitsuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete asutusesisese jaotuse või volikogu otsusega. § 12, lg 2 Kohaliku omavalitsuse keskkonnainspektoril on tegutsemisõigus töökohajärgse omavalitsusüksuse territooriumil. § 13, lg 2 Omavalitsuse keskkonnakaitseinspektori tõendi vormi ning valmistamise, väljaandmise ja äravõtmise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. § 14, lg 2 Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile väljastatakse vormi- ja eririietus kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras ja kujunduses. § 16, lg 1 Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida füüsilist ning era- ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut, riigiasutust ja omavalitsusorganit või -asutust ning nende tegevuskohta, kui isiku või asutuse tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning ohustab või võib ohustada inimese elu, tervist või vara. § 16, lg 2 Keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires: 1) kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; 2) peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja õiguspärase tegevuse, kui see ohustab inimese elu, tervist või vara; 3) võtab keskkonnakaitsealastest nõuetest kinnipidamise kontrollimisel kontrollproove ja teeb mõõtmisi ning nõuab keskkonna kaitsega seotud dokumentide esitamist; 4) ebaseadusliku tegevuse avastamise või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmise tuvastamise korral teavitab õiguserikkujat tema tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning teeb vajadusel ettekirjutuse või annab suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kohustuslike abinõude rakendamiseks. 1 2000. aasta rahvastiku loenduse andmed, Statistikaamet (andmed uuendatud augustis 2003. a). 2 2000. aasta rahvastiku loenduse andmed, Statistikaamet (andmed uuendatud augustis 2003. a). 3 Raikküla Vallavalitsuse andmed (asustatud elamuhooned). 4 sisaldab ka Raikküla vallas korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil kogutud jäätmeid (Ragn-Sells AS andmed). 5 Tiheasustusega piirkonna alla on arvestatud ka külade hajaasustusalad. 6 «Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis». Säästva Eesti Instituut 2003. 7 Pakendikoguste ja -liikide uuring Statistikaameti andmete põhjal. SEI-Tallinn, 2002. 8 Lääne-Virumaa jäätmehoolduse arengusuunad. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, Rakvere 2004. 9 MAJAPIDAMISED – arvestatud I ja II tasandi kogumispiirkonna majapidamised sest seal toimub jäätmekogumisteenus majapidamiste põhiselt. 10 Minimaalsed tühjendussagedused 11 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse põhikiri, II peatükk, ptk 10. 12 TKO – pakendi taaskasutuse organisatsioon. 13 TVO – probleemtoodete tootjavastuse organisatsioon.