Haridus- ja teadusminister — Kutse- või erialade riiklikke õppekavasid puudutavate haridus- ja teadusministri määruste muutmine — RT I, 2011+03:00, 1

Määrus kehtestatakse „Kutseõppeasutuse seaduse” § 11 lõike 2 alusel.

§ 1. Haridus- ja teadusministri 3. märtsi 2010. a määruse nr 8 „Erakorralise meditsiini tehniku eriala riiklik õppekava” (RTL 2010, 11, 195) § 2 lõikes 1 asendatakse sõna „päästeteenistuses” sõnaga „päästeasutuses”. § 2. Haridus- ja teadusministri 5. jaanuari 2007. a määruses nr 3 „Massaaži eriala riiklik õppekava” (RTL 2007, 42, 62; 2010, 18, 312) tehakse järgmised muudatused: 1) lisa 1 moodulid 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5. ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA 1 Käsitletavad teemad: sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse, rakk ja koed, tugiliikumisaparaat, muud elundsüsteemid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab anatoomia ja füsioloogia alast terminoloogiat, raku ehitust ja talitlust ja tunneb peamisi kudede liike, luude ja liigeste ehitust, lihaste ehitust, talitlust ja topograafiat, kõikide elundsüsteemide ehitust ja talitlust ning neid reguleerivaid mehhanisme. 6. PATOLOOGILINE FÜSIOLOOGIA JA HAIGUSTE SÜMPTOMATOLOOGIA 3 Käsitletavad teemad: anamneesi kogumine, põletikuliste protsesside tunnused, immuunpatoloogia tunnused, alternatiivmuutused ja koekahjustused, kompensatoorsed kohastuslikud ja regeneratiivsed protsessid, kasvajate olemus ja tekkemehhanismid, onkoloogiliste haiguste tunnused, nakkushaiguste tunnused, vere- ja vereloomeelundite haiguste tunnused, sisesekretsiooni- ja ainevahetushaiguste tunnused, psüühika- ja käitumishäirete tunnused, närvisüsteemihaiguste tunnused, südame-veresoonkonnahaiguste tunnused, hingamiselundite haiguste tunnused, seedeelundite haiguste tunnused, nahahaiguste tunnused, lihasluukonna- ja sidekoehaiguste tunnused, kuse-suguelundite haiguste tunnused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb sagedamini esinevaid haigusi, haigusi organsüsteemide kaupa ja haiguste põhitunnuseid. 2) lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses vastavalt juurde lisatule. § 3. Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määruses nr 4 „Meresõiduspetsialistide riiklik õppekava” (RTL 2009, 15, 166) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) siseveelaeva madruse õppekava kohustuslike moodulite numbrid on 1, 2, 7, 8, 102;”; 2) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 9–16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva laevajuhi eriala õppekava kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 1, 2, 7, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 33, 73, 82, 101 (moodulid 86 ja 88 sisalduvad moodulis 73); 10) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva laevajuhi eriala õppekava kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 33, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 76, 82, 94, 104 (moodulid 87, 88, 89 ja 90 sisalduvad moodulis 76); 11) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe eriala õppekava kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 33, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 76, 78, 82, 94, 105 (moodulid 87, 88, 89 ja 90 sisalduvad moodulis 76 ning moodul 91 sisaldub moodulis 78); 12) väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku eriala õppekava kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 1, 2, 7, 12, 13, 14, 20, 21, 31, 32, 33, 74, 82, 92; 13) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku eriala õppekava kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 15, 17, 18, 33, 40, 41, 42, 43, 44, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 77, 82, 93, 94, 106; 14) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku eriala õppekava kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 15, 17, 18, 33, 40, 41, 42, 43, 44, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 77, 79, 82, 93, 94, 95, 107; 15) laeva külmutusseadmete mehaaniku eriala õppekava kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 17, 18, 33, 40, 41, 42, 43, 44, 56, 57, 58, 63, 67, 68, 69, 80, 82, 94, 96, 108; 16) laeva elektrimehaaniku eriala õppekava kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 33, 40, 41, 42, 43, 44, 56, 57, 58, 70, 71, 72, 81, 82, 94, 97, 109;”; 3) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Siseveelaeva madruse eriala kutseõppe kohustuslik maht on 9 õppenädalat, millele lisandub laevasõidupraktika vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruses nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid” sätestatule.”; 4) lisa 1 moodulid 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 7. LAEV JA LAEVATÖÖD I 2 Käsitletavad teemad: laev ja tema ehitus, püstuvus; teki- ja jõuseadmed; laevasüsteemid; päästevahendid; laevatööd tekil ja masinaruumis; lastimine, lossimine ja lastiseadmete kasutamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab laevakonstruktsioone, süsteeme ja seadmeid; ujuvuse ja püstuvuse nõudeid; haalamis-, ankru- ja punkrioperatsioonide eripärasid, laeva mereklaarimist; lastimise ja lossimise nõudeid; keskkonnareostuse vältimise nõudeid. Oskab kasutada haalamis-, lasti- ja tõsteseadmeid. Õpikeskkond peab olema töökeskkonnaga sarnane (näiteks õppelaev, laevasarnaselt varustatud õppeklass / labor jne). 8. NAVIGATSIOONIVAHT I 1 Käsitletavad teemad: navigatsiooni alused, vahipidamine, vaatlus, manööverdamise alused, roolikäsklused ja roolimine, ohutusvarustus, ohutusprotseduurid ja tegutsemine eriolukordades. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab STCW A-II/4 nõutavad teadmised ja oskused. Õpikeskkond peab võimaldama imiteerida roolimist. 5) lisa 1 moodul 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 22. LAEVATEOORIA I 2 Käsitletavad teemad: laeva püstuvuse mõiste, laeva hüdrostaatilised kõverad ja tabelid, staatiline püstuvus, raskuskeskme arvutused, algpüstuvus, negatiivne algpüstuvus, staatilise püstuvuse kõverad, trimm, kreen, lastinihete käsitlus, ujuvuse osaline kaotus ja vastuabinõud, rooliseadmed, tekimehhanismid ja seadmed, laeva üldsüsteemid, laeva energeetikaseadmed, laeva propulsiivseade, laeva elektrijaamad ja jaotlad, laeva täiturmehhanismide elektriajamid, laevasisene side ja signalisatsioon. Õpetusega taotletakse, et õppija teab laeva merekõlblikkusele ja ujuvusele mõjuvaid faktoreid. 6) lisa 1 moodulid 32 ja 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 32. LAEVA JÕUSEADMED I 2 Käsitletavad teemad: soojusjõumasin; diiselmootorid; laeva diiseljõuseadet teenindavad abimehhanismid ja süsteemid; diiseljõuseadme ekspluatatsioon ja tööparameetrite kontroll; jõuseadmete automaatika; jõuseadmete hooldus. Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb laeva diiselmootori ja seadme süsteemide ehitust. Teab ekspluatatsiooni korda ning töö parameetreid; oskab käivitada ja seisata diiseljõuseadmeid. Õpikeskkond peab olema töökeskkonnaga sarnane (näiteks õppelaev, laevasarnaselt varustatud õppeklass / labor jne). 33. LAEVA JUHTKONNALIIKME OHUTUSTREENING 2 Käsitletavad teemad (kursused): 1. Päästevahendi- ja valvepaadi vanema väljaõpe (tegevused päästevahenditesse asumise kohtades; laeva mahajätmine; päästevahendid (päästepaadid, -parved) ja valvepaadid; veeskamisseadmed ja päästevahendite ja valvepaatide veeskamine; tegutsemine päästevahendis; päästevahendite ja valvepaatide seadmed ja varustus; päästevahendite ja valvepaatide käsitsemine rasketes meteoroloogilistes tingimustes; helikopteri operatsioonid; hüpotermia; raadiovarustus; esmaabi; nõutavad päästevahendite veeskamise õppused laevas; praktilised ülesanded ja harjutused). 2. Tuletõrjumine laiendatud programmi järgi (tulekustutustööde juhtimine laevas; tulekustutusrühmade organiseerimine ja treenimine; tulekahjuavastamise signalisatsiooni teenindus ja kontrollimine; tulekahjude uurimine ja ettekannete vormistamine). 3. Esmaabikoolitus (esmaabi andmise viivitamatud toimingud ja esmaabi vahendid; inimese anatoomia ja füsioloogia; toksikoloogilised ohud laeval, toksiliste ainete toime organismile, kannatanu terviseseisundi hindamine; seljavigastused; põletushaavad, kudede termilised kahjustused; külma ja kuuma mõju organismile; luude, liigeste ja pehmete kudede traumad, verejooksud; kannatanu päästmisjärgne jälgimine ja hooldus, šokk ja selle tunnused, alajahtumise olemus ja vältimine; meditsiinialane nõustamine raadiokonsultatsioonikeskusest; laeval nõutav meditsiinivarustus; sterilisatsioon; tegevus südameseiskumise, uppumise ja lämbumise korral; meresõidu eripäraga seotud tegurite toime laevapere liikme psüühikale (vastavalt SMM nr 31 26.02.2003). Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab STCW reeglite VI/2 (ning tabel A-VI/2-1), VI/3 (ning tabel A-VI/3) ja VI/4 (tabel A-VI/4-1) nõuetele vastavad teadmised ja oskused. Õpikeskkond peab olema töökeskkonnaga sarnane (näiteks õppelaev, laevasarnaselt varustatud õppeklass / labor jne). Teemade (kursuste) läbimisel väljastatakse vastavad tunnistused. 7) lisa 1 moodul 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 41. AUTOMAATIKA ALUSED III 3 Käsitletavad teemad: põhimõisted ja määratlused; automaatkontrolli, -reguleerimise ja -juhtimise alused; automaatika seadmete elemendid ja nende töö põhimõtted; kontrollerautomaatika (PLC automaatika). Õpetusega taotletakse, et õppija teab automaatreguleerimise ja -juhtimise põhimõtteid. Oskab identifitseerida ja lugeda automaatkontrolli, -reguleerimise ja -juhtimise funktsionaalseid skeeme. Oskab koostada PLC automaatika lihtskeeme. 8) lisa 1 moodul 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 46. NAVIGATSIOON II 9 Käsitletavad teemad: 1) navigatsioon I (maakera, suundade määramine merel, läbitud tee määramine, merekaardid ja teatmikud, laevatee graafiline kujutamine, asukoha määramine kaldaorientiiride järgi, sekstant, laevatee analüütiline arvutus, looded, teekonna planeerimine, radarnavigatsioon, navigatsioon eriolukordades, magnetism ja magnetkompass, satelliitnavigatsioonisüsteemid, logid, kajalood, vurrkompass, AIS (Automatic Identification System), automaatrool); 2) navigatsioon II (reisi planeerimine (eelarvestus, eelmärkimine, teostamine, jälgimine), asukoha määramine, rannanavigatsioon, radarnavigatsioon, navigatsioonikaardid ja teatmikud, elektroonsed navigatsioonisüsteemid, magnet- ja vurrkompass, automaatrooli seade, integreeritud silla- ja navigatsioonisüsteemid). Õpetamisega taotletakse, et õppija oskab planeerida ja teostada teekonda lähisõidus vastavalt STCW AII/3 nõuetele. Õpikeskkond peab olema töökeskkonnaga sarnane (näiteks õppelaev, laevasarnaselt varustatud õppeklass / labor jne). 9) lisa 1 moodul 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 72. LAEVA ELEKTRISEADMED III 4 Käsitletavad teemad: laeva elektrijaam ja -võrk; elektrimasinad, -aparatuur ja -seadmed, nende kasutamine; elektrimõõtmised (mõõteriistad ja -meetodid); vigade otsing ja kõrvaldamine; elektriohutus. Õpetamisega taotletakse, et õppija oskab tagada elektriseadmete töö; teha elektrimõõtmisi. Õpikeskkond peab olema töökeskkonnaga sarnane (näiteks õppelaev, laevasarnaselt varustatud õppeklass / labor jne). 10) lisa 1 moodul 79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 79. SIMULAATORTREENING LAEVAMEHAANIK III 2 Käsitletavad teemad: masina ressursside haldamine (Engine Resource Management) – ERM kontseptsioon; eksimuste ahel; situatsiooniteadlikkus; vahitüürimees-vahimehaanik suhted; juhtimine, masinaorganisatsioon, meeskonnatöö; kommunikatsioon; valmistumine eriolukordadeks; eriolukordades toimimine; juhtumite arutelud; rolli harjutused, seadmete töörežiimide reguleerimine; vigade otsing ja nende kõrvaldamine. Õpetusega taotletakse, et õppija oskab reguleerida ja hoida seadme optimaalseid töörežiime, tegutseda nende kõrvalekallete korral ja teha koostööd sillavahiga, pidada masinavahti. 11) lisa 1 moodul 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 82. OHUTUSALANE BAASVÄLJAÕPE 1 Käsitletavad teemad: 1. Enesepääste võtted (kursus): põhilised ohud päästetavale, laevadel olevad päästevahendid, päästevahendites leiduv varustus, personaalsete päästevahendite paiknemine laevas, tegevused kogunemiskohtades ja päästevahenditesse asumise kohtades, tegevused laeva mahajätmisel, personaalsete päästevahendite (praktiline) kasutamine. 2. Tuletõrje alused (kursus): tuletõrjeorganisatsioon pardal, evakuatsiooniteed, tule ja plahvatuse elemendid, pideva valmisoleku tähtsus, tule ja suitsu avastamise süsteemid, automaatsed alarmsüsteemid ja fikseeritud süsteemid, tuld lämmatavad süsteemid, tule levik, tulekahjude klassifikatsioon ja kustutusained, tulekustutusvahendid ja -protseduurid, hingamisaparaadid (BA – Breathing Apparatus ja EEBD – Emergency Escape Breathing Device), praktiline tuleohutus ja tulekustutus. 3. Esmaabi baasõpe (kursus, vastavalt sotsiaalministri 16.02.2003 määrusele nr 31): esmaabi olemus, kannatanu terviseseisundi hindamine, esmaabi andmise taktika, ülevaade inimese anatoomiast ja füsioloogiast, vigastatu asendi valik sõltuvalt vigastuse iseloomust ja ulatusest, esmaabi andmine teadvuseta kannatanule, elustamine, verejooksu peatamise võtted, šokk ja selle tunnused, luumurrud, põletus, külmakahjustus, elektritrauma, õnnetusjuhtumi korral kannatanu päästmine ja edasitoimetamine, muud asjakohased teemad, sh esmaabivahendid ja nende kasutamine. 4. Isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus (kursus): laeva häirekavad eriolukordadeks, häiresignaalid ja laevapere kohustused, operatsioonilise või avariilise reostuse mõju merekeskkonnale, keskkonna kaitse protseduurid ja nõuded, ohutud töövõtted, ohutus- ja isikukaitsevahendid, töö kinnistes ruumides, selge ja avameelne suhtlemine laevas inimeste kohustuste teemal, inimsuhted laevas, laevapere õigused ja kohustused, narkootikumid ja alkohol, tervisekaitse ja hügieen pardal, praktiline isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus. Õpetusega taotletakse, et teab terminoloogiat, laevade üldist ehitust ja vahiteenistuse korraldust laevas. Oskab kasutada päästevahendeid enese päästmiseks, teab tuletõrje aluseid, tunneb ohutusmärgistust ja oskab kasutada isikukaitse- ja tuletõrjevarustust, teab esmaabi andmise põhimõtteid ja oskab neid rakendada, teab isikliku ja kollektiivse ohutuse, tööohutuse, loodushoiu ning turvalisuse tagamise põhimõtteid laevas, teab alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise ohtlikkust, oskab toimida tava- ja eriolukordades. Õpikeskkond peab olema töökeskkonnaga sarnane (näiteks õppelaev, laevasarnaselt varustatud õppeklass / labor jne). Kursuse läbimisel väljastatakse vastav tunnistus. 12) lisa 1 moodulid 83–85 tunnistatakse kehtetuks; 13) lisa 1 moodul 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 94. PR LAEVATÖÖD II 2 Käsitletavad teemad: laevatööd tekil ja masinaruumis. Õpetusega taotletakse, et õppija oskab korraldada oma töökohta, käsitseda otsi ja trosse, elektrilisi, mehaanilisi ja käsitööriistu. Valdab põhilisi lukksepatöö võtteid toorikute ettevalmistamine ja detailide töötlemine ning puurimine ja keermestamine, detailide ettevalmistamine keevitamiseks. Oskab teha värvimistöid. Õpikeskkond peab olema töökeskkonnale sarnane (näiteks õppelaev, laevasarnaselt varustatud õppeklass / labor jne). 14) lisa 1 moodul 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 98. MSP VAHIMADRUS 2 kuud Nõue VV määrusest nr 273 (30.10.2003): vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena 200 või enam kogumahutavusega laeval või õppelaeval või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam. MSP (meresõidupraktika) eesmärk: meresõidupraktikat läbiv õppija rakendab õpitud teadmisi ja oskusi töökohal. Meresõidupraktika läbinud õppija on valmis iseseisvalt täitma vahimadruse tööülesandeid. Meresõidupraktika läbitakse Veeteede Ameti tunnustatud praktikapäeviku alusel. Praktikapäevik peab sisaldama vähemalt järgmisi osi: 1. tõendust MSP läbimise aja ja koha kohta; 2. ülesandeid, mis ei ole seotud laevaga, kus läbitakse praktikat; 3. ülesandeid, mis on seotud laevaga, kus läbitakse praktikat. Ülesannete lahendused esitatakse aruande / projekti vormis (praktika aruanne). Hinnatud praktikapäevik on lõpueksamile lubamise eeldus. 15) lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses vastavalt juurde lisatule.