Teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja kord

Määrusega kehtestatakse teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja kord.

Teaduskollektsioone finantseeritakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) teaduskollektsioon – püsivat teaduslikku väärtust omav ja peamiselt teadustegevuse eesmärgil kasutatav süstematiseeritud, säiliku tasandil kataloogitud või säilikuna dokumenteeritud artefaktide või looduslike objektide ning infokandjate kogu, mille määruse nõuete kohase säilimise, arendamise ja teadustööks kättesaadavuse tagab kollektsiooni haldav teadus- ja arendusasutus (edaspidi asutus);

2) humanitaarteaduslik kollektsioon – vallaskultuuripärandi hulka kuuluvad inimese poolt loodud artefaktid (dokumendipärand, teavikud, esemed jne) või inimese tegevuse tulemusel tekkinud objektid (arheoloogiamälestised), mis omavad teaduslikku, kultuurilist, rahvuslikku vms väärtust, on püsisäilitatavad ja kasutatavad teaduslikuks uurimistööks nii praegu kui ka kaugemas tulevikus, nii säilitustingimustele vastavas säilituspaigas kui ka piiratud ulatuses rahvusvahelise laenutuse ja vahetuse teel. Enamasti on kollektsioon võimalikult terviklik, süstematiseeritud ja dokumenteeritud;

3) loodusteaduslik kollektsioon – loodusest kogutud või looduslikult tekkinud elus- ja elutute objektide (liigiisendid, raku- ja mikroobikultuurid, kivistised, mineraalid, pinnaseproovid jm) püsisäilitatav kollektsioon, mis on määratud teaduslikuks uurimistööks nii praegu kui ka kaugemas tulevikus, nii haldavas asutuses kui vajadusel ka laenutuse ja vahetuse teel. Tavaliselt on hoitavad säilikud dokumenteeritud (varustatud andmetega leiukoha, elusolenditel elupaiga, kogumisaja ja koguja kohta, isendid soovitatavalt identifitseeritud ehk määratud);

4) rahvuskollektsioon – sama eriala teaduskollektsioonide virtuaalne ühendus Eesti piires. Rahvuskollektsiooni eesmärgiks on samatüübiliste teaduskollektsioonide haldamise ja arendamise koordineerimine ning metoodilise juhtimise tõhustamine. Rahvuskollektsioon peab omama olulist rahvuslikku (üleriigilist) ja loodusteadustes ka rahvusvahelist kaalu.

(2) Humanitaarteaduslike kollektsioonide alla kuuluvad rahvuskollektsioonid on

1) arheoloogia rahvuskollektsioon;

2) eesti keele rahvuskollektsioon;

3) kultuuriloo rahvuskollektsioon;

4) rahvaluule rahvuskollektsioon;

5) vanaraamatu rahvuskollektsioon.

(3) Loodusteaduslike kollektsioonide alla kuuluvad rahvuskollektsioonid on

1) botaanika rahvuskollektsioon;

2) geoloogia rahvuskollektsioon;

3) mikrobioloogia rahvuskollektsioon;

4) mükoloogia rahvuskollektsioon;

5) zooloogia rahvuskollektsioon.

(1) Teaduskollektsiooni esmane ülesanne on teadustegevust toetava informatsiooni kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.

(2) Teaduskollektsiooni kasutatakse teadustegevuse eesmärgil ja kasutajate sihtgrupiks on peamiselt teadustöötajad.

(3) Teaduskollektsiooni kasutamine teadustegevuse eesmärgil on kasutajate sihtgrupi jaoks avalik ja tasuta.

(4) Teaduskollektsiooni kirjeldamine, süstematiseerimine ja arendamine peab toimuma eriala spetsiifika kohaselt ning tagama kollektsiooni säilimise, haldamise ja kasutamise.

(5) Teaduskollektsioonide arendamisel tuleb vastavalt teaduskollektsiooni spetsiifikale rakendada meetmeid (andmebaasistamine, andmesidevõrgustikega liitumine) kollektsioonide sisu avamiseks ja kasutamise hõlbustamiseks. Teaduskollektsioonide andmebaasid peavad olema ühilduvad rahvuskollektsioonide piires üleriigiliselt ning perspektiivis ka rahvusvaheliselt.

(6) Teaduskollektsiooni andmed on kantud Eesti Teadusinfosüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse vastavalt Eesti Teadusinfosüsteemi pidamise põhimääruses kehtestatud korrale.

(1) Teaduskollektsioonide ekspertnõukogu (edaspidi ekspertnõukogu) on haridus- ja teadusministri nõuandev nõukogu.

(2) Ekspertnõukogu moodustab ja selle töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(1) Ekspertnõukogu koosseisu kuuluvad humanitaar- ja loodusteaduslike rahvuskollektsioonide esindajad pariteetsel alusel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

(2) Ekspertnõukogu esimehe nimetab haridus- ja teadusminister.

(3) Ekspertnõukogu volituste aeg on 3 aastat.

(1) Ekspertnõukogu ülesanded on

1) nõustada ja teha ettepanekuid haridus- ja teadusministrile teaduskollektsioonide iga-aastase rahastuse määramisel;

2) hinnata igal aastal rahastust saavate teaduskollektsioonide (sh liitunud ja jagunenud teaduskollektsioonide) finantseerimise taotlusi;

3) hinnata iga viie aasta järel teaduskollektsioonide tegevust ja vastavust määruse nõuetele (edaspidi perioodiline hindamine);

4) hinnata finantseerimist taotlevate uute teaduskollektsioonide tegevust ja vastavust määruse nõuetele;

5) nõustada ja teha ettepanekuid Haridus- ja Teadusministeeriumile teaduskollektsioonide arendusega seotud teistes küsimustes, sh koostada tegevusplaan rahvuskollektsioonide üleseks arendamiseks.

(2) Ekspertnõukogul on õigus teaduskollektsiooni hindamiseks vajalike asjaolude selgitamiseks

1) külastada teaduskollektsiooni;

2) nõuda lisaks Eesti Teadusinfosüsteemis esitatud andmetele täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(1) Määruse alusel finantseeritakse teaduskollektsiooni

1) mida haldav asutus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus,

2) mis vastab käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele,

3) mis kuulub ühte käesoleva määruse § 3 lõikes 2 või 3 sätestatud rahvuskollektsioonidest ning

4) mida on perioodiliselt hinnatud.

(2) Finantseerimise taotlemiseks esitab teaduskollektsiooni haldav asutus igal aastal taotluse Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu hiljemalt finantseerimise taotlemise aasta 31. jaanuariks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlus sisaldab teaduskollektsiooni haldava asutuse teaduskollektsiooni finantseerimisaruannet taotlemise aastale eelnenud aasta tegevuste ja kulude kohta.

(4) Ekspertnõukogu vaatab läbi tähtaegselt esitatud taotlused ja hindab teaduskollektsiooni vastavust määruse tingimustele ning eelmise aasta eraldise sihipärast kasutamist finantseerimise taotlemise aasta veebruarikuu jooksul.

(5) Ekspertnõukogu vaatab läbi liitunud või jagunenud teaduskollektsiooni finantseerimise taotluse, kui teaduskollektsioone haldav asutus on teaduskollektsioonide liitumisest või jagunemisest teatanud ekspertnõukogule hiljemalt finantseerimise taotlemise aastale eelneva aasta 15. novembriks.

(6) Ekspertnõukogu võib teha haridus- ja teadusministrile ettepaneku keelduda käesoleva määruse alusel teaduskollektsiooni finantseerimisest, kui teaduskollektsiooni haldav asutus on teise valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kellele eraldatakse riigieelarvest rahalisi vahendeid selle valitsusasutuse eelarve kaudu, või kui teaduskollektsiooni haldavale asutusele on eraldatud riigieelarvest teaduskollektsiooni säilitamiseks, arendamiseks ning teaduskasutuse parandamiseks muid rahalisi vahendeid.

(1) Iga viie aasta järel hindab ekspertnõukogu teaduskollektsioonide möödunud perioodi tegevust ja vastavust määruses kehtestatud nõuetele. Perioodilise hindamise käigus külastab ekspertnõukogu teaduskollektsioone.

(2) Perioodilise hindamise aluseks on Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu esitatud teaduskollektsiooni viie aasta aruanded ja kohakülastused.

(1) Uuele teaduskollektsioonile finantseerimise taotlemiseks esitab teaduskollektsiooni haldav asutus ekspertnõukogule taotluse ja avaldab Eesti Teadusinfosüsteemis teaduskollektsiooni viie aasta aruanded.

(2) Ekspertnõukogu hindab teaduskollektsiooni vastavust määruse nõuetele teaduskollektsioonide perioodilise hindamise ajal.

Ekspertnõukogu teavitab asjaosalisi oma hinnangutest Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu või ekspertnõukogu otsusel muul kirjalikul viisil.

(1) Riigieelarvest teaduskollektsioonide finantseerimiseks ettenähtud vahenditest vähemalt 80 protsenti eraldatakse asutustele teaduskollektsioonide säilitamise ja arendamise ning teaduskasutuse rahastamiseks.

(2) Riigieelarvest teaduskollektsioonide finantseerimiseks ettenähtud vahenditest kuni 20 protsenti eraldatakse rahvuskollektsioonide üleseks arendamiseks ekspertnõukogu koostatud tegevusplaani alusel.

(1) Käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud rahalised vahendid eraldatakse asutuse või tema struktuuriüksuse samasse rahvuskollektsiooni kuuluvatele teaduskollektsioonidele ühe summana, mille jaotuse teaduskollektsioonide lõikes tagab asutus.

(2) Asutusele eraldatud rahalistest vahenditest võib asutus kasutada üldkulude katteks kuni 10%.

Käesoleva määruse §-s 12 sätestatud kogumahu jaotuse ja igale asutusele eraldatava summa suuruse määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ekspertnõukogu ettepaneku alusel.

(1) Ekspertnõukogu vaatab läbi finantseerimise taotlused ning hindab teaduskollektsiooni vastavust määruse tingimustele eelmise aasta aruande põhjal 2011. aasta märtsikuu jooksul.

(2) 2011. aastal ei kohaldata finantseerimise taotlemisel käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 4 kehtestatud perioodilise hindamise nõuet.

Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu rahvusteaviku kogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu rahvusteaviku kogud saavad taotleda finantseerimist käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ja korras kuni 2012. aasta 1. jaanuarini.

Esimene perioodiline hindamine viiakse läbi 2011. aasta teisel poolaastal, mil hinnatakse teaduskollektsioonide 2009–2011 aastate tegevust.